tingimus. Birminghami koolkond. Kultuuriuuringute keskus, mis asutas R. Hoggart koostöös S. Halliga. Koolkonda töö mõjutas suuresti kriitiliste kultuuriuuringute arengut, sealhulgas vastuvõtu uurimist ja feministlikku meediauurimist. Berminghami koolkonnaga seostatav kriitiline lähenemine kutsus esile olulise nihke selle mõistmises, millest mõju võib meediatekstides peituv ideoloogia auditooriumile avaldada. Stuart Halli kodeerimise dekodeerimise mudel. Massikultuur varem tähendas see mõiste üldiseld melelahutuse ja fiktsiooni madalamaid vorme, mis köidavad harimata ja kultuuritut enamust, vastandina kõrgkultuurile. Uued vaated populaarkultuurile on muutnud mõiste tähndust ja teinud sellest suures osas üleliigse või soovimatu. Laialdaselt kasutatavana oli masskultuur rohkem ideoloogiline mõiste kui empiiriliselt kehtiv termin, kuna kõik peale väikese vähemuse kaldusid osalema vähemalt mõnes massikultuuri vormis
Seda valiku protsessi nim kodeerimiseks. Et sõnum jõuaks õieti vastuvõtjani (lapsevanemani), peab vastuvõtja sõnumi dekodeerima. Kui vanem dekodeerib sõnumi õieti, mõistab ta mida lapse tegelikult tahab. Samas võib vanem ka sõnumi valesti dekodeerida ja nii tekib vanem ning lapse vahel katkenud suhtlusprotsess. Kahe inimese vahelises suhtlusprotsessis tekibki sageli see viga vastuvõtja mõistab saatja sõnumit valesti, ent kumbki ei tea seda. Oletagem, et vanem otsustab dekodeerimise õigsust kontrollida et olla kindel, kas ta pole valesti aru saanud. Seda saab teha nii, et ta edastab oma mõtted dekodeerimise tulemuse lapsele. Kuulnud vanema tagasisidet, saab laps talle öelda, kas dekodeerimine läks õigesti või mitte. Kui lapsevanem peegeladas esmakordselt lapse sõnumit, kasutas ta aktiivset kuulamist. 3.1. Miks peaksid vanemad aktiivset kuulamist õppima? Paljud inimesed arvavad, et võivad oma tunnetest vabaneda, kui suruvad need alla,
teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel (ehk kontseptuaalsetel abstraktsete, keeruliste asjade mõistmine on metafoorideta võimatu) metafooridel nad põhinevad? Põhilised kommunikatsioonimudelid on järgmised: 1. Rahvamudel põhined torumetafooril ehk tähendus on sõna/teksti sees ja kontekst pole oluline. 2. Kodeerimise/dekodeerimise mudel kodeerimismetafooril. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3. Küberneetikast lähtuv mudel sisuliselt põhineb jälle torumetafooril. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Mudeli väärtus, seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Eelnevad on väga ühekülgsed (osaliselt küll õiged). 4. Interferentsiaalne mudel kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Aluseks on
Häälik- silbitrill-sõna lause- sõna KÄTS- meetod ( täht- häälik- silp- sõna) LPP- meetod ( lugema kõne alusel): Vestlus, Tähe- hääliku vastavus- silp- sõna tekst, dikteerimine, töö tekstiga- teistkorde lugemine- järeltöö 4 LUGEMA ÕPETAMISE TASAKAALUSTATUD MEETODID Lugema õppija peab omandama järgmised oskused: 1) Teksti dekodeerimise oskus ( tähe-hääliku vastavus) 2) Teksti mõistmine 3) Teksti funktsionaalne kasutamine ( praktiliste ülesannete lahendamine teksti põhjal) 4) Teksti kriitiline analüüs ja muutmine (mõjutusvahendite esiletoomine ja vastandamine vestluse ja küsimuste abil 5 KOLLEKTIIVSED MEETODID 1. rõhutatakse õpilaste aktiivsust 2. õppimine toimub reaalse elu situatsioonis või lapsele lähedastes olukordades 3
Witte, Nieuwkerke, 1998). Igale isikule ja valdkonnale on omane oma arusaam ja sõnavara, mis teeb ühes valdkonnas ja sarnaste arusaamadega inimeste vahelise infovahetuse kergemaks ent tekitades tõrkeid isikutega, kes on teiste arusaamadega või teisest valdkonnast (Cock, 1998). Kommunikatsiooni ei ole ainud saatja ja vastuvõtja vaheline protsess vaid sõltub ka nende rollidest ning sõnumite kodeerimine ja dekodeerimise unikaalsus tuleneb alati mitmetest teguritest. Selleks on näiteks loomupärane erinevus, personaalsed kogemused. Info tähendus selle edastamisel ja vastuvõtmisel ei ole samatähenduslik erinevatele osapooltele. Tagamaks organisatsiooni edukat toimimist peavad organisatsiooni liikmetel olema asjadest sarnane arusaam, see aitab sõnumeid kodeerida ja dekodeerida tõrgeteta (Cock, 1998). Mulle tundub, et siin võiks olla ka sellest juttu, kuidas saab tõrkeid vältida. Usutavasti kõige
Koodi kasutatakse arvutustehnikas, andmeedastusel, info salvestamisel ja ka meresides. Häirekindel kood BCH (15,7) Tegemist binaarse ehk kahendkoodilise BCH koodiga. Sümbolite arv koodiblokis : 15, infosümbolite arv koodiblokis: 7. Kodeerima peab nii, et oleks võimalik kasutada algebralisi dekodeerimis meetodeid. BCH koodid koostatakse parandama vigu kuni q kordsusega. See tähendab, et parandatakse kõik vead kuni kordsusega q kaasaarvatud. BCH koodi lubatud koodsõnade omadused on dekodeerimise aluseks. BCH (15,7) koodsõna pikkuseks on 15 sümbolit. Kuna kasulikke infosümboleid on 7, siis koodi liiasuseks on 8. Seega on kood võimeline parandama 2-kordseid vigu. BCH koode koostatakse järgmiste eeskirjade alusel: 1. Valitakse sobiv koodipikkus n= 2m - 1 2. Sõltuvalt vajadusest määratakse vigade parandamise kordsus q 3. Leitakse korpuse GF (2m) primitiivne element 4
minimaalse hulkliikme M(z) abil. 6. Moodustatakse tekitav hulkliige gr(z): gr(z)= VÜK [M(z)* M+1(z)*...* M+2I(z)] VÜK-vähim ühiskordne Kui tekitav hulkliige on moodustatud, võib BCH koodi koostada kas eraldamatu või eraldatava (süstemaatilise) koodina, vastavalt algoritmidele: Eraldamatu BCH-vastavalt eraldamatu tsükkelkoodi algoritmile -> Algoritm: yn-1(z)= xk- 1(z)gr(z) Eraldatav BCH- vastavalt siis yn-1(z)= xk-1(z)zr + Rr-1(z) 51. BCH koodi dekodeerimise põhivõtted. (raamat lk. 61-71) *Dekodeerimiseks vajalikud võrrandid saame siis, kui on valitud vastavate omadustega tekitav hulkliige. *Kuna vastuvõtu poolel pole teada vea reaalne kordsus ja vigaste sümbolite asukohad, siis järelikult peaks dekodeerimise käigus saama lisainfot vea reaalsest kordsusest. *Kui BCH kood on kooostatud kuni q kordsete vigade parandamiseks, siis peab algebraliste dekodeerimisalgoritmide võimalikkuses olema tagatud q sellise võrrandi koostamise
23) Mis on bränd? Kuidas on seotud mõisted brändi identiteet ja brändikuvand (imago)? Bränd on väärtusloomesüsteem, mis kätkeb funktsionaalset kasu, lisaväärtust ja lubadust, mida tarbijad väärtustavad piisavalt, kulutamaks selle peale oma raha. Brändi identiteet on ettevõtte arusaam brändist, mida üritatakse kliendile edastada. Imago kujuneb tarbija peas ja tarbija tegelik arusaam brändist. Mõisted on seotud läbi sõnumi edastamise ja dekodeerimise. 22) Miks on brändijuhtimine tõusnud oluliseks funktsiooniks ettevõtte väärtuspakkumise turundamisel st nõudluse loomisel? Inimesed tahavad osta ettevõttelt seda, mida nad teavad ja mis neile meeldib ning olulisel kohal on seejuures usaldus. Brändi omamine muudab seega müügi lihtsamaks ja efektiivsemaks. 24) Kuidas luuakse brände "jäämäe" mudeli järgi? vt jooni 7.4 lk 204. Miks on "jäämäe" mudel adekvaatne? Kuidas eristuvad "jäämäe" "veepealne" osa ja "veealune" osa? Miks
12) Erving Goffman - dram lähenemine (argielu sotsiaalsed suhted kui teatrilava). 13) Robert Entman - lõi Goffmani "raami" mõistele toetude raamistamise teooria (sisaldab teatavate hoiakute esiletõstmist ning teiste apektide maha vaikimist, julgustades aud teatud tõlgendusteks. Samas ei ole tegemist pealesurutud ideoloogilise struktureerimisega). 1) Bennett (1998) sõnastas selle, et kultuuriuuringute keskmes on kultuuri ja võimu suhted; 2) Stuart Hall - tema kodeerimise-dekodeerimise mudel aitab selgitada erinevuste teket sõnumi looja mõeldud ja sõnumi vastuvõtjani jõ sõnumi tähenduse vahel. 3) Roland Barthes - lõi müüdi mudeli. Müüdid on ideoloogiliselt raamistatud sõnumid, m vajalikud, et valitsevad ideoloogiad, väärtused ja suhtumine oleksid tavapärased ning iseenesest mõistetavad. 4) M Foucault' - uurib võimu ja keele suhteid, peamiseks huviks teadmise (mitte ainult tähenduse) tootmine diskursuse Põhiseisukohad
teisele võimalikuks. (Тищенко 2008: 109-110). KOKKUVÕTE. Kokkuvõtteks võib öelda, nagu märkis Andreeva G.M., „kommunikatsioon saab isegi suhtlusbarjääride juuresolekul toimuma, kuid see võib olla moonutatud või raske. Eriti tugevad moonutamised on edastatud informatsiooni semantilises osas. (Андреева 1980: 247). Sellest võib järeldust teha, et andmete edestamiseks on vaja tehniliste takistuste puudumist ja samasugust kodeerimis- ja dekodeerimise süsteeme nii kommunikaatoril kui retsipiendil; andmete õige tõlgendamiseks on vajalik samuti psühholoogiliste, sotsiaalkultuuriliste tõkete ja mõistmise takistuste ületamist. Suuremat rolli omavad kommunikaatori ja retsipiendi individuaalsed jõupingutused, nende pürgimused kommunikatsiooni protsessi rakendada, soov vestluskaaslase mõista, et talle teabe semantilist sisu edastada ja lõpuks ühist suhet ja ühist hoiakut leida.
retoorika”. Kirjandusteost ei ole võimalik viia ühese tähenduseni. Igas tekstis on midagi, mida ta nimetab vastuoluks e. apooriaks, mis tekitabki paratamatu mitmetähenduslikkuse. Apooriat ei saa taandada ühetähendusliseks, üheks lugemisvõimaluseks. Need on “loetamatud kohad”, tekst dekonstrueerib ennast ise. Mingid kohad nivelleerivad teatud interpreteerimise võimalusi. 1) Algab oma arutluskäiku sellest, et kirjandusteost ei saa käsitleda ühe referentsi märgina, kodeerimise/dekodeerimise opositsioon ei tööta. (ei usu dekodeerimise poeetikat).Kirjanduskood on väga keeruline ja salapärane, et teda ära seletada või avada. Koodi keerulisus seisneb selles, et ta tõmbab tähelepanu endale (Jakobsoni teade, mis on suunatud teatele). 2) Kritiseerib formalistlikku käsitlust, mis vastandab sisemuse ja välimise e. sisu ja vormi. väidab, et formalistid pöörasid sisu ja vormi suhte tagurpidi, aga ei muutnud
jooksul midagi ). ● Asi käib siis selle ülesande puhul nii et esimese takti ajal esimene käsk viib täide F fetch instruction (võtab kuskilt andmed) ja salvestab need puhvrisse B1. Teise takti ajal esimene käsk viib täide D dekodeerimise ja salvestab andmed puhvrisse B2, aga samal ajal juba käivitub ka käsk 2, mis alustab algusest viib täide F ehk võtab andmed ning salvestab oma andmed puhvrisse B1 (kus enne olid käsu 1 F1 andmed). ● Kolmandas taktis aga esimene käsk viib täide oma käsu (E execute) ehk
kontrollisüsteemi mõistma. (Sigrid) Kommunikatsioon 69) Kirjeldage kanali olulisust ja infomüra rolli kommunikatsiooniprotsessis ühe näite varal. Kommunikatsioon toimib järgmiselt: kommunikaator ehk sõnumi edastaja saadab teate mööda kanalit vastuvõtjani ja vastuvõtja omakorda kas kodeerib või dekodeerib saadetud sõnumit. Saadetud sõnumi selgust mõjutab ka kanali omadused ehk see, kui suur oli sealne infomüra. Infomüra või olla tingitud: kodeerimise ja dekodeerimise hälvetest- oskamatus sõnumit mõista, müra allikaks võib olla ka sihilikult moonutatud informatsioon, eelarvamused ja mõttevead, mis on tingitud vastuvõtja isiksusest. 70) Mida tähendab dekodeerimine kommunikatsiooniprotsessis? sõnaliste ja mittesõnaliste signaalide lahtimõtestamine, eesmärgiga mõista nende algset tähendust (Riina PL) 71) Missugused on kaasaegsete kommunikatsioonikanalite tekkimise ja levimise negatiivsed pooled
Ka eesti keeles terminite mitmekesisus (suhtlus, suhtlemine). Infovahetuse põhiskeem: 1949 uurijad Shannon ja Weaver lõid küberneetikas mudeli, mida hakati ka inimeste vahelise kommunikatsiooni jaoks kasutama: info allikas saatja kanal vastuvõtja info saaja ( Skeem: Shannon ja Weaveri 1949) Osgood lisas sellele skeemile kodeerimise ehk teate tõlkimise mingisse kindlasse märkide süsteemi, teate lähetamise väliskeskkonda ja teabe vastuvõtmise ja dekodeerimise ehk lahtimõtestamise adressaadi poolt. Osgood & Schrammi tsirkulaarne mudel Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija sõnum Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija sõnum Suhtlemisprotsessis osalejad: · Kommunikaator- info andja. · Retsipient- info saaja. · Kommunikant- mõlemas rollis ehk nii info andja kui saaja. Märk- tähenduslikku sisu omav: 1) sõnaline väljendusvahend 2) mittesõnaline vahend 3) kindla tähendusega toiming
erinev. Kommunikatsiooni mõiste erinevad käsitlused sõltuvad keelest, kultuurist, teadusalast. Ka eesti keeles terminite mitmekesisus (suhtlus, suhtlemine). Infovahetuse põhiskeem: info allikas saatja kanal vastuvõtja info saaja ( Skeem: Shannon ja Weaveri 1949) Osgood lisas sellele skeemile kodeerimise ehk teate tõlkimise mingisse kindlasse märkide süsteemi, teate lähetamise väliskeskkonda ja teabe vastuvõtmise ja dekodeerimise ehk lahtimõtestamise adressaadi poolt. Suhtlemisprotsessis osalejad: Kommunikaator- info andja. Retsipient- info saaja. Kommunikant- mõlemas rollis ehk nii info andja kui saaja. Märk- tähenduslikku sisu omav 1) sõnaline väljendusvahend 2) mittesõnaline vahend 3) kindla tähendusega toiming 4) materiaalne ese 5) aeg, koht Suhtlemine on märgiline käitumine ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav tegevus.
1. Millest sõltub suhtlemiskanali valik? Sobiva kanali valik sõltub olukorrast: · Suuline kommunikatsioon ning e-kirjad sobivad olukordadesse, kui sõnum on mõeldud konkreetsele inimesele, ei ole rutiinne ning on kõrge prioriteediga. · Formaalsemat kirjalikku kommunikatsiooni kasutatakse paljudele inimestele mõeldud sõnumi puhul, mis võivad olla ka rutiinsed ja madalama prioriteediga. 1. Millest sõltub sõnumi dekodeerimise edukus? Edukas dekodeerimine sõltub vastuvõtja: · tahtest sõnum vastu võtta. · teadmistest ja oskustest keele ning terminoloogia tõlgendamisel. · Teadlikkusest info edastaja kavatsuste osas ning taustainfo mõistmisest. 1. Milles seisneb kontseptsioon viinamarjaväädid? Viinamarjaväädid. · Mitteformaalsed suhtlemiskanalid, mis põhinevad tutvusel või sõprusel. · Edastatavad sõnumid ei ole reeglina ametlikud, pigem corporate buzz, kuulujutud,
andmeid või aadress. Aktiivne dekoodri väljund näitab, millise käsu kood on käsuregistris. o käsudekooder (Instruction Decoder) Toodud eelmises punktis käsuregistriga koos. o juhtautomaat (CU - Control Unit) Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga.
Tagajärjeks võib olla nende ärritatud ja häiritud olek. Neil on raskusi vestluse jälgimisega ning nad jäävad sellest kõrvale. Sellistel patsientidel on raskusi ka õige suhtlemislaadi tajumisega ning nad ei tundu suhtlusvalmitena. Ajukahjustuse tagajärjel tekkinud häire võimes interpreteerida ja formuleerida keele sümboleid. Tavapäraste tähendust omavate lingvistiliste elementide (morfeemide ja suuremate süntaktiliste ühendite) dekodeerimise- ja 5 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks kodeerimisvõime tõhususe multimodaalne kaotus või vähenemine. Kahjustus mitteproportsionaalselt suurem teiste intellektuaalsete funktsioonide häirest
1) tootmine ja sellest tulenevad võimusuhted. ( Regilaul on seotud maaharijate kultuuriga, kui see kultuur taandus, muutus ka kohe sellepõhine regilaul) 2) teabesuhted 3) Kogemussuhted ( hakkavad korrastama kogu informatsiooni) See kuidas maailma vastu võetakse, oleneb isiku eelnevatest teadmistest. Kommunikatsioon Mis on informatsioon Kuidas seda salvestatakse Kuidas seda alal hoitakse Kuidas seda vahendatakse Kommunikatsioooniteooria uurib kodeerimise ja dekodeerimise protsesse tingimuse teatud koodide rakendamiseks informatsiooni muutumist ( ühest kanalist teise ja samuti ühest koodist teise ülekandumisel Informatsiooonivoogude vastasmõju. Tegevust ja ajalooliste sündmustega on nii, et neid on raske selgitada, Kommunikatsiooni liike Vahetu kommunikatsioon Massikommunikatsioon See imbub inimesse koguaeg. Väikestes On võimalik kinni panna. rühmades on omad argirutiinid nt söömaajad.
Konkreetsest olukorrast, kellele on sõnum mõeldud, ja kui kõrge prioriteediga on. Suuline kommunikatsioon ning e- kirjad sobivad olukordadesse, kus sõnum on mõeldud konkreetsele inimesele, ei ole rutiinne ning on kõrge prioriteediga. Formaalsemat kirjalikku kommunikatsiooni kasutatakse paljudele inimestele mõuldud sõnumi puhul, mis võivad olla ka rutiinsed ja madalama prioriteediga. 3. Millest sõltub sõnumi dekodeerimise edukus? Sõltub vastuvõtja tahtest sõnum vastu võtta, teadmistest ja oskustest keele ja terminoloogia tõlgendamisel, teadlikkusest info edastaja kavatsuste osas ning taustinfo mõistmisest. 4. Milles seisneb kontseptsioon viinamarjaväädid? Mitteformaalsed suhtluskanalid, mis põhinevad tutvusel või sõprusel. Sõnumid ei ole ametlikud. Kiire suuline info, mis ei järgi organisatsiooni struktuuri. 5
..,cmm on lihtrekursiivsed. Cantori numbreid kasutatakse registermasina käskude kodeerimiseks. Ülejäänud saab neist käskudest tuletada. käsu kuhu Teoreem: Kui superpositsioonioperaatori suhtes kinnine funktsioonide klass sisaldab märgendi nr registri nr järjendite kodeerimise ja dekodeerimise funktsioone cm,c1m,…,cmm (leia m-s number m-kohalisest koodist), siis leidub iga m-kohalise funktsiooni f jaoks samasse klassi kuuluv ühekohaline esindaja g. T: Kui f, cm,c1m,…,cmm ∈ F, siis kuulub klassi F ka g(n) = f (c1m(n),…,cmm(n)) iga n = cm(x1,...,xm) korral. 21 Rekursiivsete funktsioonide arvutatavus. vt punkt 18 lõpp 22 Ühekohaliste funktsioonide arvutatavus. Gödeli numbrid. Operaatorid ühekohaliste esindajate genereerimiseks:
Positiivne vs negatiivne loogika. Täielikult vs mittetäielikult määratud Boole'i funktsioonid {LAB1} Enamkasutatavaid järjestikskeeme 21.Juhtautomaat: Osa käsu täitmisel ja realiseerimine. Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga.
Tundub, et samal tasemel ei tule toime, aga küllap hakkab tulema. Aga see ei pruugi niimoodi minna. Taju, tähelepanu ja töömälu erisuste roll dekodeerimisraskuste tekkes. Dekodeerimisraskused I Tajus - Fonoloogilise töötluse defitsiit Oskus eristada sõnas väiksemaid osi Tajuda nende osade algust ja lõppu Täht-heli vastavus Tähelepanus - Vähene valivus - Vähene püsivus Tehniline tõlge. Dekodeerimise raskused. Visuaalsetest märkidest helid tekitama. Edasi juttu tunnetusprotsessidest, mis probleemid tajus on nendel lastel. Miks nad on hädas selle tõlke sooritamisega. Eelmise sajandi II poolel kaalukauss muutus, leiti, et probleem ei ole nägemistajus vaid pigem kuulmistajus. Tegelikult mitte pelgalt kuulmises, vaid kuuldud info töötlemises. Seda nimetatakse fonoloogilise töötluse defitsiidiks
,, - Norbert Elias, Tsiviliseerumisprotsess I. 2005 Ühiskondade erinevused tulenevad sotsiaalse sidususe mudelite erinevusest. Sotsiaalse sidususe mudel: 1) tootmine ja sellest tulenevad võimusuhted 2) teabesuhted 3) kogemussuhted Komminikatsioon: mis on informatsioon ja kuidas seda salvestatakse, kuidas seda ala hoitakse, kuidas seda vahendatakse. Kommunikatsiooniteooria uurib: - Kodeerimise ja dekodeerimise protsesse - Tingimusi teatud koodide rakendamiseks - Informatsiooni muundumist (ühest kanalist teise ja samuti ühest koodist teise ülekandumisel) - Informatsioonivoogude vastasmõju Kommunikatsiooni liike: Massikommunikatsioon Vahetu kommunikatsioon 1930.aastatel - Vahetust kommunikatsioonist erinev
saadetut või väljendatut. See mudel seostub rohkem kultuuriga kui sotsiaalteadusega (algus semiootikast, diskursusest jms). Mudeli põhiomaduseks on tähenduse lahutamine meediast ja tähenduse kujunemise käsitlemine vastuvõtjast lähtudes. Meediateated on alati avatud ja mitmetähenduslikud ning neid interpreteeritakse vastavalt kontekstile ja vastuvõtjate kultuurilisele eripärale. Stuart Halli teooria kodeerimise ja dekodeerimise kohta. Iseloomustab teleprogra,mmi kui tähenduslikku diskursust, mida kodeeritakse vastavalt tähendusstruktuuridele, mida kasutavad meediatekste produtseerivad organisatsioonid ja nende toetajad. Nelja massikommunikatsiooni protsessi mudeli võrdlus: Kõik mudelid erinevad saatja ja vastuvõtja seisukohalt. Saatja orientatsioon Vastuvõtja orientatsioon
Käsud on paindlikumad, vajadusel saab käsus sisalduvaid välju kas pikendada või lühendada. Laialdased võimalused erinevate käsukoodide, adresseerimise viiside ja operandide valikuks. Miinused: Keerukustub protsessori juhtseadme struktuur. Juhtseadme mahu minimeerimine võib oluliselt aeglustada käskude töötluskiirust. Käsukoodi valik Käsukood mõjutab oluliselt käsu dekodeerimise ja töötluse faase käsu täitmise protsessis. Tüüpilised käsukoodi moodustamise viisid: 1. Reserveeritud käsukoodid (Intel 8080) 2. Klassipõhised käsukoodid (Mostek 6502) Reserveeritud käsukoodide korral on igal käsul ainult temale omane individuaalne käsukood. Meetod on levinud käsustikes, mis ei ole eriti mahukad. Klassipõhiste käsukoodide korral koosneb käsukood kahest osast: 1. Klassikood 2. Operatsioonikood
laialdast kasutamist. 11. PILET 1. Trigerid Vaata 1.1 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga.
Pilet 17 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Vaata Pilet3 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. 3. Alamprogrammide poole pöördumine. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule, mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine. Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga.
Kolmekohaliste korteerzhide jaoks c3(x,y,x) = c(x,c(y,z)) I-kohaliste jaoks analoogne rekursiivne lahendus. Cantori f.n ja selle pöördf.-n on lihtrekursiivsed. Registermasina käsud saab Cantori numbrite järgi kodeerida.. Seega saab programmi koodiks naturaalarv, millest saab leida prorammi pikkuse, iga käsu eraldi, jne. F.-nide ühakohalised esindajad: Kui superpositsioonioperaatori suhtes kinnine f.-nide klass sisaldab korteezhide kodeerimise ja dekodeerimise f.-ne cm,c1m, cmm, siis selle klassi iga m-kohalise f.- ni f jaoks leidub samasse klassi kuulub ühekohaline esindaja ühe muutuja f.-n, nii, et iga esialgse f.-ni argumentvektori korral kehtib: f(x1,..xn) = g(cm(x1,..,xn)) Tõestus: Iga n = cm jaoks kehtib seos g(n) = f(c1m,..,cmm) Ühekohaliste esindajate leidmiseks peame sisse tooma 4 operaatorit: Kõik peab kehtia kõigi argumentvektorite korral Liitmisoperaator: h(x) = f(x) + g(x) h=fog Kompositsioonioperaator:
muundatud signaal teisendab on selline nagu on naidatud punase joonega. analoogsignaale digitaalsignaalideks ja vastupidi. Uhesonaga algul on 700Hz (sinine) siinus ,siis Naiteks voetakse mobiiltelefoni konekodek vastutab inimhaale samplid (mustad tapid joonisel) ja kui nuud hiljem kodeerimise eest tahaks bitistringideks ja bitistringide dekodeerimise eest lugemite jargi (punktide jargi) taastada algne tagasi signaal haaleks, kasutades seejuures keerulisi (sinine) siis ei ole see enam voimalik kuna kui andmereduktsiooni ja uhendada andmetihenduse meetodeid. mustad punktid Konekodekite efektiivsus on viimastel aastatel omavahel saame 300Hz suuresti (punase) siinuse
Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinroth, Whitman, Pavlov). Käitumisuuringute murranguline kasv 1930. aastatel, Euroopa ja Ameerika koolkondade panus ja nende koolkondade tuntumad esindajad. Eu: Lorenz ja Tinbergen – alus eu etoloogide koolkonnale, koostöös Frishiga Nobeli preemia meemesilaste tantsu dekodeerimise eest. Am: Watson ja Skinner – Watsoni raamat “Behaviourism” (1924) lõi alused eksperimentaalsele loomapsühholoogiale, loomade õppimisvõime uurimine laborieksperimentide abil. Käitumisvaatlus ja käitumise kirjeldamine, etogrammi mõiste, ogaliku näide. Vaatlus ja kirjeldamine on loodusteaduslike uuringute alus ning nende abil saab üles kirjutada käitumisaktide mustri e etogrammi. Ogaliku sigimisaegse käitumise etogrammi peamised
0=Q(t1), 10=0, 11=1. JK (jumpkey) universaalsisendiga, nagu RS, aga pole keelatud kombinatsiooni 11. 11 korral muudab oleku vastupidiseks. 00=Q(t1), 01=0, 10=1, 11=Q t 1 . JUHTAUTOMAAT: OSA KÄSU TÄITMISEL JA REALISEERIMINE Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi
tänapäeva kultuur võtavad vastu reaalsust, niivõrd peaks "avatud teose" mudel peegeldama paradigma muutust, kinnitama uue koodi. Kuna informatsioon on vastupidine entroopiale ja range koodi, ainukese korra sisseviimine piirab informatsiooni kättesaadavust, siis on Korratus isegi kasulik (seda enam, et korratus on ta suhtes algsesse organisatsiooni, aga uue diskursuse suhtes on just see -- kord). Avatud teos välistab ühelise dekodeerimise võimaluse, avab teksti hulgale interpretatsioonidele, muudab autori ja lugeja vahekorda. 60ndate lõpus muudab oma vaateid: avangardistliku projekti krahh, tutvumine strukturalismi ja Peircei teooriaga toob ta semiootika juurde. Eco semiootika omapäraks on fundamentaalne metodoloogiline väide, et meie teadmine ümbritsevast reaalsusest on oma olemuselt nihkes, ta peab teooriat metodoloogiliseks, aga mitte ontoloogiliseks nähtuseks ja väidab, et struktuurid on olemuselt
käsudekooder (Instruction Decoder) Toodud eelmises punktis käsuregistriga koos. juhtautomaat (CU - Control Unit) 18 Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga.
Aktiivne dekoodri väljund näitab, millise käsu kood on käsuregistris. o käsudekooder (Instruction Decoder) Toodud eelmises punktis käsuregistriga koos. o juhtautomaat (CU - Control Unit) 18 Juhtautomaat kujutab endast käsu täitmise algoritmi riistvaralist realisatsiooni loogikaskeemina. Peale üldosa vastab igale käsule , mida protsessor on võimeline täitma (kuulub tema käsusüsteemi), algoritmis oma haru. Käsu dekodeerimise järgi toimub mikroprogrammis hargnemine.Selle hargnemise realiseerimiseks peab juhtautomaati tulema käsudekoodrist info selle kohta, milline on täitmisele tulev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga.
RISC-arhitektuur – mõte muuta käsusüsteem lihtsamaks ja käskude täitmine tõhusamaks. Käsk tuleb täita ühe taktiga otse riistvaras. Tagajärjeks väike käskude hulk. CISC-arhitektuur – keerukas käsusüsteem realiseeriti mikroprogrammide abil, mis moodustasid kihi käskude ja riistvaras teostatavate tegevuste vahel. RISC põhimõtted: - Vähe käske, vältida keerulisi käske - Vähe adresseerimise viise - Vähe erinevaid käsuformaate dekodeerimise kiirendamiseks - Käsud tuleb täita riistvaras ühe taktiga - Maksimaalne käskude täitmise kiirus - Ainult load- ja store-käsud pöörduvad mälu poole - Võimas registermälu, vähendamaks mälu poole pöördumist - Jäiga loogikaga kiire juhtautomaat - Tõhus andmevahetus alamprogrammidega - Tõhus käskude järjekorra juhtimine 3. Andmeedastus arvutis (järjestikandmeedastus, paralleelandmeedastus, veakindlad koodid)
nüansirohkemalt enese väljendamine). Kõne ja intellekti seosed Psüühikas on kaks tasandit: Intellekti tasand, kus tekitatakse mingi mõte või idee Kõne tasand, kus on keelevahendid (sõnad ja oskus nendega opereerida) Kui tahame kellelegi oma mõtet väljendada, tuleb see kodeerida keelevahenditesse ja kui tahame kellegi teise poolt öeldut mõista, tuleb keelevahendite rida dekodeerida lahti mõtteks. Kõne tasandil toimub pidevalt kodeerimise ja dekodeerimise protsess. Need tasandid saavad eraldi kahjustuda. Arenguliste hälvete korral: - primaarselt hälve intellekti tasandil mõtted on naljakad - primaarselt on hälve kõne tasandil näib, et lapse areng ei ole eakohane NB! Võivad ühtemoodi välja näha. Seega tuleb saada selguse kumb tasand on esmajoones kahjustatud, sest sekkumised on erinevad. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 26
- Normaalne KI-del funktsionaalne sõltumatus praimingu ja eksplitsiitse mälu vahel - Arenguline dissotsiatsioon – praimingu ja eksplitsiitse mälu vahel; implitsiitse mälu süsteem kujuneb ontogeneesis vara ja püsib kõrge eani - Keemiliste ainete mõju dissotsiatsioon – need mõjutavad tugevalt teisi mälusüsteeme kuid mitte praimingut Midagi on sarnast ka - Ka praiming paraneb kordamise läbi ja ununeb aja jooksul - Ka praiming sõltub kodeerimise ja dekodeerimise viisist Implitsiitne õppimine - Keeruka infotöötluse õppimine, ilma et suudetaks verbaliseerida mis see nimelt on mida on õpitud - Erinevus implitsiitse mälu uurimisest on selles, et implitsiitse õppimise puhul kasutatakse sageli keerukaid uusi ülesandeid - Pole seoses töömälu mahuga - Aju aktivatsioonimuster on eksplitsiitse ja implitsiitse õppimise puhul erinev - Parkinsoni tõve puhul implitsiitne õppimine raskendatud (basaalganglionid)
Mängib olulist rolli igasuguses kõneaktis ja kommunikatiivses situatsioonis. Tavaliselt on inimene oma PRS õigsuses veendunud. Just seetõttu saame partneri väljenditest rohkem infot (üleinterpreteerimine), kui ta meile teatab. Kõneleja võib kasutada presupositsioonina ka valet kommunikatsiooni lihtsustamiseks. Avatud tekst suletud tekst "avatud tekst" mudel, mis fikseerib meie maailmas olemise kahemõttelisuse. Avatud teos välistab ühese dekodeerimise võimaluse, avab teksti hulgale interpretatsioonidele, muudab autori ja lugeja vahekorda. Suletud tekst kitsas interpreteerimise võimalus, nt maakaart või kasutusjuhend. ,,Roosi nimi" on avatum kui A. Christie kriminaalromaanid Üle- ja alakodeerimine interpretatsiooniprotsessis Saatja (kirjanik, kunstnik, ajakirjanik, helilooja, rezissöör etc) kodeerib mingi teksti ning vastuvõtja püüab seda dekodeerida
ribakoodiskanneri kui RFID vastuvõtuseadmega (nn. Smart label) Koosneb neljast osast: 1. vöötkoodi etikett -- etiketi ülemisele osale on trükitud traditsiooniline või 2D vöötkood 1. RFID antenn -- valmistatud vasest, alumiiniuiiist või hõbetindist, võtab vastu RFID lugeja signaali 1. RFID kiip -- ränikiip on andmekandjaks, ühendatud antenniga Täidab informatsiooni säilitamine, lugeja raadiosignaali dekodeerimise ja andmete raadiosignaaliks kodeerimise funktsiooni. 1. Liimikihi katteriba --kaitseriba eemaldatakse enne märgise pealepanekut.
· kursorihoova (joystick) pesa arvutimängude mängimiseks. 32 pixel=picture element 19 TV- või raadiokaart on ette nähtud eetris leviva TV- või raadiosignaali kinnipüüdmiseks ja siini (PCI, USB) edastamiseks. TV-kaardi abil on võimalik arvutit kasutada televiisori ja videomaki asendajana, raadiokaardi abil raadio asendajana. Uuematel kaartidel on ümber- programmeeritav püsimälu koos videovormingute dekodeerimise tarkvaraga. Võrgukaart on mõeldud arvutivõrgu kaabli ühendamiseks. Tüüpiliselt on kaabli teises ot- sas kas teise arvuti võrgukaart või mõni võrgujagamisseade (jaotur või kommutaator). Võr- gukaardi olulisteks parameetriteks on järgmised. · Kasutatava võrgu kiirusestandard levinud on 100 Mbit/s võrgud, varem kasutati ka 10 Mbit/s ja tasapisi hakkavad kasutusse jõudma 1 Gbit/s võrguseadmed. · Arvutivõrgu ühendusviis kaasajal on levinud
+ VAATA ÕIST; kastidega slaidi.) eelviimane samm - vt kastidega slaidilt õis-st!!). Viimane samm on hääldada või kirjeldada.) Kust arvatavasti algas Chomsky kõneloome mehhanism? Algas peale süvastruktuurist e semnatilise süntaki juurest (kui võrrelda," kastislaididga"). Kokkuvõtteks, mis on psüüholivngistika aines? Mida need uurivad? Uurimsiobjekt on kõneaktid loomes ja tajus, Aga mida selle puhul uurida? eri valdkondi ja tunnuseid. Asi algas peale, et uuriti kodeerimise ja dekodeerimise protsesse, et nrt ütlus on valmis aga on vaja see veel kodeerida. (võrreldav masinatöödega, kus põhiliselt toimub kooduvahetus.) Samm edasi hakatu huvitama, kuidas keel omandatakse ja arendatakse, mis operatsioone kasutatkse (Chomsky koolkond uuris seda ). Jõuti edasi et kõne sõltub situastioonidt, et mis olukorras, ma midagi räägin. Nt tõsta jalg! Kas siis oma jalg või teise jne? Keele kasutusvõime on individuaalne. Mmillest see võime siis seinseb? Mis võimaldav
Keele dekodeerimine seisneb tähenduse tuletamises keele sümbolistlikust esindusest (keele sümbolite lahtimõtestamises kas suulist keelt kuulates või kirjalikku lugedes). Keele kodeerimine on nii semantilise kui mittesemantilise info (ehk inimese mõtte) kujundamine keeleliselt väljendatavassse vormi (kõne või kirjutamise näol). Valdavalt püsib nii uurijate kui ka iga üksiku keelekasutaja tähelepanu keele puhul selle kodeerimise ja dekodeerimise semantilisel aspektil. Retseptiivse ja ekspressiivse keele eristamine tähendab ühtlasi keeleoskuse (verbal comprehension) ja keelekasutuse (verbal fluency) eristamist. Keeleoskus on suutlikkus suulisest ja kirjalikust kõnest aru saada. Kitsamalt tähendab see suulise ja kirjaliku keele tuvastusvõimet. Keelekasutus on võime ise teistele mõistetavat suulist ja kirjalikku keelt tekitada. Keele algühikuiks on foneemid, mis jagunevad täis- ja kaashäälikuiks (vokaalideks ja konsonantideks)
annaabi.ee 
