saadaoleva rahasummaga. Juhul kui tasumine toimub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks järelmaksuga müügi korral), siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva rahasumma nominaalväärtus. Sellisel juhul kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses. Tulude kajastamise kord on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 Tulu kajastamine. 2. Debitoorse lühivõla arvestus. Debitoorne võlg on ajutiselt firma võlgnike ehk deebitoride käes olev raha. Ostjate debitoorne võlgnevus tekib müügitehingu tulemusel. Seda kajastatakse bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Ostjate vastu esitatud nõuded võivad olla lühiajalised ja pikaajalised. Pikaajalised nõuded kajastuvad bilansis Pikaajaliste finantsinvesteeringute all bilansikirjel Pikaajalised nõuded. Pikaajalisteks loetakse nõudeid mis laekuvad pikema perioodi jooksul, kui 12 kuud.
Rahandusotsused kodutöö nr 1 Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1
Ülesanne A Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31 12 20XX a järgmine Varad Kohustused ja omakapital raha 15 978 kreditoorne võlgnevus 54 325 debitoorne võlgnevus 48 573 lühiajaline laen 35 151 tootmisvarud 54 964 kokku lühiajalised kohustused 89 476 kokku käibevara 119 515 põhivara 110 567 pikaajalised kohustused 51 129 lihtaktsiad 38 347 akumuleeritud kasum 51 129
rahasummaga. Juhul kui tasumine toimub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks järelmaksuga müügi korral), siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva rahasumma nominaalväärtus. Sellisel juhul kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses. Tulude kajastamise kord on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 Tulu kajastamine. 3 Debitoorse lühivõla arvestus Debitoorne võlg on ajutiselt firma võlgnike ehk deebitoride käes olev raha. Ostjate debitoorne võlgnevus tekib müügitehingu tulemusel. Seda kajastatakse bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Ostjate vastu esitatud nõuded võivad olla lühiajalised ja pikaajalised. Pikaajalised nõuded kajastuvad bilansis Pikaajaliste finantsinvesteeringute alla bilansikirjel Pikaajaliste nõuded. Pikaajalisteks loetakse nõudeid mis laekuvad pikema perioodi jooksul, kui 12 kuud.
laekuvad eranditult põhitegevusest. Soovi korral on võimalik finantseerida kuni 50% ettevõtte varadest võlakapitaliga, mille hind on 9%. Teisi kohustusi firmale ei planeerita. Oletame, et maksumäär on 40%. Missugune on firma oodatav ROE kui varad on finantseeritud 50% ulatuses võlakapitaliga ja missugune on oodatav ROE siis, kui varad on finantseeritud ainult omakapitaliga? 1 ÜLESSANNE 1) Müügikäive 2 miljonit dollarit; Käibevälde 42 päeva. Ostjate tasumata arved e debitoorne võlgnevus? Debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde = müügikäive 365 Debitoorne võlgnevus = 42 päeva 2000000 365 2000000 Debitoorne võlgnevus 42 = 230136,986 230137( dollarit )
Algdokumendid kohustuslikud rekvisiidid on: -dokumendi nimetus ja number -koostamise kuupäev -tehingu majanduslik sisu -tehingu arvnäitajad (kodus, hind, summa) -käibemaks -tegingu osapoolte nimed Bilanss: mingil ajahetel koostatud raamatupidamisaruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodustamise allikaid ehk kapitali. Aktiva: · Varad ehk firma käsutuses olevad ressursid · Käibevara · Kassa · Pank · Debitoorne võlg- debitoor on see kes on võlgu. Kõik kes mulle võlgu on on debitoorid · Materjal · Kaup · Põhivara Passiva: · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital · Lühiajalised · Pikaajalised · Omakapital akstia- või osakapital · Kasum Vara on raamatupidamiskohustlase poolt kontrollitav ressurss ( asi või õigus) a) Mis on tekkinud minevikus sündmuste tagajärjel.
käibesagedus valmistoodangu keskmine varu keskmised varud 360 2. Varude käibevälde = -------------------------------------------------- = ---------------------------- müüdud kaupade kulu/päevade arv perioodis varude käibesagedus keskmine debitoorne võlg 3.Raha keskmine laekumisperiood = ----------------------------------------------- x 360 (Ostjate debitoorse võlgnevuse müügitulu laekumisperiood) krediitmüük 4. Ostjate debitoorse = -------------------------------------------------- võlgnevuse laekumissagedus ostjate keskmine debitoorne võlgnevus Talitustsükkel = debitoorse võlgnevuse käibevälde + varude käibevälde
Bilanss enne toimunud majandustehinguid AKTIVA PASSIVA Kirje Summa Kirje Summa Kütus 350 Põhikapital 50000 valmistoodang 1420 maksuvõlad 400 Arveldusarve 77310 võlgnevus hankijatele 330 Debitoorne võlgnevus 100 kasum 12000 Võetud laenud 15000 Palgavõlgnevus töötajatele 1450 Kokku 79180 Kokku 79180 Bilansimaht 79 180kr. Bilanss pärast toimunud tehinguid
Ärikasum EBIT ? 31 500 Intressikulu I ? 4500 Tulumaksu eelne kasum EBT ? 27 000 Tulumaks T ? 0 Puhaskasum NI ? 27 000 Bilanss Aktiva Passiva Raha M ? 8000 Lühiajalised kohustused CL 25 000 Debitoorne võlgnevus CA AR1 ? 20 000 Pikaajalised kohustused LD ? 45 000 Varud IRY ? 32 000 Kohustused kokku D ? 70 000 Käibevara kokku CA ? 60 000 Põhivara FA ? 90 000 Omakapital E 80 000 Aktiva kokku A 150 000 Passiva kokku PA ? 150 000
4 5. ÜLESANNE..................................................................................................... 4 6. ÜLESANNE..................................................................................................... 5 1. Ülesanne AS Peipsi Koola müüb oma kaupa ainult krediiti ning prognoosi kohaselt on järgmise aasta müügitulud (käive) 4,2 miljonit eurot. Firma debitoorse võla välteks prognoositakse 30 päeva. Leia: Milline oleks sellisel juhul ettevõtte prognoositav debitoorne võlgnevus? Vastus: Nõuded ostjate vastu perioodi lõpul = (30 * 4 200 000) / 360 = 350 000 € Oletame nüüd, et ettevõte kavandab müügitingimusi liberaliseerida ning kavandab uueks keskmiseks maksetähtajaks 45 päeva. Käibe osas loodetakse seetõttu kasvu 10%. Leia: Milliseks kujuneb siis uus prognoositav debitoorne võlgnevus? Vastus: Nõuded ostjate vastu perioodi lõpul = (45 * 4 200 000 € * 1,1) / 360 = 577 500 € 2. Ülesanne
Deebet: 25 + 200 + 50 +7 = 282 Kreedit: 10 + 6 + 100 + 20 +150 + 60 = 346 II Koostage majandusüksuse bilanss, mis kajastab laenu kasutamist. Kas maksevõime paraneb pärast laenu saamist ja planeeritud moel kasutamist? Analüüsige võõrkapitali kasutamist enne ja pärast laenu saamist. Algandmed: Ettevõtte bilanss seisuga 31.12.2017 on järgmine: Raha 250 000; Aktiva (raha+rahajäägi suurendamiseks) 250 000+70 000=320 000 debitoorne võlgnevus 760 000, tootmisvarud 860 000 Aktiva(tootmisvarud+tootmisvarude suurendamiseks)860 000+80 000=940 000, põhivara 1 730 000 - Aktiva(põhivara+masinapargi täiendamiseks)1 730 000+175 000=1 905 000; kreditoorne võlgnevus 850 000 Passiva (kreditoorne võlgnevus+kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks)750 000; lühiajaline laen 550 000 - Passiva (lühiajaline laen+lühiajalise laenu kustutamiseks)475 000, pikaajalised kohustised 800 000 - Passiva;
31.12.2xx0. koos käibemaksuga summas 120 000€. 31.12.2xx1 oli võlgnevus 30 000€. Kuna A sattus finantsraskustesse lepiti kokku, et võlg ajatatakse 3 aasta peale intressiga 10% aastas, Tagasimaksetega iga arvestusaasta lõpus 31. detsembril 2xx2, 2xx3 ja 2xx4 võrdsete põhiosa maksetena. Kajasta 31.12.2xx2 tehing ettevõtte A raamatupidamises. Vali üks: a. D: Pank 12 000 K: Intressitulu 2 000 K: Debitoorne võlg 10 000 b. K: Pank 12 000 D: Intressikulu 2 000 D: Kreditoorne võlg 10 000 c. K: Pank 11 000 D: Intressikulu 1 000 D: Kreditoorne võlg 10 000 d. K: Pank 13 000 D: Intressikulu 3 000 D: Kreditoorne võlg 10 000 Tagasiside Õige vastus on: K: Pank 13 000 D: Intressikulu 3 000 D: Kreditoorne võlg 10 000 Küsimus 4 Õige Hinne 3 / 3
2. Firma käibe kogurentaablus möödunud aastal - 25% netokäive - 575 202 eurot 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Firma käibevara - 95 868 eurot. raha laekumise välde, kui nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot: Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. (keskmine) Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 95868 / 35791 = 2,67 1) Raha laekumise välde= 35 791 /[(575 202 *0,75)/360]= 35791/1198,3= 29,866 = 30 päeva 2) Uus debitoorne võlg 20*1198,3= 23966 3) Tootmisvarude käibesagedus= NK/varud=> 575202/X= 9 korda varud= 575202/9= 63911
BILANSS mingi ajahetkel koostatud raamatupidamis aruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodistamise allikaid ehk kapitali AKTIVA(DEEBET) · Vara , ehk firma käsutuses olevad ressursid(kassad · Käibevara : kassa , pank , debitoorne võlg(ostjate tasumata arved) , materjal(ladu) , kaup · Põhivara BASSIVA(KREEDIT) · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital (lühiajalised / pikaajalised) · Omakapital (aktsia- või osakapital) · Kasum TÄHTSAMAD ERINEVUSED ETTEVÕTLUSVORMIDE VAHEL Äriühingu ärinimi Miinimumkapitali Vastutus oma Juhtimine nõue kohustuste eest
Realiseeritud toodete kulu netokäibes 0.75 Kohustiste ja omakapitali suhe 1 Miljonites 0.8 Põhivara = müügitulu/põhivara käibekordaja 2 Koguvara = müügitulu/ koguvara käibekordaja 1.2 Käibevara = Koguvara - põhivara 40 Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/raha laekumise välde 0.1 Debitoorne võlg = müügitulu/debitoorse võlgnevuse käibevälde 1 Tootmisvarud = (müügitulu x realiseetirud toodete kulu netokäibe kordaja) /tootmisvarude käibekorda 0.6 Lühiajalised kohustused = käibevarud/lühiajalise võla kattekordaja 1 Kohustused kokku = Kuna kohustiste ja omakapitali suhe on 1 (ehk nad on võrdsed). Kuna aktiva on 0.4 Pikaajalised kohustused = kohustused - lühiajalised kohustused
kasuliku eluea lõppu müüa. Piiramatu kasutusajaga immateriaalset põhivara soetusmaksumust ei amortiseerita. Piiramatu kasutusajaga immateriaalse põhivara väärtust saab alla hinnata. Immateriaalse põhivara mahakandmine ja müük kajastatakse sarnaselt materiaalse põhivara mahakandmisele ja müügile. BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Käibevara kokku OSTJATE DEBITOORSE LÜHIVÕLA ARVESTUS Debitoorne võlg on ajutiselt deebitoride käes olev raha. Deebitorid võivad olla lisaks ostjale ka töötajad, aktsionärid jne. Debitoorne võlg võib tekkida kaupade müügi või teenuste osutamise tõttu, aga ka laenu väljastamise jm tõttu. Ostjate debitoorne võlg saab esineda ostjate tasumata arvetena või kaubavekslitena (kirjalik lubadus maksta teisele osapoolele võlgu olev summa). Kindlasti peavad dokumendil peal olema rekvisiidid, mõlemate osapoolte kinnitused, käibemaksu määr
Deebet Kreditoorn Kreedit Raha 50,000 Deebet Materiaaln Kreedit Raha 100,000 Laenuraha kasutamine Deebet TootmisvarKreedit Raha 50,000 Bilanss peale tehinguid VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Raha 250,000 Kreditoorne võlgnevus 600,000 Debitoorne võlgnevus 560,000 Lühiajaline laen 600,000 Tootmisvarud 960,000 Kokku lühiajalised ko 1,200,000 Käibevara kokku 1,770,000 Pikaajalised kohustus 900,000 Materiaalne põhivara 1,780,000 Lihtaktsiad 600,000 Põhivara kokku 1,780,000 Akumuleeritud kasum 850,000 KOKKU AKTIVA ### KOKKU PASSIVA ###
Bilanss 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2006 Varad Raha 16 000 20 000 25 000 Debitoorne võlgnevus 56 000 80 000 100 000 Varud 80 000 100 000 125 000 Käibevara kokku 152 000 200 000 250 000 Hooned soetusmaksumuses 200 000 225 000 300 000 Maa soetusmaksumuses 50 000 50 000 50 000 Kulum -50 000 -75 000 -100 000 Kokku põhivara 200 000 200 000 250 000
Võlad omakapitali suhtes = võlad * 100 / omakapital = 12457143 *100 / 7681111 = 162,18 % on AS LMV võlausaldajate riskimäär. Intressikulude kattekordaja = kasum enne makse ja intresse / intressikulud= 3992529 / 514849 = 7,75 Raha kasutamise aeg päevades = ( raha ja väärtpaberid + ostjate võlgnevus ) / keskmised kulud müüdud toodangu päevas = ( 55726 + 3875749 ) * 360 / 40557405 = 34,90 päeva. Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg - ostjate avansid ) / müüdud toodangu netokäive päevas = ( 3875749 50000 ) * 360 / 38519434 = 35,76 päeva ehk aeglane, peaks olema alla 30. Finantsiline seisund ja varade liikviidsus on rahuldav. Varade kasutamise efektiivsuse hindamine. Varade tootlus (31.12.2003) = puhasmüük / koguvara = 38519434 / 20138254 = 1,91 Varade tootlus (01.01.2003) = 55364792 / 17929017 = 3,09 Põhivarade tootlus (31.12.2003) = puhasmüük / põhivara = 38519434 / 13400529 = 2,87
Omakapital=varad-kohustused Omakapital=319557-95876,1=223 689,9 eurot Omakapitali puhasrentaablus=31955,8/223689,9=0,143=14,3% Omakapitali puhasrentaablus=38346,84/223689,9=0,17=17% 5. Möödunud aasta kogurentaablus 25% ja netokäive 575 202 eurot. 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Ettevõtte käibevara väärtus on 95 868 eurot, Nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot. Tootmisvarude käibesagedus 9 korda Leida: Raha laekumise välde? Uus debitoorne võlgnevus kui raha laekumise välde väheneb 20 päevani? Tootmisvarude suurus? Müüdi krediiti: 0,75*575 202=431 401,5 eurot Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 431 401,5/35 791=12,05=12 Raha laekumise välde= 360 päeva/lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 360/12=30 Kui raha laekumise välde lüheneb 20 päevani Lühiajalise võlgnevuse käibeokordaja= 360päeva/raha laelumise vältega Siis 360/20=18 Keskmine lühiajalise võlgnevus= 431 401,5/18= 23 966,75 eurot
perspektiivis mõelduna. Likviidsus hetkeolukorda arvestades. Ettevõte võib olla maksevõimeline kuid mitte likviidne. Kuidas hinnata? 17. Rahatsükkel (ka konversioonitsükkel) - mis on selle komponendid ning mida see näitaja iseloomustab? Rahatsükli komponentideks on varude välde, debitoorse võla välde ning kreditoorse võla välde. Ettevõtte rahatsükkel iseloomustab ajavahemikku sellest hetkest, mil ettevõtte tasub oma arved kuni selle hetkeni, mil laekub debitoorne võlgnevus. Mida pikem on rahatsükkel, seda suurem on vajalik investeering puhtasse käibekapitali, et ettevõtte igapäevane toimimine sujuks tõrgeteta. Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde – kreditoorse võla välde. 18. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab? Puhas käibekapital = käibevara – lühiajalised kohutused. Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega.
K Tulum aktsiate müügist 720 4.AS A müüs 500 AS B aktsiat müügihinnaga 9,8 eurot aktsia. Müügitehinguga kaasneb 5 eurot maakleri-tasu. Raha sissetulek = 500 aktsiat ×9,8 eurot/aktsia 5 eurot = 4895 eurot Müüdud aktsiate soetusmaksumus = 500 aktsiat ×20 020 eurot / 2000 aktsiat = 5005 eurot AS A raamatupidamiskanne: D Pangakonto4895 D Kadum aktsiate müügist 110 K Lühiajalised finantsinvesteeringud5005 OSTJATE DEBITOORSE LÜHIVÕLA ARVESTUS Debitoorne võlg on ajutiselt deebitoride käes olev raha. Deebitorid võivad olla lisaks ostjatele ka töötajad, aktsionärid jne. Nendega seotud kajastatakse kontol Mitmesugused nõuded. Debitoorne võlg võib tekkida kaupade müügi või teenuste osutamise tõttu, aga ka laenu väljastamise jm tõttu. Ostjate debitoorne võlg saab esineda ostjate tasumata arvetena. Ostjate debitoorset lühivõlga kajastatakse bilansikirjel Nõuded ja ettemaksed.
9517883/11437557*100 = 83,2% Võlad omakapitali suhtes = Võlad*100 / omakapital 9517883/1919674*100 = 495,8% Intressikulude kattekordaja = Kasum enne makse ja intresse / intressi kulud -179714/520757 = -0,34 Raha kasutamise aeg päevades = (raha ja väärtpaberid+ostjate võlgnevus) / keskmised kulud müüdud toodangule päevas (513281+165914) / (360/3458633) = 70,6 päeva Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg ostjate avansid) müüdud toodangu netokäive päevas (165914-1697388) * (360/ 513281) = 0 päeva Mis tähendab seda,et toodete tellijad maksavad väga kiirelt ära Varade kasutamise efektiivsuse näitajad Varade tootlus = puhasmüük / Koguvara 16198459 / 7557985 = 2,14 Põhivarade tootlus = puhasmüük / põhivara 16198459/10092305 = 1,605 Tootmisvarude tootlus = müüdud kauba kulud / tootmivarud
kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100 000 krooni aastas. Tegevusaasta tootmise ja müügimaht on 25 000 komplekti. Ühe komplekti müügihind on 300 krooni. Ettevõtte raamatupidamisbilansi andmed seisuga 31.12. 2012: AKTIVA Summas Raha ja pangakontod 100 000 Ostjate debitoorne võlg 300 000 Kaubavarud 100 000 Põhivara jääkmaksumuses 6 000 000 Aktiva kokku 6 500 000 PASSIVA Lühiajalised kohustused 500 000 Pikaajaline pangalaen 3 000 000
tegevuse tulemusena tekkiva väärtuse maksimeerimiseks. 4 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Bilanss ja kasumiaruanne Bilansi skeem: Aktiva Passiva Käibevarad Kohustused Raha lühiajalised kohustused Debitoorne võlgnevus Varud muud Põhivarad pikaajalised kohustused Põhivara soetusmaksumuses Põhivara kulum Omakapital Aktsiakapital kasum muu Varade väärtus ettevõtte väärtus
5. Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 14. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne, põhivara, EBITDA, EBIT jne) 4 Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni)
Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad) 2) passiva kontod ( kohustused, kapital) 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu) 4) muud äritulude kontod 5) ärikulude kontod 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud) 7) tulude-; kulude koondkontod Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11 - raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne. Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2-ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine
Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Varude käibekordaja = müüdud kaupade kulu/keskmised varud Varude käibevälde väljendab varude käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varude käibevälde = 360/ varude käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab käive debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus = müügitulu/ keskmine debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades) Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/ debitoorse võlgnevuse käibesagedus Ettevõtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde
korda ületab müügitulu keskmiselt debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlana on käsitletud suhtarvude arvutamisel nõuded ostjate vastu ja keskmisest debitoorsest võlgnevusest on maha arevstatud käibemaks, et see oleks võrreldav müügituluga. Tabel 5.1. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus 2009 2010 2011 Müügitulu 408 276 402 773 435 977 Debitoorne võlgnevus perioodi alguses 6 170 4 835 8 987 Debitoorne võlgnevus perioodi lõpus 4 835 6 082 9 976 Keskmine debitoorne võlgnevus ilma KM-ta 4 402 4 367 7 585 Debitoorse võlgnevuse käibesagedus 92,75 92,24 57,48 Tabel 5.2. Debitoorse võlgnevuse käibevälde 2009 2010 2011
3. Rahavoogude (-käibe) aruanne info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest 4. Omakapitali muutuste aruanne toob välja aruandeperioodil toimunud muutused e/v omakapitalis, annab infot ettevõtte jätkusuutlikkusest 5. Aastaaruande lisad arvest põhimõtted, kirjete selgitused jne 18. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne) Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist)
siis igasugune raha + fin inv + laekumata arved. Vahetu maksevalmiduse kordaja happetestist on laekumata arved ka maha võetud. Ehk (raha+väärtpaberid) / lühiajalised kohustused Tuleb erinevad populaarseimad kordajad üle vaadata. Võlakordaja kohustused kokku / bilansimaht kokku Varude käibekordaja = MTOM / varude keskmine maksumus. Varude käibevälde = 360/varude käibekordaja Näiteks Raha keskmine laekumiskordaja = müügitulu / keskmine debitoorne võlgnevus Põhivara käibe siduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus. Samalaadne ka koguvara - Kui on juttu rentaablusest, siis võtame aluseks jooksva aasta lõpu ja eelmise aasta lõpu seisuga varad ning arvutame keskmise järgi. Nt koguvara puhasrentaablus on teenitud puhaskasum / keskmine koguvara hulk. Laekumata arvete käibekordaja aluseks tuleb võtta laekumata arvete keskmise suuruse. Aja jooksul see on kasvanud-kahanenud.
Finantsaruanded Bilanss, 2005-2009 (tuh. Kr) 31.12.2005. 31.12.2006. 31.12.2007. 5 6 7 Raha ja pangakontod 23 777,0 46 816,6 20 513,4 Aktsiad ja muud väärtpaberid 6 285,4 - - Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus) 42 674,3 55 921,1 147 399,4 Mitmesugused nõuded 15,9 498,0 18,2 Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7 Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4 Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0 Pikaajal
· Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Ostjate tasumata summad · Tihti toimub ostjatele müük arvega e krediitmüük · Müügimoment, tekkepõhiselt tekib müügitulu (kasumi- aruandes) ja ostjate debitoorne võlg (bilansis) · Arve rekvisiidid on fikseeritud käibemaksuseaduses · Ostjate debitoorse võla üle peetakse analüütilist arvestust · Ostjatele anatakse hinnaalandust - kohene hinnaalandus - hinnaalandus ..X.. tingimusel (näiteks makse laekumise kiirendamiseks). Ebatõenäolised laekumised (1) Müük järelmaksuga e krediitmüük. Suurenevad müügikäive ja kasum, omakorda suureneb risk, et nõue jääb laekumata. Hindamise meetodid: a) Individuaalne b) statistiline
Kui tagatise väärtus on kahanenud alla minimaalse tagatissumma, tuleb tagatist suurendada. Forvardlepingu tingimused ei ole standardiseeritud osapooled lepivad omavahel ise kokku. Forvarlepinguga kaasneb risk, et teine osapool ei pea sellest kinni. · lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha (nt. väljastatud laen) või muid finantsvarasid (nt. nõudeid ostjate vastu e debitoorne võlgnevus). Finantskohustus on lepinguline kohustus: · tasuda teisele osapoolele raha (nt. tagastada laenu) või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees ehk nn kreditoorne võlgnevus), · vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt. negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid). Omakapitaliinstrument on leping, mis annab selle omanikule õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt. aktsia või aktsiaoptsioon vms)
lisad. 24.Kontode liigid · Bilansikontod : aktiva ja passiva · Kasumiaruande kontod: tulude ja kulude · tulemuskontod · sünteetiline konto · analüütiline konto 25.Deebet ja kreedet lausendid(kirjendamine) Kontod jagunevab omavahel deebet(vasak) pooleks ja kreedit(parem) pooleks. Kahekordse kirjendamise puhul jaotatakse maj. Tehinguid deebetisse ja kreeditisse korraga. 26.Kreeditor ja deebitor ¤ Deebitor(võlgnik) isik, kes on meile võlgu. Debitoorne võlgnevus on võlgnevus meile. ¤ Kreeditor(võlausaldaja) isik, kellele meie oleme võlgu. Kreditoorne võlgnevu on meie võlg teistele. 27.Kellele on vaja majandusarvestust? · Aktsionäridele · kreditoridele(kas firma on võimeline laenu tagasi maksta?) · töötajad · kliendid · Valitsus
K: Arvelduskonto 52 680 8. nädala praktikum II - X AKTSIATE MÜÜK D: arvelduskonto 21 500 D: Kadum väärtpaberite müügist 1650 K: Lühiajaline finantsinvesteering 23 150 ( soetushinnas) III Y AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 20 140 K: lühiajaline finantsinvesteering 150430 K: Tulum väärtpaberite müügist 4710 IV Z AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 17 150 K: Lühiajaline finantsinvesteering 140110 K: Tulum väärtpaberite müügist 3040 ÕPIK LK 194 SKEEM Debitoorne võlg tasumata arved Otsene mahakandmine Kui on lootusetu D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest K: Ostjate tasumata arved Aga kuna meil on tegemist tekkepõhise arvestusega, siis kulu peaks kajastama arve väljastamise hetkel. Aga siin on probleem, sest arve väljastamisel ma ei tea, kas mulle makstakse raha ära. SELLEPÄRAST EI SAA OTSEST MAHAKANDMISE MEETODIT KASUTADA. Kasutan hoopis statistilist meetodit.
likviidne, mõeldakse seda, et ettevõte suudab oma maksukohustusi õigel ajal täita. Likviidne on ettevõte, millel on palju likviidset vara. Kõige likviidsem varon raha- see, mis seisab ettevõtte kassas või pangakontol. Likviidsuselt järgmised varad on väärtpaberid: võlakirjad, fondiosakud ja aksiad, mida üldjuhul on väimalik kiirest maha müüa. Aksia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aksionäri) õigsust osale ettevõtte varast ja kasumist. Kolmandal kohal on debitoorne võlgnevus. See väljend tähistab ostjate tasumata arveid. Likviidse vara hulka ei kuulu tootmisvarud, sest nende rahaks muutmine võib võtta aega mitu kuud. Seega ka ei peeta likviidseks varaks hooneid, masinaid ja seadmeid. Ettevõtte laiendamine Võimalused ettevõtte laiendamiseks: · suurendada omakapitali omanike abil; · suurendada omakapitali, laiendades ettevõtte omanike ringi; · võtta laenu pangast; · anda välja võlakirju;
Faktooringu kasutamine võimaldab müügiarveid Nordeale loovutades samaaegselt pakkuda oma klientidele pikemaid maksetähtaegasid ning hoida käibevahendid ringluses. Kui kaup on ostjale tarnitud või teenus osutatud ja arve väljastatud, saate faktooringlepingu alusel sellest kuni 90% avansilise maksena juba samal päeval rahana kätte. Ülejäänud summa kantakse üle, kui ostja on tasunud arve summa määratud maksetähtajal Nordeale. Tagatis:Finantseerimise tagatiseks on ostjate debitoorne võlgnevus, muid täiendavaid tagatisi üldjuhul ei nõuta. Tingimused: · Lepingulimiit minimaalselt 50 000 EUR · Avansimäär maksimaalselt 90% · Lepingutasu kuni 1% lepingulimiidist, vähemalt 320 eurot · Intressimäär oleneb tehingu valuutast, Teie finantsseisust ja tehingu üldisest riskitasemest · Arve käsitlustasu keskmiselt 0,1%0,5% arve summast · Maksetähtaeg sõltub ostjatega kokkulepitud tingimustest
Kommertspaberid Tegemist on lühiajaliste maksekohustustega, mida müüakse turul lühiajaliste võlavekslite eest. Laenu pikkus on tavaliselt kuni 6 kuud. Kommertspaberi eelisteks lühiajalise krediidiallikana on suhteliselt madal intressimäär, võrreldes pangalaenuga. Samuti pole see seotud minimaalse hoiusejäägi nõudega. Kommertspabereid saavad kasutada aga ainult tugevad ja tuntud firmad, kelle krediidikindlus on turule hästi teada. Faktooring Debitoorne võlg koosneb laekumata arvete summast, mis on esitatud ostjale, kuid pole veel laekunud. Suure debitoorse võla haldamine on ettevõttele suhteliselt kallis ja selle all kannatab ettevõtte maksevõime ning võib jääda saamata potensiaalne tulu. Laekumiste kiirendamine on ettevõtte finantstegevuse oluline valdkond, kuna laekumata arve on tasutav krediit teisele ettevõttele. Laekumise kiirendamiseks kasutataksegi faktooringut. Tegemist on
DFAH = (2.2) S FA kus FA põhivarade jääkmaksumus (eurot). 2009. aastal kulus 27 päeva kui 1 põhivara all olev euro tekitas ühe käibeeuro ning järgneval aastal oli päevade arvuks 18. 2011 aastal seevastu antud näitaja tõusis 21 päevani. Debitoorse võlgnevuse käibevälde ehk ostjatelt laekumata arvete konversiooniperiood näitab keskmist nõuete laekumise aega perioodis. Suhtarvu arvutusvalem on järgmine: (2.3) , kus AR debitoorne võlgnevus (eurot). Estravel AS puhul laekusid nõuded 2009. aastal keskmiselt 3 päeva jooksul, järgneval aastal näitaja langes kolm korda ja 2011. aastal tõusis kahe päevani. Keskmised maksetähtajad jäävad vahemikku 8-10 päeva, mistõttu võib analüüsitava ettevõtte laekuvate nõuete perioodi pidada äärmiselt heaks ning reisibüroo kuulus kõige paremate ettevõtete hulka. Varude käibevälde näitab, mitme päeva jooksul analüüsitavas ajaperioodis varud
kulude katteks. Väljaminekud väljaminekukäive ettevõttest välja minev raha, vara või teenuste hulk. Väljaminek on üldisem mõiste kui kulu. Kulu on väljaminekud, mis kaetakse tulust ning avaldavad seetõttu mõju kasumile. Väljaminekud periodiseeritakse erinevate majandusaastate kuluks vastavalt osalemisele tulu loomisel. Näiteks väljaminekut põhivarale ei saa kanda tema soetamisaasta kuluks, vaid see jaotatakse mahaarvestisena mitme aasta kuluks. Debitoorne võlgnevus arveldussuhetes kujunev deebitori võlgnevus kreeditorile viimase seisukohalt vaadatuna. Debitoorne võlgnevus (nõuded) kujutab endast saadaolevaid rahasummasid, vara või teenuseid. Deebitor (võlgnik) füüsiline või juriidiline isik, kelle käes on teisele isikule kuuluvat vara ning kes pole oma kohustusi veel jõudnud tasuda. Krediroorne võlgnevus arveldussuhetes kujunev deebitori võlgnevus kreeditorile vaadelduna deebitori seisukohalt
võime lühiajalisi võlgu tähtajaliselt tasuda sõltub suuresti sellest, kas ettevõttel on küllaldaselt raha või kergesti rahaks muudetavat vara. Sellest johtuvalt on maksevõime ja likviidsusnäitajad seotud käibevaraga või selle osaga, kuna käibevara arvelt tasutakse võlad. Kõige likviidsem vara on raha kassas või pangaarvel, järgnevad kõrglikviidsed väärtpaberid, mida saab normaaltingimustes kiiresti rahaks vahetada. Kolmandal kohal on ostjate debitoorne võlgnevus. Likviidsuse mõiste ei laiene varudele, ettemaksetele, samuti ka põhivarale. Kokkuvõttes on maksevõime ja likviidsuse hindamisel oluline teada käibevarade struktuuri, lepingutega ettenähtud maksetähtaegasid jne. 36 Mida näitavad varade kasutamise intensiisvsuse näitajad? Toimimissuhtarvude abil hinnatakse ettevõtte varade kasutamise intensiivsust ja efektiivsust müügitulu genereerimisel. Reeglina
8. Ostjate võlg 50,0 9. Pangakonto 380,0 13 Tallinna Tehnikagümnaasium Lahendus: koostatud bilanss AKTIVA PASSIVA Raha ja väärtpaberid Võlad töötajatele Ostjate debitoorne võlg Sotsiaalmaksu võlg Põhivara Pangalaen Tooraine ja materjal Aktsiakapital Kahjum KOKKU AKTIVA KOKKU PASSIVA 2.3. KASUMIARUANNE JA ARVESTUSPRINTSIIBID Ettevõtte äritegevuse edukuse kriteeriumiks on kasum. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul
3. Rahavoogude (-käibe) aruanne info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest 4. Omakapitali muutuste aruanne toob välja aruandeperioodil toimunud muutused e/v omakapitalis, annab infot ettevõtte jätkusuutlikkusest 5. Aastaaruande lisad arvest põhimõtted, kirjete selgitused jne 18. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne) Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist)
Neto kapitalimahutused on kapitalimahutuste ja amortisatsiooni vahe. Neto kapitalimahutused on raha väljavool, mis vähendab firma vaba rahavoogu. Osa neto kapitalimahutustest on suunatud tulevase kasvu loomisele ja osa olemasolevate varade taseme hoidmisele Lühema perioodi vältel võivad kapitalimahutused olla isegi väiksemad kui amortisatsioon 27 Mitterahaline käibekapital Debitoorne võlgnevus (laekumata arved) + Varud Kreditoorne võlgnevus (tasumata arved) =mitterahaline käibekapital Käibekapitali suurenemine on raha väljavool ja vähenemine raha sissevool Vähendades firma käibekapitali vajadust suurendab firma väärtust 28 Kõikide teiste tingimuste samaks jäämisel suurendab oodatava kasvu suurenemine firma väärtust Firma kasumi oodatav kasv sõltub kahest
Kui soovitakse analüüsida firma suutlikkust muuta ajalises lõikes laekumata arved ja tootmisvarud rahaks tuleb mõõta, kui kaua kulub aega debitoorse võlgnevuse (e. ostjatelt laekumata arvete) laekumiseks, s.t. mitu päeva on müük debitoorse võlgnevuse kujul. Selleks arvutatakse raha laekumise välde (e. keskmine raha laekumise periood). 7 Raha laekumise välde = debitoorne võlgnevus/ päeva krediitmüük (aasta netomüük/365) Vastus ei tohiks olla väga kõrge number. Suur number näitab seda, et raha ostjatelt laekub aeglaselt ehk liiga pika aja tagant ja raha ringluskiirus on väike. Sel juhul peaks ettevõte vaatama üle maksetähtaja pikkuse ja analüüsima erinevate ostjate osas, kas neile teostada krediidimüüki või mitte. Madal raha ringluskiirus võib tähendada seda, et
ingliskeelsetes hotelliteooriates. Joonisel 6.1. on näidis külalisarvest. Arvel on näha arve esitaja ja maksja andmed, arve number ja kuupäev, teenuste maksumus eraldivõetuna ning tasumisele kuuluv koondsumma. Arveldused jagunevad kaheks: sularahaarveldused ja kreditoorsed arveldused. Enamik klientide arveid on debitoorsed arveldused, sest klient on hotellile kasutatud teenuste eest võlgu ja kulud kantakse tema arvele. Iga kliendi tarbitud, kuid tasumata teenus on debitoorne võlgnevus. Kreditoorne sissekanne eeldab sissemakseid kliendi arvele (ettemaks) või siis kliendi arve summa vähendamist. Sularahaarveldused on maksmisviisid, mida sooritatakse kohapeal ning nende tehingute jääk on null. Siia alla kuuluvad järgmised arveldused: kohalikus valuutas välisvaluutas tsekkidega 2 Joonis 6.1. Külalisarve näidis poolautomatiseeritud majutuskohas
Tähtsaimateks kindlustamata laenudeks on äri- ehk kaubakrediit, kindlustamata laenud kommertspankadelt (arvelduslaen, käibekapitali laen). Tagatud laenud on tagatud teatud varadega juhuks, kui laenuvõtja ei suuda kustutada laenusummal või tasuda intressi. Kindlustatud laenu annavad ettevõttele kommertspangad, faktooringfirmad, kusjuures tagatiseks on harilikult käibevara ja nende üksikud elemendid (nt. debitoorne võlg, tootmisvarud). 7 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Kaubakrediit on üks paindlikumaid finantseerimisallikaid. Krediidi saamiseks peab ettevõte (laenutaotleja) esitama tellimuse mõnele oma tarnijatest, kes kontrollib tema krediidikindlust ja, kui see on tugev, saadab kauba. Lühiajalised pangalaenud tagavad käibevara ringkäigu katkematuse.
6 sageli tegemist ise likvideeruva laenuga, sest laenu tagasi maksmine toimub nimetatud valmistoodangu realiseerimise laekumist. Kommertspaberid, tegemist on tavaliselt kuni 6 kuuliste maksekohustustega, eeliseks on tema suhteliselt madal intressimäär ja kommertspaber ei nõua mingi hoiusejäägi olemasolu. Kommertspaberid saavad kasutada ainult tugevad ja krediidi kindlad firmad, kelle puhul laenu tagab nende tuntus. Faktooring, ettevõtte debitoorne võlgnevus koosneb ostjatelt laekumata arvetest, mille tähtaeg on saabunud või ees. Liigne debitoorne võlgnevus on ettevõttele kallis ja see mõjutab tema maksevõimet ja tulukust. Seetõttu on iga finantsjuhi eesmärk kiirendada laekumisi.Üheks võimaluseks ongi kasutada faktooringut, tegemist on pangalaenu alternatiiviga. Ettevõte müüb ostjatelt laekumata arved, mille laekumistähtaeg on ees faktorile. Faktoriks võib olla finanstasutus või spetsialiseerunud ettevõte
jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, vastab minimaalsele omaväärtusele . Seega on Varude käibevälde= (varude maksumus/müüdud aruandlusviise ja aruandeskeeme; M toodangu otsekulud) * 365. 6) tulude ja kulude vastavuse printsiip müra alamruumis vaid üks omavektor Q = q . Raha laekumisperiood = (debitoorne võlgnevus/ aruandeperioodi tuludest arvatakse maha w M /müügitulu)*365. nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Nullide arv P = M 1. Signaali alamruumi iga vektor
annaabi.ee 
