Augustinuse kristlik filosoofia (0)

Augustinuse kristlik filosoofia
Kristliku kiriku üks silmapaistvamaid õpetlasi, kuulutatud katoliku kiriku poolt pühakuks ja on ka üks mõjuvõimsamaid kirikuisasid. Nii teoloog kui filosoof . Augustinusel oli filosoofia allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Filosoofia alane töö oli tihedalt seotud ristiusuga. Filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas Piibliga. Tema õpetus tuginebki põhiliselt Pühakirjale. Augustinus püüdis neoplatonismi alusel luua ristiusu usuteaduslikku süsteemi. Ta rõhutas, et Jumal on üleloomulik ega sõltu mingil määral ei loodusest ega inimesest, need aga sõltuvad Jumalast täielikult. Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele. Ta on esitanud nõude: “Usu, et mõista!” Mõistuse osaks jääb ainult usu kinnitamine. Tarkus seisneb igaveste jumalike tõdede tabamises, kusjuures täieliku jumaliku tõe tajumine eeldab hinge vabanemist kehast. Kõrgeimaks väärtuseks on jumalaarmastus, inimese osaks on elada Jumala tahte kohaselt. Kui ta elab isepäiselt kehtestades inimlikke reegleid, siis sarnaneb ta Saatanaga . Augustinuse arvates on inimkonna senine ja tulevane ajalugu Jumala poolt ette määratud. Tema arvates eksisteerib maailmas kaks omavahel võitlevat riiki:

Jumalariik (Civitas Dei), mille koosseisu kuuluvad inglid ja päästetud inimesed;

Saatanariik (Civitas Terrana), mille elanikkonnaks on kurjad deemonid ja päästmata inimesed.
Nende kahe riigi vahel toimub lepitamatu võitlus, mille tulemuseks peab olema Saatanariigi langus ja Jumalariigi üleüldine kehtestamine. Pattulangemisest alates on peamiseks võitlustandriks olnud maa. Kristluse tekkest alates on taevase riigi esindajaks maa peal muutunud kristlik kirik . Kui saabub maailma lõpp, siis hävitatakse Saatanariik ja tema asemel kehtestatakse 1000-aastane rahuriik.