Mokatubakas e.“ Snus“ (1)

3 HALB

Lähte Ühisgümnaasium
Carl Dööring
Mokatubakas e.“ Snus “
Referaat
Lähte 2012
Sisukord:

Mokatubakast üldiselt.

Mokatubakas ja tervis.

Kuulsamad mokatubaka margid .
Huuletubakast üldiselt
Huuletubakas ehk mokatubakas ehk snus on niiske jahvatatud tubakas , mida on eelnevalt fermentiseeritud. On olemas kahte sorti huuletubakat – lahtine huuletubakas , ehk lös snus ja padjakeses olev tubakas ehk portion snus.Lös snusi rullitakse näppude vahel endale sobivaks kogusteks ja pannakse näppudega huule alla. On olemas ka „Icetool’id“ , mis on nagu süstal , ainult ilma süstla terata. Lihtsalt on peal koguste suurus (üldiselt millimeetrites). Portion snus on juba padjakestes valmis huuletubakas. Kui võrrelda lös snusi portion snusiga , siis erilist vahel pole , peale selle , et portion snusi on kergem kasutada. Tuntumad huuletubaka margid on Thunder , Skruf , Ettan, General, Göteborgs Rape , Nick & Johnny , Oden ´s, Lucky Strike ja Camel. Huuletubakat on keelatud müüa eestis. Kasutada on lubatud eestis alates 18. Aastaselt.
Huuletubaka mõju tervisele
Kuna snus ei ole mõeldud sissehingamiseks, siis ta ei kahjusta kopse nagu sigaretid . Nikotiinisisaldus on snusil suurem kui sigarettidel ja see võib põhjustada suuõõne vähki. World Health Organization (WHO) andmetel on Rootsi meestel Euroopa väikseim kopsuvähki haigestumine , mis on suures osas seotud vähese sigarettide suitsetamisega. EU keelas snusi müügi 1992 aastal tuginedes WHO uurimusele1985 aastast, kus leiti, et snus on vähki tekitava mõjuga, kuigi sama uurimuses tõdeti, et selle mõju on jäänud ebaselgeks. Praeguseks on suurenemas arvamus, et snusi kasutamisele piirangute seadmine ei ole õigustatud. Nagu juhtub Eestis suhteliselt tihti igasuguste keelamiste ja piirangutega, on ka huuletubakaga astutud ämbrisse. Näiteks on Eestis lubatud närimistubaka müük. Seda valmistatakse põhiliselt Ameerikas. Keelamisega tegelevad ametkonnad ei suuda aga selgitada, mis on nende kahe asja vahe.Snusi valmistajad on öelnud, et närimistubaka saamiseks tuleb snusi algmaterjali lihtsalt vähem jahvatada. Üldjuhul on närimistubakas valmistatud lühema fermenteerimisprotsessiga ja sellega seoses sisaldab ta suuremal hulgal kahjulikke aineid. Miks on Rootsis huuletubakas lubatud? Arvatakse, et Rootsi ei oleks astunud muidu Euroopa Liitu (ligi 1 miljon huuletubaka tarbijat). Viimaste aastatel on tehtud mitmeid uurimustöid snusi kahjulikkusest tervisele. Järgnev informatsioon on kokkuvõte sellest mida need uurimused on näidanud:
Rootsis on snus olnud kasutuses juba üle 200 aasta ja selle mõju tervisele on nüüdseks põhjalikult uuritud mitmetes teaduslikes uuringutes.Viimases kolmes uurnigus mis on viidud läbi koostöös maailma tervise organisatsiooniga (MONICA) on leitud, et snus ei suurenda riski saada südamerabandust. Samas ei ole jõutud veel selgusele milline on snusi mõju teistele südamehaigustele. Teadlased on ka jõudnud arusaamale, et snus ei mõjuta vere vedelsust. Samas on snusil otsene efekt vererõhule ja südamerütmile, kuigi on veel ebaselge , kas snus põhjustab kroonilist kõrge-vererõhulisust. 2004. aasta Eliasoni uuringus leiti, et risk haigestuda vanuselisse diabeeti on snusi kasutajate seas olematu, kuigi see risk on suitsetajate seas suur. Rootsis läbi viidud riski analüüs näitas, et eelistades snusi suitsule väheneb risk surra tubaka läbi 90%.
Mokatubaka ajalugu
Täpselt ei ole teada kes ja millal esimesena tubakat kasutama hakkasid.Eurooplastele tõi tubaka Christopher Columbus kui ta avastas “Uue Maailma “ 1492. aastal ja tõi endaga kaasa snuffi.Sel ajal kasutati tubakat juba laialdaselt kogu Põhja.Ameerikas.Haitil hakati esimest korda sisse hingama pulbrit mis oli tehtud kuivatatud ja seejärel purustatud tubaka lehtedest.
Rootsi saabus tubakas 16. sajandil ja 17. sajandil oli populaarne Rootsis hingata snuffi ninna. 17. sajandi lõpus hakkasid rootslased snuffi huule alla panema ja kutsusid seda snusiks. 1822 aastal hakkas Jakob Ljunglöf tootma snusi juba suuremates kogustes ja pani sellele nimeks Ettan mis on maailmas tuntud kui esimene snusi brand .
Tänapäeval on Rootsis üle millioni snusi kasutaja ja üle poole nendest on endised suitsetajad .
1492- Tubakas saabub Euroopasse koos Columbusega
Columbuse kaasreisijal Fray Ramon Paneil tuli idée tuua Euroopasse tubakat kui ta nägi kui laialdaselt on see levinud indiaanlaste seas. Nimelt närisid indiaanlased tubaka lehti ja suitsetasid tubakat piipudest. Euroopas tutvustati alul tubakat kui ravi kõikide haiguste vastu. Levis legend kuidas Jean Nicot kes oli prantsusmaa suursaadik Portugalis naases imerohu tubakaga ja ravis terveks Prantsusmaa kuninganna Catherine de Medici kroonilised peavalud pulbriga ,mis oli tehtud purustatud tubakalehtedest.
1638 – Esimene last tubakaga saabub Rootsi
1638. aastal sabus last tubakaga Delaware Bayst mis pani alguse suurele tubaka populaarsusele Rootsis.
1725 – Tubaka kasvatuse kasv
1725aastal alustas Jonas Alströmer tubaka kasvatusega Rootsis .Paari aastaga oli tal üle 35,000 taime.1732. aastaks oli tema kasvatus kasvanud 130,000 taimeni mis täitsid 2 hektarit maad. Alstörmi kiire edu andis julgustust teistelegi mis viis tubakaistanduste rajamiseni üle kogu Rootsi.
1741 – Suitsetamise keelustamine
Kuna tubaka kasutus mitme erinevas vormis kasvas ,siis panid võimud maksud peale ja need kes tahtsid snusi kasutada või suitsetada pidi maksma selle eest .Kehtestati tubaka maks mida nõuti vastavalt seisusele .1741 a kehtestati seadus et alla 21 eluaasta on suitsetamine keelustatud, mis andis snusile rohelise tule ja selle kasutamine mitmekordistus.
1810-40 – Snuffist snusini
Snuffist sai snus majanduslikel põhjustel .Alguses oli snuff kallis ja seda kasutasid jõukamad inimesed. Kui aga sõltuvus levis siis hakkasid seda kasutama ka vaesemad inimesed ja kuna neil ei olnud niipalju raha et seda kogu aeg ninna tõmmata ja neil ei olnud ka raha et närimistubakat kasutada kuna too oli oluliselt kallim, siis avastasid nad, et seda võib ka mõjusalt moka alla asetada
1970 – Tehasest tuli välja esimene portion snusi pärast seda kui rootsi valitsus oli seadusesse kirjutanud “Snusi” kui toiduaine.
Mokatubakas ja tervis
Viimaste aastatel on tehtud mitmeid uurimustöid snusi kahjulikkusest tervisele. Järgnev informatsioon on kokkuvõte sellest mida need uurimused on näidanud.1
Rootsis on snus olnud kasutuses juba üle 200 aasta ja selle mõju tervisele on nüüdseks põhjalikult uuritud mitmetes teaduslikes uuringutes.
Viimased teadmised:
Viimases kolmes uurnigus mis on viidud läbi koostöös maailma tervise organisatsiooniga (MONICA) on leitud, et snus ei suurenda riski saada südamerabandust. Samas ei ole jõutud veel selgusele milline on snusi mõju teistele südamehaigustele. Teadlased on ka jõudnud arusaamale, et snus ei mõjuta vere vedelsust. Samas on snusil otsene efekt vererõhule ja südamerütmile, kuigi on veel ebaselge, kas snus põhjustab kroonilist kõrge-vererõhulisust. 2004. aasta Eliasoni uuringus leiti, et risk haigestuda vanuselisse diabeeti on snusi kasutajate seas olematu, kuigi see risk on suitsetajate seas suur. Rootsis läbi viidud riski analüüs näitas, et eelistades snusi suitsule väheneb risk surra tubaka läbi 90%. [ viide ?]
Tollieeskirjades EL liimesriikides liikuvale reisijal ei ole mainitud , kas huuletubakat tohib Rootsist tuua või mitte.
Kuulsamad mokatubaka margid
Thunder,Skruf,Ettan,General,Göteborgs Rapé,Nick & Johnny,Oden´s,Lucky Strike jne.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 67 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Carla12345 Õppematerjali autor

Referaat räägib mokatubakast, selle kasutamisest, mokatubaka kahjutest ja aine ajaloost

snus mokatubakas thunder

Sarnased õppematerjalid

docx

Huuletubaka mõju kehalisele aktiivsusele

Huuletubaka mõju kehalisele aktiivsusele Tallinn 2011 Huuletubakast üldiselt Huuletubakas ehk mokatubakas ehk snus on niiske jahvatatud tubakas, mida on eelnevalt fermentiseeritud. On olemas kahte sorti huuletubakat lahtine huuletubakas , ehk lös snus ja padjakeses olev tubakas ehk portion snus.Lös snusi rullitakse näppude vahel endale sobivaks kogusteks ja pannakse näppudega huule alla. On olemas ka ,,Icetool'id" , mis on nagu süstal , ainult ilma süstla terata. Lihtsalt on peal koguste suurus (üldiselt millimeetrites). Portion snus on juba padjakestes valmis huuletubakas. Kui võrrelda lös snusi portion snusiga , siis erilist vahel pole , peale selle , et portion snusi on kergem kasutada. Tuntumad huuletubaka margid on

Kehaline kasvatus

doc

Mokatubakas

Kuressaare Gümnaasium SNUS ehk MOKATUBAKAS Autorid : Ron Nõmm ja Steven Nepper Juhendaja: Sijre Kereme Kuressaare 2010/2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1.SNUS ehk MOKATUBAKAS.................................................................................................4 1.1Ajalugu...............................................................................................................................4 1.2Kultuur............................................................................................................................... 5 1.3 Sortiment.....................................................................................................

Teadus tööde alused (tta)

doc

Snus - levik ja kahjulikkus

TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Maiki Lauri SNUS LEVIK JA KAHJULIKKUS Essee Juhendaja: H.Saat Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Käesoleva essee ülesandeks on kirjeldada, mis on snus, tema levikut ja kahjulikkust. Leviku kirjeldamisel võtan aluseks vaid Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi õpilased, kus ise õpetajana töötan ja paratamatult igapäevaselt snusi kasutamisega kokku puutun. Kahjulikkuse hindamiseks võtan aluseks läbi loetud artiklid. Põhjus miks selle teema valisin on lihtne, kuna igapäeva töös puutun kokku noortega, kes enda arvates teavad snusist kõike, siis oli ka endal soov sellest imelisest tootest rohkem teada saada

Sõltuvuskäitumine

docx

Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil

Keila Hariduse Sihtasutus Keila Kool mittestatsionaarne õpe Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil Uurimistöö Koostaja: Liina Virolainen Juhendaja: õp. Eve Torv Risti 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ……...…………………………………………………….… 3 1. SUITSETAMISE OLEMUS ………………………..…………………..... 4 1.1 Alustamine ……………………………………………………………...….. 4 1.2 Suitsetamisest on raske loobuda, sest … …..….…………………………. 5 1.3 Suitsetamise mõju organismile ……………………………...………….…6 1.4 Organism pärast suitsetamisest loobumist ………………………………. 8 2. ABIVAHENDID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS …………….... 9 2.1 Nikotiini asendusravi ehk NAR ……

Bioloogia

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

343

pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Rohkem sarnaseid