Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sisenõrenäärmed ja hormoonid (0)

1 Hindamata
Punktid

Sisenõrenäärmed
Klass: 9c
Mõiste
Sisenõrenäärmed toodavad hormoone
Lühiajalised hormoonid – ehmatus, hirm
Pikaajalised hormoonid – kasvamine,  vananemine
Joonis
Hormoonid
Hormoonid mõjutavad kudede ja elundite talitlust ja 
ainevahetust
Iga  hormoon  täidab kindlat ülessannet ja mõjutab ühte 
või mitut kindlat kude, mis tunneb hormooni ära
Iga hormooni toimeaeg on erinev
Ajuripats
Ajuripats ehk hüpofüüs
Juhib teiste hormooni sünteesivate näärmete talitlus
Sünteesib kasvuhormooni
Ajuripats
Kilpnääre
Kõige suurem sisenõrenääre inimese organismis
Toodab kilpnäärmehormoone, mis reguleerivad 
ainevahetuse kiirust ja organismi  kasvamise  arengut
Kui  lapseeas  on kilpnäärmehormoonide tootmine ebapiisav, 
siis on inimene vaimselt alaarenenud ja kääbuskasvu
Rohke kilpnäärmehormooni tootmine mõjutab 
kasvamiskiirust ja ainevahetust


Kilpnäärme probleem
Neerupealised
Paiknevad neerude peal
Toodab adrenaliini hormooni
Adrenaliin  reguleerib südame tegevus
Neerupealised
Kõhunääre
Toodab insuliini
Soodustab glükoosi tungimist rakkudesse
Vähene insuliini tootmine põhjustab suhkrutõve ehk 
diabeeti
Diabeediga ei saa organismi  rakud  glükoosi kätte ja 
glükoos koguneb verre, mis väljub lõpuks uriinina
Rohke insuliiniga saavad rakud kiiresti glükoosi kätte
Kõhunääre
Meessugunäärmed
Toodab meessuguhormoone
Valmistavad ette  sugurakke  ja suguhormoone
Kui meessuguhormoone on vähe, siis inimesel ei muutu 
hääl madalamaks, ei suurene  lihasmass
Kui aga meessuguhormoone on palju, siis läheb hääl 
madalamaks, lihasmass suureneb ja füüsiline 
vastupidavus suureneb

Naissugunäärmed
Toodab  naissuguhormoone
Toodetakse munasarjades
Mõjutab naise sugulist aktiivsust ja paneb aluse 
naiselikkusele
Kui naissuguhormoone on vähe, ei tule muutusi naise 
kehas
Kui naissuguhormoone on palju, on naise kehas 
suuremad muutused

Document Outline

  • Slide1
  • Slide2
  • Slide3
  • Slide4
  • Slide5
  • Slide6
  • Slide7
  • Slide8
  • Slide9
  • Slide10
  • Slide11
  • Slide12
  • Slide13
  • Slide14
Vasakule Paremale
Sisenõrenäärmed ja hormoonid #1 Sisenõrenäärmed ja hormoonid #2 Sisenõrenäärmed ja hormoonid #3 Sisenõrenäärmed ja hormoonid #4 Sisenõrenäärmed ja hormoonid #5 Sisenõrenäärmed ja hormoonid #6 Sisenõrenäärmed ja hormoonid #7 Sisenõrenäärmed ja hormoonid #8 Sisenõrenäärmed ja hormoonid #9 Sisenõrenäärmed ja hormoonid #10 Sisenõrenäärmed ja hormoonid #11 Sisenõrenäärmed ja hormoonid #12 Sisenõrenäärmed ja hormoonid #13 Sisenõrenäärmed ja hormoonid #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tuupur29 Õppematerjali autor
Sisenõrenäärmed ja nende ülesanded, hormoonid ja nende mõju organismile

Sarnased õppematerjalid

Sisenõrenäärmed
3
docx

Sisenõrenäärmed

Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed on organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid nõristatakse verre ilma spetsiaalsete viimajuhadeta. Hormoonid reguleerivad ainevahetust Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilised keemilised ained ­ hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmedVeri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja ka nende mõju on pikaajalisem, Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi

Bioloogia
Hormoonid slideshow
13
pptx

Hormoonid slideshow

Hormoonid 2012 Mis on hormoonid? Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja ka nende mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks vereringesse, enne kui nad lagundatakse. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm

Bioloogia
SISENÕRENÄÄRMED e-ENDOKRIINELUNDID
18
pptx

SISENÕRENÄÄRMED e. ENDOKRIINELUNDID

SISENÕRENÄ ÄRMED e. ENDOKRIINE LUNDID Oma tekkelt võivad hormoonid olla: Ø Neorohormoonid Ø Endokriinhormoonid Ø Koehormoonid HORMOONID Humoraalne regulatsioon põhineb endokriin näärmete e sisesekretsiooninäärmete tööl. Nendeks on: § AJURIPATS e hüpofüüs § KÄBIKEHA e epifüüs § HARKELUND e tüümus § KILPNÄÄRE § KÕRVALKILPNÄÄRE § KÕHUNÄÄRE e pankreas § NEERUPEALISED § SUGUNÄÄRMED www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust.

Bioloogia
Bioloogia referaat hormoonide kohta
4
docx

Bioloogia referaat hormoonide kohta

Kool Nimi klass Kõhunääre ja sugunäärmete hormoonid Referaat Juhendaja: Kuupäev Sissejuhatus: Organismi kudede ja elundite talitust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilisedkeemilised ained ­ hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, sest neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitust nad mõjutavad. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust.

Bioloogia
Endokriinnäärmed e-sisenõrenäärmed
26
pptx

Endokriinnäärmed e. sisenõrenäärmed

Endokriinnäärmed e. Sisenõrenäärmed Taisi Hiie Pedl-13 2014 Hormoonid I Kõrge bioloogilise aktiivsusega ühendid (toimespetsiifilisus) Biosüntees toimub endokriinnäärmetes Humoraalsel teel (kehavedelike kaudu) transporditavad Reguleerivad organismi funktsioone (ainevahetus) Eritatakse rakuvahelisse vedelikku (veri, lümf) Sisefaktorid- sünteesitakse organismis Erinev toimeaeg Hormoonid II Sünteesitud hormoone ei deponeerita (erandid: türeoglobuliin kilpnäärmes) Muudavad rakkude või rakuosade permeaablust (läbitavust) Reguleerivad ensüümide hulka ja kulgu Stimuleerivad/pidurdavad närvisüsteemide talitlust Mõjustavad rakkude jagunemist, koensüümide ja ensüümide aktiivsust Mõjutavad ainult kindlat kude või elundit Endokriinnäärmete klassifikatsioon ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed,

Füsioloogia
Hormoonid
12
pptx

Hormoonid

Hormoonid Mis on hormoonid? Hormoon ehk sisenõre on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoonid kannavad infot. Hormoonid on väga aktiivsed. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats Tähtsaim sisenõrenääre. Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Sünteesib kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Käbikeha

Bioloogia
Snn ehk Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem
1
doc

Snn ehk Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem

Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Igal hormoonil on oma ülesanne. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust: hormoon algatab, lõpetab kiirendab või aeglustab ainevahetusreaktsioone vastavas koes või organis. Hormoonid on väga aktiivsed. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoon kannab infot edasi aeglasemalt kui närv ja mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks verre. Inimese sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimast on segatüüpi näärmed, täidavad teisi ülesandeid ka. Ajuripats e. Hüpofüüs on kõige tähtsam SNN. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste

Bioloogia
Bioloogia - sisenõrenäärmed
2
docx

Bioloogia - sisenõrenäärmed

SISENÕRENÄÄRMED Sisenõrenäärmed toodavad hormoone, mida nad eritavad otse verre, sest neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitust nad mõjutavad. Sisenõrenäärmed: ajuripats e. hüpofüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats e. hüpofüüs: Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Ta sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonisüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun