suurenenud oksüdatiivne stress, närvikoe ainevahetuse ja vereverustuse häire Riskifaktorid : vanus, diabeedi kestus, kontrollimatu hüperglükeemia, hüpertensioon, hüperlipideemia, rasvumine, suitsetamine, vähene liikumine Diabeetilise neuropaatia tüübid: Perifeerne neuropaatia (distaalne sensomotoorne polüneuropaatia) Kraniaalne neuropaatia Autonoomne neuropaatia Fookuskaugus neuropaatia Diabeetiline distaalne sensomotoorne polüneuropaatia on kõige sagedam diabeetilise neuropaatia vorm Distaalne sensomotoorne polüneuropaatia Sümptomid: Kergete puudutuste taju Häireid temperatuuri tajus Häired valu tajus Diabeetiline autonoomne neuropaatia kahjustub sümpatitilise või parasümpatitilise närvisüsteemi Sümptomid: Nägemishäired Vereringkonnahäired Seedetraktihäired https://www.youtube.com/watch
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP II Maris Pähn DIABEETILINE RETINOPAATIA Referaat nägemise uurimises Juhendajad: E.Olonen M.Väljari Tallinn 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1 DIABEET ...................................................................................................................5 2 DIABEETILINE RETINOPAATIA.........................
Diabeetiline retinopaatia Diabeetiline retinopaatia .. on kõige enam levinud diabeetikute silmahaigus, mille käigus silmapõhja veresooned muutuvad. Veresooned võivad lekkida või täielikult sulguda. Selle tagajärjel kannatab aga nägemine. Diabeetiline retinopaatia kahjustab tavaliselt mõlemat silma. Areng on märkamatu ja varases staadiumis ei häiri see tavaliselt nägemist. Arenenud staadiumis aga põhjustab diabeetline retinopaatia taastumatuid nägemise kahjustusi, äärmisel juhul isegi pimedaks jäämist. Retinopaatiat jagatakse silmapõhja muutuste iseloomu järgi. (Eesti nägemistervisekeskus 2014) Retinopaatia vormid TAUSTARETINOPAATIA - Selle seisundi korral hakkavad väikesed kahjustatud veresooned tasapisi
Diabeetiline autonoomne neuropaatia Jaak Timberg Tartu, 2010 Sissejuhatus · Vormid - Subkliiniline - Krooniline perifeerne sensomotoorne neuropaatia - Fokaalsed neuropaatiad - Autonoomne neuropaatia · Põhjustatud peente närvikiudude kahjustusest · Autonoomse NS düsfunktsioon · Raskemaid häireid esineb kuni 14%-l diabeediga patsientidest Riskitegurid · Korreleerub diabeedi kestuse ja glükoosi taseme kontrolliga · Riskifaktorid - kõrge KMI - suitsetamine - kardiovaskulaarhaigused - kõrgenenud TG Süda ja veresoonkond · Verevooluhäired nahakapillaarides · Kardiaalne denervatsioon, valutu müokardiinfarkt · Kuumatalumatus · Ortostaatiline hüpotensioon · Tahhükardia, koormustaluvuse vähenemine · Müakardiinfarkti suurenenud risk Seedetrakt · Kõhukinnisus · Kõhulahtisus · Söögitoru düsfunktsioon neelamishäiretega · Roojapidamatus · Gastroparees anoreksia, iiveldus, oksend...
........................................................................................................ 7 Neerukahjustused.........................................................................................................7 Närvikahjustused..........................................................................................................7 Südame- ja veresoonkonnahaigused............................................................................ 8 Diabeetiline jalg............................................................................................................... 9 Diabeetiline retinopaatia ehk silmade kahjustus..............................................................9 Diabeetiline nefropaatia ehk neerude kahjustus.............................................................10 Sümptomid.................................................................................................................10 Prognoos..............
Korduvad infektsioonid Ähmane nägemine Diabeedil on kümneid erinevaid vorme I tüübi diabeet II tüübi diabeet Rasedusaegne diabeet LADA MODY Haigestumisvanus I tüübi diabeet: enamasti alla 40 II tüübi diabeet: enamasti üle 40 Kuidas diabeeti diagnoositakse? Tühja kõhu veresuhkur, suhkrukoormus- või HbA1c-test Tühja kõhu veresuhkur-12h söömata Diabeet ja kaasnevad haigused Südame- ja veresoonkonna haigused Diabeetiline nefropaatia Diabeetiline retinopaatia Neuropaatia Kasutatud kirjandus http://www.diabetes.ee/mis-on-diabeet Aitäh tähelepanu eest!
