100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2022-03-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kanyewest
Õppematerjali autor
Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümfid). Termoregulatsioon, vee aurumine jahutab keha. Loomad igistavad, taimedel transpirtsioon õhulõhede kaudu. Kaitsefunktsioon : pisarad
lihaste kokkutõmbumisel kilpnäärmehormoonide ning reguleerib vee hulka valkude sünteesis organismis väikelaste kasv, vaimne NAATRIUM JA KAALIUM areng, organite karv organismis omavahel organismi ainevahetuse seotud kiirus naatrium esineb väljaspool puudus põhjustab rakku kilpnäärme haigust kaalium esineb raku sees ,,struumat" tagavad raku normaalse MAGNEESIUM veevahetuse asub peamiselt luudes annavad rakkudele laengu (65%) ja lihastes (20%) reguleerivad osaleb nukleiinhapete ja närviimpulsside teket ja valkude sünteesil edasikandumist reguleerib südamelihase reguleerivad ainete tööd
Anorgaanilised ained: Vesi 65%-95%. Vesi on 0-100oC juures kolme agregaatolekuga. Moodustab vesiniksidemeid. Vedelas olekus tihedam kui tahkes. Ülesanded: 1. On hea lahusti 2. Veemolekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides, nt FS 3. Veel on suur soojusmahtuvus ja see aitab säilitada organismisisest püsivat temp., ka seda alandada (nt higistamine) 4. Transpordib aineid raku sees ja rakust sisse/välja 5. Tagab raku siserõhu ehk turgori stabiilsuse (on reguleeritud Na- ja K- ioonidega) 6. Elukeskkond 7. Osaleb kliima kujundamises, nt pilved Organismide talitluseks on minimaalselt hädavajalik 27 elementi ja neid kutsutakse bioelementideks. Makroelemendid 1. Hapnik lõhustab toitaineid, kindlustab hingamise. Saadakse toiduga ja hingamisel, on vee ja biomolekulide koostises. 2. Süsinik moodustab keem. sidemeid, on FS lähteaine ja hingamise saadus, on biomolekulide koostises
(selle abil tekivad vesiniksidemed) PINDPINEVUS - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele HÜDROFIILSUS - ainete omadus vees lahustuda HÜDROFOOBSUS -ainete omadus vees mitte lahustuda HÜDROLÜÜS - suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel VEE ÜLESANDED: ON RAKKUDE SISEKESKKOND JA TÄIDAB RAKUVAHERUUMI TAGAB RAKU SISERÕHU - rõhka annab rakule kuju ja vastupidavuse, kui siserõhku väheneb -- taimed närtsivad, kortsud HEA LAHUSTI OSALEB KEEMILISTES REAKTSIOONIDES FOTOSÜNTEESI LÄHTEAINE aitab säilitada püsivat sisetempi kaitseb rakke ja organisme ülekuumenemise eest - higistamine, lõõtsutamine, taimedel õhulõhed, vee aurumine jahutab VAJALIK ORGANISMIDE PALJUNEMISEKS
Väävel- Esineb valkudes ja mõnes vitamiinis. Organismides keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides on väävlil sageli tähtis roll. 3. Tead tähtsamaid mikroelemente ja nende ülesandeid. Kaltsium- Tagab luude ja hammaste tugevuse, osaleb vee hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel ning reguleerib vee hulka organismis Naatrium ja Kaalium- Tagavad raku normaalse veevahetuse, annavad rakukudele laengu,reguleerivad ainete transporti rakku ja rakust välja Fluor- Vajalik hammaste arenguks, sest suurendab kaltsiumi ladestumist hambak udedesse. Kaitseb ka hambaemaili, takistades suus suhkrute muutumist orgaanilisteks hapeteks. Jood- Osaleb kilpnäärme töös. Sellest sõltub väikelaste kasv ja vaimne areng ning nende organite kasv,
KT - Rakkude koostis SISUKORD BIOLOOGIA ON ELU UURIV TEADUS Valgud osalevad kõikides rakus Elu tunnused lk 8-13 toimuvates protsessides lk 46-51 Mõisted Mõisted Elu 8 tunnust Valkude ülesanded Kordamisküsimused Kordamisküsimused Eluslooduse organiseerituse tasemed lk Nukleiinhapetes on raku elutegevuse 14-19 juhend Mõisted Mõisted Kordamisküsimused Nukleiinhapped ELU KEEMIA DNA ülesanded organismis Millest organismid koosnevad lk 26-29 RNA Mõisted Kordamisküsimused Millest organismid koosnevad Mida peab sisaldama tervislik toit? lk 58-
Bioloogia kontrolltöö nr 2 Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses
keerjas sruktuur. Valgu kvaternaarstruktuur – kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur. Denatureerumine – Valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuuri lagunemine välise teguri. Näiteks temeratuuri, happe, aluse, mehhanilise mõju toimel. Ensüümid- Valgud, mis reguleerivad rakkude keemiliste reaktsioonide kiirust. Katalüsaatorid- reaktsioone kiirendavad ained. Nukleiinhapped – nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis sasaldavad raku tegevusjuhiseid; nukleiinhapete hulka kuuluvad DNA ja RNA. DNA – (desoksüribonukleiinhape)- molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale. RNA- (ribonukleiinhape)- molekulid, mis vastutavad valgusünteesi toeostamise eest (aga on ka muude ülesannetega RNA –molekule). nukleotiidid – nukleiinhappe aheletae elementaarosad, mis kosnevad fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid