Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Transrasvad (0)

1 Hindamata
Punktid
Analüüs: transrasvhapped
Transrasva tuntakse kui rasva, mis on tööstusliku tekkega. Transrasvad tekivad eeskätt vedela rasva, õli tahkestamisel ehk hüdrogeenimisel . Samas sisalduvad transrasvhapped loodulikult vähesel määral ka lihas ja piimas. Osaliselt hüdrogeenitud taimerasvades sisalduvaid transrasvhappeid peetakse palju ohtlikumateks kui looduslikke .
Hüdrogeenimise metoodika töötas juba 1890. aastatel välja Nobeli laureaat Paul Sabatier. Pärast seda on seda tehnoloogiat pidevalt täiustatud. Seejuures ei pööratud või ei osatud pikka aega pöörata tähelepanu transrasvhapete ilmumisele töödeldavatesse produktidesse. Olukorra üle hakati mõtlema alles siis, kui transrasvade hulk hakkas mõnes toiduaines ulatuma pooleni kogu rasvast. Mingit mürgistust seetõttu kellelgi ei ilmnenud , aga loomulikult hakkas kunstlikult tekitatud, ebatavalise koostisega toiduaine rohkus söögilaual tasapisi tähelepanu köitma ja alarmeerivana tunduma.  
Enamik alates 1980. aastatest tehtud uuringuid on näidanud, et tänapäevase transrasvasisaldusega dieet inimesele ega loomadele toksilist toimet ei avalda. Siiski on viimasel ajal ilmunud töid, mis kinnitavad, et rohke transrasva tarvitamise toimel võib suureneda südamehaiguste ja infarkti risk. Transrasvhapped, sarnaselt küllastunud rasvhapetega, tõstavad LDL ehk halva kolesterooli taset, kuid erinevalt küllastunud rasvhapetest alandavad transrasvhapped ka HDL ehk hea kolesterooli taset.
Lisaks arterite jäigastumisele ja ummistumisele põhjustavad transrasvad ka rasvumist ning diabeeti, suurendades kokkuvõttes enneagsete surmade arvu.
Teadlased soovitavad transrasvu pruukida nii vähe kui võimalik, kuna  krooniline, pikaajaline negatiivne mõju on olemas isegi suhteliselt väiksel transrasva kogusel.
Tänapäeva toiduainetööstus kasutab massiliselt kunstlikult tahkestatud taimseid, nn hüdrogeniseeritud rasvu kuna need on odavamad, kui looduslikult tahked rasvad . Rasva koostis ja osakaal aga määrab suuresti toidu kvaliteedi. Ühelt poolt läheksid asjad justkui odavamaks, teisalt saame sama raha eest vähemväärtuslikku, ehk isegi kahjulikku toitu. Tahkestatud rasvade populaarsus on seotud ka neid sisaldavate toodete pikema säilivusega, suurendades omakorda tootjate kasumit.
Kuna laias maailmas on transrasvhapetesse suhtumine küllalt kriitiline, siis püüavad ka toiduainetööstuse ja toitlustamise ettevõtted vähendada transrasvhapete sisaldust toiduainetes.  Praeguseks on Kanada, Prantsusmaa, Taani, mõningal määral ka USA otsustavalt piiranud transrasvade kasutamist. Samuti peab kõigis neis riikides transrasvade sisaldus olema pakenditel selgelt näidatud, samas kui Euroopa Liit on transrasvhapete märgistamise suhtes jäänud äraootavale seisukohal.
Transrasvad #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mKotkas Õppematerjali autor
Põhjalik ülevaade transrasvadest. Kokkuvõte kolme artikli baasil. Mis on transrasvad? Ajalugu. Hüdrogeenimine. Miks kasutatakse? Mis riikides on kasutamine keelatud? Kuidas mõjuvad inimesele?

Sarnased õppematerjalid

Transrasvad
5
docx

Transrasvad

Eesti Maaülikool Maastikukaitse ja -hooldus Transrasvad Artikli analüüs Tartu 2012 Kokkuvõte Tiiu Lieberti raamatu ,,Toitumine: müüdid ja tegelikkus" transrasvhapete peatükist (28.09.2009) Toidurasvades sisalduvad rasvhapped jagunevad kolmeks: küllastunud, mono- küllastamata ja polüküllastamata rasvhapped. Kõik rasvad pole halvad. Monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped vähendavad vere kolesteroolisisaldust ja südamehaiguste riski. Seevastu liigset küllastunud ja transrasvhapete tarbimist seostatakse südamehaiguste riski suurenemisega. Enamiku tänapäeval toiduga saadavatest transrasvhapetest saab osaliselt hüdro- geenitud taimerasvaga valmistatud toitude söömisel, samuti leidub neid piimas ja imetajate rasvas

Üldbioloogia
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST
45
docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

normishoidmiseks tundub eriti loogiline osta sellise märgistusega tooteid, kuid tervislikkuse seisukohast on see väär. Kui lehmapiimas on rasvaprotsent 4-5 ligi, siis poelettidel märkame müügil ka 0,1%-lise rasvasisaldusega piimatooteid - neist toodetest ei suuda organism kaltsiumi omastada, seetõttu tuleks eelkõige lastele, kelle luud alles kasvavad, anda kaltsiumi imendumiseks just rasvademaid piimatooteid. Hüdrogeenitud rasvad (trans-rasvad) - ei kuulu samuti otseselt E-ainete kategooriasse, kuid nende kestev tarbimine on oluline südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustaja. Oma olemuselt on hüdrogeenitud rasv tahkestatud taimeõli; tervisele ohtlik on aga see meetod, kuidas seda valmistatakse. Hüdrogeenitud rasvu leidub toodetes, kus kasutatakse margariini (mitte segi ajada võiga) - erinevad küpsetised ja kondiitritooted,

Toitumine
Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD
48
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

Teha diabeetikute, glükoositalumatuse või hüpoglükeemia all kannatajate jaoks raskeks veresuhkru taseme kontrolli all hoidmise Raskendada kehakaalu kontrolli all hoidmist Aidata kaasa hammaste lagunemisele. Sööge suhkru asemel mett! 1.3 Pähklid Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha. Pähklites leiduvad rasvad tagavad ja rasvlahustuvate vitamiinide imendumise organismis. Pähkleid on hea süüa peale väsitavat treeningut või enne suuremat ajutööd või eksamit. Maapähkel on rikas mitmete vitamiinide poolest. E vitamiin on antioksüdant kaitstes rakke vabade

Toiduaineõpetus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Lahuses esinevad soolad positiivselt laetud ioonide (katioonide) ja negatiivselt laetud ioonide (anioonide) kujul. Tähtsamad katioonid on naatrium, kaalium, kaltsium ja magneesium. Sagedamini esinevad anioonid on kloriid, bikarbonaat, anorgaaniline fosfaat ja sulfaat. Raku sisemuses on ülekaalus kaalium-, magneesium- ja fosfaatioonid. Rakuvaheruumis ehk interstiitsiumis esinevad peamiselt naatrium- ja kloriidioonid. Valgud (proteiinid), rasvad (lipiidid), süsivesikud (suhkrud) ja nende laguproduktid on rakuplasmas leiduvad orgaanilised ained. Autosoomid – mittesugulised kromosoomid Heterosoomid – sugulised kromosoomid Topeltspiraal – kaheharuline keerdspiraal, DNA molekulide paigutus kromosoomis Raku organellid Raku organellid on kindlate toimingutega rakuosad. Raku organellid Funktsioonid Ribosoomid Valkude tootmine (rakuvabrik) Endoplasmaatiline Rakusisene transport retiikulum

Esmaabi



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun