üksiksidemetaga. 2)Mis on nomeklatuur? On aine ja struktuuri siduv reeglite kogum. 3)Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrgel temperatuuril. 4)Kuidas alkaanid mõjutavad inimese tervist? Alkaanidel on tugev narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale võivad alkaanid toimida ärritavalt. Tahked alkaanid on ohutud, sest ei tungi organismi. 5)Selgita: hüdrofoobne ja hüdrofiilne aine. Hüdrofoobne-Puudub vastastikmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofiilne-Esineb vastastikmõju veega, märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. 6)Alkaanide üldvalem ja tunnuse lõpp 7)Kuidas nimetatakse alkaanidest tuletatud rühma? Nimeta rühma tunnuse lõpp. Asendusrühmad ehk alküülrühmad. Tunnuselõpp üül.
Uurimistöö Pavel Smirnov ja Vladislav Virtonen 10. klass 2017 Sisukord ● Hüpotees ● Uurimisküsimus ● Töö eesmärgid ● Mõisted ● Töökäik ● Fotod ● Järeldused Uurimusküsimus Kas toiduvärv lahustub vees paremini kui toiduõli? Hüpotees Toiduvärv lahustub vees paremini, kui taimeõli, seega on toiduvärv hüdrofiilne, aga taimeõli on hüdrofoobne. Töö eesmärgid: ● Uurida erinevate ainete segunemist ● Selgitada mõisteid: hüdrofoobsus ja hüdrofiilsus Mõisted: ● Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. Selline aine ei märgu ega lahustu vees ega saa moodustada vesiniksidemeid ➢ Hüdrofoobsed ained on näiteks paljud metallid ja teatud orgaanilised ained ➢ Hüdrofoobsed ained on õlid ja rasvad. ● Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime
Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Ülesanded organismis: Energeetiline – 1 gramm 38,9 kJ Ehituslik – biomembraanide koostises Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes, viljades Kaitse – kaitseb siseelundeid, halb soojusjuht Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele K, A, D, E, F ja mürkide talletuskoht Pruun rasvkude – talveunes olevate loomade energiaallikas Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad
Detergendid Detergendid · Detergendid- pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teatud määral vees. · Detergent (lad keeles) ära või puhtaks pühkima · Praktilises keeles nimetatakse detergentideks pesemistoimet omavaid rasvahapete sooli · Sellistel sooladel on pikk C-ahel (hüdrofoobne) ja vett armastav (hüdrofiilne) soola osa Detergendid · Detergendid vees moodustavad kolloidlahuse · Süsinikahelate osa hüdrofoobne hoiab veest eemale ja hüdrofiilne osa on kontaktis veega ja seetõttu tekivad sellised kolloidosakesed Detergendid (seep) · Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep. · Kuid seebil, kui pesuvahendil on puudusi: karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid toimub reaktsioon kareda veega: 2RCOONa + Ca(HCO3)2->(RCOO)2Ca+2NaHCO3 Seetõttu ei lahustu seebid hästi karedas vees ja ka seebikulu on suurem ning sadenenud sool jääb riidekiudude pinnal Detergendid (seep) · Seep hüdrolüüsub:
sanitaarruumid Ohutustehnika: kaitsekindad, alates pH 2st respiraator, pinnad loputada, vajadusel neutraliseerida, tuulutada NB! Ohud: võib kahjustada emailitud, kroomitud, nikeldatud pindu, vuugivahesid. TAGASI SISUKORDA EELMINE TENSIIDID Puhastusainete põhikomponendid Tensiidide üks ots on hüdrofiilne (vett-tõrjuv), teine hüdrofoobne (veelembeline) Tensiididel e. pindaktiivsetel ainetel on kolm ülesannet: - alandavad vee pindpinevust - aitavad mustust eemaldada st on "vahelüliks" mustuse ja vee vahel - takistavad mustuse tagasisadestumist pinnale TAGASI SISUKORDA EELMINE TENSIIDID Alandavad vee pindpinevust. Tensiidid kinnituvad vee pinnale
Membraanide struktuuri lühiiseloomustus Rakumembraan koosneb lipiitidest, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne lõpposa. Tänu oma sellele ehitusele lipiidid sattudes vette muutuvad liposoomiks- lipiidide struktuur vees: lipiidid moodustava kaksikkihti, kusjuures iga kihi lipiitide (hüdrofiilsed) pead on pööratud vee poole ja (hüdrofoobsed) saabad on pööratud kihi sisse poole (üksteisele vastu), kus ei ole vett. Selline struktuur on väga stabiilne ja kord vesikekskkonnas tekkinud ei lagune enam. Membraanis olevad lipiidid võivad vahetada koha, pöörata enda ümber
metallic ioonidest rasvhapete soolad. Seega kulub palju seepi vee pehmendamiseks ja peale selle sadenevad lahustunud soolad kangale. Nendest probleemidest vabanemiseks on sünteetilistes pesuainetes detergentides kasutusele võetud rasvhappe asemel väävelhape, poolestrite soolad. Anioonaktiivsete pesuainete kõrval on hakatud kasutama ka katioonaktiivseid ja mitte ionigeenseid. Kõigi detergentide pesemise põhimõte on sama, aine koosneb kahest poolest hüdrofoobne ja hüdrofiilne. Vett mittearmastav ehk hüdrofoobne osa molekulist seostub mustusega, mis vees ei lahustu ja teine detergendi molekuli pool, mis on hüdrofiilne viib mustusest ja pesuainest moodustuse lahusesse. Pesupulbrid sisaldavad otseselt pesevat pindaktiivset ainet umbes 10 %, ülejäänud osa moodustavad lõhnaine, täiteaine, vahtu reguleerivad ained ja valgendavad ained. Detergendi saamine Rasv + Alus = Seep + Glütserool + vesi + leelisejääk
paranevad vee niisutus- ja puhastusomadused, eemaldavad ja lõhestavad mustust, takistavad mustusel kinnituda tagasi pinnale Tensiidid jaotatakse sünteetilisteks ja looduslikeks. Tensiidide osakese (molekuli) üks ots on hüdrofiilne (veelembeline) ja teine ots hüdrofoobne (vett-tõrjuv). Hüdrofiilne ots kinnitub vee pinnale vee molekuli külge. Hüdrofoobne ots kinnitub mustuse külge. Nii tõmbavad tensiidi molekulid mustuse pinnalt lahti ja viivad pesulahusesse. Protsessile aitab kaasa mehhaaniline töö. Detergendid On sünteetilised pindaktiivsed ained, mida kasutatakse peamiselt sünteetilistes
Tootmine: Aastal 2009 toodeti maailmas 720 000 tonni metaanhapet. Kaubanduses esineb enamjaolt 85–99% lahuseid. 2010. aasta seisuga on metaanhappe hind olnud keskmiselt 650 €/tonn Lääne-Euroopas ja 1000 €/tonn USA-s. Leidumine: Metaanhapet esineb looduslikult kuuse- ja männiokastes, mesilaste mürgis kui ka sipelgate eritises, sellest ka rahvapärane nimetus sipelgape. Füüsikalised omadused: Terava lõhnaga, vedel, läbipaistev, söövitav, terava maitsega, hüdrofiilne sööbiv aine. Teistest karboksüülhapetest tugevam. Sisaldab kahe aineklassi omadusi- nii aldehüüd- kui ka karboksüülrühma. Kasutamine: Metaanhapet kasutatakse tekstiili- ja nahatööstuses, konservandina, ravimite tootmisel ja desinfitseerimisvahendina toiduainetetööstuses ja loomakasvatuses. Samuti aitab eemaldada katlakivi.
Pindaktiivsed ained ehk tensiidid on puhastusainete koostises olevad ioonosakesed. Need on puhastusainete enamlevinumad komponendid. Mustuse eemaldamine pindaktiivsete ainetega Pindaktiivsetel ainetel on koristusprotsessis põhiliselt kolm ülesannet: Alandavad vee pindpinevust, aitavad eemaldada mustust, takistavad mustuse tagasisadestumist pinnale. · Alandavad vee pindpinevust. Pindaktiivsed ained kogunevad piirpindadele: mustus- pesulahus, pesunõu-pesulahus. Hüdrofiilne ots hoiab kinni veemolekulidest, moodustades viimasega vesiniksideme,hüdrofoobne ots aga püüab molekuli veest välja tõmmata. Selle tulemusena väheneb vee pindpinevus. Pindpinevust saab siiski alandada. vaid teatud piirini, sest piirpinnale mahub vaid piiratud arv tensiide. · Aitavad mustust eemaldada. Pindaktiivse aine hüdrofoobne ots kinnitub mustuse külge ja hüdrofiilne ots vee molekuli külge. Nii tõmbavad pindaktiivsed ained mustuse pinnalt lahti ja
normaalseks elutegevuseks. Milles seisneb rasvade hüdrogeenimine? Hüdrogeenimisprotsessil küllastatakse kaksiksidemed vesinikuga katalüsaatori (nikkel) juuresolekul. Või koostis ja tähtsus Sahhariidid, valk, sool, vitamiin. Väärtuslik toiduaine, kuna piimarasvades on palju lühikese ahelaga rasvhappeid. Margariini valmistamine Rasv emulgeeritakse ning lisatakse stabilisaatoreid, vitamiine, värv- ja maitseaineid. Seebi molekuli üldine ehitus. Puudused Pikk hüdrofiilne rühm, lühike hüdrofoobne rühm. Karedas vees moodustab Ca- või Mg soolad. Need soolad ei lahustu ning sadenedes riidekiududele, takistab pesemist. Seebi lahus on leeliseline ning ei sobi paljude tekstiilimaterjalide pesemisel, eriti veel kõrgemal temp. ei saa pesta happelises kk. Sünteetiliste pesemisvahendite üldine ehitus. Eelised võrreldes seebiga. Pikk hüdrofiilne rühm, lühike hüdrofoobne rühm. Peseb karedas, külmas vees. Lahustub vees täielikult. Ei riku riiet
Isomeerid on ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel. Enamasti on tüviühend pikim hargnemata süsinikuaatomite ahel või asendusrühmadeta tsükliline süsteem. Hüdrofiilne aine -Tekivad vesiniksidemed, tekib veemolekulidega vastastikmõju. *Alkaanide füüsikalised omadused-tavatingimustes gaasilised, vedelad või tahked. Vedelas ja tahkes olekus on nad veest kergemad. Vees peaaegu lahustamatud. Molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulidega, mistõttu alkaanid ei segune veega ega märgu. *alkaanide füsioloogilised omadused-keemiliselt üsna inertsed. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav
LIIMID ERIALANE KEEMIA Liimimise eelised · Saab ühendada erinevaid materjale · Saab ühendada suure pinnaga materjale · Tööprotsess lihtne · Suhteliselt odav · Kiire Liimühenduse puudused · Kõiki materjale pole võimalik hästi liimida · Tundlikud kõrge temperatuuri suhtes · Tundlikud lahustite suhtes · Vananevad valguse ja õhu toimel Kuidas saada korralikku liimühendust ? · Liim peab nakkuma liimitava pinnaga - hüdrofiilne pind - vesi märgab pinda näiteks: puit, metall, klaas - hüdrofoobne pind - vesi ei märga pinda näiteks: plastmassid · Liimitav pind peab olema õli- ja rasvavaba · Liimitav pind sile, mitte poleeritud Kas juba liimid? Vara veel! Liimide liigid Pöörduvad liimid Pöördumatud liimid Spetsiaalliimid Pöörduvad liimid · Liimiva aine lahus mõnes lahustis · Liim kõveneb sest et lahusti aurab ära - kliister - kondiliim - kummiliim
Riboos ja desoksüriboos nukleiinhapete koostises, ehk märksõna DNA Nt: glükoos ja fruktoos 2)Oligosahhariidid koosnevad 2-3 MONOsahhariidist nt: Laktoos (piimas sisalduv suhkur) 3)Polüsahhariidid koosnevad paljudest MONOsahhariididest EI OLE suhkrud Nt: Kitiin(koorikloomade kooriku koostis), Tselluloos(taimede koostises) Tärklis energiavaru allikas taimedel Glükogeen energiavaru allikas loomadel Lipiidid(rasvad) Koosnevad kahest põhiainest: Alkohol hüdrofiilne(vees lahustuv) Rasvhapped hüdrofoobne(vees mittelahustuv) 1)Lihtlipiidid neutraalrasvad 2)Liitlipiidid lihtlipiidid +fosfaatrühm(nt: fosfolipiid rakumembraanide koostises) 3) Steroidid paljud hormoonid nt: suguhormoonid, D-vitamiin, kolesterool (vajalik ainete transpordiks läbi veresoonte seinte) Valgud (proteiinid) Valkude monomeerid(väikesemad koostisosad) on aminohapped. Aminohapped on amfoteersed ühendid(võivad käituda nii aluseliselt, kui happeliselt, sest
2. Loomsed: mesilasvaha, lanoliin ehk villavaha, spermatseet (kaselottide koljus) a) Struktuurne ülesanne, nt meekärjed (kuuenurksed mahutavad kõige rohkem väikese vahahulga korral) b) Kaitseb märgumise eest (nt lindude sulestik) 3. Sünteetilised: tehakse nafta ja kivisöe jääkidest, kasutatakse toiduainete vahatamiseks, nt puuviljade Inimene ei seedi vahasid! Liitlipiidid fosfolipiidide näitel Fosfolipiide isel. molekuli kahesus, molekulis on nii hüdrofiilne kui hüdrofoobne osa. Pea on hüdrofiilne, sabad hüdrofoobsed. Tänu sellele need molekulid organiseeruvad lahustes üsna omalaadselt. a) Fosfolipiidid paigutuvad vees nii: pead on kerakujuliselt, mille sisse jäävad sabad - seda nim mitselliks. Pinnal paigutuvad pead vette, sabad välja b) Õlis on pead keskel tuumikuna koos, sabad väljapoole. Pinnal pead väljas, sabad vees Biofunktsioonid 1
Proovi nähtut põhjendada. Miks karda veega ei saa hästi pesu pesta? Põhjendus küsimusele Karedas vees on katioonid, mis seonduvad seebi moleku-lidega ja sadenevad- seep ei hakka korralikult vahutama. http://office.microsoft.com/en-us/images/results.aspx? qu=bathing#ai:MC900391052| Meil on mitmeid erinevaid pesemisvahendeid (seep, sampoon, nõudepesuvahend jne). Pesuvahendi molekulil ehitus on alati ühesugune. Hüdrofoobne rühm ("saba"), Hüdrofiilne rühm ("pea"). siin on palju süsinikke. Hüdrofiilne mustus- pestav veega Hüdrofoobne mustus- pesemiseks on vaja pesuvahendeid Vesimustus Riie Hüdrofoobsest mustusest saab vabaneda pesuvahendite abil. - PEA SABA esi seondub seebiga- ie saab puhtaks. Riie Mööduva karedusega vee tekkimine Seda protsessi kutsutakse karstinähtuseks
Esinevad taimsetes rasvades.VEDELAD EHK ÕLID Transrasvhapped on liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. Tekivad taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel ehk kaksiksideme asendamisel vesinikuaatomiga. Fosfolipiidid e liitlipiidid koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast ehk lipiidsest osast. Fosfolipiidid on rakumembraanide ehitusmaterjal. Fosfolipiidi molekuli üks ots on vee molekulidega seostuv e hüdrofiilne, teine ots vett tõrjuv e hüdrofoobne. Lipiidide funktsioon organismis: Ehitusmaterjal rakumembraan Varuaine rasvad (loomne), õlid (taimne) Ainevahetus metaboolse vee teke Kaitse madala temperatuuri eest (loomadel), märgumise eest (linnud), ära kuivamise ja liigse UV- kiirguse eest (taimed) Lahusti rasvlahustuvate vitamiinide jaoks (K, A, D, E, Q) Energiaallikas lõhustumisel vabaneb palju energiat
Isomeeria CH3CH2CH2CH3 CH3CHCH3 C4H10 - butaan | CH 3 C4H10 - 2metüülpropaan Isoeeridel on ühesugune molekulvalem, aga erinev struktuur. Isomeeridel pole ühesugused omadused. Omadused sõltuvad struktuurist. Lineaarse ahela korral on suurem tihedus, kõrgem sulamis- ja keemistemperatuur. Füüsikaliste omaduste hulka kuuluvad lahustuvus, tihedus, sulamis-, keemistemperatuur. *Hüdrofiilne lahustub vees. Hüdrofoobne ei lahustu vees. Füsioloogilised omadused on narkootiline toime, lõhn, maitse. Keemiliste omaduste puhul tekib ühest ainest teine aine (teised ained). Alkaanide omadused Koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Vahel on ainult üksikside. Molekulid tetraeedri kujulised. CH4 maagaas (triviaalnimetus), metaan (süstemaatiline nimetus). Triviaalnimetus on rahvapärane nimetus. Inimesed on ise selle nimetuse välja mõelnud
Lahenda ülesanded 1. Milline sõna ei sobi valikusse. Nad kõik on lipiididega seotud: P) õli R) glütserool S) vaha T) tselluloos U) rasvhape 2. Asjatundjate soovitusel peaksid lipiidid moodustama inimese päevasest toiduratsioonist 30-35%. Rakkude keemilise koostise analüüs aga näitab, et lipiidide osakaal rakkude keemilises koostises on ca 2%. Millise järelduse saate teha lipiidide biofunktsioonidest organismides? 3. Lipiidi molekuli koostises on hüdrofiilne (vees lahustuv) “pea”, mis koosneb glütseroolist ja hüdrofoobsed (vees mittelahustuvad) “sabad”, mis koosnevad rasvhappejääkidest. Joonistel kujutatakse molekuli: Joonistage: a) 3 lipiidi molekuli, mis paiknevad vee ja õhu piiripinnal. b) 7 lipiidi molekuli, mis paiknevad üleni vees. c) 10 lipiidi molekuli, mis paiknevad kahe veekihi vahel.
Bioloogilised membraanid on lehelaadsed struktuurid, mis koosnevad valdavalt lipiididest (lihtsamalt öeldes rasvadest) ja valkudest. Kõikidel membraanidel on sarnane ehitus. Peamine lipiidide rühm, millest membraanid koosnevad, on fosfolipiidid ehk kahest rasvhappeahelast, glütseroolist ja fosfaatrühmast koosnev molekul. Kuna rasvad on hüdrofoobsed, siis moodustavad fosfolipiidid kahekihilise struktuuri nii, et hüdrofoobsed rasvhapped on üksteise suunas seespool ja hüdrofiilne fosfaatosa on suunatud väljapoole Millised tingimused olid vajalikud, et elu sai väljuda veest maismaa Kindlasti üks tähtsaimaks tingimuseks oli vaba hapnik,puudus ka osoonikiht ning UV-kiirgus jõudis takistamatult maale.Kindlasti oli vajalik mullakiht maapinnal kuna muld on kivimite murenemise ja organismide elutegevuse tulemus,siis ei saanud mulda veel olemas olla. Reasta Maal toimunud sündmused 1.ainuraksete prokarüootide teke 2.eukarüootsete rakkude teke 3
Liipidide iseloomustus Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed
ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed ) Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Hormoon ehk sisenõre on ühend, mis reguleerib ainevahetust. Hormoonid on: Testosteroon (meessuguhormoon) Östrogeen (naissuguhormoon) D-vitamiin (seda sünteesib meie keha päikesevalguse abil) Neerupealiste hormoonid Küllastunud rasvhapped on rasvhapped, kus süsinikevahelised sidemed on kõik üksiksidemed. Lipildide abil omastatakse rasvlahustuvaid vitamiine ning päevasest toiduenergiast peaksid nad andma —30 %
Polükondensatsioon 16. tärklise hüdrolüüsi võrrand (C6H10O5)n + nH2O---- nC6H12O6. Tärklis laguneb ensüümide abil glükoosiks. Sahharoosi hüdrolüüs glükoos+fruktoos C6H12O6 + C6H12O6----C12H22O11 laktoosi hüdrolüüs glükoos+galaktoos C6H12O6 + C6H12O6----C12H22O11 maltoosi hüdrolüüs C12H22O11+H2O--- C6H12O6 + C6H12O6 17.glükoos annab ja fruktoos ei anna hõbepeeglireaktsiooni, sest see reaktsioon toimub ainult aldehüüdiga ja mitte ketoonidega. Valgud-proteiinid 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. aminohape- Aminohape on karboksüülhappe derivaat, mis sisaldab: -Aminorühma, Karboksüülrühma, Vesinikuaatomit Radikaali, mis on karboksüülrühma kõrval oleva süsiniku (-süsinik) aatomi küljes Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin,
lämmastikualustest(A,T,G,C) ja monomeeridest RNA-ribonukleiidhape ül on realiseerida gineetiline info koosnevad-lämmastikualustest(A,U,G,C), foforhappejäägist, riboosist sordid- informatsiooni rna(mrna)-gin. Info transport - transport rna(trna)- mõtestab gin. Info lahti - ribosoomi rna(rrna)- ribosoomide ehituses VESI ül osaleb rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides väljahingatav õhk sisaldab vett hea lahusti suur soojusmahtuvus hüdrofiilne-lahustub vees hästi hüdrofoolne-tõrjub veemolekule fotosünteesis tarvis temp säilitamisel osaleb kuju ja vormi säilitaja ainevahetuse kiirus sõltub veest kaitseb
Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. · Hüdrolüüs keemiline reaktsioon (täpsemalt nukleofiilne asendusreaktsioon), kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. · Hüdrofoobne aine, millel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofoobsed ained on paljud metallid ja teatud orgaanilised ained. · Hüdrofiilne aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. Hüdrofiilsed ained on näiteks anorgaanilised soolad, tärklis ja savid. · Pindaktiivne aine keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. · Pindpinevus pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja
stearhape, olehape, linoolhape, linoleenhape. ● Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim. asendamatuteks rasvhapeteks. ● Transhape- lühendnimetus trans-geomeetriaga küllastumata rasvhapete tähistamiseks. ● Transrasvad- rasvad, mille molekulides esineb transhapete jääke. Pesuained ● Pindaktiivsed ained kogunevad õhu ja vee või vee ja tahke aine piirpinnale ning paiknevad seal nii, et hüdrofiilne ots on alati pööratud vee keskonna poole. ● Detergentid- Pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teatud määral vees, kasutatakse pesemisvahenditena. ● Seep on üks vanemaid detergente. ● Detergendid jagunevad anioonaktiivseteks ja katioonaktiivseteks ja mitteionogeenseteks. Toiduained ● Normaalseks eksisteerimiseks vajab inimene toitaineid. Toiduained- millest me toitu valmistame. ● Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur
Polüsahhariidid 1. glükogeen- loomnetärklis 2. tärklis- taimne tärklis(varuaine)3.tselloloosid- on taimede puitunud varres 4.kitiin- seentes on Tähtsus: 1)Energeetiline tähtsus( glükoos on esmane energia allikas, saame 17,6 kjauli) 2)ehituslik tähtsus( tselluloos on taimevartes, ehitavad ta üless) Lipiidid: fosfolipiid on raku membraani koostisosa, steroidid 1. neerupealiste..2 keerukad tsüklilised ühendid Lihtlipiidid: glütseroolist ja ravhappes jäägist koosneb. Glütserool-hüdrofiilne; rasvhapped hüdrofoobsed. Lipiidide tähtsus1 energeetiline tähtsus( 1g lipiidi lõhustamisel saame 2x 17,6 kilo jauli) 2. kaitse ül (kaitseb vigastuste eest , rasv hoiab soojust, lipiidid toimivad kui lahustid ) vee tagavara Valgud on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust , vesinikust , hapnikust ja lämmastikust, valgu molekul koosneb 20 aminohappest. Aminohape on 3 osaline ( aminohapprühm lämmastikuga seotud osa, karboksüülrühm, radikaal. Valgu
jättis samuti sinaka varjundi riidetükile Pastakas 15 minutit pesu Plekk muutus heledamaks, aga maha ei tulnud TÄNUD VAATAMAST! Pindaktiivsed ained: Need peamiselt füüsikalise toimega koostisained on tavaliselt orgaanilised molekulid, kus üks osa molekulaarstruktuurist on hüdrofiilne (vett "armastav") ja teine osa hüdrofoobne (vett hülgav). Sellised molekulid toimivad puhastusvahendis mustuse ja vee vahelise "sillana", tekitades füüsikalisi puhastusefekte emulgeerimise, sisseimbumise, märgamise ja vahutekitamise kaudu. Tavapraktikas segatakse vajadusel kokku erinevaid pindaktiivseid aineid, et agensi toimet parendada. Mitteioonsed pindaktiivsed ained: Kasutatakse põhiliselt pesemisvahendites m-PAA-id võivad sisaldada värvid , kosmeetika ja kiudainete tooted jne
Kirjelda tselluloosi- koostis, saamine, omadused, kasutamine Ehitatud B-glükoosi jääkidest, pikad mokekulid ühinevad omavahel vesiniksidemete abil, nii moodustuvad kiud. Tavaliselt on rakukestad ehitatud tselluloosist. Mõnest taimest, nagu puuvill või lina, on võimalik saada kõrge tselluloosisisaldusega pika makrokiuga materjale. Tselluloos on paberi, etanooli, lõhkeainete ja muude materjalide tootmise läteaine. Tselluloos on hüdrofiilne ehk riided imavad hästi niiskust ja on mugavad. Kirjelda tärklist-koostis, saamine, omadused, kasutamine Tärklis on ehitatud A-glükoosi jääkidest. Tärklis on taimede varuplüsahhariidid. Eristatakse kahte vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Tärklise polümeerahelad hargnevad. Tärklist leidub näiteks leivas. Mis on dekstriinid? Tärklise lõplikult hüdrolüüsimata segu koosneb dekstriinidest. Kuidas liigitatakse sahhariide?
Nendes toimub valgusüntees ● Golgi kompleks - päristuumse raku organell, mis koosneb membraanidest. Toimub lõplik valkude töötlemine ja pakkimine põiekestesse ning lüsosoomidesse. ● Rakumembraan ● Tuum ● Tuumake, tuumamembraan, tuumapoorid ● Fosfolipiidid - fosforhappejäägist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamiseks koostisosaks. Molekuli üks ots on seostuv vee molekulidega ehk hüdrofiilne, teine ots on vett tõrjuv ehk hüdrofoobne. ● Passiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani mis ei vaja lisaenergiat ● Aktiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani, mis vajab lisaenergiat ● Difusioon - gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda ● Osmoos - molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse
1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 17,6 kJ energiat) 2. varuained (tärklis mugulates; glükogeen loomarakkudes; insuliin) 3. struktuurne funktsioon (tselluloos taimeraku kesta ehituses) 4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2. Lipiidid (rasvad) Liigitus: lihtlipiidid e. naturaalrasvad glütserooli ja erinevate rasvhapete estrid liitlipiidid glütserool+2 rasvhappejääki+fosforhape+mõni hüdrofiilne ühend, tuntuimad on fosfolipiidid steroidid vees lahustunud tsüklilised ühendid, esineb loomorganismides, näiteks östrogeen, D vitamiin, kolesterool Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 38,9 kJ energiat) 2. kaitsefunktsioon (nahaalune rasvakiht on halb soojusjuht, kaitseb) 3. ehituslik funktsioon (fosfolipiidid membraanides) 4. varufunktsioon (75kg kaaluval inimesel on 5kg rasvkudet ja 5kg fosfolipiide) 5
LIPIIDID õlid, vahad, rasvad jt. vees lahustumatud ained. 1. LIHTLIPIIDID rasvad, õlid Koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist Võivad tekitada diabeeti hüdrofoobne osa on rasvhape ja hüdrofiilne osa on glütserool, sest see on süsivesik ja lahustub vees Küllastunud rasvhapped Rasvad, tahked Neil puudub kaksikside Küllastumata rasvhapped Õlid, vedelad Neil on kaksikside Hüdrogeenimine- Kaksiksideme asendamine vesiniku aatomiga OSFOLIPIIDID 2. F Liitlipiidid Sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel Koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast (lipiidsest osast)
Milliste meetodite abil on võimalik määrata valgu ruumilist struktuuri? Valkude ruumilist struktuuri on võimalik määrata röntgenkristallograafia abil. 53. Märkige iga aminohappe nimetuse juurde kas aminohape paikneb eelistatult valgumolekuli pinnal või sisemuses? (võivad olla erinevad aminohapped) Arginiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, asparagiin, valiin, glutamiinhape Aminohape paikned valgumolekuli pinnal või sisemusel sõltuvalt sellest, kas aminohappejääk on hüdrofoobne või hüdrofiilne. Hüdrofiilne aminohappejääk on polaarne või laenguga. Lüsiin, arginiin, asparagiin, glutamiinhape seriin, treoniin, glutamiin, histidiin, türosiin, tsüsteiin, metioniin. Hüdrofoobne aminohappejääk on mittepolaarsed . Alaniin, isoleutsiin, leutsiin, fenüülalaniin, valniin, proliin, glütsiin, trüptofaan. 54. Mis on domeen? a) iseseisvalt kokkupakkuv polüpeptiidahela osa Domeen on kompaktne, lokaalselt kindla korrapära järgi kokkupakitud piirkond valgu tertsiaarstruktuuris. 55
Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Hüdrofiilne - pea Hüdrofoobne - saba III Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Hormoonid Vitamiinid Kolesteriid Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosi Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi
, hargnenud ahel (1-4 sidemed, hargnemiskohtades 1-6 sidemed) · Hügroskoopne; vees ei lahustu, vaid pundub, soojendamisel tekib kliister · Hüdrolüüs tärklis => dekstriinid => maltoos => glükoos · Energeetiline varuaine · Kasutamine: toiduained, etanool Tselluloos · Struktuur - b-glükoosi jäägid n kuni 10 000 hargnemata ahelad, mis ühinevad omavahel vesiniksidemete abil · Hüdrofiilne, ei lahustu vees · Hüdrolüüs tselluloos => lühemad ahelad => glükoos · Struktuurne polüsahhariid (taimerakukestad) · Levinuim polüsahhariid Maal · Kasutamine: paber, looduslikud ja tehiskiud, etanool, lõhkeained jt. Tärklise ja tselluloosi ehituse võrdlus Tärklis Sarnane Tselluloos *a-glükoosi jäägid *Kõrgmolekulaarsed ühendid *b-glükoosi jäägid
seedimiseks vajalike sapphapate sünteesiks. Organism suudab seedida umbes 70% kehale vajalikust kolesteroolist, ülejäänud peab tulema toidust. Kui kolesterooli on liiga palju, ladestub see veresoonte seintele ning takistab vere liikumist. Fosfolipiidid on liitlipiidid, mis koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast. Fosfolipiidi molekuli üks ots on vee molekulidega seostuv ehk hüdrofiilne, teine ots aga vet tõrjuv ehk hüdrofoobne. Lipiidide ülesanded organismides Varuaine- loomadel peamiselt rasvad, taimedel rasvavarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades. Energiallikas- Kõige energiarikkamad toitained. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid, samuti vahad, mida mõned putukad kasutavad ehitusmaterjalina. Kaitse- Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moosustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi
Moodustusid mikrokerad e. nn ürgrakud. Kui S. Fox kuumutas aminohapete segu laavatükil, siis moodustusid polüpeptiidid (proteinoidid), mis kokkupuutel külma veega moodustasid mikrokerasid. Proteinoidid moodustavad vees teatud tingimustel valgulise membraaniga ümbritsetud kerakesi ehk ürgrakke (protocells). Mikrobioloogia I 2017 • Pindaktiivsed peptiidid, mis koosnevad 4-10 glütsiinist (hüdrofoobne aminohape) ja kahest aspartaadist (hüdrofiilne aminohape) assambleeruvad vees neutraalses keskkonnas nanotorudeks ja nanokerakesteks. Nanotoru elektronmikrosk oobis Mikrobioloogia I 2017 • Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised moodustama membraani ja
· Seebi tööstuslik tootmine põhineb rasva või õli keetmisel naatriumhüdroksiidiga. Rasv + NaOH glütserool + seep ( rasvhappe sool) · Seebi põhiaine on rasvhappe sool, mida võib avaldada kujul RCOONa · Rasvhappe sool reageerib veega: RCOONa + H2O=RCOOH + NaOH NaOH tõttu on seebi lahusel aluseline keskkond pH > 7 ja lahus tundub libe. · RCOONa koosneb kahest osast happe süsivesinkiradikaalist, mis on hüdrofoobne ning karboksüülrühmast COOH, mis on hüdrofiilne. · Hambapasta koosneb kriidist, kaltsiumfosfaadist ja ränioksiidist. · Desodorandid võivad pidurdada higi eraldumist või takistada higi lagunemist. · Puudrid on mitmest ainest koosnevad segud ( talk, kaoliin, tsinkoksiid, tärklis, diraudtrioksiid, kriit, tsinkstearaat, värvained, parfüümid ).Neist tsinkoksiid ja rasvhappesool on desinfitseeriva toimega ja seovad puudrit nahaga. · Kreemide koostisesse kuuluvad alkoholid, rasvhapped, mandliõli, lanoliin, mesilasvaha
mittepolaarses molekulis ajutise dipooli, mille tõttu molekulid vastastikku tõmbuvad. Niisugust molekulide vastastikust toimet nimetatakse induktsiooniks; seda põhjustavad induktsioonijõud. · Vesiniksidemed - Vesiniksidemeid moodustavad molekulid, milles vesinikuaatom on seotud elektronegatiivse O, N või F aatomiga. - Vesiniksidet moodustavad tsentrid (hüdrofiilsed piirkonnad) määravad ära ainete lahustuvuse vees. - Kui hüdrofiilne osa on molekuli suurusega võrreldes väike (seega on suur hüdrofoobne osa), ei lahustu aine vees. Enamasti on org mol-des hüdrofiilseteks osadeks -OH, -NH2 ja -COOH rühmad. · Süsivesinikud, mille molekulis on süsinikku protsentuaalselt rohkem, põlevad õhus kollase tahmava leegiga. · Kogu süsinik ei oksüdeeru maksimaalse oksüdatsiooniastmeni ja eraldub osaliselt tahmana (süsinik).
6)DNA evolutsioon RNA-st; 7)Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad enamuse reaktsioone. Millest võis koosneda ürgraku membraan? Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda ka peptiididest (uuem hüpotees). Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Stromatoliidid Stromatoliidid on vöödilised settekuplid, mis on sarnased ka tänapäeval elavate bakterite ja tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele. Arvatakse, et kivistised stromatoliitides
rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Glükogeen-paljudest osadest koosnev liitsuhkur,loomade varuaine. Glükoos-kuuesüsinikuline lihtsuhkur,rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine.Peamine aju energiaallikas,. Hüdrofoobne-vett tõrjuv Hüdrofiilne-vees hästi lahustuv Informatsiooni-RNA-mRNA-rna-molekulid,mis kopeerivad ja toovad geneetilise info rakutuumast kohta,kus toimub valgusüntees. Katalüsaatorid-reaktsioone kiirendavad ained. Kitiin-paljudest osadest koosnev liitsuhkur,seente rakukestade peamine komponent,lülijalgsete välisskeleti peamine kom ponent.Leidub käsnades,molluskites,ainuõõssetes ja rõngussides. Kolesterool-Lipiidide hulka kuuluv molekul,millel on organismis täita tähtsaid
Aine ja väliskeskkonna vahel toimub aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani vahendusel. RAKUMEMBRAAN KOOSNEB PÕHILISELT FOSFOLIPIIDIDEST JA VALKUDEST (töötavad ensüümidena, transportijatena, retseptoritena)! fosfolipiidid kahes kihis, valgud peal või vahel. (Loomarakkude membraanis sisaldavad lisaks veel kolesterooli--kolesterooli ül membraanil molekule siduda ha tagada membraani elastsus erinevatel temperatuuridel). Fosfolipiidi molekuli üks ots on hüdrofiilne, teine hüdrofoobne. Membraani välispinnal on oligorahariid. MEMBRAANI ÜL: AINETE TRANSPORT, KAITSTA JA ÜMBRITSEDA RAKKU. Passiivne transport iseenesest. Difusioon-gaaside liikumine läbi membraani. Osmoos- molekulide liikumine läbi membraani. RAKUORGANELLID TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK jaguneb sileda- ja karedapinnaliseks. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid -ribosoomid. Siledapinnalisel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahariidide sünteesimisest.
1. Lihtlipiidid tahked rasvad (loomsed rasvad, küllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja on energiaallikaks), vedelad rasvad (õlid, küllastumata rasvhapped, leidub seemnetes nt. raps, pähklid ja viljades nt. oliivid) ja vahad (tahked ja vastupidavad teiste ainete toimele, taimsed vahad (kaitse ja nt. puuviljadel ja okastel), loomsed vahad (mesilaste kärjed, lambavill -> lanoniin)). 2. Liitlipiidid fosfolipiidid (üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, pea on hüdrofiilne - jalad hüdrufoobsed) 3. Tsüklilised lipiidid (vees ei lahustu ja esinevad loomakudedes) hormoonid (reguleerivad keha ainevahetust ja muud, nt.testosteroon, östrogeen, progesteroon, neerupealiste hormoonid), kolesteriid (loomaraku koostises, sellest sünteesitakse hormoone), vitamiinid Proteiinid ehk valgud Polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped sisaldavad aminorühma ja karboksüülrühma. Valkude koostises on 20 aminohapet.
see on erandtüüpi vaha, sest seob vett ja võimaldab seeläbi niisutamist. Loomsete vahade ülesanded: a) ehituslik: meekärjed. b) Kaitsta aju süvasukeldumisel tekkinud rõhumuutuste eest ja võimendab helivõnkeid vaalavõidis ehk spermatseet. Vaha söömisel ei juhtu midagi, vaha ei seedi. Liitlipiidid: Fosfolipiidid tema molekulis on üheaegselt esindatud kahte tüüpi piirkonnad- hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed. Pea- Glütserool, fosforhape ja madalomolekulaarne hüdrofiilne ühend Sabad on hüdrofoobsed kaks rasvhapet Fosfolipiidide biofunktsioonid : a) võime kaksikkihistuda biomembraani ehituslik alus. Fosfolipiidne kaksikkiht tagab membraani vastupidavuse eritoimega lahustitele. Kui membraan oleks ainult hüdrofiilne siis veega kokkupuutes lahustuksime ära. Kui membraan oleks ainult hüdrofoobne siis lahstuksime ära kui õliga kokku puutuksime. b) kopsukoes kopsusompudes väldivad fosfolipiidid membraanide kokkukeerdumist. 8
Kolloidosakeste arv lahuses kontsentratsiooni järgi: * Lahjendatud- kolloidosakesi alla 0,1% ruumalast. Dispersiooni aste- kui aste on suur, siis osakesed hästi väikesed ja liikuvad, koagulatsioonivõimalused suured, stabiliseerimiseks vaja lisada stabiliseerijaid. *70% on kolloidosakesi kontsentreeritud osakesed suht suured *kõrgkontsentreeritud- üle 74% kolloidosakesed. Emugulaatorid emulsioonide stabilisaatorid. On pindaktiivsed ained üldiselt. Pindaktiivne osake on nii hüdrofiilne kui hüdrofoobne osa esindatud. Hüdrofiilne osake seostub veega emulsioonis (või muus lahuses) ning hüdrofoobne osa mõne muu ainega. On pesupulbrites näiteks aitavad plekke eemaldada. Vahud gaas on vedelas dispersioonikeskkonnas. Stabiliseerivateks osadeks on pindaktiivsed ained. Vahtude kasutusalad: *maakide rikastamine *vahtkustutid Aerosoolid dispersioonikeskkonnaks on õhk, kolloidosakesteks on tolm, sudu jm.
MED. I 3 MEDITSIINILINE KEEMIA keemilised ja füüsikalised mõjud rakukomponentide vahel 3. Amfifiilsed ja amfipaatsed komponendid. Hüdrofoobsed toimed rakukomponentides (rakumembraan). On rida gruppe, millel on korraga nii hüdrofiilsed kui ka hüdrofoobsed omadused. Nad astuvad vastastoimesse nii veega kui ka mittepolaarsete ühenditega: Skeem: hüdrofiilne (polaarne) =C=O = CHO - OH - COOH
asendis) 26)Rasvade kasutamine määrdeained, ravimid, seep 27)Kuidas saadakse vedelatest rasvadest tahked rasvad? hüdrogeenimisel Transrasvad hüdrogeenimisel alles jäänud kaksiksidemed lähevad looduslikust cis vormist üle transs vormi ja tekivad transrasvad 28) Mis on küllastunud rasv? Tahke rasv, maismaloomade rasv Küllastumata rasv? Vedel, taimerasv, mereloomade rasv 29)Mis on seep? Rasvhapete sool 30)Osata kirjeldada seebi molekuli ehitust seal on hüdrofoobne ja hüdrofiilne osa 31)Seebi saamine rasv+NaOH=seep+glütseroolijääk+leelisejääk+vesi rasvhape+NaOH=seep 32)Mis on pindaktiivsed ained? On aine, mille molekuli üks osa püüab vees lahustuda ja teine veest eemale hoida 33)Mis on detergent? Pindaktiivne aine, mida kasutatakse pesemisvahendina 34)Seebi puudusedkaredas vees vahutab vähe, seebi kulu on suur, eep hüdrolüüsib ja tekib aluseline keskkond, mis ei ole hea villale ja siidile 35)Milles seisneb pesemise protsess
kvaliteet mõjutab otseselt organismi keemilist koostist. Absoluutne taimetoitluses tekib puudus : Fe,Co,Zn,Ca . Vee põhifunktsioonid organismides Vee funktsioonid molekulaarsel tasandil : · 1. vesi on taimse fotosünteesi lähteaineks.(hapnik eraldub veest) · 2. vesi osaleb hüdrolüüsi reaktsioonides. (tärklis + vesi 2 vesi osaleb hüdrolüüsi reaktsioonides (tärklis + vesi = glükoos) · 3. vesi on universaalne lahusti. Suhe veesse :) hüdrofiilne e. vettarmastavad b) hüdrofoobsed e vettpõlgavad vettarmastavad. b) hüdrofoobsed e. vettpõlgavad. · 4. Vesilahustes paljud ühendid moodustavad ioone, ja need määravad lahuse pH. (07 on happeline, 714 on leelis) . · Nt. Happelised Nt Happelised :maomahlal pH 1,5 :maomahlal pH 1 5 2,5 ;nahal 5,4 2 5 ;nahal 5 4 5,6 ; 56; uriinil 4..
4 11.02.2018 Mõisteid seoses veega · Hüdrofiilne - vett "armastav", polaarsed ühendid (tugev vastastoime veega) · Hüdrofoobne - vett "eemale tõukav" (nõrk vastastoime veega) mittepolaarsed ühendid (benseen, alifaatsed süsivesinikud nagu Milleks vajab inimene vett? metaan, propaan jne)
Osaleb lihastöös. · Mg (magneesium) osaleb lihaskoe formeerumises, kuulub luude koostisesse, roll kaltsiumi ning C-vitamiini ainevahetuses. · Fe (raud) osaleb hapniku sidumises ja transpordis. Vajalik hemoglobiini mood. · I (jood) puudusel ilmnevad kilpnäärme ja selle kaudu kogu organismi talitlushäired. 5. Inimene saab vajalike orgaanilisi aineid toidust saadavatest vitamiinidest. 6. Hüdrofoobne aine, mis vee molekulidega ei seostu ja vees ei lahustu (õlid). Hüdrofiilne aine, mis lahustub vees (sool, suhkur). Aine, mis vees ei lahustu, kuid seostub vee molekulidega ja märgub (tselluloos). 7. Vee ülesanded organismis: · Molekulaarne tasand: ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. · Raku tasand: vesi ja vees lahustund soolad tagavad rakkude siserõhu. Vesi, hea soojusjuhtivusega kaitseb rakke ülekuumenemise eest. Rakkudes leiduv veerikas
annaabi.ee 
