Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MAGUSTUSAINED (0)

1 Hindamata
Punktid

MAGUSTUSAINED
MESI  JA  SUHKRUASENDAJAD
KO14-KE
KRISTINA LUNEV
MESI
Mesi on  mesilaste  poolt taimedelt kogutud      nektarist  või eritistest  spetsiifiliste  
ainete lisamisega toodetu ja kärjekannudes valminud enamasti 
magus toiduaine.
Mesi on bioloogiliselt aktiivne toiduaine, mida  mesilased  valmistavad õitelt 
korjatud nektarist või taimeosadelt kogutud eritistest.
MEE LIIGID
PÄRITOLU JÄRGI:
ÕIEMESI - taimede nektarist saadud mesi;
LEHEMESI - mesi, mis on saadud peamiselt  elusate  taimeosade eritistest 
toituvate putukate (Hemiptera) või elusate taimeosade eritistest;
MEE LIIGID (2)
TOOTMISVIISI JÄRGI:
KÄRJEMESI
KÄRJETÜKKIDEGA MESI
NÕRGUNUD MESI
VURRIMESI
PRESSITUD MESI
FILTREERITUD MESI
MEE KOOSTIS
Mesi koosneb põhiliselt erinevatest suhkrutest, peamiselt fruktoosist ja 
glükoosist ning samuti teistest ainetest nagu orgaanilised  happedensüümid  ja 
mee kogumisel saadud  tahked  osakesed.
Mee värvus on peaaegu värvusetust kuni tumepruunini. 
Konsistents  võib olla vedel,  viskoosne  või täielikult või osaliselt 
kristalliseerunud.
Lõhn, maitse ja aroom on erinevad, kuid on tingitud taimsest päritolust.
SÄILITAMINE
Parimad säilitustingimused mee jaoks on hermeetiliselt suletud nõus, mida 
hoitakse  pimedas  ruumis, mille õhutemperatuur on 5...10 °C.
KUNSTMESI
Mee konsistents, värvus, lõhn ja maitse võimaldavad eristada naturaalset  mett  
kunstmeest, mida valmistatakse  suhkrust  hapete kaasabil.
Naturaalne mesi tekitab  kurgus  kipituse tunde, mida kunstmesi ei tekita.
MEE KASUTAMINE 
Mett tarbitakse kõige rohkem töötlemata – vedelana, kristalliseerununa või koos 
kärgedega.
Mett kasutatakse toiduna ja toidulisandina.
Näiteks Aafrikas kasutatakse mett peamiselt meeõlle pruulimisel.
MEE KASUTAMISE PLUSSID
+  tugevdab organismi immuunsüsteemi
    soodustab kudede kasvu
    suurendab vastupanuvõimet haigustele
    mõjub rahustavalt
    parandab toiduainete omastamist
    mõjub neutraliseeruvalt toidumürgituse korral
    mõjub hästi ka liigestele ja  lihastele .
MEE KASUTAMISE MIINUSED
- mees ja puuviljades olev glükoos on kahjulik tervisele, soodustab diabeeti 
(seda ainult liigtarbimise korral)
SUHKRUASENDAJAD
Suhkruasendajad kuuluvad toidu  lisaainete  hulka.
Suhkruasendajad annavad võimalu-se nautida  magusat  maitset suhkrut 
tarbimata, põhiliselt tarvitatakse neid suhkurtõve ja rasvumise korral. 
VERE SUHKRUSISALDUST TÕSTVAD 
JA MITTETÕSTVAD MAGUSTUSAINED
Toitvad magustajad, mis organismis lõhustudes annavad kaloreid, on man-
nitool, ksülitool,  sorbitool , isomaltoos,  aspartaam , taumatiin jt.
Mittetoitvad magustajad organismis ei lõhustu ega anna energiat. Need 
on näiteks  sahhariin  tsüklamaat, atsesul-faam-K jm.
LOODUSLIKUD JA SÜNTEETILISED MAGUSTUSAINED
LOODUSLIKUD MAGUSTAJAD SUHKRUSIIRUPID –  vahtrasiirup
    MESI 
     STEVIA  – suhkruleht
SÜNTEETILISED MAGUSTAJAD
    
aspartaam
    atsesulfaam K
    sahhariin
SUHKRUASENDAJATE KASUTAMINE
põhiliselt tarvitatakse neid suhkurtõve ja rasvumise korral. 
Euroopa Liidu maades on suhkruasendajate kasutamine küllalt tagasihoidlik.
SUHKRUASENDAJATE KASUTAMISE 
PLUSSID / MIINUSED
+ soodustavad kehakaalu alandamist
+ võimaldavad toidu kaloraaži vähendada
põhjustab ajus dopamiini taseme languse (Dopami n on li kuvust , 
motivatsiooni, emotsioone ja mõnutunnet suurendava toimega)
peavalu 
söögiisu tõus (ülekaalulisuse risk)

Document Outline

  • Slide 1
  • MESI
  • MEE LIIGID
  • MEE LIIGID (2)
  • MEE KOOSTIS
  • SÄILITAMINE
  • KUNSTMESI
  • MEE KASUTAMINE 
  • MEE KASUTAMISE PLUSSID
  • MEE KASUTAMISE MIINUSED
  • SUHKRUASENDAJAD
  • VERE SUHKRUSISALDUST TÕSTVAD JA MITTETÕSTVAD MAGUSTUSAINED
  • LOODUSLIKUD JA SÜNTEETILISED MAGUSTUSAINED
  • SUHKRUASENDAJATE KASUTAMINE
  • SUHKRUASENDAJATE KASUTAMISE PLUSSID / MIINUSED
Vasakule Paremale
MAGUSTUSAINED #1 MAGUSTUSAINED #2 MAGUSTUSAINED #3 MAGUSTUSAINED #4 MAGUSTUSAINED #5 MAGUSTUSAINED #6 MAGUSTUSAINED #7 MAGUSTUSAINED #8 MAGUSTUSAINED #9 MAGUSTUSAINED #10 MAGUSTUSAINED #11 MAGUSTUSAINED #12 MAGUSTUSAINED #13 MAGUSTUSAINED #14 MAGUSTUSAINED #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marissa123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

MESI
38
pptx

MESI

MESI  on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. MEELIIGID JAGUNEVAD KOGUMISVIISI JÄRGI:  Õitelt kogutud mesi  Okastelt kogutud mesi MEE KOGUMINE JA VALMISTAMINE: •Nektar kantakse tarru meepõies •Aurutatakse välja võimalikult paju vett •Mesilased säilitavad mett vahast meekärgedes  MEE KASULIKKUS! Mesi on ülikasulik, kuna omab bakterite, viiruste ja seente vastast toimet. Mesi on tulvil antioksüdante, seedimist soodustavaid kasulikke ensüüme ja mikroelemente, mis toetavad immuunsüsteemi ja teevad kehale pai. MEE KASUTAMINE:  Mesilased koguvad mett endale talvesöödaks, tarvitades osa kogutud meest talve jooksul ning ülejäänu varakevadel, kui looduses veel nektarit koguda ei ole võimalik, noore põlvkonna

toiduainete sensoorse hindamise alused
Toidukaubaõpetus 2014
24
rtf

Toidukaubaõpetus 2014

1.osa Teraviljad Ökoteraviljad Kõvateraline nisu *Proteiinisisaldus 10-14% *Sisaldab rohkesti gluteeni (teravilja valgusegu) *Kasvab soojas kliimas *Sobilik paremini pärmitaignast toodete küpsetamiseks Durumnisu - kõvanisu eriliik *Sisaldab rohkesti gluteeni, kuid küpsetamiseks ei sobi *Jahvatatakse jahu nimega semolina, mida kasutatakse pastatoodete valmistamiseks (tähendab itaalia keels sõredat, selgelt tuntava teralise tekstuuriga nisujahu) couscous *Saadakse kõvanisust *Jämedam mannast, kolla

Kaubandus
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused
26
docx

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid ­ rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid ­ glükoos, fruktoos oligosahhariidid ­ sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid ­ taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor j

Toit ja toitumine
Toidukauba õpimapp
80
docx

Toidukauba õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda

toiduainete sensoorse hindamise alused
Toiduainete taimne toore
43
doc

Toiduainete taimne toore

Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valge

Köögiviljandus
Toiduained
62
doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

Toitumisõpetus
Toit
44
doc

Toit

Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun