Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika Retsensioon 2014 EMTA Beethoven (0)

1 Hindamata
Punktid

Retsensioon
Käisin 19. novembril 2014 Eesti Muusika - ja Teatriakadeemias kuulamas vilistlase , Naily Saripova klaverikontserti. Kontserdisarjas „Vilistlane” annavad kontserte Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia silmapaistvamad vilistlased. Esitati L. van Beethoveni, F. Shuberti ning J. Brahmsi teoseid. Kontserdi meeleolu oli minu arvates väga soe ning hubane, võib-olla oli see tingitud sellest, et kontsert ei toimunud hiigelsuures ja rahvarohkes saalis, vaid keskmise suurusega kammersaalis. Õhkkond oli suurepärane .
Teoseid esitas klaveril Naily Saripova. Alates 2000. aastast oli Saripova Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite- Eesmaa klaveriklassis. 2013. aastal kaitses Saripova EMTAs doktorikraadi. Viimaste aastate tähtsaimaks saavutuseks peab Saripova koostööd klaveriduos Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga. Minu arvates suutis Naily Saripova luua saalis väga sooja õhkkonna. Kordagi ei tekkinud kontserdi vältel mõtet kella vaadata ning tüdimustunne puudus. Ta suutis suurepäraselt „välja mängida” palade kiiremad ning agressiivsemad osad. Näiteks tooksin kiire algusega Johannes Brahmsi „fis- moll Agitato”. Algus on ausalt öeldes nii kiire, et mina, kui klaverimuusikast eriti mitte teadev inimene ei saa aru, kuidas inimene suudav nii kiiresti oma sõrmi klaveril liigutada. Loomulikult on see suure töö tulemus. See on hämmastav ! Sama kiirelt ning lendlevalt ja võiks öelda, et justkui sillerdavalt mängis Naily ka Franz Schuberti „ klaveripala op 2 posth Es- duur ”.
Üks kiiremaid ja lendlevamaid teoseid oli minu arvates Ludwig van Beethoveni Sonaat klaverile nr 3 op 2 nr 3 C-duur „ Allegro assai”. Selle teose vältel kõlab läbi see üks ja sama viis, mis alguses. Teose keskel on väga vaikselt , madalalt ning mulle tundus, et isegi kuidagi kurjakuulutav osa, kuid siis kõlab jälle läbi see alguses mängitud viis. „Allegro assai” jäi mulle ilmselt kogu kontserdi vältel kõlanud paladest kõige paremini meelde.
Mina arvan Naily poolt esitatud heliloojate Beethoveni, Schuberti ning Brahmsi loomingutest ainult hästi. Kuigi olen varasemalt põhikoolis tutvunud antud heliloojate teostega, ei ole neist ükski mulle meelde jäänud. Ent nüüd klaverikontserdil kuulates, tundsin taasavastamisrõõmu, et varasemad õpingud pole aiataha läinud. Mõned teosed tundsin siiski ikka ära. Veidi võhiklik on küll öelda, kuid minu arvates olid esitatud teosed mõnevõrra sarnased, mõned küll paistsid teiste hulgast silma, kuid samas mõned olid sarnase kõlaga. Kuna ma pole varem sedasorti kontserdil käinud, oli minu jaoks algul segadusseajav ning uus teadmine, et peale seda, kui Naily oli lõpetanud ühe heliloojaga, tõuseb klaverimängija püsti, lahkub hetkeks saalist ning tuleb siis taas tagasi ning mängib teise helilooja teoseid.
Üldiselt mulle kontsert meeldis, seesugune kontsert oli minu jaoks esmakordne. Jättis väga hea mulje ning pole välistatud, et millalgi taas vilistlaste kontserdile lähen . Tahaksin kuulda ka näiteks viiuli, kitarri või mõne muu instrumendi kontserti.
Muusika Retsensioon 2014 EMTA Beethoven #1 Muusika Retsensioon 2014 EMTA Beethoven #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kailiiii Õppematerjali autor
Käisin 19. novembril 2014 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kuulamas vilistlase, Naily Saripova klaverikontserti. Kontserdisarjas „Vilistlane” annavad kontserte Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia silmapaistvamad vilistlased. Esitati L. van Beethoveni, F. Shuberti ning J. Brahmsi teoseid.

Sarnased õppematerjalid

Kontserdisarja-Vilistlane-Naily Saripova klaverikontsert
4
docx

Kontserdisarja „Vilistlane“ Naily Saripova klaverikontsert

Saripova tasuta klaverikontserti, mille kavas olid L. van Beethoveni, F. Schuberti ja J. Brahmsi looming. Beethovenilt esitati sonaat klaverile nr 3 op 2 nr 3 C-duur, Schubertilt klaveripala nr 2 op posth Es-duur ning Brahmsilt kaks rapsoodiat klaverile op 79. Saalis valitses kõrgema klassi ning asja tundjate hõng, oli parasjagu nii noori kui ka vanu. Enamus siiski võõrkeelsed vanemad inimesed. Naily Saripova oli aastast 2000 Eesti Muusika -ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa klaveriklassis. Viimaste aastate ühe tähtsamaks saavutuseks peab Naily Saripova koostööd klaveriduos väljapaistva Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga, kes avaldas tugevat mõju Saripova isiksusele. Aastal 2013 klaveriduo andis välja esimese plaadi Mozart-Schubert. Klaverimuusika neljale käele. Naily Saripova, Vjatšeslav Novikov.

Klassikaline muusika
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana

Muusika
Muusikaelu ja ooper 19-sajandil-19-sajandi üldiseloomustus
22
doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ­ ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus ­ aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.

Muusika ajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun