Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mürgised toataimed. (0)

1 Hindamata
Punktid
MÜRGISED TOATAIMED.
AIDSI-KASTANSEEMNIK
Kasvab ühtviisi hästi nii täispäikeses kui ka poolvarjus, ei lase end häirida lühiajalisel jahedusel ega temperatuuri kõikumisel. Vilju kasutatakse aidsiravi preperaatide koostises, viljad mürgised.
DIIFENBAHHIA
Õied
Rohekasvalge kõrglehega ümbritsetud tõlvikõisikud, millel pole erilist dekoratiivset väärtust
Lehestik
Lopsakas, kirju
Kõik taimeosad on mürgised. Palju erineva lehemustriga sorte
MONSTERA
Pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerika vihmametsadest. Kuulub võhaliste sugukonda. Kasvab kõrgeks (kuni 20 m) toetudes looduses puudele.
Lehed on suured ja nahkjad.
Liigid
  • teravatipuline monstera (M. acuminata
  • meeldiv monstera (M. deliciosa)
Taime kasuks räägivad nii dekoratiivselt tore väljanägemine, vastupidavus, pikaealisus kui vähenõudlikkus. Monstera talub nii jahedamaid temperatuure (mitte siiski alla +10º C), temperatuurikõikumisi kui isegi tuuletõmmet. Seetõttu on ta suurepärane asukas kodude (valgusküllastes) esikutes ja asutuste fuajeedes. Lopsakate ja suurte mulguliste lehtede tõttu täidab ta hästi ruumi ja mõjub efektselt.
Taim on mürgine, kuigi viljad on küpselt söödavad
HAVISABA
Üldiseloomustus
Pärineb Lääne-Aafrika savannidest.
Lehed on püstised ja mõõkjad. Kõrgus varieerub sõltuvalt liigist 20 cm kuni 3 meetrini.
Havisaba peetakse väga vastupidavaks ja kergesti hooldatavaks taimeks .
Liigid
  • silinderjas havisaba (S. cylindrica)
  • kolmevöödiline havisaba ehk Hahni havisaba (S. trifasciata
  • suur havisaba (S. grandis
  • hüatsint-havisaba (S. hyancinthoides
  • tihe havisaba (S. kirkii
  • vai-havisaba (S. stuckyi
  • põõsas-havisaba (S. suffruticosa
  • tseiloni havisaba (S. zeylanica
Taim on mürgine.
JÕULUTÄHT
Jõulutäht ehk kaunis piimalill ( Euphorbia pulcherrima) on piimalilleliste sugukonda piimalille perekonda kuuluv taim.
Looduslikult kasvab Kesk-Ameerika lehtmetsades, peamiselt Mehhiko Vaikse ookeani rannikul Sinaloa provintsist kagu suunas kuniGuatemaalasse. Teda on viidud ka Aafrika ja Austraalia troopikaaladele.
Jõulutäht on põõsas või madal puu. Ta kasvab 0,6–4 meetrit kõrgeks.
Oma loodusliku esinemise aladel armastavad inimesed seda toataimena kasvatada. Kõige soodsam on teda kasvatada nii, et hommikupäike paistaks otse taimele peale, aga palava lõunapäikese ajal oleks ta varjus . Ta ei salli öise temperatuuri langemist alla 10 °C ja sellistest kohtadest ta kaob. Niisugustes kohtades saab teda üksnes  kasvuhoones  pidada. Kasvuhoonetingimusi talub jõulutäht edukalt.
 Jõulutähe kasvatamisel kasvuhoones on keelatud öösel isegi lühikeseks ajaks tuld põlema panna: see takistab oluliselt lehtede punaseks muutumist.
Jõulutäht hangitakse sageli koju jõulude tähistamiseks. Hulk legende seob jõulutähte Jeesuse eluga. Antiikses Iisraelis jõulutäht ei kasvanud.
Jõulutähe taimemahl ehk piim on tõesti mürgine. Paljud inimesed aiandites ei saa jõulutähtedega ilma kinnasteta töötada. Nahk läheb punaseks ja hakkab sügelema.
KORALLTOMAT
Väikestest valgetest tähtjatest õitest arenevad ümmargused viljad, mis on algul rohelised, hiljem punakasoranžid.
Vajavad valget, õhurikast ja jahedat kasvukohta
Koralltomati ahvatlevad viljad on mürgised.
Mürgised toataimed #1 Mürgised toataimed #2 Mürgised toataimed #3 Mürgised toataimed #4 Mürgised toataimed #5 Mürgised toataimed #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-07-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ketukas17 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Jõululilled
1
doc

Jõululilled

Ameerikas iileksit ja luuderohtu. Sellest punutakse ustele pärgasid, teda kasutatakse dekoratiivse elemendina maja ja tubade kaunistamisel. Meil see taas pole levinud, sest looduslikult kasvab luuderohi eeskätt läänesaartel, pealegi on meie talved nii külmad, et taim ei pea talvistele temperatuuridele vastu. Toalillena on ta aga selleks liiga uus, et erilise jõulutaime rolli saada. NB! Kõik jõuludega seotud kultuurtaimed on mürgised alates luuderohust, mis võib põhjustada krampe, kuni jõulutähe ja muude lilledeni. Nad on üksnes vaatamiseks ja mitte mingil juhul rebimiseks ega suhu pistmiseks.

Eesti keel
Eesti mürgised taimed ja nende toksiinid
6
rtf

Eesti mürgised taimed ja nende toksiinid

Mürktaimi võib leida nii koduaiast, teeäärtest, soodest, parkidest ja ootamatutest kohtadest. Oluline on lastele näidata ja selgeks teha, millistest taimedest eemale hoiduda. Eriti ahvatlevad on kõikvõimalikud meelitavad marjad ning ka meil leidub mürgiste marjadega taimesid üsna mitmeid. Eesti kõige mürgisemad taimed on mõningad putkede liigid ja sinine käoking, mis oma iluga ligi tõmbab. Sarikaliste perekonda kuuluvad putkelised ei ole kõik mürgised, kuid eemale tasuks hoiduda siiski kõigist liikidest. Eesti kõige ohtlikumad mürktaimed : Putked Harilik mürkputk (Cicuta virosa) Harilik mürkputk on sarikaliste sugukonda ja mürkputkede perekonda kuuluv mürktaim, mida leidub väga paljudes kohtades üle Eesti. Harilik mürkputk armastab kasvada niisketes kohtades, järvede ja jõgede kallastel ning soistes kraavides. Üldiselt on tema pikkuseks 60- 150cm. Harilikku mürkputke võib segi ajada mitmete taimedega

Loodus
LEVINUMAD MÜRKTAIMED EESTIS JA NENDE TOIME INIMESELE
7
docx

LEVINUMAD MÜRKTAIMED EESTIS JA NENDE TOIME INIMESELE

Mürktaimed Mürktaimede iseloomustus Mürktaimi iseloomustab see, et nendes sisaldub aineid, mis juba väga väikestes kogustes inimorganismis mürgistusi võivad põhjustada. Mürgistus võib väljenduda närvisüsteemi, vereringe ja seedekulgla kahjustustes või allergia tekkes. Mürgiste ainete kogus erinevates taimeliikides on erinev; samuti erineb taime erinevates organites mürgiste ainete osakaal: mürgised võivad olla ainult lehed, seemned või viljad, aga mürgine võib olla ka terve taim. Taimede mürgisus võib sõltuda ka taime arengujärgust ja kasvukohast (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008). Mürgistuse põhjustamise järgi võib taimed laiemalt jaotada kolmeks: esiteks taimed, kes põhjustavad vaevusi otsesel kokkupuutel (nt karuputke, nõgese mõned liigid jt); teiseks taimed, kes põhjustavad vaevusi vaid siis, kui neid süüakse ja kolmandaks taimed, kes tervena

Bioloogia
Veetaimede kirjeldused
8
odt

Veetaimede kirjeldused

seemneid segati kohvi hulka kasvab täispäikese käes, märjas kohas teda tolmendab kimalane 4)Liht-jõgitakjas (Sparganium) kuulub hundinuialiste sugukonda lehed 0,5cm ühekojaline kasvab jõgedes, ojades 5)Mürkputk (Cicuta virosa) putk-seest õõnes sugukond: Sarikalised (õis on sarikas) vars kaardunud jäme maa-alune risoom putuktolmleja (kärbsed, mardikalised) juunist-augustini risoom ja juured on väga mürgised selleri lõhnaga mürgitusnähtus: kõrvetus, peapööritus, kahvatus, oksendamine, kõhulahtisus, krambid) kasvab veekogude kallastel, soostunud kohtades, mudastes kraavides 6)Harilik palderjan sugukond: Palderjanilised sarikaline 0,5-1m paarissulgjad liitlehed liitleheline tupp ja kroon lillakad õied sulgvili, vili-seemnis (seemned on alati vilja sees) mitmeaastane ühekojaline

Bioloogia
Suur-surmaputk
9
doc

Suur-surmaputk

valmida ja mitte lasta neil õitsema minna. Päikesepaistelise ilmaga on karuputkega kokkupuude ohtlikum kui vihmasel või jahedal päeval. Karuputked kuuluvad sarikaliste hulka, mida Eestis kasvab mitukümmend liiki. Sarikalised on näiteks aiataimed till, porgand või petersell, aga samuti surmavalt mürgised mürkputk ja surmaputk. Mürgine putk põhjustab inimesel vaevusi peamiselt temaga otsesel kokkupuutel. Mõnele allergilisele inimesele võivad mürgised putked aga juba distantsilt halvasti mõjuda. Putk kõrvetab ja tekitab raskelt paranevaid vesiville, kui teda palja käega murda või katsuda või minna putkedest paljaste säärtega läbi. Kui kogemata on putkega kokkupuude olnud, peaks minema arsti juurde. Äärmuslikul juhul võib karuputkega kokkupuutunu ka teadvuse kaotada. Surma võivad tuua Eestis kasvavad mürkputk ja surmaputk. Iseloomustus: kaheaastane rohttaim, juur käävjas, seest täis. Vars ümmargune,

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun