monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhapped. Küllastunud rasvhappeid leidub palju loomsetes rasvades, küllastamatuid aga taimeõlides. Küllastunud rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on stabiilsemad, kui küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad, mistõttu küllastumata rasvhappeid hüdrogeenitakse ehk tahkestatakse. See muudab rasvade keemilist struktuuri ja füüsikalisi omadusi. Tootjale tähendab see, et pikeneb toodete säilivusaeg. Rasvade hüdrogeenimise ehk tahkestamise protsessi, mille kõrvalsaaduseks on sõltuvalt tehnoloogiast ka transrasvhapped, töötas 1890. aastate lõpus välja Nobeli laureaat Paul Sabatier. Transrasvhapete kahjulik mõju südametervisele avastati teadusringkondades 1988.aastal. 1994. aastal koostatud hinnangu põhjal suri USA-s transrasvhapetest põhjustatud südamehaigustesse iga-aastaselt 30 000 inimest. Oliivõlis on väga palju monoküllastamata rasvhappeid, kalarasvas ja
vahekordadest, tüübist. Rasvad annavad energiat 9 kcal/g ehk peaaegu kaks korda rohkem kui süsivesikud või valgud. Kuid rasvad võivad olla ka tervisele kahjulikud. Arvukad uurimused näitavad, et kõige ohtlikumat tüüpi rasvad on transrasvhapped, mida leidub osaliselt hüdrogeenitud taimsetes õlides. Need põhjustavad HDLi ehk hea kolesterooli langust ning LDLi ehk halva kolesterooli tõusu organismis. Toiduainetööstuses tekivad transrasvad vedelate taimeõlide osalise hüdrogeenimise tagajärjel. Tegu on tööstusliku protsessiga, mida kasutatakse õlide tahkestamiseks, küpsetusõlide ja ka kondiitritoodete säilivusaja pikendamiseks. Euroopa inimene saab toiduga transrasvu siiski vähe, põhiline probleem on, et tahkeid rasvu tarbitakse liiga palju. Kõige kasulikumad on taimsed õlid, sest need sisaldavad küllastamata rasvhappeid. Väga kasulik toode on kohalik rapsiõli Väga oluliseks tuleb pidada inimeste endi maitse-eelistusi ja toiduvalikuid. Kui
lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp, madal sulamistemp, kõrge toiteväärtus. Rasvumine rasva kui estri hüdrolüüsil saadakse rasvhape ja glütserool mis oksüdeeritakse CO2 ja H20'ks liigne osa rasvhappest mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvakihina. Rääsumine on rasvade hapendumine õhuhapniku ja osaliselt ka valguse mõjul. Kasutamine: toiduainetööstus, määrdeained, ravimid, seebi valmistamine. Vedelad rasvad muutuvad tahkeks hüdrogeenimise teel. Seep opn rasvhapete sool. Seebi molekulis eristame pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Seepi on võimalik saada kas rasva või rasvhappe reageerimisel NaOH või KOH'ga. Pindaktiivne aine aine mille molekuli 1 osa püüab vees lahustuda ja teine veest eemale hoiduda. Detergent- pindaktiivne aine mida kasutatakse pesemisvahendina. Seebi puudused: karedas vees lahustub vähe, seebi kulu on suur sest moodustuvad rasvhapete Ca j Mg soolad,
Analüüs: transrasvhapped Transrasva tuntakse kui rasva, mis on tööstusliku tekkega. Transrasvad tekivad eeskätt vedela rasva, õli tahkestamisel ehk hüdrogeenimisel . Samas sisalduvad transrasvhapped loodulikult vähesel määral ka lihas ja piimas. Osaliselt hüdrogeenitud taimerasvades sisalduvaid transrasvhappeid peetakse palju ohtlikumateks kui looduslikke. Hüdrogeenimise metoodika töötas juba 1890. aastatel välja Nobeli laureaat Paul Sabatier. Pärast seda on seda tehnoloogiat pidevalt täiustatud. Seejuures ei pööratud või ei osatud pikka aega pöörata tähelepanu transrasvhapete ilmumisele töödeldavatesse produktidesse. Olukorra üle hakati mõtlema alles siis, kui transrasvade hulk hakkas mõnes toiduaines ulatuma pooleni kogu rasvast. Mingit mürgistust seetõttu
Näide 2: Laktoos 10. Polüsahhariidid (2 näidet) Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid e polümeerid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Näide 1: Tselluloos Näide 2: Glükogeen 11. Kolesterool Hea - asub rakumembraanides Halb - ladestub veresoonte seintesse, põhjustab veresoonte lupjumist Vajalik mõndade hormoonide ning D-vitamiini sünteesiks. 12. Transrasvhapped Tööstuslikud molekulid, milles küllastumata rasvhapete kaksiksidemed on hüdrogeenimise (kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga) teel muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu; tervisele kahjulikud
Frey kinnitab, et margariin ei kõlba mitte mingil moel kasutamiseks, ei praadimiseks ega võileibade tegemiseks. Ta soovitab hoopis võid, mis ei muuda praadimisel oma keemilist struktuuri. Veel mõned teaduslikud uuringud näitavad, et tervislik taimne rasv ei jää sugugi sama tervislikuks, kui ta on tööstuslikult muudetud tahkeks, st taimerasvaks või margariiniks. Taimsete õlide struktuur muutub töötlemisel ega sobi sellisena inimese rakkude struktuuriga. Hüdrogeenimise protsessis muutuvad looduslikud cis-vormis ( kaksiksideme suhtes struktuuris) rasvhapped transs-rasvhapeteks ( töötlemisel hoiab kaksiksideme üks pool ühele poole ja teine teisele poole), mis on inimese veresooni kahjustava ja lupjumist soodustava toimega, avades otsetee südame ja veresoonkonna haiguste juurde. Ohtlik on just pikaajaline ja rohkelt hüdrogeenitud rasvu sisaldava toidu söömine. Tervisele pole ohtlik kui päevassöödu sisaldab 1-2 grammi trans-rasvhappeid
RASVAD Transrasvadeks nimetatakse mono- või polüküllastumata rasvu, mis sisaldavad transisomeerseid rasvhappeid. Küllastumata rasva molekul sisaldab süsiniku aatomite vahel ühte või enamat kaksiksidet Transrasvad kujutavad endast rasvatüüpi, mis tekib tahkeks muudetud ehk hüdrogeenitud taimsetes rasvades. Vedela rasva hüdrogeenimiseks muudetakse rasvamolekuli ehitust, mistõttu rasv muutub tahkeks ning seda on parem -- ja odavam -- säilitada ja transportida. Hüdrogeenimise käigus aga kaotavad tervislikud taimerasvad oma head omadused ning muutuvad tervisele ohtlikumaks kui searasv või muud loomsed rasvad. Miks rasva peetakse pahaks? Rasvarikast sööki on peetud süüdlaseks kõiges - alates südame-veresoonkonna haigustest kuni jämesoole- ja rinnavähini. Paar dekaadi tagasi muutus rasv lausa kohutavaks mõisteks. Väsinud kalorilugemisest, upitasid dieedigurud pjedestaalile uue julge kontseptsiooni - rasvavaba dieedi.
moo dustub glükoosi ja fruktoosi ühinemisel,levinud rohelistes taimedes. Süsivesikud e sahhariidid-süsinikust,hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid,mis on organismi peamine energiaallikas. Tärklis-paljudest osadest koosnev liitsuhkur,taimede varuaine.Vajadusel saab muuta glükoosiks. Tselluloos-paljudest osadest koosnev liitsuhkur,taimede rakukestade peamine komponent. Transrasvhapped-tööstuslikud molekulid,kaksiksidemed hüdrogeenimise teel muudetud 1sidemeteks,et saada tahkeid rasvu,tervisele kahjulik. Transpordi-RNA-tRNA-Rna molekulid mis toovad mRna-lt saadud info põhjal ribosoomi õiged aminohappped,millest spnt. vajalik valk. Valgud-org. molekulid,mida rakud valmisatavd aminohapetest. Valgu primaarstruktuur-valgu aminohappe järjestus. Valgu sekundaarstruktuur-aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel/kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur ,mida hoiavad koos vesiniksidemed. Valgu tertsiaarstruktuur-sekundaarstr
- töötlemisel veeauruga temp. 700-900 C ja nikkelkatalüsaatori abil saadakse sünteesigaas - halogeenimisel saadakse triklorometaanja tetraklorometaan - pürolüüsil temp. 1000 C moodustuvad tahm ja vesinik Metanool - kasutatakse lahustina, kütusena, antifriisides, polümetüülmetakrülaadi valmistamiseks ja teiste põhiorgaaniliste sünteeside lähteainena - oksüdeerumisel saadakse metanaal Eteen - saadakse nafta krakkgaasidest, etaanist dehüdrogeenimise teel ja etüünist hüdrogeenimise teel - enamik eteenist läheb polüeteeni tootmiseks ja etüleenoksiidi valmistamiseks - halogeenimisel saadakse lahusti 1,2-dikloroetaan või vinüülkloriid - hüdraatimisel saadakse etanool Etanool - oksüdeerumisel tekib etanaal ja edasi etaanhape Propeen - saadakse nafta krakkgaasidest ning propaani dehüdrogeenimise teel - enamik propeenist kulub polüpropeeni tootmiseks Buteenid - eraldatakse nafta krakkgaasidest
Ni C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 4. Halogeenimine + Cl2 + HCl 5. Hüdrogeenimine vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks side ja tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. CH3 -- C CH + H2 CH3 -- CH = CH2 CH3 -- CH = CH2 + H2 CH3 -- CH2 -- CH3 6. Dehüdrogeenimine hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib side. CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 FENOOL EHK HÜDROKSÜBENSEEN füüsikalised omadused: värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv, seguneb veega igas vahekorras alates 70° C, õhuhapniku mõjul muutub tahke fenool kiiresti roosaks.
kaksiksideme juures oleva süsiniku aatomiga, millel on vähem vesiniku aatomeid. 3) Halogeeni liitumine. CH3 -- CH = CH2 + Cl2 CH3 -- CH -- CH2 || Cl Cl 4) Oksüdeerumine (vastavalt temperatuurile võivad tekkida nii dioolid kui aldehüüdid). 5) Hüdrogeenimine vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks -side ja tekib: a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. CH3 -- C CH + H2 CH3 -- CH = CH2 CH3 -- CH = CH2 + H2 CH3 -- CH2 -- CH3 6) Dehüdrogeenimine hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib -side. CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 9 Alkeenide ja Penteeni leidumine(saamine)ja kasutusalad Penteenid C5H10 esinevad nafta krakkgaasides ja bensiinis. Metüülbuteene (isopenteene) kasutatakse 2-metüül-1,3-butadieeni (isoporeeni) tehnilisel tootmisel. Varem saadi penteenide segu tehnilise
aromaatsed süsivesinikud sisaldavad benseenituuma; alifaatsed süsivesinikud ei sisalda benseenituuma. · Sageli võib molekuli puhul rääkida ka tema aromaatsest ja alifaatsest osast. Süsivesinikud Alifaatsed süsivesinikud · Alifaatsed süsivesinikud jagunevad: küllastunud süsivesinikud ei sisalda kordseid sidemeid; küllastumata süsivesinikud sisaldavad kordseid sidemeid, mille hüdrogeenimise tulemusena saab neid viia küllastunud süsivesinikeks. 2 Alkaanid · Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, s.t sisaldavad vaid üksiksidemeid. · Võivad olla hargnemata ahelaga (butaan), hargnenud ahelaga (metüülpropaan), tsüklilised (tsüklobutaan). · Süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused on praktiliselt võrdsed, seega on alkaanid
Kokkuvõte Raik-Hiio Mikelsaare artiklist (08.10.2009) Inimesed peavad transrasvu terviseohustajaks. Transrasvhappeid on kõige enam piimas ja mäletsejate keharasvas, kus nende hulk moodustab 28% kogu rasvast. Kuigi transrasvhappeid taimelipiidides ei leidu, saab neid sinna kunstlikult tekitada. Tegelikult tekivad transrasvhapped neisse ise, kui taimelipiidide tsisrasvhappejääke muudetakse hüdrogeenimise käigus kulinaarsetel eesmärkidel küllastatuteks. Transrasvhappeid sisaldav taimeõli allub vähem riknemisele. Transrasvhappeid ei tasu paaniliselt karta. Seda tüüpi molekule on meie organismis alati olnud ja on ka edaspidi. Senised teadusuuringud ei anna põhjust oletada, et mõõdukal hulgal tarbitud sünteetilistel transrasvadel on tervistkahjustavat toimet. Õigustatud on nõue märkida toiduainete pakenditele teavet transrasvade sisalduse kohta
molekulide klass. Lihtlipiidid – Glütoseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad õlid ja vahad. Forfolipiidid – fosforhappejäägist ja rasvhappejäägisidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Küllastanud rasvhapped – Rasvhapped mille molekulides esinevad kaksiksidemed. Transrasvhapped – Tööstluslikud molekulid, milles küllastamata rasvhapee kaksiksidemed on hüdrogeenimise teel muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu, tervisele kahjulikud. Kolesterool – Lipiidide hulka kuulu molekul, millel on organismis täitsa tähtsaid ülesaneid, kuid mille kõrge tase veres põhjustav südame- veresoonkonna haigusi. Valgud – orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. Aminohapped- amino- karboksüülrühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast koosnevad molekulid, mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid.
