Keemiainstituut TTÜ Bioorgaanilise Keemia õppetool Töö nr 3.2 Töö pealkiri Proteolüütiliste Juhendaja Tiina Randla ensüümide aktiivsuse määramine Üliõpilane Õpperühm KATB41 Töö teostatud 16/03/2012 Arvestatud Teooria Proteolüütilised ensüümid e. proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides Proteaase leidub kõikides organismides, kuna nad osalevad väga paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises, ...
Laboratoorne töö IV Ainete identifitseerimine õhukese kihi kromatograafia meetodil Töö eesmärk: Uurida aminohapete lahutamist tõusva vooluga vertikaalse õhukese kihi kromatograafia abil. Töövahendid: Kromatograafiline plaat, harilikpliiats, joonlaud, klaaskapillaarid, Petri tass, voolutinõu, uuritav lahus B, puhaste aminohapete lahused (alaniin, arginiin, seriin ja fenüülalaniin), n- butanool-äädikhape-vee lahus, 0,2 % ninhüdriini lahus etanoolis. Töö käik: Kromatograafilisele plaadile tõmmatakse 10 mm kaugusele stardijoon. Sellele kantakse klaaskapillaari abil uuritav proov mõlemasse äärde ja sinna vahele 7 mm vahedega kantakse puhaste aminohapete lahused. Proov kantakse plaadile võimalikul väikese laiguna ja soovitavalt ühekorraga. Mida väiksem on sorbendiosakese läbimõõt, seda kiiremini saabub tasakaal statsionaarse ja mobiilse faasi vahel, seda väiksemaks kujuneb komponendi laik, seda kõrgemaks aine kontse...
Väga mahukas konspekt Molekulaarbioloogia võeti kasutusele, et tähistada molekulide struktuuride uurimist (bioloogiliselt oluliste makromolekulide uurimine), 50ndatest aastatest alates Objektid, mida käsitleme on samad, mis biokeemias ja geneetikas Geneetiline teave e pärilik info säilitatakse DNAs nukleotiidse järjestuse kujul
Vaatame reaktsiooni aA + bB cC + dD Reaktsiooni vabaenergia muutus on antud produktide ja lähteainete vabaenergiate erinevusega G = G (produktid) G (lähteained) ehk: G = cGC + dGD - aGA - bGB G = Gº + RT ln ([C]c[D]d/[A]a[B]b) G = Gº + RT ln ([produktid]/[lähteained]) Gº on reaktsiooni standardne vabaenergia muutus Standardtingimused: Kõikide ainete kontsentratsioon on 1 M (1 mol/l) Solvent on puhas solvent, temperatuur 25º C, rõhk 1 atm Biokeemias tehakse erand vesinikioonide kontsentratsioonile [H+], mis on standardtigimustel 10-7M ehk pH = 7,0. Tähistatakse Gº` Gº seos reaktsiooni tasakaalukonstandiga aA + bB cC + dD Reaktsiooni tasakaalukonstant K K = ([C]c[D]d/ [A]a[B]b)eq K = [produktid]eq/[lähteained]eq G = Gº + RT ln ([C]c[D]d/[A]a[B]b) ja arvestades, et tasakaaluolekus on G = 0 saame 0 = Gº + RT ln K Gº = - RT ln K ehk K = e -Gº/RT
Millised mõisted (koos selgitustega) on biokeemias olulisemad. 1) Monomeer- väikese molekulmassiga keemiline ühend. 2) Polümeer- kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. 3) Rasvad- glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid. 4) Valgud- on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. 5) Sahhariidid- keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. 6) Nukeliinhapped- on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. 7) Biosüntees- üldine biokeemiline protsess, mille tagajärjel organismis moodustuvad elutegevuse (metabolismi) käigus lihtsamatest keemilistest ühenditest keerukamad ühendid. Milliseid nendest mõistetest ja kus on teile juba räägitud. Olin enne kuulnud selliseid mõisteid nagu r...
ehitab valgud.Neid nim kodeeritavateks aminohapeteks(valkude ehit. 20).Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritud aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendavatateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Bioloogiliselt olulisi amiide või polüamiide, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, nim peptiidideks. Peptiidi molekuli amiidrühma nim biokeemias peptiidsidemeks. Kaks aminohapet moodustavad dipeptiidi, kolm tripeptiidi. Kui üle kümne siis polüpeptiidid. Peptiidsidemega ühinenenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim peptiidahelaks. Kaheks kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim oligopeptiidideks. Valgud ehk proteiinid koonsevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalgudes esineb
Bakterid Bakterite kasutus - Baktereid kasutatakse toiduainetööstuses. Käärimisprotsessi tulemusena valmivad näiteks jogurt, juust, hapukurgid jne. - Baktereid kasutatakse ka ravimite tootmiseks. Nende abil valmistatakse antibiootikume ja vaktsiine. Bakterid võivad geneetilise muundamise abil toota ka valke meditsiinis. - Need on teaduse mudel organismideks, neid kasutatakse molekulaarbioloogias, geneetikas ja biokeemias. Bakterite DNA-d muutes saadakse uurida erinevate geenide, ensüümide ja ainevahetusradade ülesandeid. - Põllumajanduses kasutatakse baktereid kahjurite tõrjumiseks ning nende abil toodetakse mitut põllumajanduses kasutavat kemikaali. - Keskkonnakaitses: Baktereid kasutatakse reoveepuhastuses, mürgiste tööstusjääkide lagundamiseks ning naftareostuse likvideerimiseks. Bakterite omadused - Kiiresti paljunevad - Kohastumisvõimelised
· konjugeerimata · konjugeeritud Radikaalid heterotsüklid Valdavaks heteroaatomiks on lämmastik: · Ühte N aatomit sisaldavad heterotsüklid · Mitut N aatomit sisaldavad heterotsüklid Radikaalid heterotsüklid Esineb ka väävlit sisaldavaid heterotsükleid Funktsionaalsed rühmad Funktsionaalne rühm (Y) heteroaatomid või heteroaatomite rühmad Funktsionaalse rühma koosseisu loetakse ka C aatom, mis on heteroaatomiga ühendatud kordsete sidemete kaudu Biokeemias olulisemad funktsionaalsed rühmad Funktsionaalne rühm Y Ühendi tüübi R-Y nimetus hüdroksüül- -OH alkohol alkoksü- -OR eeter formüül- -CHO aldehüüd karbonüül- -CO- ketoon karboksüül- -COOH karboksüülhape alkoksükarbonüül- -COOR ester anhüdriid- -COOCO- anhüdriid
jaasendamatuteks.Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi, vaid bakterid ja taimed.Need viiakse organismi toiduga.Kehavalkude üles ehitamiseks.Asendamat aminohappeid on 8(valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped.Peptiidi molekuli amiidrühma nimetatakse biokeemias peptiidsidemeks. Polüpeptiidid kui peptiidi moodustavaid aminohappeid on üle kümne. 3. Side hapniku- ja vesinikuaatomi vahel on nõrk. Seetõttu katkeb see side kergesti ja vesinikioonide eraldumisel põhjustavad karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi. 4. Aminorühm põhjustab aminohappe aluselisi omadusi 5. Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped.Alfa aminoh. on valkude struktuurielemendid ja looduses laialt levinud. Alfa-aminohape onkarboksüülhape, milles
teel. ● Jaotatakse 3-e gruppi: 1) Struktuursed polüsahhariidid, 2) Varupolüsahhariidid, 3) Muud polüsahhariidid. ● Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Kaks peamist tärklise vormi on amüloos ja amülopektiin. Glükogeen- loomne tärklis. ● Tselluloos on ehitatud beeta-glükoosi jääkidest. Valgud ● Bioloogiliselt olulisi amiide nim. peptiidideks. ● Peptiidi molekuli amiidrühma nim. biokeemias peptiidsidemeks. ● Peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim. peptiidahelaks. ● Kui aminohappeid on üle kümne, räägitakse polüpeptiididest. ● Kodeeritav aminohape- üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Kõik kodeeritavad aminohapped on alfa-aminohapped. Jagunevad: asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. ● Lihtvalk ehk proteiin ja liitvalk ehk proteiid. Fibrillaarvalgud-
rohkem kui 10%) ladestuda organismi loomulikesse filtritesse ehk neerudesse ja võivad põhjustada kive või teisi patoloogilisi seisundeid. Lisaks on uuringud näidanud, et mineraalvett, kui see sisaldab rohkem kui 1500 mg kuivainet st mineralisatsiooni, tohib kasutada ainult meditsiinilise järelevalve all. Räni on meie kehas rohkem kui 7 g ja see on looduslike elementide järjestuses 10. kohal. Erinevad uuringud on viimase 20 aasta jooksul näidanud kui oluline on räni inimese biokeemias. Elementaarse räni igapäevane vajadus on hinnanguliselt 40 mg. 20…35 ml orgaanilise räni (ränisisaldus oleneb tootjast) sissevõtmine annab 40 mg elementaarset räni ja katab päevase ränivajaduse. Optimaalsete tingimuste korral parandab räni teie tervist. Kuid see pole imeravi, mida mõned tootjad uskuda tahavad. Orgaaniline räni on toidulisand, mis on väga kasulik. Räni taastab limaskestade hingamise ja seedesüsteemi (kõri-, mao-, kopsu-, jne).
aldehüüdrühma kui ka hüdroksüülrühma. Süsiniku arvu tõttu kuulub ainukesena dioosi alla. Siiskiei ole see aine päris aldoos, kuna ainel puuduvad enamik suhkru omadusi, kuid siiski kuulub ta aldoosi perekonda. Glütseeraldehüüd On trioosne monosahhariid, valemiga C3H6O3 Kõige levinum ja lihtsaim aldoos. Magus, värvitu, kristalne aine. Mängib tähtsat rolli meie metabolismis, sünteesis ja biokeemias. Erütroos Tetroosne sahhariid, valemiga C4H8O4 Samuti on oluline metabolismis. Värvitu või kollane siirupi taoline struktuur, mis vees hästi lahustub. Ärritab nahka ja silmi. Treoos On samuti tetroosne monosahhariid, valemiga C4H8O4 Erütroosiga väga sarnane aine, samuti on läbipaistva või kollase värvusega siirupi sarnase välimusega. Riboos Pentoosne monosahhariid, orgaaniline ühend ja
Aeroobsed bakterid:- Bakterid, kes valmistavad orgaanilist ainet ehk bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid ise, kasutades selleks klorofülli Anaeroobsed bakterid:- Bakterid, kes toituvad valmis orgaanilisest ainest Osmootselt toituma:- Väliskeskkonnast ning vees lahustunud toitaineid terve raku pinnaga omastama 14. Baktereid kasutatakse: a. Toiduainetööstuses b. biokeemias c. Ravimitööstuses d. Molekulaarbioloogias e. Geneetikas f. Põllumajanduses 15. Bakterid ja aineringe - Bakterid on aineringes väga olulised , nagu näiteks surnud orgaanilise aine lagundamiseks ja lämmastiku sidumiseks atmosfääris (mügarbakterid) jm. Bakterid tagavad elu säilimise ka veealuste külma- ja kuumaveeallikate lõõride ümbrust asustavatele bioomidele, muundades sealset
enam ühiskondlikku ellu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase kasutuselevõtu kaudu. Muuhulgas nähakse ette kogu avaliku sektori asjaajamise muutmist paberivabaks. Aga rääkides Eesti haridusest ja loovusest ei tohi unustada meie ülikoolidest, kus toimub teaduse aktiivne areng. Tartu linnas paigab Tartu Ülikool pika ajaloo ning oma paljude teentega . Tartu ülikool jõudis bioloogias ja biokeemias maailma tippude hulka ning mängib suurt rolli tänapäeval kuna kuulumine ühe protsendi parimate hulka näitab bioloogia ja biokeemia väga kõrget taset. Kindlasti tasub rääkida ka meie pealinna ülikoolidest. TTÜ (Tallinna Tehnika Ülikool) on paljudes reitingutes väga kõrgel kohal ning jõuavad sinna õppida paljud võõramaalased. Mina ise olen otsustanud, et lähen õppima selle ülikooli järgmisel õppeaastal.
Pentaan C5H12 Penteen C5H10 Pentüün C5H8 Heksaan C6H14 Hekseen C6H12 Heksüün C6H10 Heptaan C7H16 Hepteen C7H14 Heptüün C7H12 Oktaan C8H18 Okteen C8H16 Oktüün C8H14 Nonaan C9H20 Noneen C9H18 Nonüün C9H16 Dekaan C10H22 Dekeen C10H20 Deküün C10H18 Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). CH3CH3 (etaan) -> CH3COOH (etaanhape). Palju on kasutusel ka triviaalnimetusi, eriti biokeemias. Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende molekulide võimest moodustada tugevaid vesiniksidemeid. Sel põhjusel on neil ka kõrgekeemistemperatuur ning normaaltingimustel on nad vedelad või tahked. Süsinikuahela pikenedes väheneb nende tihedus ja lahustuvus vees. Madalamad karboksüülhapped on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on tahked ja vees lahustumatud. Keemilised omadused
seepärast ka hüdrolüüsuvad hapete toimel kiiresti. Käelisus Paljude ühendite vasak- ja parempoolsus on üldine loodusnähtus, mis esineb ka molekulidest kõrgemal tasandil. Seda nimetatakse käelisuseks ehk teaduslikult kiraalsuseks. Disahhariidid Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks. Eetriga sarnast funktsiooni, nn hapniksilda kahe molekuliosa vahel, nimetatakse glükosiidsidemeks. See ei ole küll eriti korrektne nimetus, kuid biokeemias ja looduslike ühendite keemias kasutatakse seda tihti. Sahharoos glükoos + fruktoos roo või peedisuhkur (tavaline suh) Maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur Laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Hapetega keetmisel või ensüümide toimel hüdrolüüsuvad kõik disahhariidid monosahhariidideks, see on glükoosiidi moodustumise pöördreaktsioon. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest
Lisaks: Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolisimi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. Mitmeid biomolekule on võimalik sünteesida. Makromolekul on keemias väga suure molekulmassiga molekulid. Enamasti kasutatakse mõistet biokeemias. Traditsiooniliselt arvatakse siia biopolümeeridest nukleiinhapped, valgud (näiteks hemoglobiin), süsivesikud ja lipiidid, ning mitte polümeersetest molekulidest mitmed tsüklilised molekulid. Makromolekulid tekivad tavaliselt polümerisatsiooni tulemusena. Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad. Monomeer on keemiline aine, mis suhteliselt kergesti moodustab polümeerseid molekule.
Koensüümid ja vitamiinid Ensüümide klassifikatsioon Looduses esineb tohutu hulk erinevaid ensüüme Enamikule on antud triviaalnimetused Osad triviaalnimetused viitavad katalüüsitavale reaktsioonile (trioosfosfaadi isomeraas) teised mitte (trüpsiin) Ensüümide Komisjoni (EC) poolt on välja töötatud ensüümide nimetamist ja klassifitseerimist võimaldav loogiline süsteem Ensüümi süstemaatiline nimetus baseerub katalüüsitaval reaktsioonil Biokeemias leiavad kasutamist eelkõige triviaalnimetused Ensüümi nimetus lõpeb alati sufiksiga -aas Ensüümi nimetus: substraat(+aas) või (+protsess aas) amülaas alkoholi dehüdrogenaas Ensüümide klassifitseerimine põhineb katalüüsitaval reaktsioonil ensüümid jagunevad kuude põhiklassi 1. Oksüdoreduktaasid, katalüüsivad oksüdeerumis redutseerumisreaktsioone 2. Transferaasid, katalüüsivad keemiliste gruppide ülekannet ühelt
enda poole tõmmata Pole täpselt mõõdetav On seda suurem mida suurem on aatomi: ·Ionisatsioonienergia ·Elektronafiinsus Paulingi elektronegatiivsuste skaala, väärtused 0 kuni 4 K 0,8 Na 0,9 Ca 1,0 Mg 1,2 Al 1,5 H 2,1 P 2,1 S 2,5 C 2,5 N 3,0 Cl 3,0 O 3,5 F 4,0 Polaarse kovalentse sideme piirjuhtudeks on homonukleaarne side (NN ) ja iooniline side (KCl = K+ + Cl-) Biokeemias olulisemate elementide valentsid ja stabiilsemad ioonid Vesinik H (1s1) ühevalentne katioon H+ ehk prooton Süsinik C (1s22s22p2) neljavalentne Lämmastik N (1s22s22p3) kolmevalentne katioon +NR4 Hapnik O (1s22s22p4) kahevalentne anioon RO- Fosfor P (1s22s22p63s23p3) viievalentne Väävel S (1s22s22p63s23p4) kahe või kuuevalentne anioon RS- Valentsmudelid Element Valentsmudelid H -H
7. Samblike asend elusa looduse süsteemis. Erinevate seisukohtade argumendid. Samblikud kui lihheniseerunud seened. 1) iseseivalt evolutsioneeruv süstemaatiline tervik; 2) käsitleb samblikke kui lihheniseerunud seeni, millel on välja kujunenud omapärane totumisstrateegia (koostöö fotobiondina) ja süstematiseeritakse seenkomponendi kuuluvuse järgi. Samblikud kui lihheniseerunud seened - seente toitmusviis on teine, mis põhjustab erinevused ehituses, ainevahetuses ja biokeemias, kuid siiski on tegu seentega. 8. Sekundaarsed samblikuained definitsioon, näited, funktsioonid, uurimismeetodid. Rakuvälised ained, mida toodab mükobiont ainult kooselus fotobiondiga. Paiknevad samblikus kas koorkihis või südamikukihis, olles ladestunud seenehüüfi seintele. Enamasti kristallilised ained, mis lahustuvad vees halvasti. Keemiliselt ehituselt väga mitmesugused (alifaatsed ja aromaatsed ained: depsiidid, depsidoonid, kinoonid). Sablikuaine on nt vulpiinhape.
ainult see müüt. 2. Mis on dieet? Dieet on toitumiskord, eriti teatud piirangutega toitumisreziim, mille järgimise eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine.(Vikipeedia 2012) 2.1. Mis on dietoloogia? Dieetide välja töötamise ning nende mõju uurimisega tegeleb dietoloogia. Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.- 20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses. Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima.(Vikipeedia 2012) Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ning füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutund probleemiks liiga ohtrast ning energiarikkast toidust tingitud ülekaalulisus ja muud tervisehäired.(Vikipeedia 2012) Samal ajal on inimkeha iluideaal muutund järjest saledamaks. See on tõstnud nõudlust
Keemilise kineetika alused Keemiline kineetika uurib keemiliste reaktsioonide toimumist ajas Mis on keemilise reaktsiooni kiirus? Kiirus on millegi muutumine ajas t Keemilise reaktsiooni kiirus V reagentide kontsentratsioonide muutumine ajas AB A lähteaine B produkt V = d[B]/dt = - d[A]/dt Keskmine kiirus Vkeskm = [B]/t Algkiirus biokeemias kõige olulisem V = (d[B]/dt)t 0 Kiiruse ühik M/s (molaarsust sekundis) Massitoimeseadus reaktsioonikiiruse avaldise koostamine Massitoimeseadus - keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reaktsioonist osavõtvate ainete molaarsete kontsentratsioonide korrutisega, milles kontsentratsioonide astmenäitajaiks on vastavad stöhhiomeetriakordajad Vaatame pöörduvat reaktsiooni üldkujul aA + bB cC + dD Pärisuunaline reaktsioon paremalt vasakule V+ = k+ [A]a [B]b
Kui toidust saadav energiakogus on aga väiksem kui kogu energiatarve keha soojendamiseks, liigutamiseks, kasvamiseks jne, võtab organism kasutusele rasvarakkudesse talletatud varud ja kehakaal väheneb. Et kaotada 1 kg keharasva on vajalik energiadefitsiit u 32 000 kJ (u 7650 kcal).Dieetide välja töötamise ning nende mõju uurimisega tegeleb dietoloogia. Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.-20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses. Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima. Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ning füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutunud probleemiks liiga ohtrast ning energiarikkast toidust tingitud ülekaalulisus jm tervisehäired. Samal ajal on inimkeha iluideaal muutunud järjest saledamaks. See on tõstnud nõudlust tõhusate dieetide järele ning avanud võimalused
renaturiatsioon-on valgu kõrgemat järku (neljandat, kolmandat ja teist) ruumiliste struktuuride ja bioloogilise aktiivsuse taastumine.nt: 28. Mõisted: ensüüm, katalüsaator, substraat. (vt. ka vihiku joonist). ensüüm - valk, mis reguleerib rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust katalüsaator - reaktsiooni kiirendav aine substraat - biokeemias ensüümi toimeobjekt. 29. Kuidas tagatakse ensüümide toime vaid kindlale reaktsioonile? Iga ensüüm mõjutab ainult kindlat tüüpi reaktsioone, sest reaktsioonis reageerivad ained sobivad vastava ensüümi struktuuri nagu võti lukuauku. Seetõttu vajatakse rakkudes tuhandeid erinevaid ensüüme. 30. Mis mõjutavad reaktsioonide kiirust? (2). temperatuur ja keskkonna happelisus 31. Valkude ül. organismides+näited.
Efektoreid, mis suurendavad valgu aktiivsust, nimetatakse allosteerilisteks aktivaatoriteks, kusjuures neid, mis vähendavad valgu aktiivsust, nimetatakse allosteerilisteks inhibiitoriteks. Termin allosteeria tuleneb kreeka keelest vihjates faktile, et allosteerilise valgu regulatoorne sait on füüsiliselt kaugemal kui ta aktiivsait. Mõned oligomeersed valgud, kel on kvaternaarne struktuur, toimivad rakumetabolismis regulaatoritena – regulatoorsed ensüümid. Biokeemias tähendab allosteeriline regulatsioon ensüümi ja teiste valkude reguleerimist, seondudes efektormolekulile valgu allosteerilises saidis (see tähendab kohta, mis pole valgu aktiivsait). VALKUDE UURIMISMEETODID 1. Tsentrifuugimine, diferentsiaal ja gradientfuugimine Tsentrifuugimisega on võimalik eraldada osakesed, mis erinevad massi või tiheduse poolest. Suurendades tsentrifuugi kiirust on võimalik katseklaasi põhja viia järjest väiksemaid osakesi.
11. Karboksüülhapped ja nende derivaadid. Nukleofiilne liitumine-elimineerimine atsüülrühma süsiniku juures Karboksüülrühm on enimesinev funktsionaalrühm keemias ja biokeemias. Karboksüülhappe derivaatideks on happehalogeniidid, happe anhüdriidid, estrid, nitriilid, amiidid. Karboksüülhapped on polaarsed ühendid, nende molekulid võivad moodustada tugevaid vesiniksidemeid teineteisega ja veega. Seega on karboksüülhapetel tavaliselt kõrge keemistemperatuur ja väiksema molekulmassiga karboksüülhapped lahustuvad vees. Karboksüülhapete happelisus Enamikel asendamata karboksüülhapetel on Ka väärtused 10-4 10-5 (pKa = 4-5). Vee
Paljusid amiinühendeid pole siiski piisava põhjalikkusega veel uuritud, et öelda, kas nad avaldavad tervisele mingit kahjulikku mõju või millistes kontsentratsioonides peaks nende koguseid keskkonnas hoidma, eriti puudutab see sünergilisi mõjusid ja vähemkasutatavaid või hiljuti avastatud aineid. [23] Kokkuvõte Amiinide kasutamine inimesepoolt nii toiduaine-, kosmeetika-, ehitus- kui ka rasketööstuses on laialdane, samuti on nad asendamatud ained biokeemias kõikide elusorganismide sees mängivad nad mingisugust rolli. Kuigi nagu iga teise ainega seoses, võib ka amiinide juures välja tuua tervise- ja keskonnariske seoses nende sünteesitud vormide vale kasutamisega, on tegemist siiski asendamatu orgaanilise keemia funktsionaalgrupiga, mille tähtsus ja kasutamise erinevad võimalused on märksa rikkalikumad, kui käesoleva lühireferaadi maht võimaldab. 5 Kasutatud allikad [1] Solomons, G. T. W
vähemkasutatavaid või hiljuti avastatud aineid. Amiinid üks järjekordne keemiliste ainete grupp, ilma milleta inimene ka kõige parema tahtmise korral läbi ei saaks. Seda, kas nad mõnes ühendis inimesele või keskkonnale ohtu kujutavad, peab aga analüüsima iga konkreetse juhtumi valguses. Amiinide kasutamine inimesepoolt nii toiduaine-, kosmeetika-, ehitus- kui ka rasketööstuses on laialdane, samuti on nad asendamatud ained biokeemias kõikide elusorganismide sees mängivad nad mingisugust rolli. Kuigi nagu iga teise ainega seoses, võib ka amiinide juures välja tuua tervise- ja keskonnariske seoses nende sünteesitud vormide vale kasutamisega, on tegemist siiski asendamatu orgaanilise keemia funktsionaalgrupiga, mille tähtsus ja kasutamise erinevad võimalused on väga laialdased.
ioniseerituse vormiga. Järgnevalt vaatamegi ioontasakaalu mõningaid aspekte keskendudes eeskätt happe-aluse vahelisele tasakaalule. Kogu järgnev jutt käib vesilahuste kohta. Happed ja alused: prootoni doonorid ja aktseptorid Brønstedi hapete ja aluste teooria järgi on happed ühendid, millel on kalduvus loovutada prootonit ja alused on ained, millel on kalduvus liita prootonit. Keemias on kasutuses veel üks üldisem happe-aluse teooria (Lewise teooria) kuid kuna biokeemias on enamik happeid ja aluseid just Brønstedi happed ja alused, siis jääme me selle teooria raamesse. Tugev hape dissotsieerub peaaegu täielikult prootoniteks ja vastavateks anioonideks. Näiteks on HCl peaaegu täielikult dissotsieerunud H+ ja Cl- ioonideks ja seeläbi tekkinud H+ ioonide hulk vastab HCl hulgale. Sarnaselt on NaOH tugev alus, kuna ta ioniseerub täielikult Na+ ja OH- ioonideks, viimased on aga väga tugevad prootoni aktseptorid.
NIMI DIEET Uurimustöö Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2012 MIS ON DIIET ? Dieet on toitumiskord, piirangutega toitumisreziim, mille järgimise eesmärgiks on haiguste ennetamine, tervise parandamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine vms. Dieetide välja töötamise ning nende mõju uurimisega tegeleb dietoloogia. Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.-20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses. Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima. Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ning füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutunud probleemiks liiga ohtrast ning energiarikkast toidust tingitud ülekaalulisus jm tervisehäired. Samal ajal on inimkeha iluideaal muutunud järjest saledamaks. See on
Kui toidust saadav energiakogus on aga väiksem kui kogu energiatarve keha soojendamiseks, liigutamiseks, kasvamiseks jne, võtab organism kasutusele rasvarakkudesse talletatud varud ja kehakaal väheneb. Et kaotada 1 kg keharasva on vajalik energiadefitsiit u 32 000 kJ (u 7650 kcal). Dieetide välja töötamise ning nende mõju uurimisega tegeleb dietoloogia. Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.-20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses. Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima. Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ning füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutunud probleemiks liiga ohtrast ning energiarikkast toidust tingitud ülekaalulisus jm tervisehäired. Samal ajal on inimkeha iluideaal muutunud järjest saledamaks. See on tõstnud
BIOKEEMIA Laboratoorne töö nr: 1.1 ja 1.2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Töö teostaja: Õppejõud: Tallinn 2017 1. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mille monomeerideks olevad aminohapped on omavahel seotud amiid- ehk biokeemias tuntud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahele. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet proteogeensed aminohapped. Mõningates valkudes on ka ebaharilikke aminohappeid, peamiselt üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate
o Liigi kõik populatsioonid põlvnevad ühisest eellasest o Neil on oma genofond, levila, tunnuselt on sarnased o Sarnased või samad on liigi piires kromosoomide arv, füsioloogia, biokeemia, keskkond, geograafiline paiknevus · Geograafiline isolatsioon · Bioloogiline isolatsioon o iseärasused käitumises - pulmamängud, feromoonid o biokeemias - sugurakud ei ühine o geneetikas - sügoodist ei arene järglast või järglased on viljatud ehk siis muulast järglast ei saa kehtib üksnes loomariigi puhul!!!! · Taimedel esineb liikidevahelist ristumist perekondade ja vahel ka sugukondade piires(sümpatria). o Erimaine / geograafiline / allopatriline liigiteke o Samamaine / ökoloogiline / sümpatriline liigiteke - loomariigis praktiliselt võimatu, taimeriigis
CoQ on seotud membraani lipiidse faasiga tänu hüdrofoobsele molekuli iseloomule. -Tsütokroom c on perifeerne membraanivalk, mis on seotud mitokondri sisemembraaniga tsütosooli poolel. ATP kui makroergilise ühendi süntees toimub NADH ja FADH2 energia arvel. Selgitada on seda kõige lihtsam vaadeldes mainitud ühendite redokspotentsiaale. Redokspotentsiaalide abil on võimalik iseloomustada elektronide liikumist kahe ühendi segust koosnevas süsteemis. Biokeemias kasutatakse tavaliselt redokspotentsiaali defineerimiseks standardelektroodi pH = 7 juures. Mõõdetavat potentsiaali nimetatakse standardseks bioloogiliseks elektroodipotentsiaaliks Eo’. Redoksreaktsiooni vabaenergia on arvutatav otse Eo’ väärtusest Nernsti võrrandi abil. ΔGo’ = -nFΔEo’ Selles võrrandis on n- reaktsioonis osalevate elektronide arv F- Faraday constant (94.4 kJ/V/mol)
See prodseduur nuab fotomeetri suurt stabiilsust. Mürad hakkavad lpuks domineerima. Skaala laiendamine Absortsioonfotomeetria erimeetodid Differents-spekromeetria: skaneeritakse spektrit nii,et proovi ja kontroll-lahuse küvetis on lähedaste omadustega ained. Spekter on individuaalainete spektrite vahe. Kasutatakse biokeemias kineetika uurimiseks: ühesugused proovid, kuid katsetingimused on küvettides erinevad. Derivatiivne spektroskoopia: mdetakse spektri tuletist. kasutatakse kattuvate piikide lahutamiseks ja detailide avastamiseks spektris. Tuletise arvutab arvuti, vi, spektrit skaneeritakse kahekiire seadmel väikese lainepikkuse vahega kummagi kiire vahel. Fotoakustiline spektroskoopia. Neeldunud kiirgusenergia muutub soojuseks, mis soojendab proovi ümbritsevat keskkonda
CH COOH CH COO + H 3 3 dis.eelistatud .suund CH 3 COONa CH 3 COO - + Na + diss-b hästi. Puhverlahuste pH püsib kui lahusele lisada tugevaid aluseid või happeid. Puhverlahus koosneb nõrgast happest ja tema soolast. Happe lisamisel diss-vad H+ ioonid ja reag-vad atsetaatioonidega. Hüdroksiidioonid reag-vad H+ ioonidega ja tekib juurde vesi. Puhverlahuste tähtsus: keemilises analüüsis(analüütilised reakt) biokeemias, elusorganismides. Puhverlahused on lahused, mille pH muutub väikeste happe- või alusekoguste lisamisel vähe. Puhverlahuste pH määrab happe ja soola kontsentratsioonide suhte. c hape [ pH ] -lohK + log c sool 39 .Ülekandearvud. 1Ag + + t + Ag + + t - NO3- = t - Ag + + t - NO3- - Ag + + t + Ag + - t - NO3- = -t - NO3- - t - Ag + t - AgNO3 ( a ± ) t - AgNO3 ( a ± ) FE
ainete peenestamine, katalüsaatori lisamine. konstantsel temperatuuril on keemilise kiiruse reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. Kiirusekonstant sõltub temperatuurist ja ei sõltu kontsentratsioonist ega ajast, reaktsiooni kiirust iseloomustab ka poolestusaeg, mille jooksul reageerib pool aine hulgast. Temp muutumisel muutub oluliselt reaktsiooni kiirus. Van´t Hoffi reegli järgi vastab temp. muutumisele 10 K reaktsiooni kiiruse kasv 2-4korda, biokeemias kuni 7 korda. 5.7 keemilise reaktsiooni mehhanism. Katalüüs Keemilisi reaktsioone jaotatakse: Lihtreaktsioonid ja liitreaktsioonid: Lihtreaktsioonid on reaktsioonid, mis kulgevad ühes staadiumis ja elementaarakti väljendav võrrand ühtib reaktsiooni üldvõrrandiga. Kui on tegemist mitme järjestikku ja paralleelselt kulgeva reaktsiooni liitumisega, on tegemist liitreaktsiooniga. Pööratavad ja mittepööratavad reaktsioonid: reaktsioonid on põhimõtteliselt alati pööratavad
– Erinevused tekivad peale 10 eluaastat – Mehed saavutavad absoluutse lihasjõu maksimumi 20 – 30 eluaastal, naised oluliselt varem ( 17 -20 ) – Lihasjõu vähenemine vanusega naistel väiksem • Staatilise- ja dünaamilise jõu erinevused: – Staatilise jõu lihasrühmad suhteliselt sarnase treenitavusega (kõhulihased, rindkere) – Dünaamiliste liigutuste lihasrühmad meestel parema treenituvusega • Lihaskontraktsioonis – Erinevusi lihaskontraktsiooni biokeemias ja kontraktsiooni kiiruses ajaühiku kohta ei ole – Meestel lihashüpertroofia suguhormoonide abiga suurem – Naistel lihaskiudude pindala väiksem – Naistel lipolüüsi retseptoritel suurem tundlikkus • Suurimad soolised erinevused: – Maksimaaljõus 22,6 – 30% – Kiirusjõus 15,9 – 17,3% – Aeroobse ja anaeroobse jõu kombinatsioon 11,6-13,2 • Väikseimad soolised erinevused: – Maksimaalses kiiruses 7,1%
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid
Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan, lüsiin). · Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida. 2. Peptiidid · Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped. Peptiidi molekuli amiidrühma nimetatakse biokeemias peptiidsidemeks. · Polüpeptiidid kui peptiidi moodustavaid aminohappeid on üle kümne. · Oligopeptiidid kahest kuni kümnest aminohappest koosnevad peptiidid. 3. Valgud · Valgud kuuluvad polüpeptiidide hulka, kuid kõik polüpeptiidid ei ole tingimata valgud. Kõik polüpeptiidid on kindlasti polüamiidid, kuid kõik polüamiidid ei ole kindlasti polüpeptiidid. POLÜAMIIDID
Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan, lüsiin). · Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida. 2. Peptiidid · Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped. Peptiidi molekuli amiidrühma nimetatakse biokeemias peptiidsidemeks. · Polüpeptiidid kui peptiidi moodustavaid aminohappeid on üle kümne. · Oligopeptiidid kahest kuni kümnest aminohappest koosnevad peptiidid. 3. Valgud · Valgud kuuluvad polüpeptiidide hulka, kuid kõik polüpeptiidid ei ole tingimata valgud. Kõik polüpeptiidid on kindlasti polüamiidid, kuid kõik polüamiidid ei ole kindlasti polüpeptiidid. POLÜAMIIDID
Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan, lüsiin). · Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida. 2. Peptiidid · Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped. Peptiidi molekuli amiidrühma nimetatakse biokeemias peptiidsidemeks. · Polüpeptiidid kui peptiidi moodustavaid aminohappeid on üle kümne. · Oligopeptiidid kahest kuni kümnest aminohappest koosnevad peptiidid. 3. Valgud · Valgud kuuluvad polüpeptiidide hulka, kuid kõik polüpeptiidid ei ole tingimata valgud. Kõik polüpeptiidid on kindlasti polüamiidid, kuid kõik polüamiidid ei ole kindlasti polüpeptiidid. POLÜAMIIDID
Sõltuvalt sellest, kas protsessi kondenseerumise kiirus. Tasakaalu korral on aurufaas reaktsioonis neeldub soojust ja süsteemi siseenergia kasvab. katalüsaator ja ained on samas või eri faasis on katalüüs komogeenne küllastunud ja aururõhk koosneb kummagi komponendi aine ja Isokoorseks soojusefektiks (qv) ehk reaktsiooni energiaks või heterogeenne. Biokeemias käsutatavaid orgaamilisi lahusti aururõhkude summast. P=P1 + P2. nim.jääval ruumalal toimuva keemilise reaktsiooni soojus efektsi, katalüsaatoreid nim. fermentideks ehk ensüümideks ja nad reguleerivad Kui lahustunud aine on mittelenduv, siis ülärõhk võrdub lahuse mis on võrdne reaktsiooni energia muutuda, saaduste ja reaktsioonide kulgu taimedes ja elusorganismides. osarõhuga
rasvhappe anioone maatriksist läbi sisemembraani antipordina kloriidi või hüdroksüüli vastu. Rasvhappe aniooni vabastamisel membraani positiivsel poolel nad protoneeruvad ja võivad läbi membraani laenguta kujul tagasi pöörduda. Maatriksi poolel laenguta molekulid deprotoneeruvad ja omandavad jällegi laengu. Tulemuseks on hingamisahela poolt välja pumbatud prootonite liikumine tagasi maatriksisse ning soojuse eraldumine. 5. Prootongradiendi erinevad rakendused biokeemias ja rakubioloogias. 6. Superoksiidi dismutaas, katalaas, peroksüdaasid · Superoksiidi dismutaas: katalüüsib 2 superoksiidi molekuli sidmuteerumist hapnikuks ja vesinikperoksiidiks: O2- + O2- H2O2 + O2 · Katalaas: katalüüsib peroksiidi lagunemist veeks ja hapnikuks: 2H2O2 2H2O + O2 · Peroksüdaas: katalüüsib vesinikperoksiidi ja alkoholi vahelist reaktsiooni, mille tulemusel tekivad vesi ja aldehüüd: H2O2 +R-OH H2O + R-CHO
uurimismeetoditega (näiteks värvusreaktsioon koos kolorimeetrilise mõõtmisega) olla aluseks kvantitatiivsete analüüside läbiviimisel. Kvalitatiivse analüüsi meetodid ei nõua reeglina reagentide täpset doseerimist (kaalumist, pipeteerimist), vaid piirduda võib silmamõõduga ning suurusjärgu arvestamisega. Käesolevas töös kasutatakse reaktsioonianumana normaalkatseklaase, kus 1-milliliitrisele mahule vastab umbes 1 cm kõrgune vedeliku nivoo. Järgnevalt kirjeldatakse biokeemias oluliste ainegruppide valkude, süsivesikute ja lipiidide kvalitatiivse analüüsi mõningaid meetodeid. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil, mida biokeemias tuntakse peptiidsidemete nime all. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka
Punase joone tõus on algkiirus, rohelise joone tõus on hetkkiirus 30 min järel, sinise joone tõus on hetkkiirus 1 h järel. Kiirus tee endale hästi selgeks!! Ensüümid mõjutavad reaktsiooni kiirust ainult, ei saa panna midagi tekkima, kui seda ei ole, siis pole, ensüüm ei aita sellisel juhul! 1 Reaktsiooni skeem aA+bBuU+rR. Suured tähed ained ja väikesed stöhhiomeetria kordajad. Biokeemias enamasti need 1 ehk 1 molekul ühes reaktsiooni tsüklis. Pärisuund vasakult paremale, vastasuund paremalt vasakule. v(päri)=reaktsiooni skeem+massitoimeseadus, seega vpärivõrdeline[A]a[B]b, vpäri=kpäri[A]a[B]b. Vaata edasi massitoimeseaduse juurest! vvastas=kvastas[U]u[R]r Reaktsiooni kiiruse koostamine reaktsooni skeemist ülioluline! Ensümoloogias räägitakse algkiirustest. Kineetika uurimine tingimuseks on see, et produkti tekib ajas lineaarselt (võttes arvesse viga).
-ained, mis veelgi kiirendavad katalüsaatori toimet. Nad suurendavad katalüsaatori pinnal aktiivsete punktide (defektidega kristallide) arvu. Ammoniaagi sünteesi (osalevad gaasilised ained N2, H2) katalüsaatoriks on raud, promootoriteks K2O ja Al2O3. Katalüsaator nõrgendab sidemeid H2 ja N2 molekulides nii, et tekivad peaaegu vabad aatomid, mis on kõrge reaktsioonivõimega. · Ensüümkatalüüs väga spetsiifiline, biokeemias suure tähtsusega, katalüsaatoriks on ensüümid. Kokkupuutepinna suuruse mõju reaktsioonikiirusele Kokkupuutepinna suurus mõjutab heterogeenseid reaktsioone. Selliste reaktsioonide kiirust saab mõjutada: · tahkete ainete peenestamisega · vedelike pihustamisega · ainete omavahelise intensiivse segamisega reaktsiooni käigus. Reaktsioonikiirust mõjutavad füüsikalised protsessid Heterogeensete reaktsioonide kiirust mõjutab sageli ka selline nähtus nagu difusioon.
dihüdroksübutaandihappe pürolüüsil). Triviaalnomenklatuur ei arvesta orgaanilise ühendi struktuuri ega keemilisi omadusi. Siiski lihtsuse tõttu kasutatakse seda igapäevatöös. Seetõttu ongi vajalik teada kõige tavalisemate orgaaniliste ühendite (nt aminohapete, aromaatsete ühendite, ravimite jt) triviaalnimetusi. Radikaal-funktsionaalne nomenklatuur Sel puhul peegeldab nimetus orgaanilise ühendi üldstruktuuri ning on seetõttu sageli kasutusel tööstuslikus biokeemias ja keemias. Ta ei võimalda ühendite struktuuri universaalselt arvestada (tema reeglite süsteem on mõnevõrra eklektiline). Paljusid antud nomenklatuuri järgseid nimetusi aktsepteeritakse IUPAC-i poolt (vt allpool). Nomenklatuurireeglitest arusaamine nõuab antud juhul lisaks funktsionaalsete rühmade nimetuste tundmisele veel järgmisi baasarusaamu. • Orgaaniline radikaal: see on orgaanilise ühendi molekuli jääk, millest on elimineeritud üks
polüseemia seletamisega. Termin on selle teooria kohaselt ala asjatundjate teadliku valiku ja kokkuleppe tulemus, aga selline töö saab ju toimuda ainult ühe (enamasti väga kitsa) ala piires. Seletamata jääb, miks eri aladel, isegi üksteisest üsna kaugel asuvatel, valitakse sarnaste mõistete tähistamiseks sageli samu sõnu – nähtus, mida semasioloogilise lähenemise korral oleks lihtne seletada polüseemia abil. Viirus tähistab biokeemias, meditsiinis, sotsioloogias ja info- tehnoloogias sarnaseid mõisteid, kuid vastavaid sõnu pidas Wüster homonüümideks, st tähistajate vormilist kokkulangevust juhuslikuks. Miski senises loetelus ei põhjusta tegelikke mõistmisraskusi Seadusi rakendatakse, seadmeid ja tarkvara kasutatakse, inimesi ravitakse ning kuskil ei tee vastuolu klassikalise teooriaga oskuskeele toimimist võimatuks. Raskendab, aga ei tee võimatuks, ja klassikaline teooria ei oska seletada, miks ei tee võimatuks.
annaabi.ee 
