Bioaktiivsed ained Ensüümid Ensüümid ehk fermendid on valgud, mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse. Mõned ensüümid ei vaja tegutsemiseks lisaaineid, teistel on aga aktiivsuskeskuse toimimise juures olulised ka ko-faktorid ja ko-ensüümid, milleks on sageli mineraalained ja vitamiinid. Ensüüme saame me endale sisse süüa ja ensüüme toodab ka meie keha ise. Kõige suuremas koguses, 50% ensüümidest toodetakse koos süljega, järgmisena tähtsuselt on võrdsed kõhunääre ehk pankreas ja meie soolestiku mikrofloora ehk peamiselt piimhappebakterid kumbki 25%.
kontsentratsioonist ei sõltu ensüüm on substraadiga küllastatud V = kcat[E]t = Vmax Sellisel juhul ei regulatsioon substraadi tasemel ei toimi Kontroll substraadi tasemel: produkti akumuleerumine Tasakaalulise reaktsiooni korral viib produkti akumuleerumine pärisuunalise reaktsiooni aeglustumiseni E + S ES EP E + P Tasakaal nihkub vasakule produkti akumuleerudes Tasakaal nihkub paremale produkti eemaldades Paljud ensüümid on inhibeeritavad oma produkti poolt võimalik inhibeerida ka pöördumatuid reaktsioone Reeglina on produkt konkurentseks inhibiitoriks glükoos-6- fosfaat on heksokinaasile konkurentseks inhibiitoriks: Glükoos + ATP Glükoos-6-fosfaat + ADP Konkurentne inhibiitor seostub ensüümile substraadiga võrreldes samasse kohta Kontroll tagasiside kaudu Vaatame lihtsat metabolismirada, mis ei sisalda hargnemiskohti:
Teravili Kala Aedvili Muna Puuvili Piim Toitained Makrotoitained: Mikrotoitained: Vesi Vitamiinid Süsivesikud Mineraalid Rasvad Valgud Toidu energeetiline väärtus ehk kalorisus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. Kõige kaloririkkam toit on rasvane toit. Ensüümid: · Inimorganismis on ligikaudu 2100 erinevat ensüümi. · Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise muutumatuks. Vitamiinid: · Vitamiine saadakse peamiselt toidust. · Vitamiinid osalevad koos ensüümidega ainevahetuses. Millest sõltub ainevahetus? · Kehamassist-mid väiksem seda kiirem · Vanus-mida noorem, seda kiirem · Keha temp.-mida madalam, seda aeglasem
Ensüümid (fermendid) on kõrgmolekulaarsed biokatalüsaatorid, millele on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus (näiteks: amülaas lõhustab ainult polüsahhariidid tärklist- reaktsioon Wohlgemuth). Nad kiirendavad reaktsioone, kuid ei võta nendest osa. Ensümaatilised reaktsioonid on 103 kuni 1017 korda kiiremad kui vastavad katalüüsimata reaktsioonid. Peaaegu kõik avastatud ensüümid on valgud (liht- või liitvalgud) või valgud koos kofaktoritega. Lihtensüümid- koosnevad aminohappejääkidest-lihtvalgud Liitensüümid- liitvalgud (valguosa- APOENSÜÜM ja mittevalkosa- KOFAKTOR Valkosa määrab ensüümi spetsiifilisuse, kofaktor stabiliseerib ensüümvalku. Kofaktoriks võivad olla: ioonid, anorgaanilised ühendid, madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid. Kofaktorite valdavama osa moodustavad koeensüümid. · Ensüümid on endogeensed bioaktiivsed ühendid
Aminohappeline järjestus on valgu esmane ehk primaarstruktuur. Aminohappe ahela keerdumisel spiraaliks või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekib valgu sekundaarstruktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed. Valkude struktuur võib muututda, näiteks kõrge temperatuuri korral. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad rakkudes toimvate keemiliste reaktsioonide kiirust. Kuna inimese temperatuur on keskmiselt 37 kraadi, kulub mõne keemilise reaktsiooni jaoks liiga kaua aega ja ensüümid kiirendavad seda. Näiteks kui panna klaasi tavalist majapidamissuhkurt, pidavat see seisma seal mitu aastat, kuid pärast vastavate ensüümide lisamist lõhustub see vaid mõne sekundiga. Iga reaktsiooni jaoks on kindel ensüüm mis just sellele reaktsioonile kaasa aitab, ensüümide tegevus on rakkudes kooskõlastatud. Kui temperatuur tõuseb, ensüümide aktiivsus suureneb teautud piirini. Valude ülesanded organismides:
toitaineid, üks vitamiin ei asenda teist vitamiini, nad pole rakkude ehituskomponendid, vitamiinide kestev tarvitamine liigsuurte kogustena on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulik ja nende toime ei avaldu ainult akuutsete haiguste vältimises, vaid nende oskuslik, argumenteeritud ja indiviidi omapära arvestav kasutamine omab ka väga olulist profülaktilist toimet mitmete (eriti krooniliste) haiguste suhtes. Peaaegu kõik avastatud ensüümid on valgud või valgud koos kofaktoritega. Ka mõnedel RNA-molekulidel on katalüütiline aktiivsus, kuid tavaliselt ei nimetata neid ensüümideks, vaid ribosüümideks. Ensüümid alandavad reaktsiooni aktivatsioonienergiat. Kuigi ensüüm võib reaktsiooni käigus muunduda, taastub ta reaktsiooni lõpuks endisele kujule ja võib katalüüsida järgmist reaktsiooni. Reaktsiooni lähtemolekulid (ensüümi
Bioloogiline oksüdatsioon inimkehas Hingamisahel Ksenobiootikumide biotransformatsioon Ensüümid Oksüdaasid: otse reaktsioon hapnikuga Monoksügenaasid: lülituvad hapnikuaatomi substraadimolekuli (CytP450) Dioksügenaasid: lülituvad hapnikumolekuli substraadimolekuli (Trüptofaani oksügenaas) Hüdroksüperoksüdaasid: lipiidide hüdro- või vesinikperoksiidi konversioon (peroksüdaas, katalaas) Dehüdrogenaasid: bio-oksüdatsiooni kesksed ensüümid Hingamisahel Roll: energia saamine (prootonite transport) Koostis: Ensüümid: dehüdrogenaasid ja tsütokroomid Koensüümid: NAD/NADH, FMN/FMNH2, cytbFe3+/cytbFe2+ (e liikumine paarist + paarini), Q Teised: FeS tsentrid prootonite transpordiks Mitchell's theory Redokspaaride tähtsus NAD/NADH, NADP/NADPH, FMN/FMNH2, CoQ/CoQH2, lipoaat/dihüdrolipoaat, dehüdroaskorbiinhape/askorbaat, tioolrühma vahendusel funktsioneerivad redokspaarid tsüstiin- tsüsteiin ja glütatioonsüsteem
nende hulgast VALKUDE JAGUNEMINE Koostise järgi: o Lihtvalgud ehk proteiinid, näiteks munavalge ja zelatiin o Liitvalgud ehk proteiidid, näiteks hemoglobiin Ruumilise ehituse järgi: o Fibrillaarvalgud vees lahustumatud ja kihilise ehitusega. Esinevad sidekoes, luudes, küüntes, karvades o Globulaarvalgud korrapäratu molekuliga, lahustuvad vees. Näiteks ensüümid, hormoonid, antikehad VALKUDE TÄHTSUS Vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks Peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega Osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi Osalevad paljude ühendite transpordis, Annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. VALGU FUNKTSIOONID Ensümaatiline e. katalüütiline ensüümid aitavad reguleerida biokeemilisi protsesse, kõik ensüümid on valgud
Bonux Koostises 5-15% anioonseid pindaktiivseid aineid 5% Mitte ioonseid pindoktiivseid aineid Fosfaadid,zeoliidid,ensüümid,lõhnaained.Butylphenyemet Hylpropional,linaool 0,5% fosfor Maaletooja:AbeStock. Ariel prozimz Koostises:15-30% hapnikul põhinevad valgendajad 5-15% Anioonsed pindaktiivsed ained 5%katioonsed pindaktiivsedained Mitteioonsed pind aktiivsed ained mitteioonsed ained Fosfonaadid polükarbonaadid seep,zeoliidi,fofaadid,optilised valgendajad ensüümid,lõhnained. Esindaja:AbeStock Tide absolute Koostises:5-15% anioonsed pindaktiivseid ained,fosfaadid 5% Katioonsed pindaktiivsed ained,hapnikud põhinevad valgendajad Polükarboksülaadid;optilised valgendajad. Ensüümid,lõhnained.Laimilõhnaline. Esindaja:AbeStock AS Bingo Universaalne pesupulber leotamiseks käsipesuks ja pooleautomaatsele pesumasinatele . Koostises:15-30% anioonsed pindaktiivsed aineid 15-30%fosfaadid.Lisaks ensüüme. Valmistaja:Hayat Kimya Senayi A.S Turkey Vanish
molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensüümid) kõik reaktsioonid on katalüütilised Katalüsaatorid kiirendavad keemilisi reaktsioone ilma nende tasakaaluolekut muutmata katalüsaatorid kiirendavad tasakaalu saabumist Rakkudes on katalüsaatoriteks valdavalt ensüümid valgud. Tänu unikaalsele ruumilisele struktuurile (valgud on perioodilised kristallid) on ensüümid: a) väga efektiivsed nad kiirendavad reaktsioone tuhandeid ja rohkem kordi, ja b) väga spetsiifilised tarvitseb substraadi molekulis muuta ainult ühe rühma asendit ja ensüüm ei tunnista muudetud molekuli enam substraadina Siiani eksisteerib ensüümide kõrge efektiivsuse ja spetsiifilisuse saladus pole
molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensüümid) kõik reaktsioonid on katalüütilised Katalüsaatorid kiirendavad keemilisi reaktsioone ilma nende tasakaaluolekut muutmata katalüsaatorid kiirendavad tasakaalu saabumist Rakkudes on katalüsaatoriteks valdavalt ensüümid valgud. Tänu unikaalsele ruumilisele struktuurile (valgud on perioodilised kristallid) on ensüümid: a) väga efektiivsed nad kiirendavad reaktsioone tuhandeid ja rohkem kordi, ja b) väga spetsiifilised tarvitseb substraadi molekulis muuta ainult ühe rühma asendit ja ensüüm ei tunnista muudetud molekuli enam substraadina Siiani eksisteerib ensüümide kõrge efektiivsuse ja spetsiifilisuse saladus pole
organismi ja kulutab meie ensüümitagavara. Vananedes pankrease võime ensüüme toota väheneb. Kui ensüümide tagavara lõpeb, siis me sureme. Ensüümide puudulikkus on põhjuseks paljudele kroonilistele haigustele nagu südamereuma, vähk, diabeet, rasvumine, allergiad, enneaegne vananemine, varajane surm jms. Miks me vajame ensüüme ? Ainult teatud ensüüm toimib teatud keemilises reaktsioonis, teatud molekulides, teatud pH-s ja teatud temperatuuril. Ühed ensüümid lõhustavad toitaineid väiksemateks molekulideks, teised ladustavad energiat hingamiseks, rakkude taastootmiseks, nägemiseks jne. Ensüüme vajatakse ka närvisüsteemis. Ensüümide puudulikkus mõjutab ohtlikult närvisüsteemi. Vahemere kultuurides on valdavalt levinud komme süüa põhisöögi alla ohtralt värsket salatit. See on kõhule hea just seepärast, et salatis olevad ensüümid aitavad kergendada seedimist. Seega söögem palju värskeid puu-ja aedvilju,
vabaneks energia. Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest Peamine n.-ö. ehitusmaterjal: · Rakuseinad, rakuplasma, rakuorganellid Ainete transport (hemoglobiin) punastes verelibledes ringlev valk, mis seob ja transpordib hapnikku Liigutamine (müofibrillid)- lihasrakus olev valguline kiud, võimaldab raku liikumise. Ensüümid (reaktsioonide kiirus ja toimumine) Rasvad (orgaaniline aine) Energiaallikad Ehitusmaterjal (rakumembraanid ja organellide membraanid) Rasvkude olulistes ,,ohupiirkondades" (silmamuna ümbrus, neerude ümbrus, kannarasv)- kaitseülesanne · Taimsed õlid · Loomsed rasvad Süsivesikud (orgaaniline aine) Peamine energeetiline ülesanne!
· Autofagosoomid, mis lagundavad vananenud organellid. Lüsosoomid Lüsosoomid on hüdrolüütilisi ensüüme sisaldavad membraanstruktuurid, kus toimub teatud orgaaniliste ainete lagundamine. Kui tegemist on rakku sisenenud võõra orgaanilise ainega, siis selle lagundamist kutsutakse heterofaagiaks. Sama raku vananenud osade lagunemise protsessi tuntakse autofaagia nime all. Lüsosoomide membraan lahutab ensüümid tsütoplasmast (pH 7,2), kuid lüsosomaalsete ensüümide pH optimum happelises keskkonnas kaitseb tsütoplasma komponente lagundamise eest ka juhul kui mingil põhjusel peaks toimuma leke. pH 7.2 juures lüsosomaalsed ensüümid praktiliselt ei tööta. Lüsosoomi membraan sisaldab endas transportvalke, mis võimaldavad lagundamise lõpp-produktidel lüsosoomidest lahkuda, et rakk nad eksotsüteeriks või kasutaks toiduks. Membraan sisaldab ka H+-pumpa, mis kasutab
Kuuma stress Teised rakuseinaga Raku seina polüsahhariidid ja ensüümid Ligniini biosüntees seotud proteiinid Tselluloos Hemitselluloos Pektiinid Ligniin Pektiini külg ahelad Tselluloosi EXP süntaas XTH β-glükosidaas Ksülosidaas Termotolerants Kasvu vähenemine Termotolerants
b) makroergilised ühendid 4. Kuidas põhjendate väidet: glükoneogenees ei ole glükolüüsi pöördprotsess? Kolm glükolüüsi etappi (1,3,10) on glükoneogeneesis asendatud 4 unikaalse reaktsiooniga: nende kaudu toimub regulatsioon; uued reaktsioonid toovad spontaansuse. 5. Iseloomustage glükogeeni järgmistest aspektidest: a) Molekuli monomeerne koostis ja molekuli ehitus? Glükogeen koosneb -D-Glükoosi monomeeridest. b) Millised ensüümid katalüüsivad glükogeeni hüdrolüüsi, milline on nende toimespetsiifika ja millised produktid tekivad? Glükogeeni hüdrolüüsi katalüüsivad ensüümid on amülaasid. Produktid: tekivad alfa amülaas dekstriinid, beeta amülaas maltoos ja glükoamülaas glükoos, lõpp-produktiks on vabad glükoosi molekulid. c) Milliste kudede rakkudes ja millises raku osas glükogeeni varu säilitatakse? Glükogeeni varu säilitatakse lihaste, maksarakkude tsütosoolis.
Hüdrofoobne ots kinnitub mustuse külge. Nii tõmbavad tensiidi molekulid mustuse pinnalt lahti ja viivad pesulahusesse. Protsessile aitab kaasa mehhaaniline töö. Detergendid On sünteetilised pindaktiivsed ained, mida kasutatakse peamiselt sünteetilistes pesemisainetes pesemis- ja puhastustoime parandajatena (näiteks pesu- või nõudepesuvahendites). Ensüümid : Ensüümid – peetakse keskkonnale ohutuks, kuid võivad sissehingamisel põhjustada allergiat. amülaas Tänapäeval on ensüümid müüdaval granuleeritud proteaas kujul, kus allergia oht on efektiivselt vähendatud. Et vältida probleeme ei tohi pesupulber sisaldada lipaas ensüüme tekitavaid mikroorganisme. Ensüümid pesupesemisvahendites eemaldavad rasked plekid. Nad on kergesti lagunevad ja võivad
2. Nimeta kõik asendamatud aminohapped. Vastus: Isoleutsiin(Ile), Leutsiin(Leu), Lüsiin(Lys), Metioniin(Met), Fenüülalaniin(Phe), Treoniin(Thr), Trüptofaan(Trp), Valiin(Val). 3. Nimeta valgu struktuurid. Vastus: Primaarstruktuur, sekundaarstruktuur, tertsiaalstruktuur, kvaternaarstruktuur. 4. Mis on denaturatsioon? Vastus: Nt kõrge temperatuuri toimel katkevad valgusisesed sidemed, valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuur laguneb ja aminohappe muutub sirgeks. 5. Mis on ensüümid ja mida nad teevad? Vastus: Ensüümid on valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. 6. Miks muudab ainete liialt aeglane lagundamine elu võimatuks? Vastus: Ainete liiga aeglane lagundamine muudab elu võimatuks, sest rakk vajab pidevalt juurde nii energiat kui ka toorainet. 7. Miks on vitamiinid meie toidus hädavajalikud? Vastus: Kuna mõni ensüüm on reaktsioonivõimeline alles siis, kui sellega on liitunud
pneumoniae, Eestis 1. -laktaamid (struktuuris - peptidoglükaan ei seondu vähe). 3. Ravimi influks läbi poriinide laktaamring) rakuseinaga, vaid väljub tõkestatud / aktiveeritakse autolüütilised bakterirakust. Võib aktiveerida ensüümid. autolüütilisi ensüüme > bakteri lüüs. 2. Tsefalosporiinid: sarnased penitsilliinidele, kuid 1) laiem toimespekter,
bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone, aga ka väliseid loomulikke anatoomilisi eripärasid. Östrogeene leidub enamiku selgroogsete emasloomade ja mõnede emaste putukate rakkudes. Östrogeeni valem C18H22O2 Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist. Ensüümid on valdavalt valgud, kuid tuntakse ka mõningaid katalüütilisi RNA molekule, mida nimetatakse aga sageli ensüümide asemel ribosüümideks. Valgulised ensüümid koosnevad aminohappejääkidest ja nende süntees on allutatud geneetilisele kontrollile. Ensüümidele on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus. Valdav enamik taimede, loomaliikide, bakterite, viiruste ja protistide füsioloogilistest nähtustest on allutatud ensümaatilisele kontrollile. Aminohapped on “ehitusblokkideks” proteiinidele ning lihaskoele. Kõik füüsilised protsessid, mis spordiga seotud (energia kulutamine,
Toiduained on inimtoiduks mõeldud taimse või loomse päritoluga ained. · Toitained on toidu koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat. · Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel. · Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumata. · Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mis ensüümide koostises osalevad ainevahetuses. Põhiliseks vitamiinide allikaks on inimesele toit. · Organismi ainevahetuse kiirus sõltub mitmetest teguritest, näiteks vanusest, keha temperatuurist, toitainete hulgast, ensüümide aktiivsusest,
3) Proensüümid (sümogeenid) ja isoensüümid (isosüümid) mõisted, nende roll katalüüsi regulatsioonis. Proensüümid e sümogeenid valkude inaktiivsed prekursorid, mille proteolüütilise lõikamise tulemusel saadakse aktiivne valk. Aktiveerivad järgmisi valke. Näiteks vere hüübimine. Isosüümid e isoensüümid ensüümi vormid, mis katalüüsivad sama reaktsioone, kuid erinevaid üksteisest nii struktuuri kui katalüütiliste parameetrite poolest. 4) Allosteerilised ensüümid - mõiste, bioloogiline roll. Regulatoorse tsentri mõiste molekulaarne sisu. Allosteerilise regulatsiooni mudelid; aktiveerimine ja inhibeerimine. Allosteeriliste ensüümide kineetilised kõverad (v versus S). Allosteerilised ensüümid e regulatoorsed ensüümid ensüümid, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide, nn allosteeriliste efektorite, pöörduva, mittekovalentse sidumise kaudu. Molekuli konformatsioon muutub efektori sidumise tulemusel.
TOIDULIPIIDID Vajadus 70-100 g/ööp 25 - 30 % toiduenergiast Vajadust mõjutab · iga · sugu · tegevuse iseloom · klimaatilised tingimused *Loomsed *Taimsed NB! Rasvlahustuvad vitamiinid A D E K TOIDULIPIIDIDE HÜDROLÜÜS · RASVADE HÜDROLÜÜS LIPAAS - pankrease sekreedis sisalduv, toidurasvade hüdrolüüsi katalüüsiv ensüüm. · FOSFOLIPIIDIDE HÜDROLÜÜS FOSFOLIPAASID (PL)- pankrease sekreedis sisalduvad, fosfolipiidide hüdrolüüsi katalüüsivad ensüümid. LIPOGENEES LIPOLÜÜS - rasvade hüdrolüütiline lagundamine LIPOGENEES - eeskätt uute rasvhapete süntees Loomadel toimub aktiivselt rasvkoe-, piimanäärme- ja maksarakkude tsütoplasmas, taimedel - kloroplastides. RASVHAPETE SÜNTEESI LÄHTEAINED · Atsetüül-KoA CH3CO~SkoA - süsinikuallikad · HC03-(C02) · NADPH+H+ - redutseerija · ATP - energiakandja · Rasvhapete süntaas - multiensüümkompleks
· Primaarstruktuur- aminohappeline järjestus ( o-o-o-o-o- ) · Sekundaarstruktuur- valguahel keerdunud spiraaliks ehk heeliksiks/ kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel ehk 2 valguahelat omavahel ühinenud. Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. (juuksed, küüned, ämblikuniit, siid) · Tertsiaarstruktuur- enamasti keraja kujuga, nim gloobuliks. (osad ensüümid, munavalk, antikehad · Kvaternaarstruktuur- mitu erinevat gloobulit põimunud. (peaaegu kõik ensüümid) Denaturatsioon ja renaturatsioon: · Denaturatsioon- valk kaotab ära oma struktuurid kuni primaarstruktuurini, kõrgemalt madalamale. Tegurid: kõrge temp, mehhaaniline kloppimine, happeline keskkond.
1. Probleemi püstitamine 2. Hüpoteeside esitamine 3. Uuringu kavandamine 4. Katse tegemine 5. Katse tulemused 6. Tulemuste analüüsimine 7. Järelduste tegemine 8. Tulemuste avaldamine Valgud •Ühed tähtsamad ained toitudes. Valke peaks sööma kõige rohkem. Nt. Muna, kala, liha, piimatooted, oad, kaunviljad, teraviljad. 1. Valgud reguleerivad biokeemilisi reaktsioone •Osa valkudest on ensüümid. •Ensüümid reguleerivad kõiki üldtähtsaid protsesse organismis: rakkude kujunemine, hormoonide töö, seedimine jne. •Ensüümid toimivad katalüsaatoritena. Enamus ensüüme on katalüsaatorid. Katalüsaator kiirendab reaktsiooni kiirust. 2. Valgud kui organismi ehituskivid. 3. Valkude tähtsus raku tasandil. •ainete transport (nt. Hemoglobiin) •kaitse – antikehad ja valged verelibled Aminohapped •Kõik valgud koosnevad aminohapetest
1. Mis on toiduained ja toitained, allikas, milleks vaja? Toiduainete(taimsed,loomsed) koostisosad on toitained. Toitained-Mikro(vitamiinid, mineraalained) Makro (süsivesikud,rasvad,valgud,vesi) Toidust saame kasvamiseks ja kudede uuendamiseks vajalikud ained ning ka energia. 2. Mis on ensüümid? Mis tähtsus on inimese organismis ensüümidel? ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad keemiliste reaktsioonida toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. ensüümid reguleerivad kogu organismi elutalitlust, nende abil organismide kasv, arenemine, liikumine ja toimuvad eluprotsessid. Seedimine. 3. Vitamiinid: rasvalahustuvad ja vesilahustuvad, allikad, milleks vaja? R: VitamiinA(kalad,rasvased piimatooted,maks)-nägemiseks, naha,luude,limaskestade normaalseks arenguks.D(kalarasv, pärm,maks)-Ainevahetuseks.E(Taimsed toiduõlid, pähklid, õlirikkad seemned)
ensüümid Daisy Janisoo 9.a klass AKG Mis need on? Eriliste omadustega valgud; katalüüsivad biokeemilisi reaktsioone; ei tööta ilma vitamiinita; nende osavõtul toimvad inim- organismis kõik muutused. ensüümid jagunevad Lihtensüümideks; liitensüümideks. Millest sõltub ensüümide toime? Lähteühendite hulgast; organismi temperatuurist; keskkonna happelisusest; keskkonna aluselisusest. ensüümide struktuur Aktiivtsenter; üld valguline osa. viited http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/ensuumid_evelin.htm Bioloogia õpik 9.klassile, lk 51 http://www.slideshare.net/helina20/org-h-valgud TÄNAN KUULAMAST!
Kordamisküsimused Ensüüm kui valk: valgu struktuur, aminohapped, mittekovalentsed interaktsioonid, vesilahused ja unikaalsed vee omadused. Valgu funktsioneerimise tagab tema struktuur. Ensüüm kui katalüsaator: keemiline reaktsioon, termodünaamika, kineetika, katalüüs, mehhanism, ensüümide kasutamine tööstuses. Ensüüm kui bioloogiline katalüsaator: sidustatud reaktsioonid, bioenergeetika, metabolism, regulatsioon, klassifikatsioon ja nomenklatuur. Ensüümid on organismide tööhobused. 1) Ensüümkatalüüsi põhimõisted ja printsiibid + Ensüümkatalüüsi peamised tunnus- jooned. · Ensüümkatalüüs põhineb rangelt füüsikalistel ja keemilistel vastasmõjudel. · Kõik ensüümid on evolutsioonilise arengu produktid ja kujunenud selliseks, nagu me neid täna näeme, evolutsiooni ja loodusliku valiku tulemusel. Substraat seostub ensüümi aktiivtsentrisse, mis võtab enda alla tavaliselt vähem kui 5% ensüümi pinnast
Endokriinsed rakud, produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine: toitained peavad olema lõplikult lõhustunud e) motoorne funktsioon: toitainete edasi transport piki seedekulglat; söögitoru-magu-peensool Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused: a) kindel temp +37 b) teatud kindel pH SEEDIMINE SUUÕÕNES Suuõõnes toimub toidu peenestamine, süljega niisutamine ja sülje koostises olevad ensüümid algatavad ka toitainete lõhustamise. Peenestamine toimub hammaste abil, neid on täiskasvanul 32, lapsel sõltuvalt vanusest. Toidu niisutamine ja lõhustamine toimub sülje mõjul ja süljenäärmed jagunevad suurteks ning väikesteks süljenäärmeteks. Väikesed süljenäärmed asuvad põskede limaskestas, pehmes suulaes ja keelel. Keele süljenäärmeid kutsutakse Ebneri näärmeteks. Sülje hulk, koostis ja omadused: Sülje kogus võib varieeruda, 0.5-2 liitrit. Sülje hulk ja
· Ainevahetuses osalevad: 1) Seedeelundkond 2) Hingamiselundkond 3) Erituselundkond 4) Ringeelundkond (veri) · Ainevahetus toimub kolmes järgus: 1) Söömine, seedimine, imendumine. 2) Keemilised muutused rakkudes. 3) Lõppjääkide väljumine organismist. · Ainevahetuse reaktsioone reguleerivad ENSÜÜMID. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, kuid jäävad ise sealjuures muutumatuks. · Ainevahetusreaktsioonid jaotuvad kahte rühma: 1) Lõhustuvad reaktsioonid e. lõhustumised. 2) Ehituslikud reaktsioonid e. sünteesivad reaktsioonid. · Seedimine on seedekulglas toimuv suurte toidumolekulide lõhustamine väikesteks kolekulideks.
*stereokeemiline spetsif E muundab vaid ühte stereoisomeeri (L-aminohappe oksüdaas toimib vaid L- aminohappele) *sidemespetsif sahharaas lõhustab vaid glükoosi ja fruktoosi vahelist glükosiidsidet sahharoosis *rühmaspetsiifilisus nii pepsiin kui ka trüpsiin hõdrolüüsivad peptiidsidemeid - reaktsioonispetsiifilisus erinevad ensüümid katalüüsivad erinavaid reaktsioonitüüpe (hüdralaasid katal hüdrolüüsi, ligaasid aga sünteesi) või E-d muundavad ühte ja sama substraati erinevalt (histidiini dekarboksülaas muundab histidiini histamiiniks, histidaas aga urokaiinhappeks) · katalüütilise aktiivsuse reguleeritavus · ülikõrge efektiivsus füsioloogilises kkonnas ja madalal temperatuuril · kompartmentalisatsioon ruumiline jaotus · süntees geneetilise kontrolli all
oksüdatsiooniprotsesse, sidrunhappe sünteesi luudes, veres, neerudes jm. Rohkem vajavad D-vitamiini lapsed, noored, rasedad ja imetajad- inimese puhul u 500 RÜ päevas, täiskasvanud vajavad vähem või üldse mitte. Ensüümid: mõiste, biokatalüütiline protsess. Katalüütiliselt aktiivsed valgud, mille vahendusel toimuvad biokatalüütilised protsessid. Iseloomulik aktiivsus esineb seoses elusraku struktuuriga. Ensüümid kiirendavad reaktsioone ja hoiavad neid käigus. Ensüümid toimivad vastavad keskkonnad ja tingimustes (pH, temperatuur). Biokatalüüs on üldisema katalüüsinähtuse alaliik. Katalüüs muudab keemiliste reaktsioonide kiirust, kuid ei muuda reaktsioonide tasakaaluolekut ega võimalda reaktsioone, mis ilma katalüüsita ei toimu. Katalüsaator võtab reaktsioonist osa, kuid taastub protsessi lõppedes (kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt). Madalatel temperatuuridel reaktsioonikiiruste tõus suur.
Valdkondadeks on kloonimine (nii paljundamise kui ravi eesmärgil), keskkonna puhastamine, isikute tuvastamine, transgeensete organismide ehk GMOde loomine ning haiguste geeniteraapia. Kasutatakse peamiselt baktereid ja seeni, vähem taimi ja loomi. Organisme kasutatakse mitmesuguste ainete tootmiseks. Paljusid bakter- ja seentüvesid kasutatakse toiduainetööstuses, nad toodavad mitmesugusel eesmärgil vajalikke ensüüme (toiduainetel parandatakse lõhna- ja värviomadusi, juustu tootmine, ensüümid piima valgendamiseks, õlu selgeks muutmine). Funktsionaalne toit on toit, mille komponendid mõjuvad inimese organismile positiivselt (parandavad seedimist, ajutegevust, reumat, hoiavad ära astmat, vähendavad kolesteroolitaset organismis; tervisemunad, müslid). Ravimitööstuses toodetakse antibiootikume (penitsiliin, tetratsükliin, kanariitsiin, migreenirohud, parkinsoni tõve ravimid). Pesu- ja puhastusvahendid kasutavad bakteritest
· Seeni kasutatakse bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurtite vastu. · Kukeseened ja kuuseriisikad sisaldavad A- vitamiini. · Punapuravikud, kasepuravikud ja pilvikud sisaldavad B- vitamiini. · Kivipuravikud, külmaseened ja sampinjonid sisaldavad C- vitamiini. · Kübarseentes on PP(nikotiinhape) ja D vitamiinid. · Makroseente niidistikest saadakse väärtuslikke toiduvalke. · Seente ensüümid on võimelised lõhustama orgaanilisi ühendeid(valke, rasvu, süsivesikuid) ja soodustama toidu paremat omastamist. · Sampinjonidest saadud ensüümid lõhustavad kuni 96,9% valku kaseiini. · Suurest sirmikust eraldatud ensüümid lõhustavad 76,7% rasvadest. · Marja- ja puuviljamahlade kääritamiseks kasutatakse pärmi tüvesid. · Loomakasvatuses kasutatakse söödalisandina hüdrolüüsitud pärme, mis on rikastatud D2 vitamiiniga.
Valkude struktuurid, selgitus ja näited Esimest järku struktuur primaarstr. on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit Kolmandat järku struktuur tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul kägardub kokku 1) kerajas ehk gloobul, nt ensüümid, vereplasma valgud, munavalge valge 2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekulist, nt hemoglobiin, hoiab koos raua ioon Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur Renaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastamine Valkude ülesanded ja näited 1) Ensüümid
vesiniksidemega. Tertsiaalstruktuur: keraja kujuga gloobul, nt. antikehad, ensüümid. Kvarternaarstruktuur: koosneb mitmest gloobulist, nt. hemoglobiin. Denaturatsioon valgustruktuuride lõhkumine/hävitamine, nt. muna vahustamisel/praadimisel: võib toimuda mehaanilisel teel, kõrge temperatuuriga, geneetilisel teel, kiirguse toimel. Toimub sekundaarses, kertsiaarses ja kvarternaarses struktuuris. Renaturatsioon valgustruktuuride taastamine Valkude ülesanded: Ensümaatiline ensüümid kiirendavad keemilist reaktsiooni; nt. suus hakkab amülaas lõhustama tärklist. Struktuurne. Transport hemoglobiin. Regulatoorne hormoonid. Retseptoorne retseptorvalgud. Liikumisfunktsioon. Varuaine muna piim. Kaitse antikeha, fibrill (vere hüübimine). Energeetiline. Nukleiinhapped: DNA desoksüribonukleiinhape, RNA ribonukleiinhape. Mõlemad koosnevad nukleotiididest, moodustavad ahelaid, iga nukeotiid koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm,
Piimast juustu toormena............................................................................................. 4 Piima eeltööstus......................................................................................................... 5 Juustutootmise põhifaasid.......................................................................................... 6 Kontsentreerimine...................................................................................................... 8 Mikroobid, ensüümid ja käärimine............................................................................11 Juuretis..................................................................................................................... 15 Valmimine................................................................................................................. 17 Kokkuvõtte................................................................................................................ 19 Kasutatud kirjandus..
ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning, mille lõplikul lahustamisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Makroaine e. vesi, valk, süsivesikud ja toidurasvad · Mikrotoitained e. vitamiinid ja mineraalid *toidu energeeriline väärtus e. kalorlus ongi energia hlk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. Ensüümidest · ensüüme on vaja paljude keemiliste reaktsioonide toimumiseks · ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumist, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Inimorganismis on ligikaudu 2100 erinevat ensüümi Vitamiinid · vitamiinid on orgaanilised ühendid mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks Millest sõltub aine vahetuse kiirus? · kehamassist, mida väiksem on tema kehamass seda intensiivsem on tema ainevahetus
.........................................................................................7 1.4. Valkude keemilised omadused.........................................................................................7 2. Valkude ülesanded.................................................................................................................. 9 2.1. Loomsete valkude ülesanded........................................................................................... 9 3. Ensüümid.............................................................................................................................. 11 3.1. Ensüümid töös................................................................................................................11 4. Valgud igapäevaelus ja toidus...............................................................................................13 4.1. Täis- ja väheväärtuslik toiduvalk.......................................................
Tensiidide otstarve on vee pindpinevuse vähendamine. Tavalises pesupulbris leidub tensiide ca 9%. Tensiidid võivad olla sünteetilised (naftakeemilist päritolu) või taimse päritoluga. Nende laguproduktid võivad olla mürgised kaladele ja veetaimedele. Pleegitusained on desinfitseerivad plekieemaldusained, mis mõjuvad temperatuuri-vahemikus 50-80 °C. Nendeks on peroksiidid, hüpokloriidid, perboraadid - kokku kuni 25% pesupulbri massist. Ensüümid eemaldavad tärklise ja valguplekke, kannatavad kuni 60-kraadilist temperatuuri. Tundlikel inimestel võivad ensüümid olla allergia tekitajaks, ent looduslike ühenditena pole nad keskkonnale kahjulikud. Optilised kirgastusained on sünteetilised orgaanilised ühendid, mis ei tee pesu puhtamaks, kuid muutes ultraviolettkiirguse nähtavaks valguseks, lasevad nad pesul paista kirkamana. Üldiselt on nende kogus 0.3% pesupulbri koostisest. Enamasti ei lagune kirgastusained looduses ja võivad
läbi soole hattude verre 18)maks-maks toodab sappi,mis koguneb põietaolisesse sapipõide, maks kaalub 1,5kg ja maks paikneb mao kõrval, paremal pool ülakõhus. 19)kõhunääre-Kõhunääre paikneb mao alumise osa taga ja on 10-15 cm pikkune. Kõhunääre eritab ööpäevas kuni1,5 m nõret. Kõhunääre on oluline 1) neutraliseerib toidumassi peensooles 2) sisaldab ensüüme, mis lõhustavad kõikki toitaineid 20)insuliin- on diapeetikute haigus II VÕRDLE 1) Ensüümid / vitamiinid 2)Piimahambad / jäävhambad 3)taimsed / loomsed toiduained 4)makrotoitained / mikrotoitained III NIMETA 1)Loomseid ja taimseid toiduaineid Loomsed- Liha ,kala, munad,piim jne) Taimsed- Teravili, puuviljad, taimeõli jne. 2)Mikrotoitained ja makrotoitained Mikrotoitained-Vitamiinid ja mineraale. Makrotoitained-vett, valke, süsivesikuid ja toidurasvu. 3)Veeslahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid Veeslahustavad vitamiinid: närvisüsteem B x B(1)...
Ümarusside toitumine Ümarussid toituvad vetikatest,bakteritest, taimejuurtest ja teistest loomadest. Inimese parasiidid - inimese verest ja kudedest (kõõrpea). Mullaümarussid toituvad peamiselt baktereist, seeneniitidest ja kõdust, röövümarussid ja parasiidid tükeldav saaki või imevad kehamahlu. Ümarusside seedeelundkond algab keha eesotsas paikneva suuga ning lõpeb keha tagaotsas avaneva pärakuga. Kogu keha on jaotatav kolme ossa, eesosas paikneb eessool, keskosas kesksool ja sabaosas pärasool. Eessool jaguneb suuõõneks ja söögitoruks, mõlemat kokku võib nimetada ka neeluks. Suuõõnes paiknevad paljudel liikumatud jätked ning liikuvad hambad. Kesksoole sein koosneb ainsast rakukihist, selle tagaosa läheb üle pärasooleks. Söögitorus paiknevad näärmed, mis toodavad seedimiseks vajalikke esnüüme. Ensüümid on erilised valgud, mida leidub kõikides loomades ning mille mõjul toimuvad kõik keemilised reakstsioonid organismis. Seed...
Ensüümid: Ensüümid on spetsiifilise toimega liht- või liitvalgud, mis organismi omastel tingimustel viivad läbi biokeemilisi reaktsioone. Ensüümidel kahelaadsed omadused: Ensüümide valkudele omased omadused: kõrgmolekulaarsus, denatureeruvus, bioloogiline aktiivsus, spetsiifilisus jne Ensüümide katalüsaatoritele omased omadused: muudavad reaktsiooni kiirust (valdavalt kiirendavad), taastuvad reaktsiooni lõppedes, nende hulk on enamvähem püsiv Ensüümide eriomadused: 1) Ensüümid on katalüsaatorid 2) Iseloomustab spetsiifilisus: a) suurem [üks ensüüm-ük reaktsioon] b) väiksem [seedeensüüm- pole eraldi ensüüme nt vorsti jne jaoks] 3) Kõrge molekulaarne aktiivsus (ajaühikus väga palju reaktsiooniakte) 4) Toime on koordineeritud ja süntees kontrollitav Ensüümide jaotus: 1) Lihtensüümid: ainult valguline koostis 2) Liitensüümid: lisandub mittevalguline osa a)anorgaaniline (metall- Zn, Fe, Cu) b)orgaaniline (vitamiin)
Karboksüülhapete derivaadid (teatud ühendist tuletatud), mis sisaldab funktsionaalsete rühmadena nii amino (-NH2) kui karboksüül (-COOH) rühmi. Looduses ca 300, inimesed 60. Inimeses esinevad aminohapped vabalt, peptiidides ja valkudes esinevas α-aminohapetena, põhiaminohapped. Aminohapetes on α-süsinik ja neli asendajat: karboksüülrühm, α-süsinik, α- aminorühm, kõrvalahel (R). Kõik on L-isomeerid (aminohape asub vasakul), sest ensüümid lülitavad polüpeptiidahelasse vaid L-aminohappeid. 15) Aminohapete hiraalsus: Hiraalse ehk asümeetrilise tsenri moodustab α-süsinik. Kõik asümeetrilised aminohapped on optiliselt aktiivsed. 16) Inimkeha aminohapete jaotamine: Proteinogeensed aminohapped – valkude ehitusüksuseks, igale aminohappele vastab geneetilises koodis vähemalt üks koodon. Inimorganismis 20, erinevad üksteiseest R- grupi poolest.
TÖÖ 3.2 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, nad seedivad näiteks toiduvalke. Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs)
tekkinud lõhustamise käigus aminohapped, lõpuni lõhustatud happed, peptiidid valgud, mis ei ole veel ühe aminohappeni väljalõhustatud tr-ni, rasvhapped ja monoglütseriidid glütserool. Ka soolde jõudnud HCl ja sapp. Need toidu hüdrolüsaadid aminohapped, rasvhapped, monoglütseriidid vabastavad peensoole limaskestas hormooni nimega koletsüstokiniin ehk CCK. See läheb verre, vere kaudu jõuab pankreasele ja koletsüstokiniin vabastab just ensüümid pankrease näärmerakkudes. Sekretiin vabastab vee, pestakse ensüümid välja????? Koletsüstokiniinin on veel toimeid: teine toime on kutsuda esile sapipõie kontraktsioon sapipõis tõmbub kokku, sulgur lõõgastus, sapp paisatakse välja, seedimise ajal vaja lipiidide lõhustamiseks; kolmas koletsüstokiniini toime üks küllastustunnet tekitavatest hormoonidest stimuleerib uitnärvi sensoorseid ehk tunderetseptoreid ja uitnärvi
ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4. Mõisted kromosoom, geen, genoom. Vastus: Kromosoom - terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. (24 kromosoomiga on võimalik inimene ära kirjeldada(22keha+2sugu)) geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. 5. Matriitssünteesid (nende toimumise koht rakus, aeg, läbiviivad ensüümid, mis on info ülekandel aluseks): ◦ replikatsioon; ◦ transkriptsioon; ◦ translatsioon. Vastus: Matriitssünteesid on sünteesid, mis toimuvad olemasoleva ahela alusel. Replikatsioon – ehk DNA kahekordistumine. Toimub DNAs (mitmes kohas korraga), kestab umbes 8 tundi, läbi viivad ensüümid on DNA-helikaas ja DNA-polümeraas, ülekandel on aluseks klomplementaarsus. transkriptsioon; - ehk RNA süntees DNA põhjal. Toimub tuumas. Aeg: enne valgu sünteesi
). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4. Mõisted kromosoom - terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. (24 kromosoomiga on võimalik inimene ära kirjeldada(22keha+2sugu)) geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. 5.Matriitssünteesid (nende toimumise koht rakus, aeg, läbiviivad ensüümid, mis on info ülekandel aluseks): Matriitssünteesid on sünteesid, mis toimuvad olemasoleva ahela alusel. Replikatsioon – ehk DNA kahekordistumine. Toimub DNAs (mitmes kohas korraga), kestab umbes 8 tundi, läbi viivad ensüümid on DNA-helikaas ja DNA-polümeraas, ülekandel on aluseks klomplementaarsus. transkriptsioon; - ehk RNA süntees DNA põhjal. Toimub tuumas. Aeg: enne valgu sünteesi. Läbi viib RNA-polümeraas. Ülekande aluseks on komplementaarsus.
1. Ainevahetus (mõisted, etapid, toiduained ja toitained ning nende liigitus. Ensüümid, ainevahetuse kiirus) Toitained jagunevad mikro- ja makrotoitaineteks. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumata. Ainevahetuse kiirus sõltub näiteks kehamassist. Mida väiksem on kehamass, seda kiirem on ainevahetus. Veel mõjutavad ainevahetust vanus, keha temperatuur jne. Ainevahetus kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Ainevahetuse etapid :
3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Teooria Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides, mille tulemusel tekivad madalama molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Erinevad proteolüütilised ensüümid omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised aga toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Vastavalt sellele, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo-ja eksopeptidaase. Optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi, milles ensüüm toimib, eristatakse hapusid (pH 2,5),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
