Muusika Retsensioon 2014 EMTA Beethoven (0)

Retsensioon
Käisin 19. novembril 2014 Eesti Muusika - ja Teatriakadeemias kuulamas vilistlase , Naily Saripova klaverikontserti. Kontserdisarjas „Vilistlane” annavad kontserte Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia silmapaistvamad vilistlased. Esitati L. van Beethoveni, F. Shuberti ning J. Brahmsi teoseid. Kontserdi meeleolu oli minu arvates väga soe ning hubane, võib-olla oli see tingitud sellest, et kontsert ei toimunud hiigelsuures ja rahvarohkes saalis, vaid keskmise suurusega kammersaalis. Õhkkond oli suurepärane .
Teoseid esitas klaveril Naily Saripova. Alates 2000. aastast oli Saripova Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite- Eesmaa klaveriklassis. 2013. aastal kaitses Saripova EMTAs doktorikraadi. Viimaste aastate tähtsaimaks saavutuseks peab Saripova koostööd klaveriduos Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga. Minu arvates suutis Naily Saripova luua saalis väga sooja õhkkonna. Kordagi ei tekkinud kontserdi vältel mõtet kella vaadata ning tüdimustunne puudus. Ta suutis suurepäraselt „välja mängida” palade kiiremad ning agressiivsemad osad. Näiteks tooksin kiire algusega Johannes Brahmsi „fis- moll Agitato”. Algus on ausalt öeldes nii kiire, et mina, kui klaverimuusikast eriti mitte teadev inimene ei saa aru, kuidas inimene suudav nii kiiresti oma sõrmi klaveril liigutada. Loomulikult on see suure töö tulemus. See on hämmastav ! Sama kiirelt ning lendlevalt ja võiks öelda, et justkui sillerdavalt mängis Naily ka Franz Schuberti „ klaveripala op 2 posth Es- duur ”.
Üks kiiremaid ja lendlevamaid teoseid oli minu arvates Ludwig van Beethoveni Sonaat klaverile nr 3 op 2 nr 3 C-duur „ Allegro assai”. Selle teose vältel kõlab läbi see üks ja sama viis, mis alguses. Teose keskel on väga vaikselt , madalalt ning mulle tundus, et isegi kuidagi kurjakuulutav osa, kuid siis kõlab jälle läbi see alguses mängitud viis. „Allegro assai” jäi mulle ilmselt kogu kontserdi vältel kõlanud paladest kõige paremini meelde.
Mina arvan Naily poolt esitatud heliloojate Beethoveni, Schuberti ning Brahmsi loomingutest ainult hästi. Kuigi olen varasemalt põhikoolis tutvunud antud heliloojate teostega, ei ole neist ükski mulle meelde jäänud. Ent nüüd klaverikontserdil kuulates, tundsin taasavastamisrõõmu, et varasemad õpingud pole aiataha läinud. Mõned teosed tundsin siiski ikka ära. Veidi võhiklik on küll öelda, kuid minu arvates olid esitatud teosed mõnevõrra sarnased, mõned küll paistsid teiste hulgast silma, kuid samas mõned olid sarnase kõlaga. Kuna ma pole varem sedasorti kontserdil käinud, oli minu jaoks algul segadusseajav ning uus teadmine, et peale seda, kui Naily oli lõpetanud ühe heliloojaga, tõuseb klaverimängija püsti, lahkub hetkeks saalist ning tuleb siis taas tagasi ning mängib teise helilooja teoseid.
Üldiselt mulle kontsert meeldis, seesugune kontsert oli minu jaoks esmakordne. Jättis väga hea mulje ning pole välistatud, et millalgi taas vilistlaste kontserdile lähen . Tahaksin kuulda ka näiteks viiuli, kitarri või mõne muu instrumendi kontserti.