Häirekindluse kodutöö (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Informaatika - Häirekundlus

1 Hindamata

Lõik failist

Töö eesmärk
Analüüsida infosüsteemi häirekindlust:
Joonis 1. Töös kasutatud infosüsteemi struktuurskeem
Minu lähteandmed ülesandeks:
Edastuskanal
Modulatsioon
Häirekindel kood sisene
Häirekindel kood väline
AWGN
2-FSK
BCH (15,7)
RS GF (16) 5-kordse veaparandusega
Tabel 1. Lähteandmed

Struktuurskeemi osade lühikirjeldused

Modelleerimise struktuurskeem SIMULINKis
Kogu ülesande lahendamisel kasutasin ühte ja sama struktuurskeemi:
Joonis 2. Struktuurskeem SIMULINKis

Edastuskanal -> AWGN
AWGN (Additive White Gaussian Noise) – aditiivse valge Gaussi müraga kanal on laialdaselt kasutatav kanali mudel:
Joonis 3. AWGN kanali struktuurskeem
Kanalis liitub edastavale infosignaalile gaussi normaaljaotusega valge müra, kusjuures müra spektraaltihedus on kõikidel sagedustel konstantne . Väljundis saadakse liitunud signaal .
AKF Rv(Ƭ), mis sisaldab kaalutud deltafunktsiooni.
AWGN mudel on ka sageli piisavalt hea, et seda kasutatakse ka satelliitsides juhul kui saatja ning vastuvõtja üksteist näevad.

Modulatsioonimeetod -> 2-FSK
Frequency - shift keying (FSK) ehk BFSK ( Binary Frequency-shift keying) on üks modulatsiooni meetoditest . Digitaalse infoedastuse juures moduleeritakse pidevat kandevõnkumist signaaliga, mis kannab digitaalsümboleid.
Kui meil on sagedusmanipulatsioon FSK, siis selle korral sisendjada ( binaarne ) väärtused 0 ja 1 vastavateks signaalideks s0(t) = A cos(

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

leilaz Õppematerjali autor

Töös on võrreldud kahte koodi BCH ja RS ning nende tundlikkust mürale,mis tavaliselt liitub infosignaaliga edastuskanalis.
Praktiliselt on ära toodud ka MatLABi skript, mille abil toimub matemaatiline võrdlus.

häirekindlus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Eksamiküsimused ja vastused 2009

miinimumi, kas otseselt või funktsioonide abil. 17 Kahe täiesti teada oleva signaali optimaalse eristaja struktuurskeem.(8 Pideva edastuskanali häirekindlus) Koherentne vastuvõtt=täiesti teadaolev vastuvõtt. Ainuke teadmata fakt vastuvõtu poolel on see, kumb signaalidest oli edastatud. Kas see, mis kandis edasi sümbolit 1 või see, mis kandis edasi sümbolit 0. See on täpselt teada olevate signaalide eristamise ülesanne. Sellist vastuvõttu iseloomustavad häirekindluse kõverad on parimad. Algoritmiks on see, et arvutatakse mõlema signaali ruutkeskmised kaugused ja võrreldakse neid. Optimaalse vastuvõtja struktuure sab muuta, avaldades vastuvõetud signaali ja tugisignaalide vahelise kauguste valemid. Struktuurskeem on slaidil 20. 18. M-modulatsiooniga signaalide optimaalse eristaja struktuurskeem .(8 Pideva edastuskanali häirekindlus) Kui vastuvõetud signaal ei ole binaarne, kasutame M-kanalist korrelatsioonvastuvõtjat.

Kodeerimine ja krüpteerimine

docx

Side konspekt 2020 / eksami kordamisküsimused

Eksami küsimused: 1. Mida tähendab mitmekiireline levi Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida. 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides Pertaining to computer networks, a downlink is a connection from data communications equipment towards data terminal equipment. This is also known as a downstream connection. The uplink port is used to connect a device or smaller local network to a larger network, or connect to the next "higher" device in the topology. For example, the edge switch connects "up" to the distribution layer managed switch. Lühidalt - The communication going from a satellite to ground is called downlink, and when it is

Side

282

pdf

Mikroprotsessortehnika

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks

Tehnikalugu