Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laboratoorse töö „KOORMUSE SOBITAMINE LIINIGA“ (0)

1 Hindamata
Punktid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Raadio- ja sidetehnika instituut
Laboratoorse  töö „KOORMUSE SOBITAMINE  LIINIGA
ARUANNE
Täitjad: 
Juhendaja :  J. Pärn
Töö tehtud: 10.10.2007
Aruanne esitatud: ………………………………………..
Aruanne tagastatud: ……………………………………..
Aruanne kaitstud:  ……………………………………….
Töö eesmärk
Koormusega sobitamata liinilõigule lühisliini pikkuse arvutamine.
Töö  teostus :
1. B) Lülitasime lühise liini lõppu
C) Fikseeritud kahe järjestikuse pinge miinimumide asukohad olid: x1= 483 mm 
ja x2= 703 mm.
D) arvutatud  lainepikkus : λ=2(xx2-x1)= 2(x703-483)= 440 mm
2. A) Lülitasime koormuse liini lõppu
Pinge max ja min koht liinil:  Umax = 90 V ja Umin= 8,5 V
B)  Seisulainetegur
254
3
5
8
90
min
max



U
U
SWR
D) Koormusega liinil leitud miinimumkoht, mis asetseb punktide x1 ja x2 vahel: 
x3= 650 mm
 x2-x3= 703- 650= 53 mm
E) Minimaalne aktiivtakistus: x/λ=  53/440= 0,12λ=  53/λ=  53/440= 0,12440= 0,12
F)Leitud  nihe   Smithi   diagrammil : 0,1718- 0, 1295 = 0,0423 mm
3. B) L1= 0,0423*λ= 0,0423*440= 18,612 mmλ= 0,0423*λ= 0,0423*440= 18,612 mm440= 18,612 mm
C) Lühisliini pikkuse arvutamiseks  leidsime  Smithi diagrammilt Xx= 0,3542,   
L2= (x0,3542- 0,25)*λ= 0,0423*440= 18,612 mmλ= 45,85 mm
 Lahutame sellest lühisliini osa ja liidame pool lainepikkust: L2- 75+λ/2= λ/λ=  53/440= 0,122= 
45,85- 75+λ/2=  440/λ=  53/440= 0,122= 190,85 mm
4. Koostasime sobitusskeemi reaalselt ja mõõtsime uue seisulaineteguri:
Umax= 59,5 V
Umin=16 V
93
1
16
5
59


SWR
Järeldus:
Töö käigus saavutasime eesmärgi vähendada seisulainetegurit. Esialgu oli 
seisulaineteguri väärtuseks 3,254 hiljem aga 1,93.  Töö käigus leidsime ka lühisliini 
pikkuse.

Document Outline



Laboratoorse töö-KOORMUSE SOBITAMINE LIINIGA #1 Laboratoorse töö-KOORMUSE SOBITAMINE LIINIGA #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Labor: Koormuse sobitamine liiniga

Sarnased õppematerjalid

Koormuse sobitamine liiniga
3
doc

Koormuse sobitamine liiniga

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: Koormuse sobitamine liiniga ARUANNE Täitja(d) Juhendaja Tatjana Kalinina Töö tehtud 14.09.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...........................

Laineväljad
Laineväljad IRM0010 Labor 1 - Koormuse sobitamine liiniga
3
doc

Laineväljad IRM0010 Labor 1 - Koormuse sobitamine liiniga

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Laineväljad IRM0010 Laboratoorse töö: Koormuse sobitamine liiniga Aruanne Täitjad: Juhendaja: Töö sooritatud: Aruanne esitatud: ............. Aruanne tagastatud: ........... Aruanne kaitstud: ............. ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Lainepikkuse mõõtmine liinis Käivitasime generaatori ning lülitasime lühise liini lõppu. Fikseerisime kahe järjestikuse pinge

Laineväljad
Antenni sisendtakistuse määramine
3
pdf

Antenni sisendtakistuse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,Antenni sisendtakistuse määramine" ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Janno Pärn Töö tehtud: 26.10.2012 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... 1 TÖÖ EESMÄRK

Antennid ja rf elektroonika
Teraskonstruktsioonide abimaterjal
79
pdf

Teraskonstruktsioonide abimaterjal

elastne paindekandevõime Mel. Eeldusel, et tala ristlõige ei kaota kohalikku stabiilsust, saab koormust veelgi suurendada, kuni kogu ristlõige plastifitseerub (saavutab voolupiiri kõigis ristlõike kiududes ­ ristlõike plastne kandevõime Mpl). Ristlõike plastifitseerumisega suureneb tala läbipaine, kuna ristlõige pöördub tänu plastse liigendi tekkimisele. Edasine koormuse suurendamine pole võimalik ja moment ei suurene, küll aga deformatsioonid (sh. ristlõike pöördumine) järjest suurenevad. Viimane joonis iseloomustab täieliku plaste liigendi tekkimist ­ tingimus, kus talale on rakendatud maksimaalne võimalik koormus. Väliskoormuse töö on sama suur kui plastse momendi töö plastses liigendis. TERASKONSTRUKTSIOONID ­ABIMATERJAL 9/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Ehitus
Raudbetooni konspekt
136
pdf

Raudbetooni konspekt

jahutada). Mahukahanemine suurendab täiendava hõõrdejõu arvel mõnevõrra betooni ja armatuurterase vahelist naket (ainus positiivne külg). Mahukahanemist saab vältida spetsiaalsete mahuspaisuvate tsementide kasutamisega. Viimas- te abil on võimalik saada ka mahuspaisuvaid betoone (kasutatakse veetiheduse tagamiseks ja mõningate pingbetoonkonstruktsioonide valmistamiseks). 1.5.2 Betooni roome Roome on betooni omadus järeldeformeeruda kestva koormuse toimel pikema aja kestel. Roome sõltuvus betooni struktuurist, koostisest ja keskkonnatingimustest on analoogiline ma- hukahanemisega. Roomedeformatsioonid võivad mitmekordselt ületada betooni elastseid de- formatsioone, suurendades nii konstruktsioonide paigutisi ja muutes isegi esialgset sisejõudu- de jaotust. Lõpliku roomedeformatsiooni vähendamiseks on võimaluse kor- ral mõistlik vältida konstruktsiooni liig varajast koormamist

Raudbetoon
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

tulemust. Aine „Rakendusmehaanika “ haarab masinate ja mehhanismide projekteerimisprotsessi tervikuna: alates ülesanne püstitamisest ja variantide võrdlusest kuni kolmemõõtmelise modelleerimiseni ja valmiskonstruktsiooni analüüsini. 2 SISSEJUHATUS Masinaks nimetatakse mehhanismi või mehhanismide kooslust, mis on ette nähtud inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks ja töö tõhususe tõstmiseks. Tänapäeva masinad kujutavad endast mehhatroonikasüsteeme, kus mehaanilised, elektroonilised ja infotehnoloogilised allsüsteemid tagavad tervikliku tööprotsessi. Masinad jagunevad töö-, jõu-, kontroll- ja juhtimismasinateks. Töömasinad on masinad, mis muudavad detailide või materjalide kuju, mõõtmeid ja omadusi või siis teisaldavad mitmesuguseid laste. Jagunevad tehnoloogilisteks masinateks ja transpordimasinateks.

Materjaliõpetus
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

c. d. Joonis S.3 talitlusest võimaldavad erinevad muundurite lülitused samuti sobivaid talitlusi nt alaldamist ja vaheldamist, kasutades erinevaid väljundtunnusjooni. Joonisel I.3, a, on toodud muunduri ühekvadrandiline (1Q) tunnusjoon ning joonisel I.3, b, c, kahekvadrandiline (2Q) tunnusjoon ja joonisel I.3, d, neljakvadrandiline (4Q) tunnusjoon. Esimesel juhul on koormuse pinge ja vool ühesuunalised, teisel juhul võib muutuda koormuse pinge suund muutumatu voolu suuna korral ja kolmandal juhul võib muutuda koormusvoolu suund muutumatu pinge suuna korral. Reeglina on mootorile vajalikud kahe- ja neljakvadrandilised muundurid, mis omavad jõuahelat pidurdusenergia vastuvõtmiseks ja hajutamiseks. Kuni mootori klemmidele on rakendatud toitepinge, tekitab see võimsuse (ka voolu) läbi alaldi, mis võib olla kahesuunaline, võimaldades

Elektrivarustus
Elektrirajatiste projekteerimine III
132
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine III

tegur (≥ 1,0), mis arvestab ebasoovitavaid kõrvalekaldeid materjali omadus- te normväärtustest, kasutatud teisendustegurite ebatäpsusi ja geomeetrilis- te näitajate ning kandevõimemudeli määramatusi. • Koormus /action/ − konstruktsioonile mõjuv jõud (otsene koormus) või vä- listingimuste põhjustatud deformatsioon (kaudne koormus, nt temperatuuri muutused, niiskuse mõju, vajumised jne). • Normkoormus, koormuse normväärtus /characteristic value of an action/ − mingi koormuse teatud esinduslik väärtus (sisuliselt suurim võimalik koormus). Statistilisel määramisel võetakse ta võrdseks väärtusega, mida etteantud tõenäosusega ei ületata ebasoovitavas suunas antud “baaspe- rioodi” kestel. Viimane lähtub süsteemi arvutuslikust tööeast ja arvutusliku olukorra kestusest. • Arvutuslik koormus /design value of an action/− − väärtus, mis saadakse

Elektrivõrgud




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun