Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Essee "Või ja margariin" (0)

1 HALB
Punktid
Või ja margariin
Margariin ja või võivad tunduda küll üsna sarnased, kuid tegelikult on nende koostised ja valmistamisviis väga erinevad. Palju on arutatud, kumb on tervisele kahjulikum, kas või või margariin. Mõlemal on neist siiski omad head ja halvad küljed.
Või on lehmapiima rasva kontsentraat , milles on rasva vähemalt 80% ja vett kõige rohkem 16%. Seega on või naturaalne ning hea maitsega ja sisaldab vähem lisaaineid , kui margariin. Peale selle leidub võis ka üsna palju vitamiine. Inimese seisukohalt on või üheks miinuseks see, et seda on halb määrida ning pole külmkapist võttes kohe kasutusvalmis. Siiski leidub võis ka tervisele ohtlike aineid. Või sisaldab vereringele ja südamele ohtlikke loomseid rasvu ning kolesterooli, mis kleepub veresoonte seintele ning soodustab südamehaiguste riski. Peale selle on võis ka transrasvu, mis kahjustavad inimeste veresooni ja soodustavad lupjumist.
Tavainimestele võib margariin tunduda kindlasti paremana, kui või. Sest seda saab otse külmkapist võttes kasutada ja on sageli võist vähem rasvased. Siiski pole margariin nii süütu, kui esmapilgul tunduda võib. Margariin sisaldab väga palju lisaaineid ning võib sisaldada ka tootmisel tekkivaid transrasvhappeid. Transrasvhapped on küll küllastumatud, kuid organismis käituvad nad halbade, küllastatute rasvhapetena. Kuigi margariin on kolesteroolivaba, suurendavad need vere halva kolesterooli sisaldust ja viivad head kolesterooli välja, kasvatades südamehaiguste riski. Transrasvhapete usin tarbimine võib põhjustada ka diabeeti.
Kokkuvõttes, ei saa öelda, kumb on tervisele vähem kahjulikum, või või margariin. Mõlemas neist leidub kahjulike aineid, kuid samas on mõlemal neist omad head küljed. See kumba inimene tarbib on tema enda valik, kuigi mina isiklikult eelistaksin võid.
Andry Nõgols 9c
Kasutatud kirjandus
http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=26483
http://lapsuliblikas.wordpress.com/2008/01/17/margariin-versus-voi/
http://www.ohtuleht.ee/353947
http://www.toidutare.ee/foorum.php?teema=734
Essee-Või ja margariin #1 Essee-Või ja margariin #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor andry nõgols Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Tervislik toitumine
21
docx

Tervislik toitumine

Tervisliku toitumise aluseks on tasakaalustatud toitumine. Iga inimene vajab päevas teatud koguse energiat. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kilogrammi kaaluv inimene peab päevas saama 1300-2100 kcal. Süsivesikud peaks andma 55-65% vajalikust energiast, rasvad alla 30% ja valkude osakaal peaks jääma 10-15% juurde. Kindlasti ei tohiks alahinnata taldrikuvalemit- pool taldrikust peaks olema täidetud juurviljade, köögiviljade või toorsalatiga, veerand taldrikust peaks täidetama kartuli riisi või makaronidega, teine veerand jäägu liha-, või kalatoodetele, ning kõrvale jooge vett. Tervislikuks toitumiseks on absoluutseks aluseks on välja kujunenud 2 põhisuunda, mille järgi võiks toituda iga päev: Ameerika toidupüramiid ja rohkem põhjamaades tuntust kogunud toiduring. 1.1 Toidupüramiid Ameerikas soovitatakse toitumist õpetada toidupüramiidi abil

Toit ja toitumine
Tervislik toitumine
24
doc

Tervislik toitumine

Iga inimene vajab päevas teatud koguse energiat. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kilogrammi kaaluv inimene peab päevas saama 1300-2100 kcal. Süsivesikud peaks andma 55-65% vajalikust energiast, rasvad alla 30% ja valkude osakaal peaks jääma 10-15% juurde. Kindlasti ei tohiks alahinnata taldrikuvalemit- pool taldrikust peaks olema täidetud juurviljade, köögiviljade või toorsalatiga, veerand taldrikust peaks täidetama kartuli riisi või makaronidega, teine veerand jäägu liha-, või kalatoodetele, ning kõrvale jooge vett. Tervislikuks toitumiseks on absoluutseks aluseks on välja kujunenud 2 põhisuunda, mille järgi võiks toituda iga päev: Ameerika toidupüramiid ja rohkem põhjamaades tuntust kogunud toiduring. 1.1. Toidupüramiid Ameerikas soovitatakse toitumist õpetada

Kehaline kasvatus
Tervislik toitumine
7
doc

Tervislik toitumine

vähki ärahoidvaid fütotoitaineid. Kõige üldisemad soovitused oleksid järgmised (toodud on näidisvalik ühe päeva kohta, 1 klaasitäis on umbes 200-240 ml): · Köögivilju soovitatakse tarbida koguses, mis vastab umbes 5 klaasitäiele, millest pool peaks olema toores köögivili ja osa toorest köögiviljast on soovitav tarbida mahlana. · Puuvilju kaks klaasitäit peeneks hakituna või 400g 100%-list mahla, üks klaasitäis kuivatatud puuvilja või 3-4 keskmise suurusega puuvilja päevas. · Kaunvilju üks kuni poolteist klaasitäit päevas. · Täisteraviljaleiba 3 viilu, või siis selle asemel poolteist klaasitäit putru või helbeid, keedetud pastat või täisteri, või siis seitse supilusikatäit jahu või jahutooteid. · Rasvavajaduse rahuldamiseks vajab inimene päevas ¼ klaasitäit pähkleid või seemneid ja 2 supilusikatäit õli.

Iluteenindus
Toitumisõpetus
32
doc

Toitumisõpetus

1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab:

Kokandus
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST
45
docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaaineid saadakse kolmel erineval viisil: kõige süütumad on ained, mis on eraldatud mõnest toiduainest või muust looduslikust ainest (nt sojaletsitiin E 322), teise rühma moodustavad ained, mis on saadud toidust sünteesi teel (nt sidrunhape E 300),

Toitumine
Toidukauba õpimapp
80
docx

Toidukauba õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel

toiduainete sensoorse hindamise alused
Toiduained
62
doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja

Toitumisõpetus
Õpimapp - eritoit
45
doc

Õpimapp - eritoit

ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide

Toidukaubandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun