Brahmsi kammermuusika Brahms kirjutas kammermuusikat u 40 aasta jooksul (~1854-1894) ning seda zanrit võib pidada tema loomingulises pärandis kõige kaalumakas osaks. Brahmsi eluajal ilmus trükist 251 tema erinevat kammermuusikateost, alustades nö duosonaatidest (viiuli-, tsello- ja klarnetisonaadid klaveriga) kuni keelpillisekstettideni. Oma kaasaegsete heliloojate seas oli taoline pühendumine kammermuusikale üsna ainulaadne (vrdl. näit Liszt, Wagner, kelle peatähelepanu oli koondunud radikaalselt erinevatele zanritele: sümfooniline poeem ja muusikadraama). Kammer- (nagu ka sümfoonilises) muusikas on nähtud Brahmsis klassikalise
JOHANNES BRAHMS 1833-1897 Johannes Brahms oli Saksa helilooja, pianist ja dirigent-üks juhtivamaid romantismiajastu muusikuid. Sündinud Hamburgis, suurema osa oma elust veetis Viinis. Brahmsi eluajal olid tema populaarsus ja mõjuvõim märkimisväärsed Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile Ta oli virtuoosne klaverimängija, mistõttu oli ta ise oma teoste esiettekannetel interpreediks. Click to edit Master text style Ta töötas koos paljude kaasaja kuulsate Second level muusikutega. Paljud tema teostest kuuluvad pidevalt
Retsensioon Käisin 19. novembril 2014 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kuulamas vilistlase, Naily Saripova klaverikontserti. Kontserdisarjas „Vilistlane” annavad kontserte Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia silmapaistvamad vilistlased. Esitati L. van Beethoveni, F. Shuberti ning J. Brahmsi teoseid. Kontserdi meeleolu oli minu arvates väga soe ning hubane, võib-olla oli see tingitud sellest, et kontsert ei toimunud hiigelsuures ja rahvarohkes saalis, vaid keskmise suurusega kammersaalis. Õhkkond oli suurepärane. Teoseid esitas klaveril Naily Saripova. Alates 2000. aastast oli Saripova Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa klaveriklassis. 2013. aastal kaitses Saripova EMTAs doktorikraadi
Johannes Brahms (1833-1897) Brahms oli saksa helilooja. Sündis ta Hamburgi linnas. Muusikust isa, kes oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, kuid oskas veel mitut pilli, andis noorele Johannesele hea alguse muusikamaailmas. Hiljem võttis Brahms õppetunde veel teisteltki meistritelt ning liikus seetõttu kiiresti edasi. Veel aitasid tema arengule kaasa meeletu töötahe ja loomulikult looduse poolt antud talent. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Aastal 1853 käis Brahms Ungari kuulsa viiuldaja Remenyi´ga kontserte andmas; neil kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu imeks. Selle abil sai ta peagi viiuldaja Joachimi, klaverdaja Liszti ja komponisti Schumanniga tuttavaks. Viimane kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt tulevikku ennustava artikli. Sellegipärast ei jäänud Brahmsil ka raskused tulemata
Johannes Brahms (1833-1897) Brahms oli saksa helilooja. Sündis ta Hamburgi linnas. Muusikust isa, kes oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, kuid oskas veel mitut pilli, andis noorele Johannesele hea alguse muusikamaailmas. Hiljem võttis Brahms õppetunde veel teisteltki meistritelt ning liikus seetõttu kiiresti edasi. Veel aitasid tema arengule kaasa meeletu töötahe ja loomulikult looduse poolt antud talent. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Aastal 1853 käis Brahms Ungari kuulsa viiuldaja Remenyi´ga kontserte andmas; neil kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu imeks. Selle abil sai ta peagi viiuldaja Joachimi, klaverdaja Liszti ja komponisti Schumanniga tuttavaks. Viimane kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt tulevikku ennustava artikli. Sellegipärast ei jäänud Brahmsil ka raskused tulemata
tegi ta ka seadeid tuntud teostest. 1850. aastatel reisis Brahms Saksamaa erinevates linnades, kus esines nii solistina kui erinevates kammeransamblites. Kontsertreisidel tutvus ta ungari päritolu viiuldaja Joseph Joachimi ning heliloojate Ferenc Liszti, Robert ja Clara Schumanniga. Liszti muusikaliste ideede suhtes tundis Brahms vastumeelsust. See-eest kohtumine Schumannitega mõjutas oluliselt tema edasist loomingulist tegevust: 1853. aastal avaldas Robert Schumann artikli, milles nimetab Brahmsi saksa muusika tulevikuks. Brahms oli Clarale suureks toeks Roberti haigushoogudel ja ka pärast Roberti surma ning jäid sõpradeks elu lõpuni. 1850. aastatel töötas Brahms ka klaveriõpetaja ja koormeistrina, asutas naiskoori. Sel perioodil valmib Brahmsil hulk soolo- ja koorilaule, samuti klaveri- ja kammermuusikat. 1863. aastal sai Brahmsist üheks hooajaks Viini Lauluakadeemia (Wiener Singakademie) dirigent (Brahmsi initsiatiivil esitab koor palju varajast muusikat)
Kontserdisarja „Vilistlane“ Naily Saripova klaverikontsert 19. novembril külastasin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kontserdisarja „Vilistlane“ Naily Saripova tasuta klaverikontserti, mille kavas olid L. van Beethoveni, F. Schuberti ja J. Brahmsi looming. Beethovenilt esitati sonaat klaverile nr 3 op 2 nr 3 C-duur, Schubertilt klaveripala nr 2 op posth Es-duur ning Brahmsilt kaks rapsoodiat klaverile op 79. Saalis valitses kõrgema klassi ning asja tundjate hõng, oli parasjagu nii noori kui ka vanu. Enamus siiski võõrkeelsed vanemad inimesed. Naily Saripova oli aastast 2000 Eesti Muusika -ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa klaveriklassis. Viimaste aastate ühe tähtsamaks saavutuseks
Vastus:Valsid ja prelüüdid.Klaveripalad. 15. Mis on iseloomulik Chopini muusikale? Vastus:Choplini muusikale on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. 16. Nimeta 2 tuntud Chopini teost. Vastus: Soololaul "Soov" ja tema suurim kogumik "24 prelüüdi" 17. Kus sündis ja kus hiljem elas Johannes Brahms? Vastus:Lapsepõlv möödus Hamburgis ja hiljem oli elupäevade lõpuni Viinis. 18. Nimeta Brahmsi loomingu 3 tähtsamat žanrit. Vastus:Romantism,barkokkmuusika ja klassikaline muusika. 19. Mis oli Brahmsi loomingu kõige olulisem põhimõte (mille eest ta ka ise seisis)? Vastus: Väljakujunenud muusikavormid ja ilma muudatuseta.Kõlaefektid ,välimus ja üldse kõik väline Brahmsi ei huvitanud. 20. Nimeta 1 väga populaarne Brahmsi laul. Vastus:"Saksa Reekviem"
Muusikaajalugu- Johannes Brahms 1. Slaid Johannes Brahms 2. Slaid Johannes Brahms on Saksa helilooja. Ta sündis Hamburgi linnas aastal 1833 ja suri aastal 1897 Viinis. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele nii hästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Johannes Brahms sai nendes asjades osavaks ja suureks meistriks. Brahms oli virtuoosne klaverimängija, kes kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Brahms on kirjutanud 200 originaallaulu, 20 duetti, 60 kvartetti ja umbes 100 koorilaulu. (Näide: Hällilaul)
• Ajaloo üks võimsaim sümfoonik. • 19. sajandi üks väljapaistvaim laululooja, tema lauludes avaneb melanhoolsem pool. SÜMFOONIAD • Helilooja võttis õppust paljudelt kuulsatelt heliloojatelt, nagu näiteks Beethoven ja Schumann. • Johannes Brahmsil on 4 sümfooniat, nendest viimane on kõige täiuslikum. • Talle meeldis kasutada diatoonilise helirea kolmandat ja kuuendat astet. • Brahmsi mälu oli harukordne, ta mängis oma lugusid peast. KLAVERITEOSED • 3 sonaati kuuluvad vahemikku 1852-1853. • Tema sonaatides on tunda Beethoveni, Schuberti, Schumanni ja ka kirjanike Hoffmanni ja Jean- Pauli mõju. • Samas on lugudes tunda ka noort mitmepalgelist Brahmsi. • 5 variatsioonitsüklit, 5 ballaadi, 3 rapsoodiat, 27 väiksemat pala. Koduseks musitseerimiseks kirjutas ta 4-leKÄELE "Valsid"op. 39, "Ungari tantsud".
Wigmore Hallis ja esinemine rahvusvahelisel muusikafestivalil Koblenzis. Praegusel ajal omandab Wi Qian magistrikraadi Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias Christopher Eltoni käe all.2007.a osales Wu Qian International Holland Music Sessionsi suveakadeemias ning sai sellelt organisatsioonilt kutse esinedasarjas"New Masters Tour" hooajal 2008/2009.Sel hooajal astub ta uuesti sama sarja raames üles,sedapuhku Sitkovetsky Trio liikmena. Kontserdil tulid esitlusel Alfred Schnittke,Johannes Brahmsi,Cesar Francki ja Pablo de Sarasate teosed.Teosed pärinevad 18-19 sajandist.Ettekantakse need teosed väike vormis. Esinejad olid väga sügavmõttelised ja nad panid oma hinge muusikasse.Kõla oli enamasti väga pehme,võimasjõuline vahelduvalt kuri ja hirmutav ning samas lõbus ja rahulik. Alfred Scnittke ,,Süit vanas stiilis"puhul oli dünaamiaka oli vaheldusrikas.Algas pigem vaikselt ja seejärel valjenes ja hakkas siis jälle tasanema.Muidu oli tepo kiirenv ja rütm oli sujuv.
Temast sai Pariisi üks hinnatumaid klaveripedagooge. Suri tuberkuloosi. Suuruselt teine klaverivirtuoos ja -komponist. Põimis muusikasse rahvaviise. Peamisel kohal klaverimuusika. Eelistatuteks zanrideks olid prelüüd, nokturn, etüüd, ballaad. Tõi esimesena instr-l muusikasse ballaadi. "Vihmapiiskade prelüüd" ja "Leinamarss" 8.Johannes Brahms- (1833-1897) Lapsepõlv möödus Hamburgis. Elu viimased 20 aastat oli ta Viini muusikaelu juhtfiguur. Ta oli 15 lapse ristiisa. Brahmsi peetakse 19.saj väljapaistvamaks heliloojaksja laululoojaks. Tema muusikas on ühendatud romantism, barokkmuusika vaoshoitus ja klassikaslised vormid. Oli mitteprog. muusika pooldaja. Ta ei ole loonud ühtegi ooperit. Tema muusika on läbinisti lüüriline pihtimus, mis väljendab varjatud elamusi, salajasi soove ja hingeheitlusi. Lauludes on palju looduslüürikat. Kirjutanud palju klaveimuusikat. Brahmsi muusika kulgemist on võrreldud loodusjõududega. "Hällilaul" ja "Ungari tantsud"
(1833-1897) ja Maurice Ravel (1875-1937). Kontserdi esimene pool oli täielikult pühendatud 19. sajandi heliloojale Frederic Chopinile, kes oli romantismliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Kõlasid tema kaksteis etüüdi ning tema Andante spianato et Grande Polonaise Brillante Es-duur op. 22. Chopin on üks mu lemmikumaid heliloojaid ja sellepärast nautisin eelkõige just kontserdi esimest osa. Peale vaheaega oli kuulda teise tuntud 19. sajandi helilooja Johannes Brahmsi teoseid. Ka tema oli üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. Taal esitas Brahmsi loomingust tema kaks eepilist rapsoodiat. Ülejäänud kontsert oli pühendatud 20. sajandi heliloojale Maurice Ravelile. 20. sajandi esimesel kümnendil andis Maurice Ravel märkimisväärse panuse pianistliku tehnika ja väljendusvahendite uuendamisse. Olnud helilooja ameti kõrval ka särav pianist, tundis ta peensuseni klaveri kõla ja virtuoosse mängu saladusi. Tema suurvormidest klaverile
Pärast mehe surma oli klaveriõpeta Hochi konservatooriumis. Arvukatel kontsertreisidel Euroopas leidis pianist vaimustatud vastuvõttu Ta esines klaveril 1844. aastal ka Tartus. JOHANNES BRAHMS (1833-1897) Saksa helilooja. Sündis Hamburgi linnas. Tema isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, aga oskas ka mitut muud pilli mängida. Isa käest saigi Brahms esialgset pilliõpetust. Robert Schumann tutvustas noort pianisti oma muusikaajakirjas, rajades sellega veelgi kuulsusele teed. Brahmsi ja tema mõttekaaslaste loominguliseks deviisiks oli: "Tagasi Viini klassikute juurde!" Eelkõige olid nad programmilise muusika vastased. See tähendas selliste heliloojate nagu Berliozi, Liszti ja Wagneri loominguliste tõekspidamiste eitamist. Brahmsi muusiks valitsesid 18. saj. väljakujunenud vormid-sümfoonia, kontsert, sonaat. Mõningaid uusi jooni tõi ta vaid helikeelde. "Minu ideaal on rahvalaul," kinnitas Brahms. Olles ise silmapaistev pianist, on Brahms rohkesti
"Dante"(mõlemad vokaaliga", kaks klaverikontserti. Vokaal-sümfoonilised suurvormid oratooriumid "Kristus", "Legend pühast Elisabethist" ning passioon "Ristitee". 4. Johannes Brahms 1833-1897 Saksa helilooja, kes esindab 19.sajandi II poolel nn akadeemilist suunda. Kuigi varasem muusika on sama romantiline kui Schumannil, sai temast siiski klassikaliste traditsioonide edasikandja. Brahmsi ei huvita programmilisus ega lavamuusika, ta eelistab puhast muusikat. Brahmsi muusika on nagu lüüriline pihtimus milles on tundesoojust ja siirust. Loomingu lätteks on laul ja harmoonia toetub vanadele kirikulaadidele. Olles silmapaistev pianist, on ta rohkesti kirjutanud klaverimuusikat ja ka kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Arvukalt on klaverisaatega laule. Sümfoonilised suurteosed ja instrumentaalkontserdid näitavad meisterlikkust vormis ja orkestratsioonis.
Johannes Bramses Elulugu: Johannes Bamses oli helilooja, pianist ja dirikent. Üks juhtivaid romantismiajastumuusikuid. Sündinud Hamburgis, veetis Brahms suure osa oma elust Viinis, kus ta oli kohaliku muusikaelu üks korraldajatest. Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Ta oli virtuoosne klaverimängija, kuid ta oli ise oma teoste esitajas. Ta töötas koos paljude kaasaja kuulsate muusikutegijatega. Brahmsi peetakse tihti nii konservatiiviks kui ka uuendajaks.Tema muusika oli tugevasti mõjutatud barokiajastu ja klassitsistlikust muusikast muusikaliselt kui ka vormilt. Brahms sidus oma muusikas saksa tõsiduse romantismi eripäradega, tänu millele on tunda uuenduslikkust nii tema harmoonias kui ka meloodias. Tema järjekindlus ja põhjalikkus on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Loomingud: · 4 sümfooniat · 2 klaverikontserti
tellol oli Lauri Angervo. Kuna seekordne jutsutus pidi olema klassikutest, siis tundus mulle just see õige olevat, kuna esitati ühte Wolfganf Amadeus Mozarti lugu ning üht Johannes Brahms lugu. Mozartilt esitati Klaverikontsert A-duur K414 ning Brahmsilt Klaverikvintett f-moll op.34. Esitajad olid lood mitmeks jaganud st, et Mozarti Klaverikontsert oli jagatud kolmeks osaks: Allegro; Andante; Allegretto. Brahmsi Klaverikvintett oli jagatud neljaks: Allegro non troppo; Andante, un poco adagio; Acherzo. Allegro; Finale. Poco sostenuto. Allegro non troppo. Hästi oli aru saada, kuna tuli uus osa ühest laulust, sest nad pidasid paari sekundlisi pause. Esitusest oli näha, et nad tegid seda väga südamega. Tanel Joamets ja Lasse Joamets on õppinud muusikat Tartus, nad on õde ja vend. Tanel Joamets õppis klaverit Tartu Muusikakoolis ja Tartu I LMK-s ning Lasse Joamets õppis viiulit Tartu I LMK-s
Sai alguse juba 19. Sajandi lõpul, kandudes üle 20. Sajandi esimesse poolde. Kõige tugevamini avaldus see Austrias ja Saksamaale. Hilisromantikutele oli suureks eeskujuks 19. Sajandi ooperihelilooja Richard Wagneri looming. Seetõttu on hilisromantismi muusikale iseloomulikud tugevad kõlakontrastid ja keerulin harmoonia, suured orkestrikoosseisud ja vaskpuhkpillide kõla esiletoomine. Hilisromantismi alla mahub ka teine suund, mis jätkas helilooja Johannes Brahmsi klassikalistele traditsioonidele põhinevat loominguprintsiipi ( Anton Bruckner , Max Reger).
Veel oli kohale tulnud üks huvitav mees, Mario Stefano Pietrodarchi, kes mängis bandoneoni. Nägin sellist pilli esimest korda, hiljem isegi uurisin internetist, millega täpsemalt tegu oli. See pillimäng muutis minu meelest selle kontserti huvitavamaks, kuna muidu kippus see jääma suhteliselt tagasihoidlikuks ning üksluiseks. Kontserti kavas oli päris mitmete looming nagu Bernsteini, Griegi, Bardansvili, Lully, Raveli, Piazzolla, Mendelssohni, Page'i ning Brahmsi oma. Lisaks bandoneonile oli laval veel päris mitmeid pille nagu nt. Klaver, harf, flööt, kontrabass, viiul, vioola, klarnet, tropet, tuuba ning löökpillid. Minu jaoks võib-olla kõige meeldivamaks palaks oli Edvard Griegi - Anitra tants süidist ,,Peer Gynt". See meeldis mulle ilmselt sellepärast kõige enam, et see tuli väga tuttav ette. Ei suudagi meenutada, kus olen seda kuulnud, ehk muusika tunnis. Samas oli tunne nagu kuskil jõulufilmis on see mingisuguseks
Johannes Brahms Johannes Brahms on saksa helilooja, pianist ja dirigent. Ta sündis Hamburgis ja veetis suurema osa oma elust Viinis. Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile. Ta oli väga hea klaverimängija. Johannes Brahms on pärit paljulapselisest perekonnast. Brahmsi isa mängis metsasarve ja esines ka tantsulokaalides. Johannes Brahms hakkas mängima klaverit seitsme aastaselt. 1868.aastal toimus vokaalsumfoonilise teose "Saksa reekviem" esiettekanne. Brahms reisis tihti nii tööasjus kui ka lõbu pärast. Bhrams oli väga suur jalutaja ja eriti nautis aega vabas õhus. Peateosed: • 4 sümfooniat • 2 klaverikontserti • "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) • "Aldirapsoodia" (1869)
fis-moll (1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (1837) , "Fantaasiapalad" (1837) , "Lastestseenid" (1838), "Kreysleriana" (1838) , "Viini karneval" (1839) jt. on tema tähtsaimad klaveriteosed sellest ajast. Saksa helilooja. Sündis Hamburgi linnas. Tema isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, aga oskas ka mitut muud pilli mängida. Isa käest sai Brahms siis tublit hakatust. Pärast võttis ta veel teistelt palju õpetust ning läks ruttu edasi. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Johannes Brahms sai nendes asjades osavaks ja suureks meistriks. 1. SÜMFOONIA loodi umbes 15 aasta jooksul. Juba 1862. a. oli lõpetatud 1. osa, kuid edasine töö jätkus intensiivselt alles 1874- 1876. Teos valmis, kui helilooja oli 43-a.-ne, kuid paljuski meenutab see varast loominguperioodi. Selles teoses on see emotsionaalne tasakaalutus, mis reedab suurt hingelist võitlust
Marxer. Pärast aastatepikkust tööd ajaviitemuusikuna hamburgi kõrtsides ja õukondades sai unelm teoks. 1851 tutvus viiuldaja E. Remenyga kes pakkus koostööd klaverisaatjaks. Remeny kavas on palju Ungari tantse, mida Brahms hiljem kasutab. Kavandatakse suurt kontsertturneed. 1853 see algab. Turnee läbib ka Hannoveri, kus peale 1. Kontserti kohtub Brahms J. Joachimiga. Brahms lööb temaga käed ja katkesteb turnee. Brahmsi võlusid Joachimi sidemed ja positsioon Euroopas. Aastatepikkune Remeny alustatud kohtutesaaga lõppeb eimillegagi. Peale lühikest koostööd Remenyga sõidab Weimarisse, kus sel ajal töötas ka Lizst. Kohtumine Lisztiga sisendas poosit tundeid ja usku tulevikuks. Peagi ohtub Düsseldorfis Schumanniga ja see on viljakas. Soolopianist. 1854 puhkab kontserditest ja suundub schumani perele toeks. Järgneb tööperiood detmoldis õukonna muusikadirektorina. See kestab kuni 1859
katastroofiks ning pikaleveninud lahutusprotsess tekitas ebameeldivusi mitmeks aastaks. Majanduslikust ning loomingulisest kriisist tõi helilooja välja 13 aastat kestnud kirjavahetus Vene päritolu metseeni Nadezda von Meckiga, kellega ta tegelikult kunagi ei kohtunud. Järgnenud aastatel reisis Tsaikovski palju, astus Euroopas tihti üles dirigendina (autorikontserdid Berliinis, Pariisis, Londonis), pikemalt viibis ta Itaalias ja Sveitsis. Isiklik tutvus sidus teda Brahmsi, Griegi ja Saint-Saensiga. Tsaikovskile omistati Cambridge'i ülikooli audoktori tiitel. 1885. aastast elas helilooja Moskva külje all Kiinis. 1890. aastal katkes Tsaikovsi ja von Mecki kirjavahetus, mida helilooja raskelt üle elas. Järjest süvenev üksindus ja lootusetusetunne peegeldusid teravalt tema viimaste aastate loomingus. Helilooja suri 9 päeva pärast 6., «Pateetilise sümfoonia" esiettekannet, mida ta ise dirigeeris. LOOMING
Tavaliselt on klaveril 2 pedaali. Parempoolne pedaal on kõikide mängitud klahvide kõla hoidmiseks, isegi kui näpud klahvidelt eemaldada. Vasakpoolset pedaali ehk Una Corda’t kasutatakse kõla muutmiseks pehmemaks ja vaiksemaks. Juhul kui klaveril on ka kolmas ehk keskmine pedaal, jätab see kõlama vaid esimese mängitud akordi. Tänu meie koolis toimuvale muusika kuulamisseminaridele olid esitatud teosed tuttavad ja äratuntavad. Kõige rohkem meeldis mulle Johannes Brahmsi kaks teost: “Ungari tants nr1“ ja “Ungari tants nr 5“. Duo oli väga meeldivalt need kaks teost sulatanud ühte tervikusse, et ei saanud arugi, et algas täitsa uus teos. Muidugi oli ka väga nauditav nende esituses Rein Rannapi variatsioon ansambli ABBA – Money Money Money teemale. Variatsioonis oli ka palju šhow-efekte, duo vahetas mitmeid kordi enda asetust klaveril. Ühel korral mängis Argo alumise registri klaveri partiid (bassivõtmes) ja teine kord mängis ta
või valss Johannes Brahms 1833 1897 Saksa helilooja, pianist ja dirigent. · 19 aastaselt läks klaverisaatjana kontsertreisile mööda Saksamaad, see oli tema elus tähtis etapp. Siiras kiindumus Clara Schumanni vastu avaldusid nii mõneski teos. · Ta oli üks Viini heliloojate liidu asutajaid, talle anti mitmeid aumärke ja nimetusi. Tema isiklik elu polnud õnnelik. · Brahmsi muusikas on tunda erakordset haaret ja jõulisust. Tema muusikas on ühendatud romantism, barokkmuusika vaoshoitus ja klassikalised vormid. Ta oli nn absoluutse muusika pooldaja. · Kuulub muusikaajaloo võimsamate sümfoonikute hulka.