kontrolli 3-5 aasta pärast haiguse teket; II tüüpi diabeedi korral tuleb alustada kohe). Sel juhul saab vastava muutuse seisukohalt tarvilike ravitoimingutega alustada piisavalt aegsasti. (Volke 2006: 367). Kui on juba tekkinud mõni diabeedi tüsistus, pole kunagi hilja oma tervist parandada dieediga, aktiivsema liikumisega, kaalu langetamisega või vajadusel suitsetamisest loobumisega (Brewer 2009: 20). 4.3 Diabeetiline retinopaatia Võrkkestamuutusi nimetatakse retinopaatiaks, mis tekivad sellest, et veresuhkrutase on olnud juba mitmeid aastaid kõrgenenud, siis hakkavad silmapõhjas asuvad võrkkesta väikesed veresooned näitama kahjustuse tundemärke. Võrkkesta vereringe on häirunud ning kannatab hapnikupuuduse all. Selline silmakahjustus kujuneb aeglaselt ning põhjustab nägemise nõrgenemist. Alguses väikesed veresooned silma võrkkestas paksenevad ning lekitavad verd ümbritsevatesse kudedesse
........................................3 3.INSULIIN..........................................................4 4.DIABEEDI TÜSISTUSED......................................4 4.1 Südame ja veresoonte kahjustused...........................4 4.2 Silmade kahjustused...........................................4 4.3 Neerude kahjustused...........................................4 4.4 Jalgade kahjustused............................................4 5. RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED......................5 6.DIABEETILINE JALG.........................................5 7.TOITUMINE DIABEEDI KORRAL.........................5 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................6 1.DIABEET Diabeet ehk suhkurtõbi on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest
Alljärgnevalt enamlevinud tüsistuste loetelu : 5 -Väikeste veresoonte kahjustus ( neerude talitluse häire e nefropaatia, silmapõhja muutused e retinopaatia - suurte veresoonte kahjustus ( südame-veresoonkonna haigused, nagu südameisheemiatõbi, ajuveresoonte ja jalaveresoonte probleemid) - närvide kahjustus e neuropaatia - diabeetiline südamelihaste kahjustus - diabeetiline jalg - muud harvemini esinevad häired, nagu nahamuutused, higistamishäired, vastuvõtlikkus infektsioonidele, impotentsus ning suu- ja hammaste haigused Diabeediga kaasnevate haiguste ehk elundimuutuste ( hiliskomplikatsioonide ) all mõistetakse kaua kestnud ja halva suhkrutasakaaluga diabeediga põhjustatud häireid mõningate elundite talitluses.On täheldatud, et diabeetikule on on teistega võrreldes
võimalike tüsistuste vältimine. Kui diabeetik teab, millele tähelepanu pöörata, siis on võimalik avastada tüsistused juba algstaadiumis ning neid ravida on samuti efektiivsem. Oluline on igal aastal arstlik kontroll: 1. silmapõhjade ja nägemise kontroll 2. jalgade seisundi hindamine 3. neerude talituse kontroll 4. vererõhu jälgimine 5. vere kolesteroolisisalduse kontroll 6. veresoonte (kapillaaride) kontroll Diabeetiline retinopaatia ehk silmade kahjustus Kui diabeet on kestnud aastaid ja veresuhkru tasakaal ning selle väärtused ei ole olnud head, siis võivad silmapõhjadesse tekkida väikeste veresoonte laiendid, verevalumid, võrkkest võib tursuda ja sinna võivad ladestuda rasvad. Nende muutuste tagajärjel halveneb silma võrkkesta verevarustus, toitainete ja hapnikuga varustus. Selletõttu silmapõhi sidekoestub, mis võib viia võrkkesta eraldumiseni silmapõhjast ja
.................................................................................22 10.1 Hüpoglükeemia (vere madal suhkrusisaldus).............................................................................22 10.2 Hüperglükeemia (vere kõrge suhkrusisaldus) ja ketoatsidoos....................................................23 11. Diabeedi hilistüsistused................................................................................................................24 11.1 Silmakahjustused (diabeetiline retinopaatia)..............................................................................24 11.2 Neerukahjustused (diabeetiline nefropaatia)..............................................................................25 11.3 Närvikahjustused ( diabeetiline neuropaatia).............................................................................26 11.4 Diabeetiline jalg.........................................................................................................................
võrkkestas. Suureneb ka verejooksu oht kahjustatud väikestest veresoontest. Diabeedist tingitud väikeste veresoonte kahjustuse tõttu võib tekkida nägemiskahjustus. Teist tüüpi silmakahjustus, mis võib diabeetikut ohustada, on silmade liikumist kontrollivate närvide kahjustus- see vähendab silmade liikuvust. Nende ennetamiseks peavad suhkruhaiged käima kord aastas silmakontrollis ning vajadusel saama ennetavat ravi. Neerukahjustused: neerukahjustus ehk diabeetiline nefropaatia võib välja kujuneda juba esimeste diabeediaastate jooksul. Neerudes paiknevad väikesed veresooned võivad pikaajalise ja halvasti ohjeldatud diabeedi käigus kahjustuda. Varases nefropaatia staadiumis pole sümptomeid märgata. Kui aga uriini siseneb palju valku, võivad jalad ja pahkluud üles paistetada, võib tunda loidust, iiveldust ning õhupuudust. Neerukahjustuse lõppfaasis on juba vaja dialüüsi, mis tähendab vere kunstlikku filtreerimist
(organismi võimetus kasutada insuliini), kui ka insuliini tootmise vähenemine pankreases. Insuliini eritumine väheneb peale söömist, mille tõttu tõuseb veresuhkru tase. Ravi: veresuhkru taseme pidevas jälgimises, eesmärgiga hoida normis veresuhkur. Liikumine, tablettravi, kõige viimane variant süstimine. Diabeedi hilistüsistused - veresoonte kahjustused, südame isheemiatõbi, koos infarkti tekkega, isheemiline ajuinfarkt. ! Diabeetiline retinopaatia. Muutused silmapõhja peentes veresoontes: mikroaneurüsmid, võrkkestasisesed verejooksud, lipiidiladestused, võrkkesta irdumine. Tulemuseks võib olla pimedaks jäämine. Protsessi aitab pidurdada õigeaegne laserravi. Diabeetiline ketoatsidoos - kehasse on kogunenud liiga palju ketokehasid, veresuhkur on liiga kõrge ja veri muutub liiga happeliseks (atsetooni lõhn). Esmaabi: insuliinisüst.
Iga inimese organism vajab tasakaalus ainevahetuseks ka süsivesikuid. Kui nendest täiesti loobuda, tekivad rängad muutused ülejäänud ainevahetusprotsessis. II tüüpi suhkruhaigusse haigestunud ei vaja pidevat insuliinravi, vaid hoopis tervislikumat elustiili. Haiguse raviks määrab arst, kas sobiva toiduvaliku koos kehalise koormuse suurendamisega või lisanduvad neile kohe ka tablettravi. Suhkruhaiguse ravi on väga oluline, sest ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma. See on ohtlik seisund, mille ajal on inimene teadvuseta ja häiritud peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Diabeetilise kooma põhjuseks on väga kõrge veresuhkur. Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes.
Neerufunktsiooni mõõdetakse glomerulaarfiltratsiooni ehk neerupäsmakeste puhastusvõime määramisega kreatiniini (Kreatiniin on ainevahetusprodukt, mis vabaneb lihastest ja eritub uriiniga) taseme järgi vereseerumis. Kahjustatud neerud ei puhasta verd piisavalt ning seetõttu hakkavad verre kuhjuma kreatiniin jt jääkained, vesi ja mõned soolad.Lisaks kaasneb diabeediga närvide kahjustus. Tekkiv diabeetiline neuropaatia võib põhjustada põie tühjendamise häireid, mis koos uriini kõrge suhkrusisaldusega soodustavad kuseteede põletike teket. Diabeetiline neerukahjustus ei põhjusta kaua aega mingeid sümptome. Varajasele neerukahjustusele võib viidata: · sagedane öine urineerimine · väsimus · peavalu · vererõhu tõus Diabeedi korral annab neerukahjustusest kõigepealt märku valgu (albumiini)
50e Tallinn 2013 Sisukord Sisukord lk2 Sissejuhatus lk3 Diabeed ja millest on see tingitud lk 4 Diabeedi tüübid ja kellel esineb? lk5 Esimest tüüpi diabeedi ravi lk6 Teist tüüpi diabeedi ravi lk7 Diabeedi tüsistused ja diabeetiline jalg lk8 Diabeetiku jalgade hooldus lk9 Toitumine ja Füüsiline koormus lk10 Kokkuvõte lk11 Kasutatud kirjandus lk12 2 Sissejuhatus Diabeet on tõsine krooniline haigus, millesse haigestunute arv tõuseb kohutaval
kasutamine võib muuta patsiendi veresuhkru tasakaalu. Õde peab ka teadma diabeetiku võimalikest terviseohtudest ehk siis sellest, millised probleemid kaasnevad hilistüsistustega. Kui patsiendil on diabeedi foonil tekkinud südame-isheemiatõbi või neerupudulikkus, vajab ta samasugust hooldust nagu südame- ja neeruhaiguste korral, arvestades diabeetiku elulisi vajadusi. Tüüpilisemaid ja ravile raskesti alluvaid diabeetikute probleeme on diabeetiline jalg. Diabeetiline jalg tekib nii veresoonte kui ka närvide kahjustuse tagajärjel. Sellega seoses suureneb jalgadel põletiku tekkimise oht, juba tekkinud põletik toob kaasa haavandid, lihaste ja luukoe kärbuse, mille tagajärjeks võib olla gangreeni teke. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata patsientidele, kellel on kalduvus jalahaavandite tekkele. Õde peab pidevalt jälgima jalahaavandite seisundit, sest patsient võib olla olukorras, kus ta ise enam
Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Insuliinist sõltumatut diabeeti esineb 85 95 % diabeedi juhtudest. See võib olla geneetiline haigus, kuid taustast teatakse vähem. Tavaliselt kujuneb seda liiki diabeet välja kesk- või vanemas eas. Selle käigus haigete organism toodab liigselt insuliini ning organismis tõuseb glükoosi tase. Suhkruhaiguse hea ravi on väga oluline. Ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma. See on eluohtlik seisund, mille ajal on inimene teadvuseta ja häiritud on peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Diabeetilise kooma põhjuseks on väga kõrge veresuhkur. Eduka ravi aluseks on toiduvalik ehk dieet. Suhkruhaiged inimesed peavad hoolega jälgima kui palju ja mida süüa. Tänapäeval on neile eraldi valmistatud tooteid (suhkruvaba sai ja sepik, suhkruasendajad, maiustused, dieetdzemmid), kuid sellegi poolest pole nende elu kerge
Üheks diabeediga kaasnevaks kriisiseisundiks on hüpoglükeemia. See tähendab, et vere glükoosisisaldus on väike. Seisund põhjustab südame pekslemist, higistamist, näljatunnet ja värinaid. Glükoosipuuduse läbi saab aju kergesti kannatada. Aju halva funktsioneerimise tõttu võib esineda peavalu, ärrituvust, segasust, nägemishäireid, raskes seisundis ka krampe. Hüpoglükeemia möödub kui haigele antakse suhkrut, süsivesikurikast toitu. Ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma. Seisundi ajal on häiritud peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Diabeetilise kooma kujunemisel on kiire ravi elulise tähtsusega. 2.tüüpi diabeedi korral on sümptomid kergemad 1.tüüpi diabeedist. Haigetel tekib suu kuivus ja kerge väsimus. Vähenenud glükoositaluvust saab kindlaks teha glükoosi- koormustesti abil. 1. ja 2. tüüpi diabeeti on üksteisest kerge eristada. Diagnoosi kindlaks tegemiseks on võimalik teha C-peptiidi analüüs. Peptiidi, mis on aminohape-
3 1. OKT Optiline koherents tomograafia on mitte invasiivne pildistav test, mis kasutab valguslaineid reetina pildistamiseks. OKT'ga on võimalik näha reetinat kihtide kaupa. See annab oftalmoloogile võimaluse kaardistada reetina ja mõõta selle paksust. Need mõõdud aitavad panna õiget diagnoosi ja annavad glaukoomi ja teiste reetina haiguste raviks juhiseid. Teiste reetina haiguste alla kuuluvad maakula degeneratsioon (AMD) ja diabeetiline retinopaatia. (Rebane ja Harak 2014; Francis jt 2017). Inimese silm areneb eesajust. Üle võrkkesta paiknevate ganglionirakkude aksonitest saab nägemisnärvi otsal ühinedes alguse nägemisnärv. Silma võrkkestas võivad tekkida muutused mitmete aju haaravate haiguste korral. Tänu OKT-le on võimalik silmapõhja seisundit koetasandil uurida sellisel viisil, et luulised struktuurid ei sega uuringut. (Rebane ja Harak 2014).
Veresuhkrut alandavaid tablette saavad tarvitada ainult need inimesed, kelle kõhunääre on veel võimeline insuliini eritama. Tabletid ei sisalda ega asenda insuliini, nad ainult suurendavad insuliinieritust kõhunäärmest. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuva suhkruhaigusega haiged, kelle kõhunääre insuliini ei erita, peavad seda süstima. Insuliin mõjub ainult süstituna, suu kaudu ei toimi. Suhkruhaiguse hea ravi on väga oluline. Ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma. See on eluohtlik seisund, mille ajal on inimene teadvuseta ja häiritud on peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Diabeetilise kooma põhjuseks on väga kõrge veresuhkur. Tüsistused Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes,
diabeediga Kuidas diabeeti kontrolli all hoida? I tüüpi - dieet, füüsiline aktiivsus, insuliin II tüüpi - dieet, füüsiline aktiivsus, tablettravi Millised on diabeedi hilistüsistused? Südame ja neeruhaigused, silmad. Silmades tekib kõrge vererõhk, nägemine jääb nõrgemaks ning võib üldse kaduda. Silma kapilaarid lõhkevad. Suur rõhk trombi tekkeks. Mis on diabeetiline ketoatsidoos? Milline on esmaabi? Kõrge veresuhkur, insuliin jäi süstimata. Esmaabiks on insuliini süstimine, na cl lahus Mis on diabeetiline hüpoglükeemia? Milline on esmaabi? Veresuhkur langenud, liiga suur insuliini annus. Patsiend on süstinud insuliini aga ei ole söönud, ebatavaliselst tugev füüsiline koormus. Esmaabiks: teadvusel haigele 3-4 tükki suhkurt, 200 ml piima, mett, leiba, kartulit.
Oodatav väärtus on väiksem kui 7 protsenti. DIABEEDI TÜSISTUSED · Mikrovaskulaarsedkahjustused (retinopaatia, nefropaatia, neuropaatiasensoorne, motoorne, autonoomne). 40%-l esmakordselt avastatud diabeediga haigetel vaskulaarsedtüsistused. · Makrovaskulaarsedkahjustused (südame, jalgade ja aju veresoonte kahjustused). · Diabeet suurendab oluliselt kardiovaskulaarhaiguste(müokardiinfarkt, arteriaalne hüpertensioon, ateroskleroos) tekke riski. Oluline ravi! Diabeetiline ketoatsidoos -eluohtlik seisund, mis tekib insuliini puudusest tingitud ketokehade kuhjumisel suhkruhaige organismis. Insuliini puudusel ei saa rakud vajalikul hulgal glükoosi ja hakkavad lammutama rasvasid. Organismi kuhjuvad rasvade lammutamisel jääkproduktid -ketokehad, põhjustades organismis ,,happemürgistuse". Enamasti 1. Tüübi diabeedi puhul Nõrga ketoatsidoosisümptomid: · isutus, tugev janu ja rohke urineerimine, jõuetus, nõrkus
kutsuda (teised diabeedi liigid)? Krooniline haigus, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliini tootmisest, inisliini toime nõrgenemisest või insuliini eritumise puudulikkusest. 1. tüüpi ehk insuliinsõltuv diabeet – ei sa ära hoida. 2. tüüpi insuliinsõltumatu diabeet – saab ennetada, liikumine. Prediabeet: Kui veresuhkru tase on pidevalt kõrgenenud, aga pole piisvalt kõrge, et diagnoosida 2. tüüpi diabeeti. Diabeetiline ketoatsidoos: Insuliini puudusel ei saa rakud vajalikul hulgal glükoosi ja hakkavad lammutama rasvasid. Organismi kuhjuvad rasvade lammutamisel jääkproduktid – ketokehad, põhjustades organismis „happemürgistuse“. 9. Miks on oluline hoida veresuhkru tase kontrolli all? Kuna muidu võib veresuhkru tase langeda/tõusta eluohtliku tasemeni. 10. Mida näitab glükohemoglobiin ja milliseid tüsistusi aitab vähendada hea glükoosikontroll ehk hüperglükeemia ravi?
Veresuhkrut alandavaid tablette saavad tarvitada ainult need inimesed, kelle kõhunääre on veel võimeline insuliini eritama. Tabletid ei sisalda ega asenda insuliini, nad ainult suurendavad insuliinieritust kõhunäärmest. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuva suhkruhaigusega haiged, kelle kõhunääre insuliini ei erita, peavad seda süstima. Insuliin mõjub ainult süstituna, suu kaudu ei toimi. Suhkruhaiguse hea ravi on väga oluline. Ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma. See on eluohtlik seisund, mille ajal on inimene teadvuseta ja häiritud on peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Diabeetilise kooma põhjuseks on väga kõrge veresuhkur. Tüsistused Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes
· neerukahjustus; · kaasasündinud südamerikked; · Cushingi sündroom, kortikosteroidravi, stressisituatsioonid; · tsütostaatikumravi; · Hodgkini tõbi, miliaarne tuberkuloos, AIDS jt. Neutrofiilia (neutrofiilide arv > 7,5 x 109 /l) põhjused: · lokaalsed ja generaliseerunud infektsioonid (kokilised, bakteriaalsed või viiruseliosed infektsioonid); · põletikulised protsessid; · intoksikatsioonid, kas metaboolsed (ureemia, diabeetiline atsidoos, eklampsia) või eksogeensed kemikaalidest või ravimitsest; · äge hemorragia; · pahaloomuline kasvaja; · kortikosteroidravi. Tuleb eristada ka veel nn füsioloogilist neutrofiiliat, mida võivad põhjustada tugev füüsiline pingutus, intensiivne emotsioon, adrenaliini manustamine, paroksüsmaalse tahhükardia hoog. Neutropeenia (neutrofiilide arv < 1,8 x 109 /l) põhjused:
normilähedased. Diabeedi ravi üheks osaks ongi võimalike tüsistuste vältimine. Kui diabeetik teab, millele tähelepanu pöörata, siis on võimalik avastada tüsistused juba algstaadiumis ning neid ravida on samuti efektiivsem. Oluline on igal aastal arstlik kontroll: o silmapõhjade ja nägemise kontroll o jalgade seisundi hindamine o neerude talituse kontroll o vererõhu jälgimine o vere kolesteroolisisalduse kontroll o veresoonte (kapillaaride) kontroll Diabeetiline retinopaatia ehk silmade kahjustus Kui diabeet on kestnud aastaid ja veresuhkru tasakaal ning selle väärtused ei ole olnud head, siis võivad silmapõhjadesse tekkida väikeste veresoonte laiendid, verevalumid, võrkkest võib tursuda ja sinna võivad ladestuda rasvad. Nende muutuste tagajärjel halveneb silma võrkkesta verevarustus, toitainete ja hapnikuga varustus. Diabeetilise retinopaatia staadiumid:
Võimalikult normilähedase veresuhkru taseme hoidmiseks tuleb seda teha päeva jooksul korduvalt, isegi kuni 5-6 korda. Kaasajal kasutusel olevad süstepliiatsid ja ühekordsed nõelad võimaldavad süstida praktiliselt igas olukorras. Lisaks saavad diabeetikud endal glükomeetri abil suurema vaevata ise veresuhkrut määrata. Oluline on muidugi ka kindlast söögireziimist kinnipidamine. Suhkruhaiguse hea ravi on väga oluline; ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma. See on eluohtlik seisund, mille ajal on inimene teadvuseta ja häiritud on peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks,
alla 140/80 mmHg. HbA1c-väärtuse üldine eesmärk on < 53 mmol/mol (< 7 %). Diabeet ja kaasnevad haigused Südame- ja veresoonkonna haigused Diabeetikute risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse on kasvanud: ateroskleroosi haigestumise risk on 3-5 ja aju verevarustuse häiretesse haigestumise risk on 2- 4 suurem kui elanikkonnal keskmiselt. Riski vähendab suitsetamisest loobumine ning heatasemelise rasvaainevahetuse häirete ja kõrgenenud vererõhu raviga. Diabeetiline nefropaatia (neeruhaigus) Diabeetiline nefropaatia võib põhjustada neerupuudulikkust ja dialüüsravi vajavat haiguse. Neerukahjustuse esmane märk on mikroalbuminuuria, mis kujuneb välja umbes 35-50 protsendil diabeetikutest. Mikroalbuminuurias eritub vereringest uriini pidevalt normaalsest enam teatud valku, albumiini. Diabeetiku neerude funktsioneerimist jälgitakse vereanalüüside ja uriinianalüüside abil. Diabeetiline retinopaatia (silma võrkkesta haigus)
Veresuhkrut alandavaid tablette saavad tarvitada ainult need inimesed, kelle kõhunääre on veel võimeline insuliini eritama. Tabletid ei sisalda ega asenda insuliini, nad ainult suurendavad insuliinieritust kõhunäärmest. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuva suhkruhaigusega haiged, kelle kõhunääre insuliini ei erita, peavad seda süstima. Insuliin mõjub ainult süstituna, suu kaudu ei toimi. Suhkruhaiguse hea ravi on väga oluline. Ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma. See on eluohtlik seisund, mille ajal on inimene teadvuseta ja häiritud on peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Diabeetilise kooma põhjuseks on väga kõrge veresuhkur. Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilis-tüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes
Organismi hapnikusaturatsioon. Hüpoksia seisund halvendab kudede paranemist ja suurendab infektsiooniriski. Patsiendi neuropsüühiline seisund. Oluline on anda haigele adekvaatset informatsiooni tema haava/haavandi seisundi kohta. Haav on alati organismile stressreaktsioon mõjutades haige enesehinnangut ja elustiili. Haavavalu soodustab kudede hüpoksia teket. Haava/ haavandi põhjuse väljaselgitamine (trauma, operatsioonihaav, diabeetiline haavand või lamatishaavand) Haava vanus ( äge või krooniline haav) ja kuidas on toimunud haavaravi haava hindamise hetkeks Haava hindamine (suurus ja sügavus, haavapõhja, käikude, fistlite, võõrkehade, nähtava luu esinemine, koetüüp haavaõõnsuses, haavadreenide hulk ja eksudaadi iseloom, nahk haava ümber) Koe nekroos e. eluvõimetu kude haavas takistab haava paranemist. See võib toimuda kahe mehhanismiga. Nekrootiline kude haavas kujutab endast alati infektsiooniriski
päris hävinud. On vähenenud insuliini tootmine või insuliini mõju. Tegurid nis seda võivad mõjutada on üleakaal, mõningad ravimid, vere kõrge rasvasisaldus, südame ja veresoonkonnahaigused, rasedus. 2. tüübi puhul vajavad patsiendid veresuhkrut alandavaid ravimeid. Ühine mõlemale tüübile on kohandatud toitumine (sööks sageli ja vähe korraga 4-6 toidukorda päevas) ja spordiga tegelemine Mis on hüperglükeemia ja nimeta selle sümptomid. e. Diabeetiline kooma veresuhkur lubatust kõrgem. Sümptomid: kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, punane näonahk, pinnapealne ja kiire hingamine, atsetooni lõhn hingeõhus, ravita langeb koomasse. Mis on hüpoglükeemia ja nimeta selle sümptomid. e. Insuliinisokk veresuhkru tase normist madalam. Sümptomid: näljane, väsinud, nõrk,rahutu, värinad, külm higi, ebakindel kõnnak, ebaselge kõne, mõnikord kiire ja ebaühtlane pulss. Millised on diabeedi hiliskomplikatsioonid?
taimetoitu köögist on luua taimetoitlane versioonid lemmik toidust. Näiteks saad teha taimetoitlane lasanje, taimetoitlane täidisega paprika, parmesaniga baklažaan, taimetoitlane chili: Kui te kindlalt tahate proovida või pakkuda kaussi soe, vürtsikas tšilli toidud (liha vürtsikas kastmes punane paprika ja oad), valmistage see, asendades hakkliha hakitud soja tofu. Piisavalt kuum kaste te ei pruugi isegi märgata erinevust. Suhkruhaigetele mõeldud dieet või diabeetiline toitumine saab olla eksklusiivseks, ja isegi hõlmavad mitmeid kasulikke magusus. Iga diabeetik teab, et ta ei saa suhkrut kondiitritooted, pasta, kartul, enamik teravilja, leiba ja muud toitu rikas süsivesikuid. Ent vähesed teadlikud, et ta saab. Diabeetik dieet on nii mitmekesine ja täieväärtuslik, et sobib tervislikule inimesele. "Just tervislikud saab veel irvitavad oma keha kuid diabeediga organism juba nõuab austust ise," - seletab Tatiana Rumjantsevi, endokrinoloog,
KÕRGVERERÕHU TÕVE RAVIKS KASUTATAVAD PREPARAADID ARTERIAALNE HÜPERTENSIOONI e. essentsiaalne e. primaarne e. idiopaatiline hüpertensioon. Hypertensio arterialis Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava piiri - süstoolne <135 ja diastoolne <85 mmHg. Hüpertooniatõve etiopatogeneesis on olulised geneetilised faktorid, stress ja toitumine. Sekundaarse hüpertensiooni põhjused Renaalsed- nt krooniline nefriit, diabeetiline nefropaatia Endokriinsed- nt primaarne hüperaldosteronism Neuroloogilised- nt intrakraniaalse rõhu tõus Isoleeritud süstoolne hüpertensioon- vananemisel seoses veresoonte rigiidsusega Ravimid, mis võivad kõrvaltoimena põhjustada hüpertensiooni Glükokortikosteroidid Mineralokortikosteroidid Sümpaatomimeetilised ained MAO inhibiitorid Erütropoetiin Antidepressandid Isu pärssivad ravimid Hüpertooniatõve tüsistused
Samas aga ravim ei läbi maksa, sest satub rektaalveenide kaudu alumisse õõnesveeni. Seega on rektaalse manustamise korral annustamine täpsem ja ravimi toime saabub kiiremini. Ravimi mao-seedekulglast imendumist mõjustavad tegurid. Reeglina imendub 75% suu kaudu antavatest ravimitest umbes 1-3 tunni jooksul. Imendumist mõjustavad järgmised tegurid: - mao-soolekulgla motoorika paljud haiguslikud seisundid (migreen, diabeetiline neuropaatia) põhjustavad maostaasi. Ravimi jõudmine peensoolde, kus ta saaks imenduda, on takistatud ning imendumine aeglustub. Imendumist võib halvendada ka ülemääraselt kiire soolemotoorika. Peale sööki võetud ravimi imendumine aeglustub, sest tema liikumine peensoolde viibib, erandiks võivad olla mõned ravimid, mis tõenäoliselt toidust põhjustatud suurenenud verevarustusest
üleproduktsiooni tagajärjed? - Ketokehade produktsioon ületab pidevalt lõhustumise ja see viib ketokehade kuhjumisele veres (ketoneemia), ja ketokehad ilmuvad uriinis (ketonuuria) - Ketokehade liigsus veres põhjustab metaboolse atsideemia (iga atsetoatsetaadi ja beeta-hüdroksübutüraadi molekul loovutab verre ka ühe prootoni tõuseb prootonite hulk veres vere pH langeb kujuneb tõsine metaboolne atsidoos kooma ja letaalsus mõningatel juhtudel) - Diabeetiline ketoatsidoos põhjustab tugeva janu (dehüdratatsioon suureneb eritatava vee hulk), kaalukaotust, oksendamist. (INS manustamine on hädavajalik kuna alandab glükagooni prevaleerumist veres, pärsib glükagooni kataboolset toimet maksarakkudes, vähendab glükoneogeensete ja ketogeensete substraatide liigvoolu ekstrahepaatilistesse kudedesse) - Spetsiifilised kliinilised sümptomid Kolesterool
Arusaamatud häälitsused 2 Hääleline reaktsioon Hääleline reaktsioon (mõmisemine, oiglemine) (mõmisemine, oiglemine) Vastus puudub 1 Vastus puudub Vastus puudub Patoloogia Teadvusetuse põhjuseid on mitmeid. Näiteks: epilepsiahoog; süsteemne või difuusne ajukahjustus (septilised infektsioonid, diabeetiline ketoatsidoos, hüpoglükeemia, häired elektrolüütide- ja vedelikutasakaalus, intoksikatsioon, anafülaksia, hüpo- või hüpertermia, ureemia); kesknärvisüsteemi infektsioonid (meningiit, entsefaliit); intrakraniaalsed põhjused (koljutraumad, ajukasvajad, hüdrotsefaalia, lokaalsed kraniaalnärvikahjustused); alkoholi, narkootikumide, ravimite üledoos (Korppi jt 2011).
PIIRDENÄRVISÜSTEEM JAGUNEB: somaatiline NS (juhib tahtele alluvate organite ning lihaste tööd) ja vegetatiivne NS (juhib tahtele allumatute organite tööd) Vegetatiivne jaguneb: sümpaatiline NS ja parasümpaatiline NS PERIFEERSE NS: peaajust lähtuvad närvid 12 paari(kraniaalnärvis) ja seljaajust lähtuvad närvid 31 paari. Perifeerse närvikahjustused- osad närvikahjustused on põhihaiguste tulemusena (diabeet) diabeetiline närvikahjustus, osad tekivad pärast viirusinfektsiooni(Guillain-Barre sündroom), närvide pitsumise tulemusena (karpaalkanali sündroom) erinevad vigastused, mille järgselt tekivad probleemid PNS haiguste sümptomiteks võivad olla: Tuimus Valu Põletustunne või surin Lihaste nõrkus
lihastoonust, või on hingamisteed suletud võõrkehast (oksemassid, toidutükid, proteesid jms) 2. halvatud on hingamislihased või on kahjustunud hingamiskeskus, mistõttu puudub hingamine Igal koomas haigel tuleb määrata veresuhkru väärtus. Koomas patsiendi ülevaatusel tuleb tähelepanu pöörata väliste vigastuste olemasolule (ajutrauma, suur verekaotus) kehatemperatuurile (infektsioon, hüpotermia) hingamistüübile ja hingeõhu lõhnale (diabeetiline ketoatsidoos, ureemia, alkoholimürgistus) hemodünaamika seisundile (šokis patsient, rütmihäirete esinemine, väga kõrge vererõhu puhul aju vaskulaarsete patoloogiate (intratserebraalne hemorraagia, SAH) võimalus, aga ka tõusnud intrakraniaalse rõhu märgiks (ajuturse) koos bradükardiaga) naha seisundile (hüpoglükeemia, šokk, lööve) hapnikuga varustatusele (SpO2) neuroloogilisele koldeleiule (pupillid, halvatus, meningeaalärritusnähud, patoloogilised refleksid). 14
Naha kihelus, bakteriaalsed ja seeninfektsioonid Potensihäired, menstruatsiooni puudumine Polüuuria Uriinis suhkur (N ei ole) Veresuhkru sisaldus tõuseb (N 3,3-5,5 mmol/l) Uriini erikaal/tihedus kõrge – 1030-1040 (N 1004-1024) II tüüpi diabeedi korral sageli ainevahetuslik sündroom: korraga esinevad kehatüve- tüüpi rasvumine, hüperlipideemia, essentsiaalne hüpertensioon ja insuliiniresistentsus. Diabeetiline retinopaatia- mis see on? Muutused silmapõhja peentes veresoontes: mikroaneurüsmid, haprad kollateraalid, võrkkestasisesed verejooksud, lipiidiladestused, makula turse, võrkkesta irdumine. Tulemuseks võib olla pimedaks jäämine. Protsessi aitab pidurdada õigeaegne laserravi. Kui diabeet os kestnud aastaid ja veresuhkru tasakaal ei ole olnud hea, väivad silmapõhjadese
(mehhaaniline soolesulgus) Laboratoorsed uuringud vastavalt vajadusele (hemogramm, CRV, lipaas jne) Radioloogilised ja instrumentaalsed uuringud ultraheli, röntgen, KT, EKG Invasiivsed uuringud endoskoopia, kõhuõõne punktsioon, diagnostiline laparoskoopia Diferentsiaaldiagnostika: Ülakõhuvalu müokardiinfarkt, alasagara pneumoonia, pneumothorax, kopsuinfarkt, pleuriit Difuusne ja migreeruv kõhuvalu diabeetiline ketoatsidoos, äge reumaatiline palavik, nodoosne polüarteriit ja teised vaskuliidi vormid, äge intermiteeriv porfüüria, äge leukeemia Küljevalu püelonefriit, herpes zoster Alakõhu valu tsüstiit, puusaliigese patoloogiad Äge mittespetsiifiline kõhuvalu: Saab püstitada diagnoosiks kui kirurgilised, günekoloogilised ja muud orgaanilised haigused on välistatud. Tavaliselt on isemööduv. Tavaliselt on mittespetsiifilise kõhuvalu
toimi ning veresuhkru tase pidevalt liiga kõrge - seda nimetatakse hüperglükeemiaks. II tüüpi diabeet on palju sagedasem kui I tüüpi (vastavalt 85% ja 15% diabeetikutest). II tüüpi diabeeti põdejad on sageli >40 aastased ja neist enamik on ülekaalulised vanemad inimesed. II tüüpi suhkruhaiguse puhul võivad haigustunnused (näiteks suu kuivus) peaaegu täielikult puududa. Sageli leitakse kõrgenenud veresuhkru tase juhuslikul vereanalüüsil. 3. Diabeetiline kooma ja tegutsemisjuhised Hüperglükeemiline kooma Veresuhkur tõuseb väga kõrgeks tavaliselt üle 30 mmol/l. Haigel kujunevad teadvusehäired mitme päeva/nädala jooksul. Eelneb väga tugev janu, haige võib juua 10 liitrid ööpäevas, väga sage urineerimine. Nahk on väga kuiv, ketendab, suust on tunda atsetoonilõhna. Kaebuste ignoreerimisel muutub haige mõne päevaga unisemaks, hingamine sügav, sage. Teadvusehäired süvenevad mõne päeva jooksul sügavaks koomaks.
Parees – (siin: näolihaste) nõrkus, halvatus Pilt 14.1 Pupillide reaktsiooni ja nüstagmide kontrollimine Hingamistüübid: normaalne hingamine, Cheyne-Stokes’i hingamine, Biot’ hingamine, Kussmauli hingamine. Normaalne 14–18 hingamist minutis, korrapärane. hingamine Kussmauli Hingamise sügavuse ja sageduse suurenemine; viitab hingamine ainevahetushäirele, näiteks metaboolne atsidoos või diabeetiline kooma. Cheyne-Stokes’i Pindmine hingamine, mis muutub üha kiiremaks ja sügavamaks, siis hingamine hingamine vaibub ja järgneb hingamispaus; kordub uuesti. Biot’ hingamine Korrapärane hingamine, mida katkestavad lühikesed hingamispausid. Põhjused: KNS-haigused, tuumorid, ajukahjustused. KNS – kesknärvisüsteem 222 Normväärtused vanuse järgi
esimesel juhul kilpnääret kaelal katsudes tunda ei ole, autoimmuunse protsessi tagajärjel on kilpnääre muutunud väiksemaks; teisel juhul on tegemist kilpnäärme kompenseeritud suurenemisega. Haiguse kulg võib olla stabiilne, progresseeruv (viib kilpnäärme alatalitluse tekkele) või ägenemistega. Lisaks on olemas veel sünnitusjärgne türeoidiit. Loomkatsed: spontaanselt tekkinud N: NOD (mittepaks diabeetiline hiir), BB rotid jt neonataalse tümektoomia teel indutseeritud antigeenide või nende osistega immuniseerimisel saadud antigeenide cDNAga immuniseerimisel saadud transgeensed ja Knock-out mudelid Immunoloogilised eksperimendid: BB rotid – spontaanne autoimmuunne diabeet ja autoimmuunne türeoidiit Buffalo (pühvel) rotid – autoimmuunne türeoidiit ja pankrease beeta-rakkude hävimine Obese (turske) kana – hashimoto türeoidiit. 50
annaabi.ee 