õlid TRANS- o -liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. o tekib taimeõlide ja loomse rasva osalisel hürdogeenimisel (kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga) o -tööstuslikud molekulid, milles küllastumata rasvhapete kaksiksidemed on hüdrogeenimise teel muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu o tervisele kahjulikud - organismil raske seedida ning need jäävad vereringesse pikemaks ajaks. - suurem risk südame-veresoonkonna haigusteks o hüdrogeenimine muudab rasvhapete struktuuri, mis teeb need organismile raskesti seeditavaks o seal võib esineda kantserogeenseid ühendeid
Sp-hübridisatsioon - 2 hübriidset + 2 p orbitaali. ALKÜÜNID. Kolmikside C sigma C 5. Hüdrogeenimine- on vedelate õlide töötlemine kõrge rõhu ja temperatuuri juures vesinikuga. Sealjuures saavad küllastumata rasvhapetest küllastunud rasvhapped. Hüdratatsioon- veega ühildumine Dehüdratatsioon- veest eraldumine Dehüdrogeenimine- Hüdrogeenimise pöördprotsess e. Vesiniku ära võtmine Polümerisatsioon- küllastumata ühendite liitumisreaktsioon , mille tulemusena moodustub sama koostise, kuid suurema molekulimassiga aine. Kopolümerisatsioon- kui polümeeritakse mitme erineva monomeeri segu. Kondensatsioon- aine ülemineks gaasilisest olekust vedelasse (või tahkesse), liitumisreaktsioon, millega kaasneb mõne lihtsa aine nt. vee eraldumine. Vulkaniseerimine- pikad lineaarsed polümeeriahelad ühendatakse sillakestega omavahel
4)madal sulamistemperatuur 5)kõrge toiteväärtus 6)rääsub õhu käes omastab ebameeldiva maitse või lõhna selle vältimiseks kasutatakse antioksüdante. Rasva tähtsus : 1)energiaallikas 2)soojuse isolaator 3)rasva abil saab inimene teatud vitamiine 4)kaitseb põrutuste eest. Rasvade leidumine : Taimsed rasvad . hülge ja vaalarasv on vedelad. Loomsed rasvad on tahked. Kasutamine: määrdeainena, ravimid , seep . Vedelad rasvad muudetakse tahkeks hüdrogeenimise teel. Keemilised omadused: rasvad kui estrid hüdrolüüsuvad nii happelises kui aluselises keskkonnas. Seep On rasvhapete sool. C17H35COONa kus C17H35C on hüdrofoobne(vees mittelahustuv) ja OONa hüdrofiilne (vees lahustuv) osa Seebi saamine I meetod Rasv + NaOH/KOH = Seep + glütserooli jääk + leelise jääk + vesi. Tekkinud segu töödeldakse NaCl , et eraldada seep muudest ainetest, saadakse tuumseep. Tuumseep
Nad vajavad täiendavat puhastamist ehk rafineerimist. Ebameeldivate ühendite kõrvaldamiseks kasut. Erinevaid keemilisi ja füsikokeemilis meetodeid 5. Bensiini mõiste ja liigitus Bensiin on peamiselt nafta atmosfääridestillatsioonil saadav erineva struktuuriga süsivesinik vedel värvuseta segu, keemispiiridega 35...210*C, tihedusega 15*C juures 680...780 kg/m3 ja Qn= 43,1...45M2 MJ/kg. Bensiini toodetakse ka tahkekütuse termilise töötlemise ja hüdrogeenimise saadustest. Liigitus: Kasutusala, koostise ja omaduste järgi eristatakse: Mootoribensiinid, lennukibensiinid ja lahustibensiinid * Mootoribensiinid 1) mootorsõiduki bensiinid *suve-, talve- ja üleminekubensiinid 2) mittemootorsõiduki bensiinid *suve-, talve- ja üleminekubensiinid 3) väikemootoribensiinid * Lennukibensiinid * Lahustibensiinid Jne. 6. Väikemootorite bensiinid:
ksüleeni, H2S ja teisi väävliühendeid. hüdrogeenimisega või põlevkivi termilise lahustamisega. Kõik mineraalõlid annavad destilleerimisel järgmisi Koksitõrv Hüdrogeenimise või termilise lahustamise korral fraktsioone: eraldatakse õli vesinik-doonorite või lahustite või nende -Bensiin (gasoline) kt. 50-200°C See on tumepruun, tugeva spetsiifilise lõhnaga vedelik, kombinatsioonide abil. -Petrooleum 175-275°C mis sisaldab ~ 300 erinevat ühendit
17. Kirjeldage peamisi seaduspärasusi alkaanide füüsikalistes omadustes. 18. Küllastunud ja küllastumata süsivesinike keemilised omadused. Ennustage antud oksüdeerumis-, elimineerimis-, asendus- ja liitumisreaktsioonide saadusi. Selgitage antud elimineerimis-, asendus- ja liitumisreaktsioonide mehhanisme. Alifaatsed süsivesinikud jagunevad: küllastunud süsivesinikud ei sisalda kordseid sidemeid; küllastumata süsivesinikud sisaldavad kordseid sidemeid, mille hüdrogeenimise tulemusena saab neid muuta küllastunud süsivesinikeks. vt. Punkt 10!!! 19. Kirjutage alkeenide saamisreaktsioonid. Alkeene saadakse tööstuslikult alkaanide dehüdrogeenimisel: !Joonis(reaktsioonivõrrand)! Siin on tegemist tüüpilise elimineerimisreaktsiooniga, kus kaks naabersüsinike juures paiknevat rühma (aatomit) eemaldatakse molekulist nii, et tekib kaksikside. Laboratoorselt saadakse alkeene halogenoalkaanidest vesinikhalogeniidi elimineerimise teel: !!
4) Oksüdeerumine (vastavalt temperatuurile võivad tekkida nii dioolid kui aldehüüdid). 5) Hüdrogeenimine vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks side ja tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. CH3 -- C CH + H2 CH3 -- CH = CH2 CH3 -- CH = CH2 + H2 CH3 -- CH2 -- CH3 6) Dehüdrogeenimine hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib side. CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 4. Isomeeria · Lisaks ahela ja asendiisomeeriale on alkeenides ja tsüklilistes ühendites veel cis, transisomeeria. See tuleneb asendusrühmade erinevast asetusest kordse sideme või tsükli tasapinna suhtes. AREENID 1. Aromaatsed ühendid · Benseen üldvalem C6H6. Tsükliline
4) Oksüdeerumine (vastavalt temperatuurile võivad tekkida nii dioolid kui aldehüüdid). 5) Hüdrogeenimine vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks side ja tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. CH3 -- C CH + H2 CH3 -- CH = CH2 CH3 -- CH = CH2 + H2 CH3 -- CH2 -- CH3 6) Dehüdrogeenimine hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib side. CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 4. Isomeeria · Lisaks ahela ja asendiisomeeriale on alkeenides ja tsüklilistes ühendites veel cis, transisomeeria. See tuleneb asendusrühmade erinevast asetusest kordse sideme või tsükli tasapinna suhtes. AREENID 1. Aromaatsed ühendid · Benseen üldvalem C6H6. Tsükliline
4) Oksüdeerumine (vastavalt temperatuurile võivad tekkida nii dioolid kui aldehüüdid). 5) Hüdrogeenimine vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks side ja tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. CH3 -- C CH + H2 CH3 -- CH = CH2 CH3 -- CH = CH2 + H2 CH3 -- CH2 -- CH3 6) Dehüdrogeenimine hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib side. CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 4. Isomeeria · Lisaks ahela ja asendiisomeeriale on alkeenides ja tsüklilistes ühendites veel cis, transisomeeria. See tuleneb asendusrühmade erinevast asetusest kordse sideme või tsükli tasapinna suhtes. AREENID 1. Aromaatsed ühendid · Benseen üldvalem C6H6. Tsükliline
oksüdeeritud kõrvalsaadusi, võib see tekitada allergilisi reaktsioone, nagu ekseem, tundlikel inimestel. Rootsis läbiviidud katsed linalooli plaastritega näitasid, et 5-7% katsealustest isikutest olid allergilised linalooli oksüdeeritud vormi vastu. (Vikipeedia, 2013) Joonis 8. Linalooli joonvalem 2.2.6. Tsitronellool Tsitronellool ehk dihüdrogeraniool on looduslik atsükliline monoterpenoid. Seda saadakse geraniooli hüdrogeenimise teel. Tsitronellooli keemistemperatuur on 225oC ning see on vees osaliselt lahustuv. Tsitronellool on värvitu vedelik, mida on leitud tsitronella õlis ning see on levinud isomeer (Wikipedia, 2013). Selle molekulvalem on C10H19OH ning selle joonvalem on esitatud joonisel 9. Tsitronellooli kasutatakse seebis lõhnaainena. Tsitronellooli peaksid vältima inimesed, kellel on allergia parfüümide vastu, sest see võib tekitada mõnel inimesel ülitundlikuse. (Wikipedia, 2013) Joonis 9
annaabi.ee 