vaid C-Jami enda esituses. Kvartett on tuntud selle poolest, et kontsertidel mängitakse teoseid maailma erinevate stiilide ja ajastute muusikast Olin kuulnud, et tegemist pole ainult klassikalist muusikat mängiva kvartetiga ning läksin kontserdile lootuses kuulda ka rock- ning poplugusid ning ma ei pidanud pettuma. Kontsert algas hoogsalt ja haaras kuulajaid kaasa juba esimestest taktidest alates. Andersoni ja Ulveuse popurrii kuulsa ABBA repertuaarist vaheldus Webberi, Rannapi, Status Quo, Brahmsi, Händeli ja Valgre tuntuimate paladega. Kavasse oli veel valitud kirev buklett teoseid maailma erinevate stiilide ja aja muusikast - repertuaari kuulub teoseid sellistelt heliloojatelt nagu Händel, Wagner, Lloyd Webber, Johann Strauß jne ning ansamblitelt Bon Jovi, AC/DC, Status Quo, Abba, Queen, Alice Cooper, Guns'n'Roses ja nii edasi. Esituse tase oli professionaalne ja kõrgetasemeline. Kontserdi tegi eriliseks see, et
sest Sisaski muusika juba iseenesest on väga lüüriline ja mõtlema panev. Ka järgmisena kõlas missa osa ja seekord viimane jällegi Guillaume de Machaut ,,Agnus Dei". Ka see esitus oli üldiselt täpne kui välja arvata täiesti esimene sisseastumine, mis oli veidi värelev. Esinesid ka mõned mitte häälestuvad akordid. Üldiselt oli jällegi kõla ilus, aga tenori kõrged noodid olid natuke ,,pigistavad". Nüüd oli esinemisjärg Soome koori käes. Alustuseks esitasid nad Johannes Brahmsi ,,Warum ist das Licht gegeben dem Mühseligen" ja Felix Mendelssohni Psalm 43 ,,Richte mich, Gott". Teose algus ehmatas mind natuke, sest esimesed akordid kõlasid väga mustalt, aga õnneks ei pidanud ma ikkagi pettuma, sest selliseid vigu rohkem väga palju ei olnud. Kõikide nende esitatud teoste juures jäi silma väga tugev, võimas ja särav forte, mis on sellise suure koosseisuga koori puhul ka väga enesestmõistetav. Nimelt laulis kooris umbes 60 lauljat
Lifschitzi, Michael Rolli, Alexander Satzi, Howard Shelley ja Maxim Vengerovi meistriklassides. Ta on ka auhinnalisi kohti saanud ka järgmistel konkurssidel: III preemia rahvusvahelisel konkursil Tallinn 2006, esikoht VI vabariiklikul pianistide konkursil Tallinnas (2002) ning VI ja III preemia EPTA noorte pianistide konkursil Horvaatias (1999 ja 2001). Sten Lassmann on osa võtnud ka rahvusvahelistest kammermuusika konkurssidest, pälvides III preemia Jurmalas (2000) ning finalistidiplomi Brahmsi nimelisel konkursil Gdanskis (2003) klaveritrio Fratres koosseisus. Toomas Vavilov (dirigent) on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli nagu Sten Lassmanngi ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi klarneti erialal ning on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias sümfooniaorkestri dirigeerimist. Toomas Vavilov 2006 ja 2007 aastatel tegutsenud Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina, EMTA sümfooniaorkestri dirigendi ja ERSO abidirigendina. Praegu
Liszti eluloo ja loomingu põhjal on teda peetud romantilise kunstniku võrdkujuks. Elav kujutlusvõime, mis välistab igasuguse rutiini ja kannustab uute ideede otsingutele, tõusud ja langused karjääris, maised kired, mis samas vahelduvadreligioosse müstikaga kõik see kajastus ka Liszti loomingus. Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ning ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. Tema oligi Brahmsi vastasleeri eesotsas vaidlustes programmilise ja absoluutse muusika üle. Liszt oli uuendaja harmoonias, ta kasutas väga julgelt dissonantse, mis hakkasid juba hajutama tonaalsuse tunnetust. Ta tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, st kõik teemad lähtuvad ühest peateemast, mis omakorda tõi kaasa muutused vormis tekkis üheosaline sonaat ja üheosaline kontsert. Liszt on loonud suure hulga klaveriteoseid, nende hulgas kogumikud (,,Transtsendentaalsed
Muusika Retsensioon Mina käisin 18. Oktoobril Kadrioru lossis Interpreetide liidu raames korraldatud kontserdil, kus esinejateks olid Annaliisa Pillak ja Jaanika Rand-Sirp. Ainsaks instrumendiks oli klaver ja laulja hääleks metsosopran. Esitamisele tulid killukesed Franz Liszti, Johannes Brahmsi, Toivo Kuula ja Ester Mägi loomingust. Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Rahvusooperis Estonia Sesto rollis W. A. Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006
a. omistati talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendium. Alates 1996. a. töötab J. Rand Sirp teatris Vanemuine kontsertmeistrina ning Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis pedagoogi ja kontsertmeistrina. J. Rand Sirp on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna, ta on ansamblipartner mitmetele lauljatele ja instrumentalistidele. Pidev koostöö seob teda Heli Veskuse ning Annaliisa Pillakuga, millest on sündinud mitmed huvitavad vokaalkammermuusika kavad. Kontsert algas J.Brahmsi mustlaslugudega, mis olid tempokad ja emotsionaalsed. Emostsioonide kohapealt ei hoidnud ennast tagasi nii metsosopran, kui ka pianist. Nad täitsid enda rolli uskumatult hästi kuna publikum oli väga lärmakas ja raske oli keskenduda. Häälel oli väga ilus kõla ja oli tunda, et solist on proffesionaalne. Hääl ei olnud kahisev ega kähe vaid väga täpne ja terav. Samuti oli kiirete mustlaslaulude puhul diktsioon väga hea, enamasti olid laulud fortes.
Johannes Brahms Mõjutused: Beethoven, Mendelssohn, Schumann Ta oli programmilise muusika eitaja., sest programmidel puudus idee ja kunstiline väljendusjõud. Tema helikeelt avardavad romantismi meloodilised, harmoonilised ja rütmilised vahendid. Orkestratsioonis kasutab tumedaid toone, keerulist rütmikat ning muusika on lihtsalt ilus; puudub programm. Muusikas on ühte sulanud intellekt ja emotsioonid huvitav ja kaunis. Et mõista Brahmsi teoseid on tähtis teada, kellele see on pühendatud lähedastele sõpradele (Billroth), Ungari tantsud muusikakriitik Hanslickile (keda autor väga kõrgelt ei hinnanud). Suurde muusikasse jõudis ta klaveri ja kammermuusika kaudu. Teda huvitas rahvalaul, tema muusikas on palju polüfoonsust /horisontaalsust. Teosed: 4 sümfooniat ; Uuendus sümfooniates on see, et viis kulminatsiooni lõppu(finaali). Kaotati ära ka · 1876. dmoll sümfoonia 3
neoklassitsistlikuks heliteoseks. Sümfoonilisest muusikast on tuntud veel ,,Sküüdi süit", mis on valminud algselt kavandatud balleti ,,Ala ja Lolli" muusikale. Prokofjev on kirjutanud ka kammermuusikat ja vokaalsümfoonilisi suurvorme. Béla Bartók (1881-1945) Tuntud Ungari helilooja, suurepärane pianist ja muusikafolklorist, õppis Budapesti Muusikaakadeemias, kus ta aastaid hiljem leidis tööd klaveriprofessorina. Oma esimestes teostes matkis noor Bartók veel Brahmsi, Wagnerit ja Straussi. Isikupärase stiili väljakujunemisel mängisid olulist rolli pärimusmuusika kogumismatkad, mis viisid teda lisaks Kesk-Euroopale ka Türgisse ja Põhja-Aafrikaase. LOOMING: Aastatel 1904-1907 uuris ta süvendatult Ungari rahvaviise ning tema muusika ongi sulam rahvamuusika lätetest ja modernistlikest kompositsioonitehnikatest. Tema loomingulist käekirja iseloomustavad enamasti polüfoonilisus, meloodilise materjali
ka rahvusvahelistel muusikafestivalidel, 2003.aastal võideti koos Eesti Rahvusmeeskoori ja tütarlastekoor Ellerheinaga eesti muusikute esimene Grammy. 18.detsembril 1926.aastal läks esimest korda eetrisse Tallinn-Raadio Ringhäälingu kontsert praeguse ERSO eelkäijalt. 1975. aastast kannab orkester nimetust Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.Lisaks eesti muusikutele teevad ERSO-ga koostööd paljud nimekad välisdirigendid ja solistid. Kontsert algas Johannes Brahmsi akadeemiline avamänguga, mis kõlas lõbusalt ja jäi hästi meelde, orkester mängis talle omasel väga heal professionaalsel tasemel. Meloodiast oli ära tunda üliõplaslaul "Gaudeamus igitur", mis oli väga hea sissejuhatus kogu järgnevale kontserdile, kus mängisid vaid noored solistid. -3- Avaloole järgnesid palad tsellole ja viiulile.Enim jäi meelde noore viiuldaja Gina Maria McQuinnessi tohutult emotsionaalne mängustiil
lahutusprotsess tekitas ebameeldivusi mitmeks aastaks. Majanduslikust ning loomingulisest kriisis tõi helilooja välja 13 aastat kestnud kirjavahetus Vene päritolu metseeni Nadezda von Meckiga, kellega ta tegelikult kunagi ei kohtunud. Järgnenud aastatel reisis Tsaikovski palju. Astus Euroopas tihti üles dirigendina ( autorikontserdid Berliinis, Pariisis, Londonis), pikemalt viibis ta Itaalias ja Sveitsis, isiklik tutvus sidus temaga Brahmsi, Greigi ja Saint- Saensiga. Tsaikovskile omistati Cambridgei ülikooli audoktori tiitlel. 1885 aastast elas Moskva külje all Klinis. 1890 aastal katkes von mecki kirjavahetus, mida helilooja raskelt üle elas. Järjest süvenev üksindus ja lootusetustunne peegeldusid tervalt tema viimaste aastate loomingus. Suri 9 päeva pärast 6 "pateetilise sümfoonia" esittekannet mida ta ise dirigeeris. Looming Ta on Vene klassikalise sümfoonia rajaja, Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja.
1.5. Klaverimuusika 19. sajandi kõige iseloomulikemaks klaveri miniatuurideks olid nokturn (ööpala), ballaad, rapsoodia (vabas vormis fantaasiarikas heliteos), aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka polonees. Neid kõiki ühendas meloodilisus ja lüüriline karakter. Täiesti uudsena kerkis esile mängutehniliselt kõrge kontsertetüüd (muusikaliselt ja tehniliselt kõrgel tasemel instrumendi valdamine ja ettekandmine). Saksa helilooja Johannes Brahmsi (1833-1897) klaveriloomingule kirjutatud tantsud andsid kontsertliku mõõtme nt ,,Ungari tantsud" (21 pala). Poola helilooja Fryderyk Chopin (1810-1849) oli 19. sajandi hinnatumaid klaverivirtuoose. Tema loomingule on iseloomulik klassitsistlike romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. Chopin kasutas tihti tempo rubatot esitusviis, mille puhul interpreet tempot spontaanselt kiirendab või aeglustab. Chopini valsside ja prelüüdide
värvikam ja palju teravam. Iseloomulikuks on keeruline, mitmekihiline faktuur, tohutud orkestrikoosseisud, suur ulatus (pea kahetunnised sümfooniad, täites nii terve kontserdiprogrammi). Hilisromantism sisendab sügavat lootusetusetunnet ja süngust. Richard Straussi loomingus on tugevad Wagneri mõjud. Pôhilise jäljed jätnud sümfooniliste Poeemide läbi: ,,Till Eulenspiegel", ,,Don Juan" ja 1905 kirjutas praegu väga tuntud ooperi ,,Solome". Strauss jätkab kahe romantiku, Brahmsi ja Wragneri, liini. Orkestrikäsitluses taotletakse kõla jõudu ja erinevaid kõla värve. Kohati suurendati orkestri koosseisu. Väga oluliseks kujunesid vaskpillid ja dramaturgilised kontrastid. Strauss armastas programmilist muusikat. Ta eelistas zanrites sümfooniat, sümfoonilisi poeemi ja oopereid. Strauss on kirjutanud: · 17 ooperit (kuid "Ariadne Naxoselt" kahes versioonis), tähtsamad "Salome", "Elektra" · 2 balletti · 8 sümfoonilist poeemi
peateema"). 1856.a. suri Schumann. Clara kolis Berliini, Brahms Detmoldi, kus juhatas õukonnakoori, mille repertuaaris oli renessanss-heliloojate ning Bachi ja Händeli teosed. Brahmsis oli kaks natuuri: lapselik geniaalne ja samas pidevalt valvel, vahel pedantselt võimukas. Ta jätkas Schumanni elutööd, kelle eesmärgiks oli arendada saksa rahvuslikku muusikat. Oli oma aja üks väljapaistvamaid pianiste. Brahmsi isiklik unistus saada püsiv töö kodulinnas Viinis (elas seal vaheaegadega 1863-97) ja luua perekond jäi täitumata. Brahmsi looming ei ole eriti arvukas. Ta tuli muusikasse 20-aastaselt täiesti küpse Heliloojana. Tema loomingut iseloomustavad: * plagaalse kallakuga harmoonia, mazoori ja minoori vaheldumine, III astme rõhutamine, moduleerivad sekventsid. 4
keerulisi partituure mängis, levisid kulutulena. Bartok kutsuti nimetatud oskust demostreerima isegi Viini konservatooriumi. Pretsedenditu tunnustus oli seegi, et Budapesti muusikaakadeemia pedagoogide nõugogu leidis, et Bartok ei pea sooritama klaveriala lõpueksamit: tema mängu kõrgtase oli kõigi jaoks ilmselge. Bartoki klaveriõpetaja oli Liszti kunagine õüilane Istvan Thoman. Heliloojana avastas Bartok enda jaoks esmalt Wagneri ja Brahmsi., keda oma ülikooliaegsetes kompositsioonides ka mõnevõrra jäljendas, ent tema esimeses suurvormis, sümfoonilises poeemis "Kossuth" (1903) on tunda enam küll Richard Straussi mõju. Isikupärase stiili väljakujunemine võttis siiski veel aega ning oma osa selles mämgisid kahtlemata aastad 1904-1907, mil Bartok tegeles süvendatult Ungari rahvaviiside uurimisega. LOOMING Varajane loomeperiood Bartoki isikupärase, folkloorsete elementidega rikastatud stiili varaseimaks näiteks
Kantaadi sisuliseks kokkuvõtteks on lõpukoor, kus on rakendatud kogu esituskoosseis kõigi solistide ja kooridega. Kooride esitustega jäin ma väga rahule. Tegemist on üpris raske teosega ja see tuli neil imeliselt välja. Orkester andis kogu sellele kontserdile väga palju juurde. Oma suurusega andsid nag palju jõudu ja kogu esitus tundus väga suuremeelne. Pjotr Tsaikovski Viiulikontsert D-duur, op. 35, mida loetakse koos Beethoveni, Mendelssohni ja Brahmsi teostega nelja kuulsama klassikalise viiulikontserdi hulka. Helilooja oli kavatsenud pühendada kontserdi nimekale Ungari päritolu viiuldajale Leopold Auerile, ent too keeldus seda esitamast, kuulutades teose "mittemängitavaks". Solisti osa nõustus õppima Tsaikovski endine kolleeg Moskva konservatooriumist, Adolf Brodski, kes harjutas seda ligi kolm aastat, enne kui söandas kontserdilavale astuda. Prominentse muusikaarvustaja Eduard
sajandil olnud romantismi stiilile. Hilis romantism sai alguse 19. sajandi lõpul, kuid kandus 20. sajandi esimesse poolde. Kõige levinum ole see Saksamaal ja Austrias. Ooperi heliloojale Richard Wagnerile oli see suureks eeskujuks, mille tõttu oli hilisromantismi muusikale iseloomulik tugev kõlakontrast ja keerukas harmoonia. Iseloomuliks oli veel suured orkestrikoosseisud ja vakspuhkpillide kõla esiletoomine. Hilisromantismi alla mahub veel üks stiil, mida jätkas Johannes Brahmsi klassikalistel traditsioonidel põhinev loominguprintsiip. Gustav Mahler (1860 - 1911) Austria hilisromantismi helilooja ja tolle aja tähtsamaid dirigente. Mahler oli sillaks 19. sajandi Austia ja Saksa traditsioonide ning 20. sajandi alguse modernismi vahel. Ta oli oma eluajal tunnustatud dirigent, kuid tema helilooming sai populaarseks alles pärast natsionaalsotsialistlikku diktatuuri, mille ajal oli tema teoste esitamine keelatud. Tema muusikaanne avaldus varakult
kaht suurt kontserti: 1996. aasta oktoobris Rahmaninovi kantaati "Kellad" (EMA sümfooniaorkester ja segakoor, solistideks Nadia Kurem, Rauno Elp ja Mati Kõrts) ning 1997. aasta aprillis läbilõiget Mussorgski ooperist "Boriss Godunov" (Eesti-Soome Sümfooniaorkester, segakoor, tütarlastekoor "Ellerhein", solistideks Jassi Zahharov, Ain Anger, Rostislav Gurjev, Rauno Elp). 2 Kodumaiste õpingute kõrvalt on Anu jõudnud käia ka kaugematel kursustel: 1997. aasta sügisel Vaasas, kus Brahmsi Teist sümfooniat juhatades töötas Vaasa Linnaorkestriga, ning sama aasta septembris Moskvas. Seda, et noorest eesti naisdirigendist sai Moskva Sümfooniaorkestri lemmik, märkis ära isegi Soome ajakirjandus. Ta on stazeerinud Peterburi konservatooriumis professor Ilja Mussini ja hiljem Leonid Kortchmari juures. Alates 1995 aastast on ta regulaarselt osalesid prof Jorma Panula meistrikursustel Sibeliuse Akadeemias Helsingis ja Moskvas.
,,Tännhäuser", ,,Lohengrin", ,,Tristan ja Isolde", ,,Niebelungide sõrmus", ,,Parsipfael", koomiline ooper ,,Nünbergi meisteelauljad" JOHANNES BRAHMS(1833-1897) · 1860 aastal ilmus artukkel, kus astuti välja Wagneri loomingu vastu, oli alla kirjutanud ka Brahms · Brahms ja mõttekaaslased- tagasi Viini klassikute juurde · Nad olid ka programmilise muusika, kui ka muude tehtud uuenduste vastu(Wagner, Liszt, Berlioz) · Brahmsi ideaaliks oli rahvalaul · Kui Wagner pööras tähelepanu ooperile, siis Brahms ei loonud oopereid · Kirjanudsega on tal kokkupuuteid ainult koorilauludes ja soololauludes, mida ta lõi Schuberti ja Schumanni eeskujul · Populaarseim ,,Hällilaul", pärit saksa rahvaluulest · Oli silmapaistev pianist, kirjutas rohkem klaverimuusikat HECTOR BERLIOZ(1803-1869)
Teiseks väike vormid klaverile- etüüdid, prelüüdid, valsid *Antonin Dvorak 1841- 1904 Ta on Poola helilooja. Oma esimesed muusikalised teadmised sai ta külakoolist, kus õppis mängima ka viiulit. 12. Aastaselt alustas ta oreli ja muusikateooria õpinguid, mis ta 1857 aastal Prahhasse viisid. Teenis elatist mitmes orkestrist vioolat mängides. 1875 aastal võitis ta austria riikliku stipendiumi, mis võimaldas tal kolmeks aastak täielikult loomingule pühenduda. Brahmsi eeskostel hakati Dvoraki teoseid kirjutama Saksamaal, mis soodustas oluliselt helilooja populaarsuse kasvu ka mujal Euroopas. LOOMING: Ooperid- tuntuim ,,Näkineid" Sümfooniad- 9.sümfoonia ,,Uuest maailmast" Sümfoonilised poeemid ja instrumentaalkontserdid. ,,Slaavi tantsud" *Edward Greig 1843- 1907 Norra helilooja, sünni linnaks Bergen. Juured ulatuvad Sotimaale. Lapsepõlves õppis klaverit. On lõpetanud Leibzigi konservatooriumi. Õppis klaverit, kompositsiooni ja muusika teooriat.
klahvipille ja kammermuusikale, samuti Johann Christoph Friedrich. Lapsed siirdusid laiali. Noorim tütar Regina Susanna suri 1808. aastal Lesk Anna Magdalena suri hooldekodus 1760. aastal. Looming Bachi tundmiseks ei piisa veel, kui teate, et ta suri 1750 a. Leibzigis, et ta oli kaks korda abielus ja et tal oli 21 last. Bachi tunda tähendab tunda tema muusikat. 5 5 Miks pole Bachi muusika nii vahetu nagu ütleme, Brahmsi oma? Võib-olla peitub põhjus selles, et ta pol silmnähtavalt dramaatiline. Oleme nii rikutud pärast Bachi loodud muusikast, mis on oma põhiolemuselt dramaatiline, et oleme hakanud, muusikas alati ootama mingit dramatismi, ning oleme pettunud ja igaveleme, kui me seda ei leia. Jah, ent, ent mis teeb muusika dramaatiliseks? Kontrast, ma mõtlen kontrasti kui kompositsiooni printsiip, dualismi ehk kahe teema printsiipi, mis eeldab teose ühes osas kahe kontrastse idee
on Liszt ammutanud rahvasuust. Liszti eluloo ja muusika põhjal on teda peetud romatilise kunstniku võrdkujuks. Elav kujutlusvõime, mis välistab igasuguse rutiini ja kannustab uute ideede otsingutele, tõusud ja langused karjääris, maised kired, mis samas vahelduvad religioosse müstikaga kõik see kajastus ka Liszti loomingus. Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ning ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. Tema oligi Brahmsi vastasleeri eesotsas vaidlustes programmilise ja absoluutse muusika üle. Liszt oli uuendaja harmoonias, ta kasutas väga julgelt dissonantse, mis hakkasid juba hajutama tonaalsuse tunnetust. Ta tõi muusikasse monoteismi põhimõtte, st kõik teemad lähtuvad ühest peateemast, mis omakorda tõi kaasa muutused vormis tekkisid üheosaline sonaat ja üheosaline kontsert. Liszt lõi täiesti uue klaverimängu stiili, suutes panna klaveri kõlama nagu orkestri ning võludes selt välja
ja Bruno Walteri juhatusel. KONTSERTTEGEVUS Bruno Luki esimesed ülesastumised publiku ees leidsid aset 1920. aastatel Tartu Kõrgema Muusikakooli õpilasõhtutel Bürgermusse saalis ning Berliini Kõrgema Muusikakooli õpilaskontsertidel. Esimesed iseseisvad sooloõhtud toimusid Berliini Kõrgema Muusikakooli õpilasena 1931. aastal Riias ja Tartus. Kava sisaldas Beethoveni, Chopini, Brahmsi ja Vitolsi klaverimuusikat ning Liszti seadeid Bachi orelimuusikast. Tolleaegne kriitika oli pianisti suhtes soosiv. Leiti, et tegemist on juba väljakujunenud muusikuga, kes valdab suurepäraselt tehnikat ning suhtub tõsiselt esitatavatesse teostesse. Negatiivseks peeti lüürika vähesust mängus. Karl Leichteri hinnangul oli Luki mäng võrdne välissolistidega, mis tõstis ta siinsete pianistide hulgas esikohale. 1930
isakodus ning on stiililiselt seotud viini koolkonna muusikaga. Oma isikupärase helikeele leidis ta soololauludes alates 1814.a. Nende hulgas on Goethe sõnadele loodud "Gretchen voki taga "(1814) ja ballad "Metshaldjas" (1815). Üleminekuperioodil (u 1818-1822.a.) kirjutas Schubert palju laulumänge ja oopereid. Schubert oli andekas lüürik, kes mõjutas kõikide muusikaliste vormide käekäiku, seda eriti Schumanni, Brahmsi ja Wolfi loomingus. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas ja esimene helilooja, kellel laul on loomingus esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 soololaulu ligi 90 luuletaja sõnadele. Nende hulgas on Goethe(57 laulu), Shakespeare, Scott, Schiller jt. Poeedid. Schuberti laulude tähtsaim väljendusvahend on meloodia, mis on klassikaliselt lihtne ja romantiliselt väljendusrikas. Klaverisaade ei ole mitte ainult laulu harmooniline ja
objekt. Ka virtuoosid suhtusid teosesse järjest enam kui omaette suurusesse, kui kunstiteosesse, mille terviklikkust ei tohi rikkuda. Esituse keskpunktis on nüüd teos, mitte interpreet. Interpreet peab püüdma teose ,,vaimu" edasi anda, ta näeb vaeva muusikalise teksti tõlgendamise ehk interpreteerimise kallal. Ka muusikakriitika hakkas järjest enam andma hinnanguid teose interpretatsioonile ja otsustas selle alusel virtuoosi taseme üle (üks kuulsamaid kriitikuid oli Brahmsi sõber Eduard Hanslick). Võiks veel lisada, et umbes 1870. aastate paiku kujuneb välja tüüprepertuaar, milles kesksel kohal on Beethoveni sonaadid, mängitakse ka Chopini ja Liszti, Weberit, ja selle kõrval uued teosed. Kuulsaks said pianisti Hans von Bülow' (1830 Dresden - , 1894 Kairo) kavad, kus sonaatidel oli oluline koht ning teosed järjestatud kronoloogiliselt. (Hans von Bülow 19. sajandi teise poole väljapaistvamaid pianiste, Liszti lemmikõpilane
1856-1862 elas ja töötas Brahms Hamburgis, kus uuris ja toimetas trükki vanade meistrite töid, tegutses dirigendina ja andis klaveritunde. Alates 1862. Aastast kuni elu lõpuni oli Brahms seotud Viiniga, siin lahenesid ka teda pidevalt jälitanud majanduslikud probleemid, ta võitis ruttu tuntuse, luues ühe meistriteose teise järel. Elu viimased 20 aastat oli Brahms Viini muusikaelu juhtfiguur, ta oli ka üks Viini heliloojate liidu asutajaid. Looming : Brahmsi peetakse 19. Sajandi üheks väljapaistvamaks heliloojaks. Tema muusikas on ühendatud romantism, barokkmuusika vaoshoitus ja klassikalised vormid. Brahms oli mitteprogrammilise, nn absoluutse muusika pooldaja, vastandudes oma põhimõtetega ägedalt ja avalikult paljudele oma kaasaegsetele. Brahms kuulub muusikaajaloo võimsamate sümfoonikute hulka. Tema orkestrisuurvormida eesotsas on neli sümfooniat ,,Variatsioonid Haydi teemale" , ,,Traagiline avamäng", ,,Akadeemiline avamäng".
annaabi.ee 
