Kõikjal valitses vormide kuhjumine. Aknad olid valged, üks avatud saal. Arhitektuur-(välis): pikergune hoone. Detailide arsenaal:sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste baaside ja kapiteelidega.Välimusel oli tähtis kuppel(torn).Keskosa kahekorruseline, ebasümmeetria. ROOMA linna arhitektid: Giovanni Lorenzo Bernini- kuulsaks sai skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne". Kunstniku eluajal ülistati kõige rohkem tema dekoratiivset "Peetri tooli" Peetri kirikus. Carlo Maderna (1556-1629) Santa Susanna kirik (Rooma). 1556-1629. Itaalia arhitekt.Muutis Peetri kiriku põhiplaani ja lisas juurde ühe risti. F.Borromini- liialdusi armastav (San Carlo kiriku kuppel). MÕISTED- Petiikaknad-võlts aknad. Voluut-spiraal-kujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Eesti(1630'ndad) Meil domineeris Hollandi tagasihoidlik barokk. Itaalia näide(kadrioru loss).
Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klasside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa ebamaine valgus. Kujutised, mida me akendel näeme, on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed. Arvestati ainult dekoratiivset üldmuljet. Siiski polnud vitraaakende peaülesanne mitte kirikute kaunistamine, vaid neid oli võimalik "lugeda" nagu religioosseid jutustusi. Hilisgootika päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi detailirohkemaks, kuid sellised taotlused olid vastuolus klaasimaali eripäraga. Sealt algaski klaasimaali langus, mis kestis küllalt pikka aega.
Rooma ehituskunst Ehitusviisid Roomlased kasutasid ehitusmaterjalina telliseid ja nn. rooma betooni (kruus ja tellisepuru + lubimört), mida uhkemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust, omistades talle peamiselt dekoratiivset tähtsust. Täiustamine võimaldas roomlastel ehitada mitmesuguseid keerulisi ja väga vastupidavaid rajatisi, nagu näiteks nende kuulsad sillad ja akveduktid (veejuhtmed) , mis on osaliselt püsinud tänapäevani. Olulisemad hooned Ühiskondlikud hooned (kohtupalee, term) Lõbustusasutused (amfiteater, tsirkus) Lossid, villad Triumfikaared Tee ja sillaehitused (akvedukt) Foorum Ühiskondlikud hooned: term
Skulptuuride kaitsmine paatinaga Mõnikord kaitstakse pronksskulptuure sel viisil, et need kaetakse spetsiaalse kihiga, mis sisaldab vase oksiide ning hüdroksiidsooli. Miks kasutatakse suurtes tööstuslinnades kaitsekihi tekitamiseks vask (I)- ja vask(II)nitraate ja sulfaate, kuid mitte hüdrokskarbonaate? Kõigi metallist tehtud monumentide pind omab loomulikku või kaitsvat- dekoratiivset katet, mis hoiab metalli edasise korrosiooni eest. Niisugust kaitsekihti kutsutakse paatinaks. Paatina on rohkem või vähem püsiv värviline kiht, mis on tekkinud skulptuuri materjali välimise kihi ning hapete, soolade ning atmosfääris olevate gaaside järk-järgulise vastastiktoime tulemusena. Kunstlik kate kujutab endast tavaliselt kombinatsiooni kunstlikust paatinast ja orgaanilistest ühenditest nagu segud naturaalsetest ja sünteetilistest vahadest,
saj. II poolel. Tüüpiline on vabaõhumaal, jäädvustamaks lühikest meeleoluhetke Hetkelised muljed ümbritsevast elust ja loodusest Maalisid esemeid, maastikke, linnadest inimesi. Eduard Monet- "Eine rohelisuses", Edgar Degas- "Tantsijanna oma pahkluud masseerimas". Renessanss: Itaalias 1400, 15saj. Vararenessanss Itaalias 1400-1500. Teised Euroopa maad 1500. Kõrgrenesanss 1500-1530 Eestis 1600. Uuekunsti voolud Fovoism - 20 saj. Pariir 1905. Kasutati erksaid värve ja hoogsat maalilaadi. Dekoratiivset laadi kunst. Assju ei maalitud tõelistes toonides. Pildid värvirohked ja elujaatavad Vincet van Gogh Abstarktsionism 20 saj.Esemete kunst. Kasutatakse punkte, jooni ja pindu. Püüti tundeid edasi anda rahutute rütmide, värviakordide jms. kaudu. Juhuslike värvilaikude mõtlematu pratsimine lõuendile) Ekspressionism I ms ajal Saksamaal Kunstniku tugeva pinge ja tundemaailma väljunduse soov. Maalilaad- väga jõulised värvikõlad raskepärased. Kubism 20 saj
MÜRGISED TOATAIMED. AIDSIKASTANSEEMNIK Kasvab ühtviisi hästi nii täispäikeses kui ka poolvarjus, ei lase end häirida lühiajalisel jahedusel ega temperatuuri kõikumisel. Vilju kasutatakse aidsiravi preperaatide koostises, viljad mürgised. DIIFENBAHHIA Õied Rohekasvalge kõrglehega ümbritsetud tõlvikõisikud, millel pole erilist dekoratiivset väärtust Lehestik Lopsakas, kirju Kõik taimeosad on mürgised. Palju erineva lehemustriga sorte MONSTERA Pärit Kesk ja LõunaAmeerika vihmametsadest. Kuulub võhaliste sugukonda. Kasvab kõrgeks (kuni 20 m) toetudes looduses puudele. Lehed on suured ja nahkjad. Liigid · teravatipuline monstera (M. acuminata) · meeldiv monstera (M. deliciosa)
mratud valitsejaile ja muile thtsamaile isikuile. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekiku ehk parodost. 3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nd nimetame lavaks ja mida antiikajal tpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion titis algul nhtavasti ainult dekoratiivset lesannet, olles nitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma thtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba teliseks "nitelevaks" selle sna meieaegses mttes Proskenioni tagaphi kujutas tragdias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli vlismaalaste, paremal pool orjade elamu. Skene taga oli nitlejate ja kooriliikmete rivastumisruum. Kulisside aset titsid kolmetahulised prismad, mis
katedraali skulptuurid. Hilisgooti skulptuuri siginesid uued teemad depressiivsus, sandistamine, surm. Kristust kujutati nüüd kannatajana. Tekkis Neitsi Maarja kultus kahes vormis, viljeleti kas pieta'd või Maarjat koos lapsest Jeesusega. Materjalidest kasutati kivimeid, Eestis nt paekivi, hilisgootikas ka puitu, millega hakati kaunistama eriliselt tiibaltareid ja kantsleid. Kuulsad altarid nt Pühavaimu ja Niguliste kirikus. Maalikunstis oli oluliseks zanriks vitraaz, mis pidi tekitama dekoratiivset üldmuljet. Tihti kujutati vitraaziga jumalat jne, et lihtrahvale õpetlik olla. Nt: Chartri katedraal. Vabale seinapinnale maaliti muid pilte; see oli eriti levinud Itaalias. Kasutati freskotehnikat, kus niiskele aluspinnale joonistati lubjakindla värviga. Maalitud kujutised olid tihti väga ebaproportsionaalsed ja elukauged. Üks kuulsaimaid kunstnikke, kes freskomaali elulisemaks üritas muuta, oli Giotto, kelle tööd sarnanesid juba veidi renessansiaegsele kunstile
trükkinud ja käsitsi koloreerinud. Esimene neist "Süütuse laulud" (Songs of Innocence; 1789) ilmus trükist 1789. Tema poolt on loodud ekspessiivsed müstilisnägemuslikud illustratsioonid nii enda luuleteostele kui ka näiteks Dante Alighieri "Jumalikule komöödiale". Kõigi nende raamatute inspiratsioon pärineb keskaegsetest illumineeritud manuskriptidest (parimad eeskujud olid Durrow`, Kellsi ja Lindisfarne`i käsikirjad). Iga lehekülg kujutas endast illustratsiooni või dekoratiivset äärist, mis olid tihedasti seotud joonega ja täiendasid selle mõtet. Ta saavutas teksti ja illustratsiooni suurema terviklikkuse astme kui tema keskaegsed eelkäijad. TIITELLEHE DISAIN "The grave" jaoks (1806) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level WILLIAM BLAKE'I TEOSED
Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 1900 – 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. Juugendit on jagatud ka kaheks suunaks : Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias. Konstruktiivse juugendi esindajad tegutsesid Inglismaal, Sotimaal, Austrias ja Saksamaal. Arhitektuur Arhitektuuris püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet, kuid enamasti jäi see lõpuni ellu viimata, asendudes vaid juugendlike kaunistuste kuhjamisega. Juugendi aja hooned pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest.
värvilised. · Reljeefid kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef), tihti eredalt värvilised, figuuride vahele lükiti hieroglüüfe. · Pinnakunst üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne individuaalseid iseärasusi anti edasi palju täpsemalt. Värvid ei jäljendanud täpselt loodust, aga olid akunid. Ei püütagi edasi anda maailmas nähtavaid värvivarjuneid vaid arvestatakse teose dekoratiivset kogumuljet. Ei huvitatud terviklik kujutamine ja ruumilist illusiooni kujutati teistmoodi (ümbrus oli taimemotiiv ja tagapool asuvad tegelased paigutati lihtsatl eespoolsete peade kohale). · Ehnaton oli algselt Amenhotep III (vaarao 14. Saj eKr Uue riigi ajal), muutis usu monoteismiks (üks jumal=, kus kõik pidid kummardama Aton'it. Aton oli kiirgav päikeseketas. · Kadunud oli senise kunsti kindel geomeetriline ja üldistatud vorm. Ehnatoni keha oli
Sellega kaasnes rooma olulisim ehitustehniline iseärasus kaarte,võlvide ja kuplite laialatuslik kasutamine ehituskunstis. Vana-Rooma arhitektuur Romlased kasutasid ehitusmaterjalina telliseid ja rooma betooni,mida uhkemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Vana-Rooma arhitektuur Rooma tempel meenutab kreeka templit ,kuid ta asub kõrgemal alusel. Vana-Rooma arhitektuur Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust, omistades talle peamiselt dekoratiivset tähtsust. Rooma templi sambad esinevad tihti müüri külge liidetud poolsammaste või pilastritena. Panteon Kõige kuulsam tempel on Roomas asuv,algselt kõigile jumalaile ehitatud Panteon. Panteon on ainus täielikult säilinud Rooma-aegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Panteon Panteoni hiiglaslik 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5-meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi. Võrreldes kreeka arhitektuuriga torkab peale muu silma ka see, et
Olulised on läbi sajandite olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. Pärast 1400 hääbub budistlik skulptuur, sest Hiina zen-budismi usuvool muutub sellest mõjukamaks. Maalikunst Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa, muudatused Kano koolkonnas u. 1500. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. Tarbekunst Alates 15. sajandist võetakse üle tagasihoidlikkust ja lihtsust eelistav hiina
Lorenzo Bernini 17. sajandi barokiajastu kõige silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt. Bernini sai kuulsaks 1625. aastal kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne" Roomas Villa Borgheses. Üks Bernini suuremaid meistriteoseid on Peetri kiriku kolonnaad Roomas, mis on teostatud aastatel 16571667. Kunstniku eluajal ülistati kõige rohkem tema dekoratiivset "Peetri tooli" Peetri kirikus. Arhitektuur Saksamaal 17. sajandil oli Saksamaa kunstielu tagasihoidlik peamiselt Kolmekümneaastase sõja tõttu. Alles sajandi lõpus puhkes killustatud maa mitmes pealinnas kunstielu õitsele. Lõuna-Saksamaal oli eeskujuks itaalia barokk. Kuulsamad saksa barokkarhitektuuri teosed loodi alles 18. sajandi I poolel, kui Euroopas hakkas levima uus stiil- rokokoo. Rokokoo piir barokiga on eriti Saksamaal ebaselge ja
Reljeefid Esined madalreljeefe ning ka süvendreljeefe. Reljeefid olid tihti eredalt värvitud. Inimese- ja looma figuuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Sellised Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid. Maal ja maalikunsti omapära Maalis valitseb samasugune üldistamine ja stiliseerimine. Kasutatakse taas egiptuse poosi. Värvid ei väljenda täpselt loodust, kuid on kaunid. Arvestati peamiselt teose dekoratiivset kogumuljet. Inimfiguuride ümbrust märgiti mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad tegelased paigutati lihtsalt eespoolsete peade kohale.
maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klasside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa ebamaine valgus. Kujutised, mida me akendel näeme, on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed. Arvestati ainult dekoratiivset üldmuljet. Siiski polnud vitraaakende peaülesanne mitte kirikute kaunistamine, vaid neid oli võimalik "lugeda" nagu religioosseid jutustusi. Hilisgootika päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi detailirohkemaks, kuid sellised taotlused olid vastuolus klaasimaali eripäraga. Sealt algaski klaasimaali langus, mis kestis küllalt pikka aega. Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. Võimaldas ju tahvelmaal edasi anda elu mitmekesisust ja peeni nüansse. 14.-15
Eristatakse madalreljeefi, poolreljeefi ja kõrgreljeefi. Vana- Egiptuses oli levinud ka süvistatud reljeef. Ümarplastika – igast küljest töödeldud ja vaadeldav skulptuur nt figuur, portreeskulptuur, hauaskulptuur, monument vms. Ehitusplastika – teatud ehitise jaoks loodud ja sellega orgaaniliselt seotud figuraalplastika. On enamasti kivist vormitud ning võib asetseda nii sees kui väljaspool hoonet. Eristatakse dekoratiivset või hoonele praktilise eesmärgiga lisatud ehitusplastikat. Eri ajastutel ja eri kultuurides on domineerinud erinevad skulptuuriliigid. Maalikunst – Kujutava kunsti valdkond, mille puhul erinevalt skulptuurist luuakse kahemõõtmelisi, st pinnalisi teoseid, milleks kasutatakse värve. Tähtsamad maalitehnikad on akvarell-, guašš-, õli-, pastell-, tempera-, akrüülmaal ja enkaustika ehk vahamaal. Maalikunst on jagatud üksikuteks maaližanrideks lähtuvalt
19 saj teisel poolel omas sealses kunstielus määrava tähtsuse demokraatlikest ideedest vaimustatud kunstnikeühendus, kes korraldas rändnäitusi üle kogu Venemaa lootuses, et aitavad nii kaasa töörahva elu parandamisele. Neid tuntakse ,,peredviznikute" nime all. Ilja Repin- intranetis Vassili Surikov (1848- 1916) Maalis ajaloo teemadel, oli põhiliselt ajaloo maalija. Oma töödes ei ilustanud minevikku, vaid säilitas tõetruuduse. Maalidel rõhutab dekoratiivset elementi. Tema töö: ,,Bojaaritar Morozova", ,,Streletside hukkamise hommik" Vassili Perov (1833- 1882) Kujutas oma maalides talupoegade rasket elu ja kritiseeris vaimulike silmakirjalikust. Maalis ka portreid ja kaastunnet rahvale. Tema tööd: ,,Jahimehed puhkamas", ,,Matus". SKULPTUUR Skulptuuris suutis realistlik suund vähem läbi lüüa. Constatin Meunier 1831- 1905 Rahvuselt belglane, belgia skulptor, kes tegi jõulisi kujusi töölistest, põhiliselt
Vineeri toodetakse kõikjal maailmas. Kasutatavad puiduliigid sõltuvad kohalikest varudest. Vineeri omadusi ja kasutusvõimalusi mõjutavad nii puiduliik, kasutatav sideaine kui ka sordilisus. Dekoratiivne vineer Vineeri pealmised kihid moodustab valitud kokkusobitatud trei- või höövelspoon. Tavaliselt kasutatakse selleks lehtpuitu, näiteks saart, kaske, pööki, kirssi, mahagoni või tamme. Pind lihvitakse. Vineeri tasakaalustamiseks kasutatakse tagaküljel madalama kvaliteediga spooni. Dekoratiivset vineeri kasutatakse peamiselt paneelide valmistamiseks. 3 TISLERIPLAAT JA PUITLAASTPLAAT Tisleriplaat on samuti kihiline materjal. Vineerist erineb ta selle poolest, et plaadi sisemine osa koosneb kõrvuti asetatud, kuid mitte kokkuliimitud okaspuidu lattidest, mis on mõlemalt poolt kaetud ühe või kahe spoonikihiga. Vineeritud liimplaadi ehitus on sarnane, kuid selle sisemus koosneb umbes 5 mm paksustest kokkuliimitud okaspuiduribadest
on nad pühendanud oma aedadele ja parkidele ( aiaarhitektuur näiteks kääbuspuude pügamine). Pargikunst on samuti kaalutletud, kuid ei taotle geomeetrilist reeglipära, vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda. Näiteks on liiv tehtud sageli merelaine mustriliseks. MAALIKUNST Maalitakse pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. TARBEKUNST Alates 15. sajandist võetakse üle tagasihoidlikkust ja lihtsust eelistav hiina
väga pisikesi kujutisi. Olulisemaks sai psüühika kujutamine ja tunnete väljendamine. 8. Aleksandria rajas Egiptusesse Aleksander Suur 3. saj eKr. Aleksandria kultuurilooliseks tähtsuseks oli see, et Aleksandria oli kultuuri- ja teaduskeskus. Aleksandriasse rajati muusade tempel ja sinna juurde raamatukogu, mis sisaldas enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Samuti oli see linn tähtsaim luulekeskus. 9. PROSKENION- ehk lavaesine. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks "näitelevaks" selle sõna meieaegses mõttes. FRIIS- on antablemaani ehk talastiku keskmine, arhitraavi (alumise tala) ja karniisi vahel kulgev rõhtne ehisriba. Friis on kas sile või kaunistatud reljeefiga
Enamik dekoori motiive pärineb rokokoostiilist, kuid ka juugendi mõjutused on ilmsed. [7,4,8] Mansardilikku katust ääristab lai räästakarniis, seinad on kaunistatud ja liigendatud pilastrite ja liseenidega, nende vahel stukkfestoone ja girlande. Näeme kipsvanikuid, mitmeid roosornamente ja põimuvaid akuntuselehti. Rõdusid toetavad maskaroonkonsoolid ning aknaid ümbritsevad laiad krohviäärised, mis sisaldavad endas ka dekoratiivset lukukivi. Kohandatuna kooli tarbeks, on sisemust tugevasti muudetud. Säilinud on juugendvormides kahhelkaminad, lakitud seinauksed ja seinakapid. Hoonel on 20. sajandi alguse arhitektuurile ainuomane klaasist laega trepikoda. Majas leidub endisaegseid liftikappe ja keskkütteradiaatoreid. [7,8] Siseplaneering on ebasümmeetriline, kuid mõlemal korrusel on ka suurem koridor.
Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Inimese keha oli Matisse'i töö keskmeks nii skulptuuris kui maalikunstis. Vahel ta killustas figuuri karmilt, vahel ta käsitles seda kui kõverjoonelist, dekoratiivset elementi. Mõned tema tööd peegeldavad tema modellide tuju ja iseloomu, kuid tihedamini ta kasutas neid üksnes masinatena kirjeldamaks tema omi tundeid, vähendades neid tähtsusetuseni. H. Matissel on palju lakoonilisi ning väljendusrikkaid pliaatsi- ja söejoonistusi, samuti rohkesti eredaid värvilisest paberist kleebitud pilte. Kõige suurema tähenduse andis Matisse värvidele, tema lemmikuteks olid lilla ja heleroheline. Kuigi ta tuntus maalikunstnikuna oli pühendatud naudingule ja
kunstielus määrava tähtsuse demokraatlikest ideedest vaimustatud kunstnike ühendus, kes korraldas rändnäitusi üle maa lootuses, et aitavad nii kaasa töötava rahva elu parandamisele. Tuntuks said nad peredviznikute nime all. Eriti paistis silma Ilja Repin (1844-1930). Suuri rahvarikkaid maale Venemaa ajaloo murrangulistest sündmustest ja silmapaistvatest isikutest maalis Vassili Surikov (1848-1916). Oma töödes ei ilustanud minevikku vaid säilitas tõetruuduse. Maalides rõhutab dekoratiivset elementi. ,,Streletside hukkamise hommik", ,,Bojarinna Morozova".Vassili Perov (1833-1882) Oli parun Krideneri sohipoeg ja esialgu oli Perov tema hüüdnimi. Hiljem võttiski selle oma nimeks.Oppis Moskvas kunstikoolis, kus oli hiljem õppejõuks. Täiendas ennast Saksamaal ja Pariisis. Armastas maalida lihtrahvast. Talupoegi kujutas tõepäraselt ja suure kaasaelamisega. Töid läbiv teema on lein, matused ja orvud. Korduvalt kujutab töödes ka rikaste ja vaeste vastuolu. On ka
vaheplatvormidel- kõik sai kulissiks kodanlikule iseteadvusele. 7 Fuajee Charles Garnier kavand oli teha suur fuajee selline, et see sarnaneks klassikalise lossi galeriile. Peeglid ja aknad rõhutavad selle suuri mõõtmeid. Suurejooneline lagi, mille maalis Paul Baudry portreteerib teemasid muusikaajaloost. Lüürat, domineerivat dekoratiivset elementi leiab nii kütterestidel kui ka ukselinkidel. Garnier auks on loodud fuajeesse skulptor Carpeaux poolt büst, mis seisab keset fuajeed. 8 Vaatajate saal Vasega kaetud ja rikkalikult kaunistatud kupli all asub teatrisaal, kus on üle 2000 istekoha. Värvidest valitsevad saalis pidulik punane ja kuldne. Kõrgemal sulevad ruumi neli
Sellisel kattel peaaegu ei märka kulumist või määrdumist. Skrollid on koheva karvaga. Saxony — seda tüüpi kate tuletab meelde plüüsi, aga on tehtud keerutatud lõngast ja sellepärast karvad ei segune omavahel. Karv ei ole eriti kohev ja seetõttu säilitab paremini oma vertikaalse asendi. Selline kate ei kulu kiiresti, ning jäiljed sellisel kattel ei riku dekoratiivset efekti. Tekstuurne karv — katte karv on tugevalt keerutatud ja kinnitatud siis kuumtöötlusega.. Niisugune kate on väga pikaajaline. Jäljed on sellisel kattel praktiliselt nähtamatud. Velüür — sellise katte karv on sile ja meeldiv käega katsuda, nagu samet. Karva ülemine ots kohev, et katte pind jääks ühtlaseks.Velüürkarvaga kate on kulumiskindel ja tihe.
hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I'lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ning 1897. aastal ka president. Seotuks jäi selle setsessiooniga kuni aastani 1908. 1890. aastate lõpul paluti Klimtil maalida Viini Ülikooli Suurde Saali kolm dekoratiivset laemaali. Neid kolme maali (Filosoofia, Meditsiin, Õigusteadus) kritiseeriti karmilt nende radikaalse temaatika ning "pornograafilise" ainese poolest. Kõik kolm tööd hävitati põgenevate SS väeüksuslaste poolt 1945. aasta maikuus. 1902. aastal lõpetas Klimt "Beethoveni friisi" Viini Setsessiooni näituse jaoks. Vaid näituse jaoks loodud teos maaliti kergete vahenditega otse näitusesaali seinale.
piirdus selle mõju pea täienisti Viiniga. Samas on nimetatud Viini ka Euroopa modernismi keskpunktiks. Mõned uurijad on öelnud, et Euroopa modernism saavutas oma puhtaima ja kõige koondatuma väljenduse just Viinis XIX-XX sajandi vahetusel. Üks varasemaid juugendstiilis ehitisi on Wagneri metroo jaamahoone Karslplatzil (1897 99, oma laadilt kõige lähemal prantsuse juugendile), milles on tunda rokokoo graatsiat ja kergust. Antud ehitises kasutas ta kuubi vormi ja dekoratiivset must-valget ornamenti, mis muutusid tüüpiliseks jooneks Viini juugendis peale aastat 1900. Wagneri "Majoolikamaja" (1898) fassaadi kaunistab värvikirevate telliste kontrast lihtsa ja range horisontaalse ja vertikaalse võrgustikuga. Lilleline muster justkui kasvaks välja kolmandast korrusest. Oma kavandites Kujutavate Kunstide Akadeemia hoone jaoks (1897 98) ühendas Wagner kuubi vormi palju kurvilisemate juugendlike arabeskidega
Aastatel 1919-1940 sai selles koolis oma hariduse enamik eesti väljapaistvamaid kunstnikke. See oli üks põhjus, miks Tartu muutus pikaks ajaks Eesti juhtivaks kunstikeskuseks. "Pallase" kunstikooli esimene juhataja oli K.Mägi, pärast tema surma A.Vabbe ja skulptor Anton Starkopf. Võrreldes Tartuga oli Tallinna kunst stiililiselt ebaühtlasem, kirevam ja üldiselt konservatiivsem. Tallinnas oli palju kunstnike, kes esindasid lihtsameelset realismi või jätkasid dekoratiivset stilisatsiooni lahjendatud juugendstiili vaimus. Selline laad leidis kergemini tunnustust laiema publiku kui ka iseseisvunud riigi valitsuse silmis. Tartu ja Tallina kunstnikkonna vahel oli tänu Tallinna kunstnike kemmertsedule ja riiklikule soosingule pinged. Kahe kunstikeskuse konkurents oli ka põhjuseks, miks ei sündinud kõiki kunstnikke ühendavat organisatsiooni. Alates 1914. aastast pealinnas tegutsenud linnak unstikool sai 1920. aastak riiklikuks keskastme
Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. Juugendit on jagatud ka kaheks suunaks : 1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias. 2) Konstruktiivse juugendi esindajad tegutsesid Inglismaal, Sotimaal, Austrias ja Saksamaal. 3 Maalikunst Üldiselt on juugendmaalile pööratud suhteliselt vähe tähelepanu. See on üsnagi ebaõiglane, kuna ka sel alal loodi palju märkimisväärset
dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendit on jagatud kaheks suunaks : 1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias. 2) Konstruktiivse juugendi esindajad tegutsesid Inglismaal, Sotimaal, Austrias ja Saksamaal. 3 Maalikunst Üldiselt on juugendmaalile pööratud suhteliselt vähe tähelepanu. See on üsnagi ebaõiglane, kuna ka sel alal loodi palju märkimisväärset. Üheks arusaadavaks
segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Maalikunst Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa, muudatused Kano koolkonnas u. 1500. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. Jaapani maal lähtub samadest põhimõtetest, mis hiina maal. Paberile või siidile joonistatakse ja kirjutatakse pintsliga
Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. Juugendit on jagatud ka kaheks suunaks : 1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias. 2) Konstruktiivse juugendi esindajad tegutsesid Inglismaal, Sotimaal, Austrias ja Saksamaal. Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi.
isikud. Kaunistati nikerduste ja intarnia tehnikaga. 6 7 Barokk stiil Barokk (16.-18. saj.) kujunes Itaalias. Kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, sellega läib käsikäes vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine ilmekuse rõhutamisel otstarbel, raskepärasus ja mõõtmete kolosaalsus. Detailidena kasutati palju voluute, dekoratiivset raami (kartussi). Sagedasti oli mööbel skulpturaalne ja valmistajaks skulptorid. Renessanssist võeti üle kogu arhitektuuriliste detailide kogu - sambad, poolsambad, pilastrid baaside ja kapiteelidega, ümarkaare, viilud jne. Iseloomulikuks olid poleeritud ja lakitud pinnad, mosaiik kumeratel pindadel, mis vineeri ja teste materjalide tükikestest kokku liimitud, eksootiliste materjalise kasutamine nagu pärlmutter, kilpkonna kilp, eebenipuu ja roosipuu
Kreeka naistel oli mitmeid rõivaid, mis kuulusid üksnes naissoole, nt. aluspesuna kandsid kreeklannad vöökohta ja kõhtu toetavat linast rätikut, mis mähiti rindade alt ümber keskkoha. Ka rindade ümber seati rätikutaoline kangatükk Dooria podere oli teine vaieldamatult naiselik, sageli tikandiga ehitud kehakate, mille juurde kuulusid ehted ja kerge linane õlarätik pharos, mis kinnitati klambri või fibula abil. Pharos teenis ühtaegu nii dekoratiivset kui ka praktilist eesmärki Ülerõivana kanti kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele ning tõmmati vööga ümber puusade kinni. Pealisrõivana kanti ka meeste himationi. See mähiti ümber keha ja vajadusel kaeti ka pea. Himation oli tavaliselt villane ja tumedam kui alusriietus, harilikult lambavalge RIIETUS MEHED Meeste rõivastusesemeteks olid eksomis, kitoon, himation ja hlamis. Algne rõivas
historitsistlikus stiilis ehitistega laenates elemente renessansist, barokist, rokokoost ja isegi Louis XVI stiilist. Oma isikliku stiili arenedes, suundus Wagner lihtsuse ja geomeetria poole. Tema juhtmõtteks sai : "Ebapraktiline ei saa olla ilus." Üks varasemaid juugendstiilis ehitisi on Wagneri metroo jaamahoone Karslplatzil (1897 99, oma laadilt kõige lähemal prantsuse juugendile), milles on tunda rokokoo graatsiat ja kergust. Antud ehitises kasutas ta kuubi vormi ja dekoratiivset must-valget ornamenti, mis muutusid tüüpiliseks jooneks Viini juugendis peale aastat 1900. Wagneri "Majoolikamaja" (1898) fassaadi kaunistab värvikirevate telliste kontrast lihtsa ja range horisontaalse ja vertikaalse võrgustikuga. Lilleline muster justkui kasvaks välja kolmandast korrusest Otto Wagner metroo jaamahoone Karslplatzil Joseph Maria Olbrich (1867 1908) üks esimesi huviväärsemaid ehitisi on Viini "Sezessioni" hoone
Kaarmal näeme sekotehnikas (kuivale krohvile maalitud) ornamentaalseid ja figuraalseid maalifragmente, mis on algkirikuga üheaegsed. Üleminekustiili esindavaina on need tõenäoliselt seotud Vestfaali eeskujudega. Just keskaegsel Reinimaal oli väga populaarne pühak Christophorus. Hiiglasest, kes Kristust üle jõe kandis, on näha ainult jalad, samuti võib näha eremiiti, kes laterna valgel toimunut jälgib. Teda võime aimata suure kompositsiooni keskse kujuna. Dekoratiivset ümarakent kaunistab meisterlikult komponeeritud pentagramm. 13. sajandi teisest poolest pärineb Ojamaa tüüpi ristimiskivi kupa (vaagnaosa), mille iga 12 tahu kaunistuseks on ümarkaarne, allapoole ahenev süvend. Jalg on hilisemat päritolu. Keerukas ajalugu on Kaarma kiriku vanal hilisgooti altaril. Ilmselt kahest vanemast altarist rekonstrueeritud altari kinkis kirikule Kaarma lääniisand Berent Berg 1547. aastal. Võimalik, et ta hankis selle Tallinnast, kus 1524. a
mille aknad on ruumi tähtsaimaks valgusallikaks. Barokkstiili aitab lõplikult võidule Carlo Maderna, kes esindab siiski veel mõõdukat varabarokki. Tema esimene tähtis töö on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. Selle ajastu kuulsaim meister Itaalias, ühtviisi silmapaistev nii arhitektuuri kui skulptuuri alal on Lorenzo Bernini. Tema meistriteoseks on väljak Peetri kiriku ees ühes seda ümbritseva kolonnaadiga. Kaasaegsete poolt kõige hinnatum oli aga üks tema dekoratiivset laadi teos, nimelt 1633a. valminud pronkstabernaakel Peetri kiriku kupli all. Peaaltari kohal on siin baldahhiin, mida kannavad neli keerdsammast; viimased on barokiajastu eelistatavamaid motiive. Bernini kaasaaegne Francesco Borromini esindab barokkarhitektuuris äärmuslikku, kõiki reegleid ja traditsioone hülgavat suunda. Tema loomingus pääseb mõjule kirglik püüd uuenduste poole, pääsevad valitsema veidrus ja ekstravagantsus. Barokkdekoratsiooni kuulsaimad
Puistu liigilist koosseisu Puistu tihedust Puistu sanitaarset seisundit Puistu vastupidavust tormi ja lumekahjustustele Puistu vastupidavust putukkahjuritele Puistu vastupidavust seenhaigustele Hooldusraietega mõjutame: Puistu valgustingimusi Mõjutada laasumist Soodustada järelkasvu ja looduslikku uuenemist Kiirendada puuliikide vaheldust Kiirendada puistu väljakasvatamist Suurendada puistu juurdekasvu Puistu dekoratiivset ja esteetilist väljanägemist Metsaseadus Valgustusraiet tohib teha puude valgus ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks. Valgustusraiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on alla 8 cm. Puude hõrenemine vastavalt vanusele Puude hõrenemine vastavalt vanusele Arenguklass Puutaimi hektaril noorendik 5 000...10 000 keskealine puistu 1 000...2 000 valmiv puistu umbes 1000
avastati. Samuti inspireerisid teda 1907. ja 1908. aasta Brancusi loomingu väljapanekud. Skulptuuriperiood kestis 1914. aastani ning sellest on alles ligikaudu kakskümmend viis kiviskulptuuri ja puitgravüüri. Juba algusest peale olid tema kujud täiesti äratuntava isikupärase stiiliga. Kõige kuulsam on "Peade" seeria, mida iseloomustab stiliseeritus, pikendatud kael, noolekujuline nina ning silmad, mille puhul on kujutatud vaid nende kontuure. 1911. aastal esitas ta "Päid" kui dekoratiivset ansamblit, mille eksemplare ei tulnud vaadata eraldi, vaid ühtse tervikuna. Arhailises stiilis "Peade" taga põlesid küünlad ning kogu ruumi miljöö oli tseremoniaalne, Modigliani tahtis vaatajates tekitada müstilist või isegi religioosset emotsiooni. Kuna Modigliani oli päris vaene, siis tekkis tal kohati ka materjalipuudus ning kuna ta oli just kolinud Montparnasse'ile, kus ehitati parasjagu palju uusi maju juurde, kasutas ta
Casa Battlo. Guelli park on tema poolt kavandatud. Veel juugendi esindaja - Viktor Horta Belgiast. Juugendstiil oli küll tekkinud täästustoodangule vastu, aga sama juugendis hakatakse rohkem ja rohkem kasutama uusi tööstuslike ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi. Esimesena kasutati uut materjali just tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Juugendi kujutav kunst Kui siiamaani on kunst püüelnud loodusläheduse poole, siis nüüd püütakse luua dekoratiivset tervikut. Kujud ja pildid pidid olema seotud sisekujundusega. Värvid on ebatavalised ja mitte looduslikud. Pigem arvestati rohkem ruumikujundust. Tuntumaid kunstnikke on Aubrey Beardsley. Ta oli iseõppinud kunstnik ja suutis ennast kuulsaks teha, kuigi ta elas ainult 26 aastaseks. Tema looming on elegantne aga moondatud, tasapinnaline, dekoratiivne, aga samas väga mõjukas. RAHVUSROMANTISM See hõlmab enda all ka põhjamaade sümbolismi. 19 saj teine pool toob endaga kaasa
Ineterjööris naturaalsed materjalisd- tammepuit. Erineva suuruse ja kõrgusega toad. Dekoratsioonides väga palju kohalikke lilli. Värvitoonid mahedad, looduslähedased. 11. Geomeetrilise ja maalilise juugendi tunnused. Charles Rennie Mackintosh ja Hill House iseloomustus. Josef Hoffmann ja Villa Stocklet` iseloomustus. Victor Horta ja tema loomingust paar näidet koos iseloomustusega. Pearõhk sisekujundusel, looduslikud materjalid, uudsed raudbetoon materjalid. Dekoratiivset juugentit isel eeskuju loodusest, kus püüti jäljendada voolavust ja elulikke taimemotiive, iseloomulik kaaremotiiv, lehtede ja puuvõra kujundus. Geomeetriline juugent- sirge joon, toonitatakse konstruktsiooni musta joonega, kasutatakse ümmargust kuuli liitekohtades. Märksõnad: space, color, line, patten, light Hill House- hall ja sile seinapind iseloomustamaks taevast, selged ringi ja ruudu motiivid, paksud seinad, asümmeetriline kujundus, aknad ruudu ja ristkülikukujulised.
(vastandub sellega klassitsistlikule ja realistlikule kuivusele) 6 Calais` kodanikud (1884-86) Calais` linna kodanikud annavad linna võtmeid üle vallutajatele. 7 Mõtleja (1879-1900) pronks 8 Põrguväravad (1886-1917) natuke juugendlik reljeefikompositsioon 9 Juugendi olemus. Riik. Miks tekkis? On inspireeritud 19. saj. II poolel Euroopa kunstiturgu vallutanud Jaapani puugravüüridest ja keskaegst Ornamentikast, taimemotiividest. Dekoratiivset külge rõhutav kunstivool. Spetsiifiline ornamentika. Domineerib dekoratiivsus, looduse jäljendamine teisejärguline. Tärkas Suurbritannias. Esialgu peamiselt arhitektuuris ja tarbekunstis. Tööstuslik tootmine oli hakanud välja tõrjuma esemete käsitsi valmistamist. Hakkab levima Euroopas 1890-tel, levib ka Ameerikasse. Eri maades eri nimed: Inglismaal art nouveau, modern style Prantsusmaa le style moderne, art nouveau
Roomlased mõtlesid eelkõige praktilisusele ja püsivusele. Ehitati lubjakivist, põletatud tellistest ja nn. rooma betoonist (kruusa, lubja ja vulkaanilise tuha segu). Sideaineks kasutati lubimörti. Roomlased arendasid edasi Mesopotaamias kasutusel olnud võlve, hakates kasutama konstruktsioonides kuppel- ja ristvõlve. See võimaldas rajada mitmeid kolossaalseid ja vastupidavaid ehitisi, nagu nende sillad ja akveduktid. Hoonete kaunistamisel kasutati kreeka stiile. Sambad täitsid dekoratiivset ülesannet, levinud olid ka poolsambad ja pilastrid. Ehituskunstis oli ka ülioluline sirgete sillutatud teede võrk. (Via Appia on kasutusel tänini.) Rooma meelelahutus Rooma linnas olid termid avalikud saunad, mis olid avatud kõigile. Termid pakkusid ka massazi ja erootilisi teenuseid ja neis leidus isegi raamatukogu. Rahva lõbustamiseks olid aga olulisemad amfiteatrid, kus korraldati gladiaatorite võitlusi, ning hipodroomid. Roomlased ei pidanud spordist lugu nagu kreeklased
klaasile. Klaaside värvid olid väga puhtad ja intensiivsed ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa ,,ebamaine" valgus, mis oli suurepärases kooskõlas interjööri meeleolu ja vaimulaadiga. Kujutised, mida me akendel näeme (enamasti inimfiguurid), on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed. Värvidega ei püütudki edasi anda kõiki looduses nähtavaid nüansse, vaid arvestati ainult dekoratiivset üldmuljet. Hilisgootika päevil püüti värve muuta looduslähedasemaks, kujutisi detailirikkamaks ja liigutusi mitmekesisemaks. Sellised taotlused olid õigupoolest vastuolus klaasimaali spetsiifikaga püüti leida lahendusi, mis on võimalikud üksnes tahvelmaalis. Seetõttu on loomulik, et klaasmaalikunstis algas langus, ja küllalt pikaks ajaks. Tahvelmaal selle sõna otseses mõttes hakkas levima just hilisgootika päevil. Tahvelmaal oligi
Barcelona võimas kirik. Liivaloss. Lisaks sellele on tema poolt ka kavandatud Guelli park, kus asub maailma suurim pink. See on erastatud maa, kuhu Gaudi tegi pargi. Prantsusmaal on kuulus veel Hector Guimard. Temal on kuulsad Pariisi metroo sissepääsud, mis on ka juugendlikud. Nendes on ka kasutatud taime ornamenti ja lillemotiivi. Juugendi kujutav kunst Kui siiamaani on kunst püüelnud loodusläheduse poole, siis nüüd püütakse luua dekoratiivset tervikut. Kujud ja pildid pidid olema seotud sisekujundusega. Värvid on ebatavalised ja mitte looduslikud. Pigem arvestati rohkem ruumikujundust. Tuntumaid kunstnikke on Aubrey Beardsley. Ta oli iseõppinud kunstnik ja suutis ennast kuulsaks teha, kuigi ta elas ainult 26 aastaseks. Tema looming on elegantne aga moondatud, tasapinnaline, dekoratiivne, aga samas väga mõjukas. Saksa keelsetes maades on kuulus ka Gustav Klimt. ,,Suudlus" RAHVUSROMANTISM
peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klaaside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis imeline valgus. Kujutised, mida me akendel näeme, on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed. Arvestati ainult dekoratiivset üldmuljet. Siiski polnud vitraazakende peaülesanne mitte kirikute kaunistamine, vaid neid oli võimalik lugeda nagu religioosseid jutustusi, nagu Romaanidel seinamaalinguid. Hilisgootika päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi detailirohkemaks, kuid sellised taotlused olid vastuolus klaasimaali eripäraga. Sealt algaski klaasimaali langus, mis kestis küllalt pikka aega. Romaanide kunstis õitses aga ka miniatuurmaal. Vanematele koolkondadele lisandusid juurde uued
Skulptuuris on 20. sajandil rahvuslikud traditsioonid nõrgemad kui teistel kujutava kunsti aladel. Tuntuimad 20 sajandi kujurid on Koun Takamura (1852- 1934) ja Kogan tebari (1882- 1927). Maalikunst Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa, muudatused Kano koolkonnas u. 1500. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. Jaapani maal lähtub samadest põhimõtetest, mis hiina maal. Paberile või siidile joonistatakse ja kirjutatakse pintsliga
keemiline- ja elektropoleerimine) sobiva viimistluse saavutamiseks. Erinevad sulamid on erineva korrosioonikindlusega, seega on neid teatud tingimustes vaja kaitsta keskkonnamõjude eest- lakitakse, värvitakse, pulbervärvitakse, kaetakse erinevate plastpinnakatetega. Üks olulisi meetodeid- anodeerimine- elektrolüüsi teel muudetakse pindmine metallikiht oksiidiks- suurendab pinna vastupidavust korrosioonile. Lisaks võimaldab see dekoratiivset erivärvi katet, kui kasutada toonimist. Pinna passiveerimiseks ja korrosiooni eest kaitsmiseks kas. ka kromaatimist(lennunduses). 20.Al-maatriksiga komposiitmaterjalid- Komposiitmaterjalid, milles Al või sulamid (peamiselt Al- Si ja Al-Cu) on maatriksiks. Armatuuriks kasutatakse peamiselt Al2O3, SiC, SiO2, B, BN, B4C (igasugused keraamilised kiud ja osakesed/pulbrid). Al kasutamise eelised -tihedus, elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, vanandamine jne. Armatuur parandab täiendab maatriksi
astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva Dionysose ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekäiku ehk parodost. 3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nüüd nimetame lavaks ja mida antiikajal täpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks "näitelevaks" selle sõna meieaegses mõttes. Proskenioni tagapõhi kujutas tragöödias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli välismaalaste, paremal pool orjade elamu. Skene taga oli näitlejate ja kooriliikmete rõivastumisruum. Kulisside aset
annaabi.ee 
