Pariisi ooperiteater (0)

KEILA KOOL 12A klass
Pariisi ooperiteater Referaat
Koostaja : Kertu Tauram
Juhendaja : õp. Tiina Veisalu Keila 2011
2 Sisukord
Sisukord...................................................................................................................................... 3 Pariisi ooperiteater...................................................................................................................... 4 Ajalugu........................................................................................................................................5 Tagasilöögid ehituse ajal.........................................................................................................5 Maja valmimine...................................................................................................................... 5 Lähiajalugu..............................................................................................................................5 Arhitektuur ja stiil....................................................................................................................... 7 Trepikoda................................................................................................................................ 7 Fuajee ......................................................................................................................................8 Vaatajate saal .......................................................................................................................... 9 Mõjud välismaal........................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11
3 Pariisi ooperiteater Palais Garnier , samuti tuntud ka kui Opéra de Paris või Opéra Garnier, aga mida enamik kutsub Pariisi Ooperiks, on ooperimaja Place de l' Opera platsil Pariisis Prantsusmaal. Vaevalt väljendab ükski teine ehitis nii selgelt ühe ajastu esinduslikke ihaldusi kui aastatel 1860-1875 Charles Garnier'i (1825- 1898 ) poolt rajatud Pariisi ooperimaja. Tollal veel tundmatu arhitekt Charles Garnier suutis oma kavandiga ületada rohkem kui 100 konkurenti, teiste seas kuulsat Viollet -le-Duci, ning lõi toretseva hoone, milles ühendas barokse lossiehituse elemendid ülimalt luksusliku dekoratsiooniga. See oli peamiseks koduks Pariisi ooperile aastatel 1875- 1989. Pärast tema valmimist 1875. aastal, nimetati ooperimaja ametlikult Académie Nationale de Musique - Théâtre de l'Opéra. Ta hoidis seda nime kuni 1978. aastani, mil uueks nimetuseks sai Théâtre National de l'Opéra de Paris. 1989. aastal, kui valmis Opera Bastille , valiti see uueks esindusteatriks ja Théâtre National de l'Opéra de Paris nimetati ringi Palais Garnier'ks, kuigi tänaseni võib teatri fassaadil sammaste kohal näha ilutsemas silti Académie Nationale de Musique. Vaatamata mitmetele nimemuutustele ja ooperikompanii ümberasumisele Opéra Bastille'i, on Palais Garnier paljude seas tuntud ikka kui Pariisi Ooper.
4 Ajalugu Palais Garnier ehitati Pariisi suure rekonstrueerimise käigus, mida alustas Napoleon III. Napoleon valis parun Georges-Eugène Haussmanni rekonstrueerimise eest vastutama ja 1858. aastal volitas teda puhastama 1,2 hektari suurust maad, kuhu ehitada teine teater maailmas tuntust kogunud Pariisi ooperi- ja balletitruppidele. Maja projekt oli 1861. aasta arhitektuurivõistluse teemaks ning selle võitis noor arhitekt Charles Garnier (1825-1898). Nurgakivi pandi ehitusele 1861. aastal ja ehitus algas 1862 . aastal. Legendi järgi küsis keisri naine, keisrinna Eugénie teatri ehituse ajal Garnier'lt kas ehitise võiks ehitada Kreeka või Romaani stiilis, millele Garnier vastas: "Proua, see tuleb Napoleon III stiilis!".
Tagasilöögid ehituse ajal
Ooperimaja ehitust vaevasid mitmed tagasilöögid. Üks suurimaid probleeme, mis takistas betoonvundamendi rajamist oli soostunud maa, mille all oli maa-alune järv. Selle vee eemaldamiseks kulus 8 kuud järjestikulist pumpamist. Järgmised suuremad tagasilöögid olid tingitud katastroofilisest Prantsuse-Preisi sõjast ning sellele järgnenud Teisest Prantsuse impeeriumi. Selle aja jooksul ehitus jätkus ainult episoodiliselt ja liikusid isegi kuulujutud, et ooperimaja ehitus katkestatakse.
Maja valmimine
29. oktoobril 1873. aastal saadi uus stiimul, et Palais Garnier ehitus lõpetada. Nimelt sel kuupäeval hävines 27-tundi kestnud tulekahjus Pariisi Ooperi eelmine teater, mis kandis nime Salle Le Peletier. See oli olnud Pariisi Ooperi- ja Balletiteatri koduks alates 1821 . aastast. 1874 . aasta lõpuks suutsid Garnier ja tema suur töötajaskond lõpuks lõpetada ooperimaja ehituse. Palais Garnier avati ametlikult 15. jaanuaril 1875. aastal suurejoonelise galaõhtuga. Ballil etendati kolmandat vaatust Fromental Halévy 1835. aasta ooperist La Juive koos katkenditega Giacomo Meyerbeer'i 1836. aasta ooperist Les Huguenots.
Lähiajalugu
1969. aastal vahetati teatris välja elektrisüsteem ja 1978. aastal muudeti osa originaalsest Foyer de la Danse 'st arhitekt Jean-Loup Roubert poolt uueks balletitrupi harjutuskohaks.
5 1994. aastal algasid teatris restaureerimistööd, mille käigus moderniseeriti lavamasinaid ja elektrisüsteeme, tugevdati maja vundamenti ja müüre, püüdes samal ajal säilitada hoone külluslikku sisustust. See taastamistöö jõudis lõpule alles 2007. aastal.
2011. aastal, pärast kolme ebaõnnestunud katset alates 1875. aastast avati hoone idaosas restoran . Selle ruumi, kujundas Prantsuse arhitekt Odile Decq ning see vastab väga kõrgetele nõuetele, mis on tingitud maja ajaloolisest iseloomust. Menüü on koostanud kokk Christophe Aribert ja restoran ise on avatud iga päev alates kella seitsmest hommikul kuni südaööni.
6 Arhitektuur ja stiil
Külastajat võtab vastu uusbarokne paleefassaad, selle taga kerkib kuppel ning kõrgub kivist kolmnurkviil, mis tähistab lava asukohta ja mida kroonib lüüraga Apolloni kuju.
Teatri ees olevate sammaste vahel on paljude suurte heliloojate pronksist büstid. Sealt võib leida selliseid nimesid nagu Mozart , Rossini , Auberi Daniel , Beethoven , Meyerbeer, Fromental Halévy, Spontini ja Philippe Quinault.
Trepikoda
Kuulus trepikoda, mis koos vestibüüli ja mõlema fuajeega võtab tunduvalt rohkem ruumi kui lava ja vaatesaal, näitab, kuivõrd tähtis seltskondlik sündmus oli ooperi külastamine Belle Epoque'i ajastul. Mitmevärvilisest marmorist ja kullast ülikülluslik dekoor, massiivsed oonüksist trepikäsipuud, suured kandelaabrid ja monumentaalsed kujud trepi vaheplatvormidel- kõik sai kulissiks kodanlikule iseteadvusele.
7 Fuajee
Charles Garnier kavand oli teha suur fuajee selline, et see sarnaneks klassikalise lossi galeriile. Peeglid ja aknad rõhutavad selle suuri mõõtmeid. Suurejooneline lagi, mille maalis Paul Baudry portreteerib teemasid muusikaajaloost. Lüürat, domineerivat dekoratiivset elementi leiab nii kütterestidel kui ka ukselinkidel. Garnier auks on loodud fuajeesse skulptor Carpeaux poolt büst, mis seisab keset fuajeed.
8 Vaatajate saal
Vasega kaetud ja rikkalikult kaunistatud kupli all asub teatrisaal, kus on üle 2000 istekoha. Värvidest valitsevad saalis pidulik punane ja kuldne . Kõrgemal sulevad ruumi neli rõdukorrust, kus avaneb optimaalne vaade lavale- ja muidugi esmajoones teistele ooperikülastajatele. Lage kaunistab suur lühter, millel on kaalu märkimisväärsed 8 tonni ning lühtri ümber on Marc Chagalli loodud laemaal . Sellel 1964. aastal valminud laemaalil on kujutatud Pariisi ehitisi segatuna tuntud muusikateoste tsitaatidega, teiste hulgas ka Igor Stravinski balletist ,, Tulilind ", mida esmakordselt lavastati ja etendati Opera Garnieri's 1910 .aastal-samal aastal kui Chagall Pariisi saabus.
9 Mõjud välismaal Ehitisest sai peale selle valmimist suurim arhitektuuri inspiratsiooniallikas järgmiseks 30. aastaks.
Näiteks on mitmed hooned Poolas ehitatud just Palais Garnier eeskujul. Sinna hulka kuuluvad Juliusz Slowacki teater Krakówis (ehitatud 1893. aastal), Lvivi Ooperi- ja Balletiteater Lvivis (ehitatud 1897 -1900) ja ka Varssavi Filharmooniahoone (1900-1901).
Ukrainas leidub Palais Garnier poolseid mõjutusi Kiievis asuva Ukraina Rahvusliku ooperimaja (ehitatud 1901) juures.
Ameerika Ühendriikides on kujundatud Pariisi Ooperiteatri järgi USA Kongressi raamatukogu, eeskätt selle fassaad ja Suur saal.
Rio de Janeiro linnateatri kujunduses on samuti saadud inspiratsiooni Pariisist, eriti just suure saali ja treppide juures.
Hanoi ooperimaja Vietnamis peetakse seal tüüpiliseks prantsuse koloniaalarhitektuuri monumendiks ja on Palais Garnier'ga võrreldes selle väiksemõõdulisem koopia.
10 Kasutatud kirjandus 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Palais_Garnier 2. http://www.operadeparis.fr/cns11/live/onp/L_Opera/Palais_Garnier/PalaisGarnier.php ?lang=en 3. Pariis ,, Kunst ja arhitektuur"
11