Tallinna 21. Kool Carl Ransom Rogers Martin Laid 11a Õpetaja: Õnne-Aas Udam Elulugu Carl Ransom Rogers sündis 8. jaanuaril 1902. aastal Oak Park'is (Illinois, Ameerika Ühendriigid), Chicago eeslinnas. Ta pärines hästi toimetulevast protestantlikust kuuelapselisest perekonnast. Ta õppis mitmetes ülikoolides ning andis loenguid oma eluajal üle terve maailma. Temast sai üks humanistliku psühholoogia rajajaid ja suhtlemistreeningu algatajaid. Carl R. Rogers suri 4. veebruaril 1987. aastal operatsiooni tagajärjel. (http://www.tlu.ee/~arno/humanistid.pdf , slaid 8)
REFERAAT Humanistlik psühholoogia Sisukord · Sissejuhatus psühholoogiasse · Humanistlik psühholoogia · CARL RANSOM ROGERS · ABRAHAM HAROLD MASLOW · Kaasaegne hellenistlik ajastu Sissejuhatus psühholoogiasse Psühholoogia juured asuvad Kreekas ja Roomas kus uurijateks olid filosoofid ja arstid ning objektideks inimesed. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb inimese vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Termin ` psühholoogia ´ tuleneb ise kreeka keelsest sõnast ja psyche ehk hing ja logos ehk õpetus. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust): Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers. Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea. Eneseteostus. Vabadus, eksistentsiaalsus. Terviklikkus. Irratsionaalsus, spontaansus. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA: Isiksus pole muud kui teatud püsivate mõtteskeemide kogum. Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad. Õppimine. Mudel, mudeldamine. Atributsioonid, ootused. Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA:
kui tingimatu ärritaja tingitud seoste kujunemine sõltub ärritajate suhtelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest. Tegevus peab olema optimaalne ja enam-vähem ühetaoline uute seoste kujunemisele avaldavad mõju varasemad seosed, pidurdades või soodustades uute tekkimist terviserikete korral on tingitud reflekside kujunemine enamasti raskendatud ja aeglane Operantne õppimine- Edward Thorndlike, Burhhus Skinner. E.T poolt kirjeldati efekti seadust, mille järgi need liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Kui assotsiatiivse õppimise korral on organism suhteliselt passiivne, märgates ja õppides stiimulitevahelisi tajutavaid seoseid, siis instrumentaalsete vastuste kujundamisel on organism aktiivne. Erinevad reaktsioonid ja spontaansed toimingud loovad aluse nn ja katse ja eksituse meetodil aset leidvale õppimisele. Positiivselt kinnitatud
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele võtmine, assotsiatsiooni testide loomine ja sümbolite psühholiigiline analüüs. Küsitavusteks müstitsism, apriorism aga ka valdav spekulatiivsus. (Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele, kasutavad harva eksperimenti. Kognitiivne psühholoogia tänapäeva juhtiv suundumus kujunes välja 1950.- 1980. aastatel. Eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma. Helmholtzi ratsionalistlik käsitlus psüühikast. Teadmised ja kogemused ei teki otse, vaid
Vaieldamatult on see suund enim mõjutanud psühholoogiaväliseid valdkondi- kirjandust,kujutavat kunsti, teatrikunsti jpm. Samas on tal sellised olulised tunnused, mis teevad tema väärtuse vaieldavaks, näiteks ülim spekulatiivsus, irratsionaalse elukäsitluse süvendamine ja tarbijaliku või hedonistliku mentaliteedi tekkele kaasaitamine. Humanistlik psühholoogia Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja.Aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Humanistlikust suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel.See eksperimentaalpsühholoogia
Vaieldamatult on see suund enim mõjutanud psühholoogiaväliseid valdkondi- kirjandust,kujutavat kunsti, teatrikunsti jpm. Samas on tal sellised olulised tunnused, mis teevad 9 tema väärtuse vaieldavaks, näiteks ülim spekulatiivsus, irratsionaalse elukäsitluse süvendamine ja tarbijaliku või hedonistliku mentaliteedi tekkele kaasaitamine. Humanistlik psühholoogia Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja.Aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Humanistlikust suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel.See eksperimentaalpsühholoogia
ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud.(Wikipedia) • J. B. Watson (1878-1958) - oli Ameerika psühholoog, kes võttis kasutusele termini biheiviorism, tehes uuringuid loomade peal. Teda peetakse biheiviorismi alusepanijaks. Ta on kuulsa eksperimendi "Väike Albert" autor. • Sisend Must kast Väljund • 1920 “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga • B. F. Skinner (1904-1990)- oli Ameerika psühholoog, biheiviorist, autor, leiutaja ningsotsiaalfilosoof. Leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui Skinneri kast). Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt
1. animus- ürgisa, meesalge; 2. anima- naisalge; 3. tule, taassünni jpm arhetüübid. Jungi teeneteks on introvertsuse ja ekstravertsuse kui isiksuse tüüpe tähistavate mõistete kasutuselevõtt, assotsiatsioonitestide loomine ja sümbolite psühholoogiline analüüs. Peamised küsitavused tema teoorias on müstitsism, apriorism ja valdav spekulatiivsus. · Humanistlik psühholoogia. Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Sellepärast kasutavad humanistlikud psühholoogid harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Sellest suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise konseptsioonid. · Kognitiivne psühholoogia kui praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.- 1980. aastatel
1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psühholoogiat.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele võtmine, assotsiatsiooni testide loomine ja sümbolite psühholiigiline analüüs. Küsitavusteks müstitsism, apriorism aga ka valdav spekulatiivsus. (Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele, kasutavad harva eksperimenti. Kognitiivne psühholoogia tänapäeva juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980. aastatel. Eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma. Helmholtzi ratsionalistlik käsitlus psüühikast. Teadmised ja kogemused ei teki otse, vaid eeldavad andmete kui
6 . Mis on põhierinevus psühholoogia teoreetiliste suundade vahel? 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Freud. Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. 2. Biheiviorism-John Watson,B.Skinner. Väidavad,et uurida saab seda mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on stiimuli(ärritaja) ja reaktsiooni(vastuse) seos. 3. Humanistlik psühholoogia- Carl Rogers, Abraham Maslow. Rõhutatakse inimese vabatahet- inimene on loomult positiivne ja loov ,taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida. 4. Kognitiivne ehk tunnetuslik psühholoogia- Endel Tulving, Jean Piaget. Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine see on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine,info säilitamine mälus ja info kasutamine. 5. Psühhobioloogia- Roger Sperry, Eric Kandel. Inimkäitumis seletatakse kui ajus toimuvate
Psühhodünaamiline Sigmund Freud Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja psühholoogia e. Alfred Adler varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule psühhoanalüüs Carl Jung Biheiviorism John Watson Uurida saab seda, mis objektiivselt vaadeldav. Edward Thorndike Kogu inimese käitumine on reaktsioon Burhus Skinner stiimulile. SR ehk ärritajareaktsioon Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus, mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse. Humanistlik Carl Rogers Rõhutatakse inimese tahet ja võimet langetada psühholoogia Abraham Maslow otsuseid oma elu kohta
5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Freud. Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. 2. Biheiviorism-John Watson,B.Skinner. Väidavad,et uurida saab seda mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on stiimuli(ärritaja) ja reaktsiooni(vastuse) seos. 3. Humanistlik psühholoogia- Carl Rogers, Abraham Maslow. Rõhutatakse inimese vabatahet-inimene on loomult positiivne ja loov ,taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida. 4. Kognitiivne ehk tunnetuslik psühholoogia- Endel Tulving, Jean Piaget. Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine see on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine,info säilitamine mälus ja info kasutamine. 5. Psühhobioloogia- Roger Sperry, Eric Kandel. Inimkäitumis seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste
Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga tervik on primaarne, osad sekundaarsed. 5. Humanistlik psühholoogia. Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Sellepärast kasutavad humanistlikud psühholoogid harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Sellest suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise konseptsioonid. Humanistlik psühholoogia tähtsustab: · Inimese tundeid, mõtteid, kogemusi, teadvust - mis teeb isiksusest unikaalse
Abraham Maslow- motivatsioon · Oli humanistliku psühholoogia koolkonna rajaja. · Koostas vajaduste püramiidi ja seostas selle motivatsiooniga. Inimesi motiveerivad rahuldamata vajadused ja kui vajadus on rahuldatud, siis kaob ka selle motiveeriv jõud. Eelnevalt peavad olema rahuldatut amadalamad vajadused, et pürgida kõrgemale vt püramiidi! Füsioloogilised-, turvalisus-, armastus ja kuuluvus-, tunnustus-, eneseteostusvajad Carl Rogers · Oli tuntuim humanistliku õppimise, psühhoteraapia ja nõustamise isa. · Uskus, et õppetaja roll ei ole mitte dikteerida ja kontrollida vaid suunata ja toetada õppimist ning teha see võimalikuks. (Soodne õpisituatsioon, õpieesmärkide selgitamine, vajalike ressursside kindlustamine jne). Malcolm Knowles- täiskasvanute õppimine · Esimene täiskasvanuõppe teoreetik · On mõjutatud humanistlikest ideedest
Teadvustamata. 8) Sadist saab teistele valu tegemisest naudingu. Avaldub, kui on lubatud, nt sõjas või rollis, nt politsei. Teadustamata. 9) Destruktivist püüab vabaneda jõuetusest maailma hävitades. Lõpetab suhte, et partner teda maha ei jätaks. Parim kaitse on rünnak. 10) Konformist põgeneb massi, nõus loobuma oma hoiakutest, et teistega sarnaneda. Allub survele. Pilet 12. Humanistlik psühholoogia. C. Rogers. Koolkond tekkis 20. sajandi 30-del. Isiksus on inimkogemuse arenguprodukt. Inimene on olemuselt arenguvõimeline ja edasipüüdlik, püüdleb arengu ja täiustumise poole. Humanistliku psühholoogia keskmeks on inimeseettekujutus iseendast. Koolkonna looja on Carl Rogers. Rogersi isiksuseteooria idee rajaneb elujõu mõistetele, see on eneseteostuse tendents. Igal elusorganismil on suund areneda. Inimesed määratlevad ise oma eesmärgid. Organism väärtustab
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
ja tingimata stiimul E. Thorndike Probleemkast kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: zetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine SR=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism
või mitteloomulikus pereelus, kus on pidevalt see inimene pidanud olema valvel ja valmis, et talle tehakse haiget või teda rünnatakse mingil tasandil. Konvormist ehk massiinimene- põgeneb massi turvalisuse kaalutamisel. Üritab olla selline nagu enamus. 12. Humanistlik psühholoogia. C.Rogers Humanistlikku psühholoogia kõige tuntumaks esindajaks on Carl Rogers. Teine tuntum esindaja on Maslow. Selle koolkonna olemus seisneb selles, et isiksust vaadeldakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Isiksus nende meelest tekib elutegevuse käigus, areneb ühiskonnas. Üks põhiidee, mille tõttu neid ka kritiseeritakse kõige rohkem ja mis on suhteliselt raskesti tõestatav ja ümberlükatav, on see, et nad väidavad, et inimene on sünnipäraselt loomuselt hea. Tekivad mingisugused kaitsemehhanismid ja see algne tung ei ole enam nii tugev
terviknähtusi? W. Köhler, K. Koffka, M. Wertheimer: Tervik on enam kui lihtsalt osade summa. Biheiviorism (käitumispsühholoogia) püüdis saavutada psühholoogia teaduslikkust ja eelkõige objektiivsust subjektiivse kogemuse, teadvuse uurimise välistamisega. Meetodiks käitumise täpne vaatlus ja registreerimine. Põhiküsimus: Kuidas saada võimalikult objektiivseid andmeid psüühika kohta? I.P. Pavlov, J. Watson, E.L. Thorndike, B.F. Skinner: Objektiivne vaatlus võimaldab uurida ainult käitumist; mõtteid ja tundmusi ei saa teaduslikult uurida. Biheivioristide arvates väärivad uurimist ainult käitumisaktid (kui psüühika välised ja seega objektiivsed avaldusvormid), ent psüühika seesmisi ja seega subjektiivseid avaldusvorme teaduslike meetoditega objektiivselt uurida ei saa. Äärmusliku biheivioristliku seisukoha järgi pole neid nähtusi, mida objektiivselt uurida ei saa, üldse olemaski.
I Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlustõkked on järgmised: · Müra sidekanalis: kehv kuuldavas, vilets nähtavus, halb käekiri jne... · Keelebarjäärid: võõrkeele mitte tundmine; slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia kasutamine. · Suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest või kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused. · Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. II Kommunikaatori loodud barjäärid: · Sõnumit asutakse edasi andma, ilma, et kuulajaga loodaks elementaarset psühholoogilist kontakti ja järgitaks, kas teine on teate vastuvõtuks valmis. · Väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu ei osata kuidagi oma mõtetele ja ideedele leida kohast keelelist vastet, väljendutakse segaselt, arusaamatult.
.. vaikimine, rääkijast ärapöördumine õpetab, et eluraskusi tuleb pigem vältida kui lahendada võib tekitada teises in. tunde, et tema probleemid on ebaolulised, tühised või alusetud peatab teise in. soovi teinekord oma tunnetest rääkida 11 1.6.3 Toetav ja aktiivne kuulamine Kuulma kõrvadega midagi vastu võtma, ei sisalda vastutust Kuulama tähelepanuga keskendunud tahteakt, vaja kogu keha, sisaldab kindlaid tehnikaid ja vastutust teise inimese eest. Toetav kuulamine Kohalolek: segavate tegurite puudumine; füüsilise tähelepanu osutamine, silmside ja avatud kehahoiak Kehakeel: reageerimine rääkija jutule, osavõtlik näoilme, vaikimine sel ajal kui teine räägib Ukseavajad: avatud lõpuga sõnumid, mis kutsuvad inimest asjast rohkem rääkima (,,tahaksid sa mulle sellest veel rääkida..."). Eriti efektiivsed suhtluse algusel. Nad annavad edasi järgmist ,,nüüd on sinu kord", ,,sina räägid, mina kuulan", ,,ma olen valmis sind kuulama".
................................................................................................22 Isiksuse joonte teooriad........................................................................................................... 23 ,,Suur viisik" ehk Neo Ocean.............................................................................................. 23 Humanistlik psühholoogia......................................................................................................25 Carl Rogers.......................................................................................................................... 25 Abraham Maslow.................................................................................................................26 Frederick Perls.........................................................................................................................27 Sundlustega isiksuse tüüp.........................................................................
Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856 1939). Id, ego, superego. Teadvustamatu, alateadvuse mõju (dünamo, käivitaja). Anormaalsus. Käte sundpesemine viitab alateadvuslikule seksile, agressiivsusele. Adler: püüd ületada alaväärsuskompleksi. Jung: arhetüübid (sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud) . Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: Abivajajat tuleb kohelda vastutusvõimelise kliendina, mitte sõltuva patsiendina. Terapeuti käsitles katalüsaatorina mitte isikuna.Õpilane fookuses, mitte õppeaine. Abraham Maslow eneseteostus. Vajaduste püramiid (85% oma füsioloogilistest vajadustest, 70% oma turvalisuse vajadustest, 50% oma kuuluvusvajadusest, 40% oma enesehinnanguvajadusest, 10% oma eneseaktualiseerimise vajadusest). Edu ja positiivsus
põhimõtete kohaselt Biheiviorism. Klassikalise tingrefleksi (klassikaline tingitus) korral esitatakse neutraalset stiimulit (N.Kellahelinat) paaris tingimatu stiimuliga (õhujoa surve), mis kutsub esile reaktsiooni (silmapilgutuse). Peale korduvaid koosesitusi muutub reaktsioon tingituks uuele stiimulile (kellahelinale). Operantse tingrefleksi (operantse tingituse)- korral peab enne toimuma käitumine ja alles peale seda selle tugevdamine kinnituse kaudu o Skinner laiendas operantse tingituse põhimõtteid ja rakendas neid hariduse omandamisele. Sotsiaalse õppimise teooria. Laiendab õppimise põhimõtteid sotsiaalsele käitumisele. o Inimesed jälgivad enese käitumist ja teiste oma ning tuletavad vaadeldud käitumise tagajärgedest reeglid, millele allutada oma edasine tegevus o Hinnang õppimisteooriatele- palju praktilisi rakendusi, kuid ei seleta selliseid
ja tingimata stiimul E. Thorndike Probleemkast – kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: žetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) – radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine S→R=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Nooruki
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevateks jõududeks on:
psühholoogia Alfred Adler arengule. Alateadvus unenägude analüüs Carl Jund Biheivorism John Watson Esiplaanil on psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadus. Uurida saab vaid seda,, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Kogu käitumine on määratletud kui vastust ehk reaktsiooni stiimulile Humanistlik Carl Rogers psühholoogia Abraham Tähtis on inimkogemuse Maslow universaalsus, mis eristavad teda loomast- tunded, kogemused, väärtused, eesmärgid, valikud- inimene kui korduv isiksus. loomult positiivne, loov, arenev, Maslow püramiid(eneseteostus) Jean Piaget