Transrasvad (0)

Analüüs: transrasvhapped
Transrasva tuntakse kui rasva, mis on tööstusliku tekkega. Transrasvad tekivad eeskätt vedela rasva, õli tahkestamisel ehk hüdrogeenimisel . Samas sisalduvad transrasvhapped loodulikult vähesel määral ka lihas ja piimas. Osaliselt hüdrogeenitud taimerasvades sisalduvaid transrasvhappeid peetakse palju ohtlikumateks kui looduslikke .
Hüdrogeenimise metoodika töötas juba 1890. aastatel välja Nobeli laureaat Paul Sabatier. Pärast seda on seda tehnoloogiat pidevalt täiustatud. Seejuures ei pööratud või ei osatud pikka aega pöörata tähelepanu transrasvhapete ilmumisele töödeldavatesse produktidesse. Olukorra üle hakati mõtlema alles siis, kui transrasvade hulk hakkas mõnes toiduaines ulatuma pooleni kogu rasvast. Mingit mürgistust seetõttu kellelgi ei ilmnenud , aga loomulikult hakkas kunstlikult tekitatud, ebatavalise koostisega toiduaine rohkus söögilaual tasapisi tähelepanu köitma ja alarmeerivana tunduma.  
Enamik alates 1980. aastatest tehtud uuringuid on näidanud, et tänapäevase transrasvasisaldusega dieet inimesele ega loomadele toksilist toimet ei avalda. Siiski on viimasel ajal ilmunud töid, mis kinnitavad, et rohke transrasva tarvitamise toimel võib suureneda südamehaiguste ja infarkti risk. Transrasvhapped, sarnaselt küllastunud rasvhapetega, tõstavad LDL ehk halva kolesterooli taset, kuid erinevalt küllastunud rasvhapetest alandavad transrasvhapped ka HDL ehk hea kolesterooli taset.
Lisaks arterite jäigastumisele ja ummistumisele põhjustavad transrasvad ka rasvumist ning diabeeti, suurendades kokkuvõttes enneagsete surmade arvu.
Teadlased soovitavad transrasvu pruukida nii vähe kui võimalik, kuna  krooniline, pikaajaline negatiivne mõju on olemas isegi suhteliselt väiksel transrasva kogusel.
Tänapäeva toiduainetööstus kasutab massiliselt kunstlikult tahkestatud taimseid, nn hüdrogeniseeritud rasvu kuna need on odavamad, kui looduslikult tahked rasvad . Rasva koostis ja osakaal aga määrab suuresti toidu kvaliteedi. Ühelt poolt läheksid asjad justkui odavamaks, teisalt saame sama raha eest vähemväärtuslikku, ehk isegi kahjulikku toitu. Tahkestatud rasvade populaarsus on seotud ka neid sisaldavate toodete pikema säilivusega, suurendades omakorda tootjate kasumit.
Kuna laias maailmas on transrasvhapetesse suhtumine küllalt kriitiline, siis püüavad ka toiduainetööstuse ja toitlustamise ettevõtted vähendada transrasvhapete sisaldust toiduainetes.  Praeguseks on Kanada, Prantsusmaa, Taani, mõningal määral ka USA otsustavalt piiranud transrasvade kasutamist. Samuti peab kõigis neis riikides transrasvade sisaldus olema pakenditel selgelt näidatud, samas kui Euroopa Liit on transrasvhapete märgistamise suhtes jäänud äraootavale seisukohal.