Augustinus ei saanud küll olla platoonik ega uusplatoonik, sest nende koolkondade mõned iseloomulikud õpetused on kristliku usuga täielikult ühitamatud, nagu näiteks loomine eelnevalt eksisteerivast mateeriast, hinge eeleksistents ja emanatsiooniõpetus.1 1.2. Ajaloofilosoofia Augustinuse ajaloofilosoofias on keskne koht vastakatel jõududel, mis tulevad esile jumaliku maailmaplaani teostumisel. Maine-poliitiline valitsuspiirkond (civitas terrena) ja Jumala kogukond või riik (civitas Dei) jäävad teineteisest lahutatuks, isegi kui nad on selles maailmas väliselt kokku põimunud. Civitas terrena't ei samastata ühegi riigi ajaloolise kujuga, pigem on see kõigi nende osaduskond, kelle ülimaks hüveks on osasaamine maistest asjadest ning keda iseloomustavad rahuldamatu saamahimu, isekus ja võimuiha. Civitas Dei ei ole aga identne kirikuga, sest see ühendab nii tõelisi kui ka võltse kristlasi. Kuigi kogu
ainult usu kinnitamine. Tarkus seisneb igaveste jumalike tõdede tabamises, kusjuures täieliku jumaliku tõe tajumine eeldab hinge vabanemist kehast. Kõrgeimaks väärtuseks on jumalaarmastus, inimese osaks on elada Jumala tahte kohaselt. Kui ta elab isepäiselt kehtestades inimlikke reegleid, siis sarnaneb ta Saatanaga. Augustinuse arvates on inimkonna senine ja tulevane ajalugu Jumala poolt ette määratud. Tema arvates eksisteerib maailmas kaks omavahel võitlevat riiki: 1. Jumalariik (Civitas Dei), mille koosseisu kuuluvad inglid ja päästetud inimesed; 2. Saatanariik (Civitas Terrana), mille elanikkonnaks on kurjad deemonid ja päästmata inimesed. Nende kahe riigi vahel toimub lepitamatu võitlus, mille tulemuseks peab olema Saatanariigi langus ja Jumalariigi üleüldine kehtestamine. Pattulangemisest alates on peamiseks võitlustandriks olnud maa. Kristluse tekkest alates on taevase riigi esindajaks maa peal muutunud kristlik kirik. Kui saabub maailma lõpp, siis
sügavamõtteline teos ajaloost ja filosoofiast, annab ülevaate kogu maailma ajaloost Filosoofia • Filosoofia allutatud teoloogiale - Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele • Kõrgeimaks väärtuseks on jumalaarmastus, inimese osaks on elada Jumala tahte kohaselt. • Inimkonna senine ja tulevane ajalugu on Jumala poolt ette määratud • Tema arvates eksisteerib maailmas kaks omavahel võitlevat riiki: Jumalariik (Civitas Dei) ja Saatanariik (Civitas Terrana) Platonismi mõju • Augustinuse filosoofia põhineb platonismil • Kaheks jagatud maailm: Jumala maailm (muutumatu) ja inimeste maailm (muutuv) • Soovis platonismi sulandada kristlikku maailmapilti Teadmine ja õndsus • Augustinus väitis korduvalt, et ta soovib tunnetada üksnes Jumalat ja hinge • Tunnetuse eesmärk on õndsus • Ainult tark inimene saab olla õnnelik • Keegi ei ole õnnelik, kui tal ei ole
Semper sint in flore! Alati olgu õites! Vivant omnes virgines faciles, formosae! Elagu kõik neiud lihtsad, ilusad! Vivant et mulieres tenerae, amabiler, Elagu ka naised leebed, armsad, Bonae, laboriosae! Head, töökad! Vivat et respublica et qui illam regit! Elagu ka vabariik & kes seda valitseb! Vivat nostra civitas, Maecenatum caritas, Elagu meie rahvas, Metseenide heldus, Quae nos hic protegit! Mis meid siin hoidab! Pereat tristitia, pereant osores! Kadugu kurbus, kadugu vaenlased! Pereat Diabolus, quivis antiburschius, Kadugu Kurat, iga mässaja Atque irrisores! Ja viriseja!
aastal nimetati Narvat esimest korda kui castrum et civitas – linnus ja linn. 15. sajandil ehitati kilomeetripikkune Narva
Hiljem tekkisid pfalzide ja tugipunktide asemele kloostrid, mis hõlmasid teinekord linnustest suuremaidki maa-alasid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Linnad muutusid turvalisemaks, kuna neid hakati kindlustama. Turvalised olid kloostrite või linnuste vahetus naabruses asuvad käsitööliste asumid – vicus, suburbium või portus. Kindlustatud linnust aga hakati nimetama burgus, kloostrit civitas. Kuna nii kloostrid kui ka linnused paiknesid strateegiliselt üsna kaitstud kohtades, kas saarel, mäel, jõekäärus või jõesuudmes, oli sinna ümber tekkinud asulatelgi suhteliselt soodne seis. Mida suuremaks ja tugevamaks muutusid aga kloostrite ja linnuste ümber tekkinud asulad, seda aktuaalsemaks muutus nende ühinemine, seesmise struktuuri korrastamine ning kindlustuste rajamine. Keskaja linnad hakkasid kiiremini arenema majanduse ja kaubanduse kasvamisel
Sõnade tõlkimine eesti keelest ladina keelde, koos põhivormidega 1 actio, onis f. - hagi, kaebus; tegevus, toiming; kohtupidamine, protsess 2 actor, oris m. - hageja, kaebaja 3 bonus, a, um (melior, ius; optimus, a, um) - hea, tubli 4 caput, pitis n. - pea; õigusvõime 5 casus, us m. - juhus, juhtum 6 causa, ae f. - põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess 7 civilis, e - kodaniku-, tsiviil- 8 civis, is mf. - kodanik 9 civitas, atis f. - kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik 10 consensus, us m. - nõusolek, üksmeel 11 contractus, us m. - leping 12 corpus, poris n. - keha; isik; kogu, kogumik 13 creditor, oris m. - võlausaldaja 14 crimen, minis n. - kuritegu, roim 15 culpa, ae f. - süü, hooletus 16 cum + abl. - koos, -ga 17 cura, ae f. - hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelevalve 18 damnum, i n. - kahju, kaotus 19 de + abl. - kohta, üle, -st 20 debitor, oris m
ehk reformatsiooni. Püha Augustinuse õpetus Augustinus püüdis luua ristiusku usuteaduslikku süsteemi. Ta rõhutas, et Jumal on üleloomulik ega sõltu mingil määral ei loodusest ega inimesest, need aga sõltuvad Jumalast täielikult. Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele. Ta on esitanud nõude: "Usu, et mõista!" Püha Augustinuse õpetus Tema arvates eksisteerib maailmas kaks omavahel võitlevat riiki: Jumalariik (Civitas Dei), mille koosseisu kuuluvad inglid ja päästetud inimesed; Saatanariik (Civitas Terrana), mille elanikkonnaks on kurjad deemonid ja päästmata inimesed. Nende kahe riigi vahel toimub lepitamatu võitlus, mille tulemuseks peab olema Saatanariigi langus ja Jumalariigi üleüldine kehtestamine. Pattulangemisest alates on peamiseks võitlustandriks olnud maa. Kristluse tekkest alates on taevase riigi esindajaks maa peal muutunud kristlik kirik
4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civs, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, krimnaalne, kuritegelik 19. cum+ abl- koos, -ga 20. cura, ae f.- hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelvalve 21. datus, a, um- antud, määratud 22. deus, i m.- jumal 23. dies, ei m.- päev 24. difficilis, e- raske, keeruline 25. dolus, i m
4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civis, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, kriminaalne, kuritegelik 20. cura, ae f.- hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelvalve 21. datus, a, um- antud, määratud 22. deus, i m.- jumal 23. dies, ei m.- päev 24. difficilis, e- raske, keeruline 25. dolus, i m.- kavalus, pettus 26. dominus, i m
pöördusid rahvamuusika poole juba muusikateaduslikel alustel ja süstemaatiliselt. Sel perioodil elavnes ka Inglismaa muusikaelu. Esimeseks selle perioodi heliloojaks said Edward Elgar, kelle looming ei väljunud siiski 19.sajandi romantismi stiiliraamidest, ja Gustav Holst, kelle tänini tuntuim teos on neoklassikalises maneeris kirjutatud orkestrisüit ,,Planeedid". Holsti sõber RalphVaughan Williams oli sel ajal üks produktiivsemaid 9 sümfooniat, 6 ooperit, oratoorium ,,Sancta civitas", avamäng ,,The Wasps", kantaat ,,Dona nobis pacem". Kuigi Holst ja Williams huvitusid ka Inglise rahvamuusikast, suuremate uurimusteni see siiski ei viinud. Elavnes ka Põhjamaade muusika, Rootsis tegutses Hugo Alfen ning Taanis Carl Nielsen. Alfeni looming väljaspool Skandinaaviat kõlapinda ei leidnud, kuid Nielsen oli tunnustatud nii helilooja, viiuldaja, dirigendi kui ka Kopenhaageni konservatooriumi pedagoogina. Talle oli iseloomulik
successio, onis f. (õigus)järglus traditio, onis f. asja vormivaba üleandmine usucapio, onis f. igamine venditio, onis f. müük, müümine vindicatio, onis f. vabastamiskepiga asja puudutamine; valduse ennistamise nõue; õiguslik kaitse manumissio, onis f. vabaks laskmine, (orja) vabastamine aequitas, atis f võrdsus, õiglus civitas, atis f. kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik hereditas, atis f. pärand heres, edis m.f. pärija libertas, atis f. vabadus; sõltumatus potestas, atis f. jõud, võim societas, atis f. seltsinguleping dos, dotis f. kaasavara gens, gentis f. rahvas, hõim servitus, utis f. servituut uxor, oris f
-Naaberriigid ei arene vms. MAAILMA POLIITILINE KAART JA MAAILMAMAJANDUS 1.1. Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja RIIK on organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumi sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust (mõiste). Mõiste: riik tuli kasutusele XVIII sajandil. Enne on olnud kasutusel : polis, respublica, civitas. Mõiste ühelauseline konkreetne seletus Olemus selle lause, mitme lauseline lahtiseletus -võib kasutada ka näiteid. ERINEVUSED 1. Usund / kultuur 2. Keel / kultuur 3. Riigikord / valitsemine RIIGI TUNNUSED 1. Territoorium / piir 2. Elanikkond (rahvas-tik) 3. Valitsus, seadused 1.2. Riigivorm Tänapäeva riigid jagunevad: · monarhideks valitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim
Kristlased üldiselt tunnistavad riiki. Kui riik ei ole saatanast, siis las ta olla kristlased ei ole riigi vastased. See muudab valitsejatele kristluse vähem vastumeelseks. Samas ei tunnista kristlased valitsejat kui jumalat. Ta võib olla küll paavst või keiser, kuid on ikkagi inimene. Kristlasi kiusati taga. Kiusamistest hoolimata püsima jäämine on samuti kristlust tugevdanud. KRISTLIKU KIRIKU ORGANISATSIOON ecclesia kirik civitas linn; haldusüksus Algselt on kirik linnaline nähtus. Sellest ka mõiste pagani maalt (maa ei olnud kristianiseerunud). Algselt oli piiskop armulauajumalateenistuse juhataja. Talle allusid kogudusevanemad ehk presbüterid. Olid ka diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja tegelesid heategevusega. Algsetes kogudustes teenisid ka naised, kuid hiljem mitte. Põhjuseks naiste suur osa paganlikes usundites.
skulptuur puudus maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1.saj Caesar kuni frankide sisserändeni 5.-8. saj 8.-10.saj Keldi-Gallia killustatud 80 (civitas) piirkonda belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid ... hõimu juhtisid druiidid (keldi usu preestrid) Merovingid Chlodovech Merovechi sugukonnast 481-511 Ristiusu vastuvõtmine 496 katoliikluse vormis (= paavsti heakskiit) maadevallutused: põhjus ristiusustamine; võimu tugevdamisel vahendeid ei valitud suurriik la France ... Saali õigus frankide tavaõigus 6
Kui oli võimalus, siis jälgiti telgede määramist. Müütiline linnapiir- pomoerium= pomeerium. Ei tohtinud läbi viia matmisi linna sees. Etruski kuningate võim oli absolutistlik. Kunigale kuulus tsiviil ehk ilmalik võim, militaarne võim, juriidiline võim, religioosne võim. Kuniga amet ei olnud päritav, määras senat või rahvakoosolek- sõjaväelise ühiskonna ilming. Hakkasid kujunema rooma institutsioonid, ka perekonna ja ühiskonna struktuur. Civitas´e moodustab gents´e- suured perekonnad, hõimud. gentsidesse kuuluvad ühise esivanemaga hõimud. Naistel oli rohkem õigusi ja neil olid eesnimed. Kui naistel oli eesnimi, siis see näitas, et neil oli teine positsioon ühiskonnas. gentsi kuulus perekonnapea ehk päris kodanik, pater familias, tema perekond ja kliendid-isikud, kes toetusid pater familiale. Kliendi seisus ja olek- clientela- klienteel. Võib olla etruski päritolu. Kõige mõjukamad ja tähtsamad gentsid nim. patritsiaat
Maad, mida ei ole olemas Tööpõlgus- tööd põlgav inimene Boms- ilma kindla eluasemeta inimene Need on parasiidid, parasiitlus on karistatav. Totalitaarsetes ühiskondades on töö kohustuslik. Demokraatlikus ühiskonnas on töö vabatahtlik. Utoopilises ühiskonnas ei olnud kullal ja vääriskivil sellist väärtuist nagu praegu. Nt Vangidele tehti kullast käerauad, sest see on raskem. T.Companella-ühiskond oli Päikese linn- civitas solis. Tööpäev oli 4 tundi ja sellega oli ühiskonnas küllus olemas. Teise laine utopistid on: Henri Saint- Simon- Tema oli mees, kes elas krahvi elu, oli rikas. Kuid koheldakse kui maameest, elas mingi aeg ainult oma teenri najal. Ta nimetas oma ühiskonda industriaalühiskonnaks ehk tööstusühiskonnaks. Vastuoludeta ühiskond on utoopiline. Tema arvates ei olnud tööstuses mingeid väärtusolusid- ettevõtja tahab vähe maksta ja
Samuti arvas ta, et päevas 6h töötada on hea. Utopas. Maad, mida ei ole olemas Tööpõlgus- tööd põlgav inimene Bomš- ilma kindla eluasemeta inimene Need on parasiidid, parasiitlus on karistatav. Totalitaarsetes ühiskondades on töö kohustuslik. Demokraatlikus ühiskonnas on töö vabatahtlik. Utoopilises ühiskonnas ei olnud kullal ja vääriskivil sellist väärtuist nagu praegu. Nt Vangidele tehti kullast käerauad, sest see on raskem. T.Companella-ühiskond oli Päikese linn- civitas solis. Tööpäev oli 4 tundi ja sellega oli ühiskonnas küllus olemas. Teise laine utopistid on: Henri Saint- Simon- Tema oli mees, kes elas krahvi elu, oli rikas. Kuid koheldakse kui maameest, elas mingi aeg ainult oma teenri najal. Ta nimetas oma ühiskonda industriaalühiskonnaks ehk tööstusühiskonnaks. Vastuoludeta ühiskond on utoopiline. Tema arvates ei olnud tööstuses mingeid väärtusolusid- ettevõtja tahab vähe maksta ja tööline tahab palju saada.
Võim oli jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: 1. Kuningriikides (monarchy, regnum) riik = valitseja. Kuningas oligi riik. Kuninga rahakott = riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte "riigile". (Louis XIV: "L'état, c'est moi", Suurbritannia: "crimes against the Queen") 2. vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte "riigile". "Meie oleme riik" Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem 11 · Moodne "riik" on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Abstraktne valitsemissüsteem. Võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida administreerivad/valitsevad inimesed
näiteks kell) elavad tehislikku elu? Sest mis on süda, kui vaid vedru; ja närvid, kui vaid köied; ja liigesed, kui vaid nii paljud rattad, mis annavad liikumise kogu kehale, nagu seda on ette näinud Meister? Kunst läheb veelgi kaugemale ning jäljendab seda looduse ratsionaalset ja suurepärast teost – inimest. Sest kunsti abil on loodud see suur LEVIATAN3, mida nimetatakse ‘COMMON-WEALTH’4 või RIIK (ladina keeles CIVITAS), mis on vaid tehislik inimene, kuigi see on kogult suurem ja tugevam kui loomulik inimene, kelle kaitsmiseks ja turvalisuseks see oli mõeldud. Suveräänsus on selles hing, mis annab kogu kehale elu ja liikumise; riigiametnikud ja teised õigusemõistmise ja täideviimise ametnikud on tehislikud liigesed; tasu ja karistus (mis kinnitab iga liigese ja ihuliikme suveräänsuse trooni külge ning paneb neid oma
Sest mis muud on süda kui üks vedru; ja närvid muud kui hulk nööre; ja liigesed muud kui hulk rattaid, mis panevad liikuma terve keha, nii nagu looja seda kavatses?" Riik = masin = elusolend · "Kunst läheb veel kaugemale, jäljendades looduse ratsionaalset ja kõige suurepärasemat loomingut, inimest. Sest kunsti abil on loodud suur Leviaatan, mida nimetatakse ÜHISUSEKS või RIIGIKS [Commonwealth or State] (ladina keeles CIVITAS), mis pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; · ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale; · kohtunikud ja teised õigusmõistmise ja täideviimise ametimehed on kunstlikud liigesed; · hüvitus ja karistus (millega iga liiges pannakse täitma oma kohust, olles seeläbi
aga kumbki neist (ei ius civile ega ius gentium) ei tohi olla vastuolus ius naturalega. 2.4. Õigus kui rahukorraldus Augustinuse õpetus. Õigust määratletakse vaadete ja seisukohtade järgi, mida esitab kirikujuht ja katoliikluse isa Aurelius Augustinus ( 354-430) rahukorraldusena armastusühiskonnas. Meie maine elukorraldus peaks vastama Taevariigile. Õigus oma senises tähtsuses väheneb ning asendub armastusega. Kujutab inimkonna ajalugu kahe võitleva riigina: Civitas Dei ja Civitas Terrena. Seadus, mis ei põhine õiglusele, ei ole kehtiv õigus. Seadus peab tuginema õiglusele, mis on vagaduse ja jumalakartlikkuse kvaliteet. Augustinuse ajal toimus oluline muutus õiguse mõistes kirik ja riik hakkasid lähenema. 2.5. Õigus kui jumaliku maailmakorralduse osa Keskaegse õigusfilosoofia kujunemiskäigus moodustub skolastikute koolkond. Skolastikud ja Aquino Thomas, nende kujundatud teoloogilis-filosoofiline loodusõigus.
Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: Enese ohverdamine riigi nimel Kuningriikides (monarchy, regnum) riik=valitseja. Kuninga Niccolo Machiavelli (1469-1527) rahakott=riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte “riigile”. Firenze diplomaat ja humanistlik mõtleja Vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. 1513 “Il principe” (Valitseja) Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte “riigile”. “Meie oleme riik” 1531 “Discorsi e. arutlused Titus Liviuse Rooma ajaloost” Riik kui abstraktne süsteem Machiavelli rahvusvahelisest korrast Moodne “riik” on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Abstraktne
Jaroslav Tark 1019-1054 Abiellus Rootsi printsessiga suhted teiste kuningriikidega Kiievist sai mõjukas keskus, võisteldes Konstantinoopoliga isegi. Diplomaatilised suhted hõlmasid kogu Euroopat. Pärast Jaroslavi surma Kiievi-Vene riik lagunes ja venelased tõmbusid turvalisematele aladele. Tärkas uus Vene riik, mis koondus Moskva linna ümber. FRANGI RIIK RIIGI KUJUNEMINE KELTIDE GALLIA - kuni 1.saj pKr ühtne riik puudus, u. 80 ala(civitas) - enne roomlaste vallutamist viis Julius Ceasar keldi tsivilisatsiooni, seejärel segunes ladina tsivil. - romaniseerumine ROOMA GALLIA - 1-3.sajand pKr; kuni frankide vallutuseni. MEROVINGIDE GALLIA 5.-8.SAJAND Chlodovech(481-511) Merovech, Merovingide dünastia. Ta ühendas frangid, vallutas Gallia. Rahvakoosolekuid ei peetud, pandi kirja inimeste tavaõigused. 496.aastal- Ristiusk sai riigiusuks, C
elagu kõik ülikooliliikmed, õitsegu nad igavesti. 6. Elagu ka vabariik ja see, kes seda juhib! Elagu meie kodanikud, Metseenide heldus, mis meid siin kaitseb. Gaudeamus igitur, iuvenes dum sumus! Post iucundam iuventutem, Post molestam senectutem, Nos habebit humus. Vivat Academia, vivant professores! Vivat membrum quodlibet, Vivant membra quaelibet, Semper sint in flore. Vivat et res publica et qui illam regit! Vivat nostra civitas, Maencenatum caritas, Quae nos hic protegit. XVIII 27.11.2013 1. Do ut des. Do ut facias.- Ma annan, mida sa võid anda. Ma annan, mida sa võid teha. (bilateraalsete lepingute liigituse alusel) 2. Facio ut des. Facio ut facias. Ma teen nii, et sa annad. Me teen, mida sa võid teha. (bilateraalsete lepingute liigituse alusel) 3
Siirderiitused. Laps kasvades vahetab staatusi. Siidrumine ühest staatusest teise on ühiskonnas reguleeritud. Staatused: · Omandatud: saavutatakse isikliku tublidusega. · Päritud: ei saa muuta, on vanematelt kaasa saadud. · Universaalsed: kehtivad kõikjal(ametiga seotud, suulised nt). · Mitteuniversaalsed: kultuurispetsiifilised. 8 Ühiskonnatüübid: · L.H.Morgan, Fr.Engels: societas(in teavad, kuidas nad peavad käituma) ja civitas(suur ühiskond) · Ferd. Tönnies: Gesellschaft(ühiskond) ja Geminschaft(väiksem) · F. Boas: culture areas(kultuurielemendid on lähedalpaiknevatel sarnased) · Majandusviisid: kütid-korilased; põlluh-karjakasvatajad salk-hõim-pealikkond-riik Salk: põhineb üldjuhul sugulusel. Staatus baseerub kas isiku positsioonil sugulusvõrgustikus või isiklikel oskustel ja võimetel, näiteks hea kütt. Sellises grupis on kõigil võrdne õigus jõgedele,
Kaitseb õiguskorda ja maarahu Tasandab seisuste vastuolusid Keisri kohtuvõimu atribuut (rooma õiguse alusel) Karistusseadustik Karolina 1532 Avalikõiguslikud (kehalised) karistused Kehtis Saksamaal kuni 1871 Eestis ala kohtutes kuni 1845 (asemele tuli Vene Nuhtlusseadustik) Keskaegsed linnaõigused Euroopas ja Eestis. Lüübeki linnaõigus Linn Libertas Civitas Millest vaba? Maahärra privileeg Magistraat Tsunftid Gildid Kohtuvõim germaani-langobardi õigusmõtlemine ühines antiikse rooma ja orientaalse õigus- ja majanduskultuuriga Linnaõiguste kujunemine Vaja oli kiiret protsessi lepingute poolitamine Linn kui vandekogukond (kodanikuvanne) Maahärra privileeg Magdeburgi õigus (Hamburgi) → Riia õigus – Tartu, Pärnu, Viljandi, kuni 17
Loodud maailm pole nagu pimedus on valguse puudumine. suletud ja kinnine vaid lõputu. · Ajalugu ja Jumalariik · Valgus võis süttida ja kustuda. G.Duby,lk 354 · Maailmaajaloo tegelik teema on võitlus usu ja · Valgus uskmatuse vahel. · Valguse läbi toimub mateeria üldine formeerumine. · See on võitlus ilmaliku riigi (civitas terrena) ja · Eriti toimub see aga elementaarvormides, Jumalariigi (civitas Dei) vahel. segavormides ja hingevormides. · Ilmaliku riigi aluseks on cupiditas. · Igas olevas on rohkem kui üks vorm. · Jumalariigi aluseks caritas.
Sest mis muud on süda kui üks vedru; ja närvid muud kui hulk nööre; ja liigesed muud kui hulk rattaid, mis panevad liikuma terve keha, nii nagu looja seda kavatses?" · Riik = masin = elusolend · "Kunst läheb veel kaugemale, jäljendades looduse ratsionaalset ja kõige suurepärasemat loomingut, inimest. Sest kunsti abil on loodud suur Leviaatan, mida nimetatakse ÜHISUSEKS või RIIGIKS [Commonwealth or State] (ladina keeles CIVITAS), mis pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale; kohtunikud ja teised õigusmõistmise ja täideviimise ametimehed on kunstlikud liigesed; hüvitus ja karistus (millega iga liiges pannakse täitma oma kohust, olles seeläbi seotud suverääniga) on närvid; mis teevad sedasama
2. kogukonna/ühiskonnaterviku võimust Personaalne riik · Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: 1. Kuningriikides (monarchy, regnum) riik=valitseja. Kuninga rahakott=riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte "riigile". (Louis XIV: "L'état, c'est moi", Suurbritannia: "crime against the Queen"). Kuningas kehastaski riiki kui tervikut. 2. vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte "riigile". "Meie oleme riik." Üksik kodanik kuuletus kogukonnale. Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem · Moodne "riik" on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Abstraktne valitsemissüsteem. Võim on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed.
sisseseadmises. Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism. 1649 - 1660 Inglise Vabariik. 6. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist "Kunst läheb veel kaugemale, jäljendades looduse ratsionaalset ja kõige suurepärasemat loomingut, inimest. Sest kunsti abil on loodud suur Leviaatan, 1 mida nimetatakse ÜHISUSEKS või RIIGIKS [Commonwealth or State] (ladina keeles CIVITAS), mis pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale; kohtunikud ja teised õigusmõistmise ja täideviimise ametimehed on kunstlikud liigesed; hüvitus ja karistus (millega iga liiges pannakse täitma oma kohust, olles seeläbi seotud suverääniga) on närvid; mis teevad sedasama loomulikule kehale; kõigi
võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased
civile aga kumbki neist (civile ega gentium) ei tohi olla vastuolus ius naturalega. 4. ÕIGUS KUI RAHUKORRALDUS ÜHISKONNAS Õigust määratletakse vaadete ja seisukohtade järgi, mida esitab kirikujuht ja katoliikluse isa Aureliua Augustinus ( 354-430) rahukorraldusena armastusühiskonnas. Võtab üle lex aeterna mõiste ja fikseerib seda kui „Jumala korraldav tarkus“, väidab, et lex aeterna koopia in teadvuses on ius naturalis. Kujutab inimkonna ajalugu kahe võitleva riigina: Civitas dei ja Civitas Terrena. Kui seadus ei põhine õiglusel, ei saa seda pidada õigeks õiguseks. Õiguse all tuleb mõista õigluse hoovuseid. Õiglus – vagaduse ja jumalakartlikkuse kvaliteet; usk Jumalasse, Jumala austamine ja palumine, eelkõige aga kirikule tema väärika koha omistamine. Tuleb esile tendents rakendada poliitilist korda rahu teenistusse. Seega Civitas Terrenale omistab ainult korra funktsiooni.
§ 2. RIIGI TEKKE PATRIARHAALSED TEOORIADAristotelese "isavõimu" käsitlus on aluseks hilisematele patriarhaalsetele teooriatele, mis püüdsid seletada riigi(avaliku)võimu tekke allikat. Hilisemates patriarhaalsetes teooriates on Aristotelesest lähtudes üsna selge vahetegu riigi oma põliselanike ehk kodanike ja võõraste ehk välismaalaste vahel. Kodanike ja võõraste instituudid arendatakse edasi rooma õiguses vabariigi perioodil. Kodaniku - civitas Romanus - staatus andis võrreldes teiste Rooma territooriumil elanud isikutega rea eesõigusi. Täisealised Rooma kodanikud võtsid osa riigiasjade otsustamisest rahvakoosolekutel ning kasutasid tsiviilõigusest (ius civile) tulenevaid õigusi. Teised isikud ei võtnud osa riigi valitsemisest ning nende õigusliku seisundi määrasid kindlaks välismaalaste preetori (praetor peregrinus) poolt kehtestatud õigusnormid (ius gentium)
salgama, oma vahetutest tungidest loobuma (ning seda inimesed reegline ei suuda teha). Augustinus käsitleb teemat raamatus ,,Pihtimused" Augustinus küsib, et kuikui Jumal armastab inimest, siis miks on inimeste enda armastus nii puudulik? Ta töötab välja kahe erilaadi armastuse kontseptsiooni: eristab inimlikku (lihalik) ja jumalikku (taevalikku) armastust. Nendel kahel armastusel põhinevad kaks erinevat linna ehk riiki (civitas): maine ja taevalik. Maailma areng on suunatud taevase linna suunas ehk lõppstaadium kuhu inimesed peaksid jõudma. Kuid käesolevas hetkes on taevane linn saavutamatu, see on saavutatav alles teistpooluses. Lihalik armastus on kujunenud pärispatu tagajärjel. Inimene on langenud, tema tahe ja mõistus on rikutud. See väljendub selles, et inimene armastab iseennast rohkem kui Jumalat. Inimese enesearmastus väljendub lihahimus ja ense teistest paremaks pidamises. Ainus, mis patust
RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Praegu on maailmas 194 riiki, millest kõige viimasena saavutas iseseisvuse Montenegro (2006. a). Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond
(paganorum horrenda perfidia, statui Christianae religionis infesta) himustab segada usklikkude rahu ja on Taani kuninga ja tema vasallide vastu Eestimaal mitmel korral mässu tõstnud, tahtes hävitada vasalle, et paganate võimu laiutada. Et seda ei sünniks, teeb paavst Tartu ja Saaremaa piiskoppidele kohuseks vasalle kaitsta, et ristiusk jääks võitjaks (U. B. 581). Sama paavst tähendab oma kirjas 7. XII. 1300, et Tallinna piiskopkonnas on vastristitute kõrval ,,veel palju uskmatuid" (civitas et dioecesis .... positae sunt inter neophitos et plurimos etiam infideles), mispärast Taanimaale määratud interdikti laiendamine Eestimaa peale võiks kalduvust paganusele veel suurendada, sest et katoliku usku uuesti tagasi tulnud (ad fidem catholicam de novo reversi) ei ole usus veel täiesti kindlad ja neid avatlevad usust taganemisele pealegi piiriäärsed venelased, karjalased, ingerlased, vadjalased ja leedulased (ad id per Ruthenos, Carelos, Ingeros, Warthenos et Lethuinos ...
Võit üheski sõjas pole juhuslik. Kõik asjad toimivad Jumala auks, Jumal annab sõjas võidu või põhjustab kaotuse. Sõda pole vaimse riigi, jumalariigi, ala, vaid maise riigi valdkond. Millised sõjad on õiglased? 1. kaitsesõjad on alati õiglased, 2. ründav sõda on õiglane vaid siis, kui muul moel vastase tekitatud kahju korvamine ei toimi. Sõjad kuuluvad maise riigi valdkonda ning sõdade eesmärgiks on maiste hüvede nautimine. Kaks riiki (civitas terrena ja civitas Dei, maine ja Jumala riik) on loodud kahe armastuse poolt: 1) esimeses riigis valitseb enese armastus ja põlgus Jumala suhtes, 2) teises jumalaarmastus ja põlgus enda suhtes. Jumalariigis inimene kiitleb Jumalas, maises riigis inimene kiitleb iseendas. Jumalariigis inimene otsib au Jumalalt ja südametunnistuselt, maises riigis otsib ta au inimestelt. Maistes riikides valitseb valitsemisarmastus, jumalariigis nii valitsejad kui alamad teenivad üksteist armastuses
harmoonias. Peab mateeriat heaks. Materiaalsed esemed on hingestatud ja neis peegeldub jumalik valgus. Jumalik hing hingestab universumi. Universum on lõputu. TOMMASSO CAMPANELLA (1568-1638): pärit Kalaabriast. Inimene tajub vaid väikest osa maailmast. Kõigi teadmiste aluseks on meeleline taju. Mõtlemine on ka üks taju liik. Maailm kujutab oleva ja mitteoleva segu. Olemine ja mitteolemine on pidevas võitluses. 3 maagiat: jumalik, loomulik, saatanlik. "Civitas solis" (päikeseriik) - selles kujutatakse ühiskondlikku organisatsiooni. Eesmärgiks on riigi kodanike heaolu, mille saavutamiseks kasutatakse teadust, maagiat ja astroloogiat. Renessansiajastu otsingud: Itaalias loodusejumaldamine, Saksamaal teosoofilisse müstikasse, Prantsusmaal elutarka ja vaimukasse skepsisesse. Skolastika vastu. Renessansiaegsetest taotlustest kasvas välja uusaja filosoofia: Inglismaal empirism ja mandril ratsionalism. GIORDANO BRUNO (1548-1600)
Võit üheski sõjas pole juhuslik. Kõik asjad toimivad Jumala auks, Jumal annab sõjas võidu või põhjustab kaotuse. Sõda pole vaimse riigi, jumalariigi, ala, vaid maise riigi valdkond. Millised sõjad on õiglased? 1. kaitsesõjad on alati õiglased, 2. ründav sõda on õiglane vaid siis, kui muul moel vastase tekitatud kahju korvamine ei toimi. Sõjad kuuluvad maise riigi valdkonda ning sõdade eesmärgiks on maiste hüvede nautimine. Kaks riiki (civitas terrena ja civitas Dei, maine ja Jumala riik) on loodud kahe armastuse poolt: 1) esimeses riigis valitseb enese armastus ja põlgus Jumala suhtes 2) teises jumalaarmastus ja põlgus enda suhtes. Jumalariigis inimene kiitleb Jumalas, maises riigis inimene kiitleb iseendas. Jumalariigis inimene otsib au Jumalalt ja südametunnistuselt, maises riigis otsib ta au inimestelt. Maistes riikides valitseb valitsemisarmastus, jumalariigis
annaabi.ee 
