rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega (IAS 17p44). Juhul kui eespool nimetatud kulutuste summa on ebaoluline, võib selle lähtudes olulisuse printsiibist kajastada kohe kuluna. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest. Juhul kui on kahtlusi väljarenditava varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara väärtuse test vastavalt juhendile RTJ 5. Rentide kajastamine rentniku aruannetes Kapitalirendid Rentnik kajastab rendi jõustumisel kapitalirendi oma bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuse arvutamisel on diskontomääraks rendi
aktsiate müük vähemusosanikele tekitab kasumit või kahjumit kontserni kasumiaruandes. 4 2) Majandusüksuse ehk äriettevõtte kontseptsioon - vähemusosanikke vaadeldakse kui teisi osalejaid kontserni omakapitalis. Tehingud vähemusosanikega on omavahelised tehingud, mis ei tekita firmaväärtust ega kasumit või kahjumit erinevus ostuhinna ja vähemusosaluse muutunud bilansilise maksumuse vahel kajastatakse otse omakapitalis. Müügi puhul müügihinna ja müüdud vähemusosaluse bilansilise maksumuse vahet kajastatakse otse omakapitalis. Kuna teema teeb keeruliseks just terminite paljusus, et sisu oleks ühiselt mõistetav, siis on kõige õigem alustada nende lahtiseletamisest. 1.1. Mõisted Raamatupidamise Toimkond on välja andnud Raamatupidamise Toimkonna juhendi (edaspidi
1) Investeeringu elimineerimine omandamise momendil: D Aktsiakapital (T-firma) 120 000 D Ülekurss (T-firma) 10 000 D Jaotamata kasum (T-firma) 23 000 D Hinnaerinevus 15 421 K Investeering T-firmasse Sid 160 000 K Vähemusosalus 8 421 2)Soetusmaksumuse ja bilansilise maksumuse erinevuse elimineerimine: D Firmaväärtus(goodwill) 15 421 K Hinnaerinevus 15 421 3)Äriühenduse dividendide elimineerimine: D Dividenditulu 19 000 K Deklareeritud dividendid 19 000 4)Vähemusosaluse väljatoomine kasumis T-firma kasum oli 26 000
Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh vaatlusaluse aasta puhaskasum 28 mln eurot. Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja laenukapitali hind on 8%. Ettevõttel puuduvad finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Milline on ettevõtte kapitali kulukuse määr (WACC), kui omakapitali turuväärtus võrdub bilansilise väärtusega? Riskivaba tulumäär 5% finantsvõimenduseta beeta 0.8 finantsvõimendus (D/E) 1.542857 finantsvõimendusega beeta 2.034286 tururiskipreemia (riigipõhine) 5% Laenukapitali hind 22.4 Pikaajalised võlakohustused 280 kokku 302.4
Saneerimismenetlus saneerimismenetlus mõeldud ettevõtetele, kelle maksejõuetus pole veel saabunud, kuid majanduslik olukord viitab võimalusele, et maksejõuetus ei pruugi olla mägede taga. saneerimine on maksevõime taastamine Mida peab arvestama! "Tuleb välja selgitada, kas maksevõimetus on lühiajaline, rahavooline probleem. Kui jah, siis aitab rahavoogude parem planeerimine, käibekrediit ja kreeditoride informeerimine. Kui tegemist on hoopis nn bilansilise probleemiga ehk vara on vähem kui kohustusi, tuleb koostada hinnang, kas ettevõte vajab saneerimist või tuleb käivitada pankrotiprotsess," SANEERIMISMENETLUSE ALGATAMINE § 7. Saneerimisavaldus (1) Avalduse ettevõtte saneerimise menetluse algatamiseks esitab ettevõtja ise. (2) Saneerimisavalduses esitab ettevõtja selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistab, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline;
vara eest, loetakse saadud vara soetusmaksumuseks äraantud vara õiglast väärtust. Juhul, kui saadud vara õiglane väärtus on usaldusväärsemalt hinnatav kui äraantud vara õiglane väärtus, loetakse soetusmaksumuseks saadud vara õiglast väärtust. Juhul, kui nii äraantud kui saadud vara õiglane väärtus pole usaldusväärselt määratavad, loetakse saadud vara soetusmaksumuseks äraantud vara bilansilist maksumust. Näide. Ettevõte vahetab auto, mille bilansilise jääkmaksumus on 50,000 krooni ja hinnanguline turuväärtus 80,000 krooni, traktori vastu. Eeldades, et tehing toimus sõltumatute osapoolte vahel turutingimustel, tuleb saadud vara soetusmaksumuseks lugeda 80,000 krooni. 4 Kanded tehingu kajastamisel: D Põhivara (traktor) 80,000 K Põhivara (auto) 50,000 K Kasum põhivara (auto) võõrandamisest 30,000
võib olla Vali üks: a. maa soeta,mine aruandeperioodi lõpul b. mitte ükski eeltoodutest c. aktsiadividend (fondiemissioon) d. koguvara käibesiduvuse suurenemine Küsimus 9 Küsimuse tekst Kui vaatamata müügikäibe puhasrentaabluse tõusule varade käibesiduvus langes, võis põhjuseks olla Vali üks: a. aktsiatükeldus (splittimine) b. uue hoone soetamine majandusaasta lõpul c. bilansilise maksumuse vähenemine d. investeeringu müük majandusaasta lõpul Küsimus 10 Küsimuse tekst Liigsetele kauba ja tootmisvarudele viitab kõige paremini Vali üks: a. varude käibevälte vähenemine b. müüdud kauba omamaksumuse suurenemine c. lühivõlgade üldise kattekordaja suurenemine koos happetesti arvväärtuse samaaegse vähenemisega d. müügikäibe vähenemine e. müügikäibe suurenemine Küsimus 11 Küsimuse tekst
Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Eelarvejoon näitab kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. PIIRASENDUSNORM PAN ( delta A / delta B) Tarbimise tasakaal PAN = MRS = qy /qx = Px /Py Lahutades laekumistest (sissetulekutest) maha kogu raamatupidamisliku kulu (nimetatakse vahel ka ilmutatud kuluks), saame ettevõtte raamatupidamisliku (bilansilise) kasumi. SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD Piirtoodang (MP) näitab kui palju kasvab kogutoodang tööjõu/kapitali suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu näitab kui palju kasvab kogukulu tootmismahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Esineb ainult muutuvkulude juures (iseloomustab muutuvkulusid). Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku valmistamisel tekkiv kulu; Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC
Diskonteerimist vajavad nõuded võivad tuleneda intressita laenu andmisest, intressita järelmaksuga vara (teeenuse, kauba vm ) müügist. Sama põhimõte kehtib intressita laenu saamisel või intressita järelmaksuga vara soetamisel. Samuti tuleb diskonteeritult kajastada osakapitali sissemakseta loodud osaühingu korral, kui nõue osaniku vastu on tähtaegne. Samuti tuleb diskonteerida näiteks põhivara allahindluse korral juhul kui põhivara objekti kaetav väärtus langeb alla tema bilansilise väärtuse (Altmäe, 2015, lk 28-31). Eeltoodu on praktikas harvaesinev. 5 1.3 Diskonteerimisel kasutatavad diskontomäärad On olemas erinevad diskonteerimise meetodid üksiksumma diskonteerimine, sisemise intressimäära meetod ja diskonteeritud rahavoogude meetod. See, millist intressimäära kasutada konkreetse tehingu kirjendamisel, on osaliselt määratud RTJdes. Sisemise
kirjel "Aktsia- või osakapital" ja võimalik ülekurss kirjel "Ülekurss") Ülekurss (aazio) Aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu. Tehingutel omaaktsiatega aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe; omaaktsiate kustutamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe; (miinus) aktsiatehingutega seotud otsekulud. Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste puhul vahe soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel. Aktsiate või osade emiteerimisel saadud tasu õiglane väärtus (millest on maha arvatud aktsiate emiteerimisega kaasnevad kulutused), miinus emiteeritud aktsiate või osade nimiväärtus. Tagasiostetud aktsiate müügil aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe. Tagasiostetud aktsiate tühistamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe. Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste puhul vt. RTJ 11.
Rahavoogude aruanne kajastab ettevõtte raha ja rahalähendite muutumist perioodi jooksul. Bilanss, kasumiaruanne ja omakapitali muutumise aruanne on tekkepõhised, siis rahavoogude aruanne on kassapõhine. Omakapitali muutuste aruanne on bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande kõrval neljas põhiline finantsaruanne. Omakapitali muutuste aruanne võtab kokku aruandeperioodi jooksul omakapitalis toimunud muutused. Omakapitali muutus näitab omanikele osaluse bilansilise maksumuse muutumist perioodi jooksul, mida võivad mõjutada perioodijooksul teenitud kasum (kahjum), omanike poolt tehtud sissemaksed, omanikele tehtavad väljamaksed ning muud tehingud. Aastaaruande lisad on sama olulised ja sageli informatiivsemad kui aruanded ise. Lisadel on selgitav iseloom nad annavad detailse ülevaate raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetoditest ja hindamistest. Lisades
(kasuliku eluea, kulumi jm kohta), väärtuse testid, hindamisaktid, õiglasesse väärtusesse ümberarvutamise meetod ja muud dokumendid, aruanded. 6.7. Materiaalse põhivara hindamine Igal bilansipäeval hindab ettevõtte juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata varade väärtuse langusele. Kui on kahtlusi mõne varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla selle 15 bilansilise väärtuse, tehakse vara väärtuse test, mille käigus leitakse vara neto müügihind ja vara kasutusväärtus ning hinnatakse vajadust vara allahindluseks. Igal järgmisel bilansikuupäeval hinnatakse, kas on tõenäoline, et kord alla hinnatud varade kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui see on tõenäoline, tuleb korraldada uus väärtuse test. Kui selle tulemusel selgub, et vara kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse,
Kasumiaruanne (ja Koondkasumiaruanne)- kajastab ettevõtte tulusid ja nende tulude saavutamiseks tehtud kulusid teatud ajaperioodi jooksul. Iseloomustab ettevõtte toimimist kahe bilansikuupäeva vahel ning muutusi. Juhtprintsiibiks on tulude ja kulude õige vastandamine. Rahakäibe (Rahavoogude) aruanne- kajastab ettevõtte raha muutumist perioodi jooksul. Omakapitali muutuste aruanne- võtab kokku aruandeperioodi jooksul omakapitalis toimunud muutused. See näitab omanike osaluse bilansilise maksumuse muutumist perioodi jooksul, mida võivad mõjutada kasum, sissemaksed kapitali, väljamaksed. Lisad- annavad üldise vaate raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetoditest ja hindamisalustes. Seal tuuakse arvestusmeetodite muudatused, laenu tagatised ja panditud vara, bilansiväline vara jms. Majandusaasta aruande esitamisel lisatakse: Kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek Müügitulu jaotus Vandeaudiitori aruanne PÕHIMÕISTED
Rahavoogude aruanne – Raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi raha tegelikke laekumisi ja väljamakseid. Reinvesteerimine – Investeeringust saadud kasumi investeerimine kas samasse ettevõttesse või samasse riiki. Rentaablusanalüüs – Toodangu mahu või müügikäibe uurimine selgitamaks seoseid firma kulude struktuuri, toodangumahu ja kasumi vahel ja andmaks hinnang firma tegevuse tasuvusele. Reserv / varu – Kasutatakse varade bilansilise väärtuse vähendamise kontekstis läbi allahindluse konto (näiteks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete suhtes). Risk – Oht, mille ilmnemisel ettevõtja kaotab oma ettevõtte väärtust. Revalveerimiskasum – Laos hoitavate varade maksumuse suurenemine nende turuhinna tõusu tagajärjel, mida tehakse kindlaks ümberhindamisel. S Segmenteerimine – Turu jagamine teatud tunnuste järgi väiksemateks osadeks – turusegmentideks. Sihtturg – Toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum.
on väiksem kui 65 000 eurot. Juhul kui üks kriteeriumitest on täitmata, tehakse lugemisnimekirja vastav märge - selline kinnisvaraobjekt kajastatakse tervikuna materiaalse põhivarana. Juhul kui on täidetud mõlemad nimetatud kriteeriumid, kajastatakse kinnisvaraobjekt tervikuna kinnisvarainvesteeringuna. Lisaks hinnatakse inventuuri käigus, kas on märke, et kinnisvarainvesteeringuna kajastatud varaobjektide väärtus on olulises summas langenud alla bilansilise maksumuse (inventuurinimekirjas kajastatud jääkmaksumus). Juhul kui kinnisvarainvesteeringute nimekirjas leidub varasid, mille väärtuse languse suhtes esineb kahtlusi, tehakse inventuurinimekirja märge vara väärtuse testi läbiviimise vajaduse kohta ning kirjeldatakse allahindlusvajadust põhjustavaid asjaolusid. Lisaks vara kahjustumisele, demonteerimisele, hävimisele ja kasuliku eluea lühenemisele võib
võlgnevus muud lühiajalised varad.) Puhas käibekapital = ettevõtte käibevarad lühiajalised kohustused 21. Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine -E earnings per share (puhaskasum aktsia kohta), P aktsia turuhind, B- bilansiline väärtus Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv) Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga. Aktsia turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe) Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. 22. Mis on suhtarvdel ja ettevõtte raamatupidamisaruannetel põhineva finantsanalüüsi peamised puudused? Tuginevad minevikul. 5 23. Mida peetakse silmas lisanduvate (inkrementaalsete) rahavoogude puhul investeeringute eelarvestamisel?
amortiseerita. Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara kasulik eluiga vaadatakse üle igal aastal, et teha kindlaks, kas sündmused ja tingimused jätkuvalt toetavad vara kasuliku eluea piiramatuks määramist. Kui ei toeta, arvestatakse muutust kasuliku eluea määramisel piiramatust piiratuks raamatupidamisliku hinnangu muutusena, st edasiulatuvalt. Immateriaalse vara kajastamise lõpetamisest tulenev kasum või kahjum määratakse kindlaks neto müügitulu ja varaobjekti bilansilise maksumuse vahena ning kajastatakse kasumiaruandes (,,Muude äritulude" või ,,Muude ärikulude" all) kajastamise lõpetamise aastal. Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara väärtuse langust kontrollitakse üks kord aastas, 31. detsembri seisuga, vajaduse järgi kas individuaalselt või raha teeniva üksuse tasandil. 3.4.3 Materiaalse põhivara kontod ja algdokumendid Materiaalse põhivara analüütilised kontod on näiteks maa, masinad ja seadmed,
laene. Teenindatakse omanikke kui ka võlausaldajaid. 35. P/E, P/B ning EV/EBITDA suhtarvud ja nende tõlgendamine P Turuväärtus = E Puhaskasum Iseloomustab kui mitu korda on aktsinärid nõus maksma aktsia eeest ühe puhaskasumi aktsia kohta P P = B Book Kus P on price ja Book on aktsia bilansiline väärtus (varad- kohustused)/aktsiate arv Aktsia bilansilise väärtuse võrdlemine aktsia turuhinnaga Teoreetiliselt võiks P/B suhtarv olla vähemalt 1, sest siis maksaks aktsia täpselt samapalju, kui on bilansilist netovara aktsia kohta. Kui ettevõttel on kasvupotentsiaal, võiks see suhtarv olla ühest suurem. EV turuväärtus+ laenud-raha = EBITDA EBITDA EBITDA=kulumieelne ärikasum+kulum Indikeerib tasuvusaja pikkust
10. Tuha Talu OÜ bioloogiliste varade arvestus Bioloogilisi varasid - piimakari, mida hoitakse tulu teenimise eesmärgil - arvestatatkse RTJ 7 järgi õiglases väärtuses ehk summas, mille eest on võimalik vahetada vara huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahel. Kuna õiglase väärtuse parimaks indikaatoriks on vara turuhind, siis Tuha Talu OÜ järgib seda oma raamatupidamislike hinnangute kajastamisel. Peamiselt müüakse lihaveiseid Rakvere Lihakombinaadile ja bilansilise väärtuse määramisel lähtutakse suuresti nende pakutud hinnast. Tuha Talu OÜ võtab esialgu lihaveise arvele soetusmaksumuses või peale isendi sündi lühikese viiteajaga arvestades noorlooma lihahinda rusikareegli järgi. Bilansilise väärtuse määramisel rühmitatakse bioloogilised varad loomühikute järgi, kuna karja vanuseline koosseis on erinev. Sel puhul: - 1 loomühik 24 kuune veis ( 24 kuune ka) - 0,6 loomühikut üle 6 kuu ja alla 24 kuu ( 6 kuune ka)
Bioloogiliste varade arvestus Bioloogilisi varasid - piimakari, mida hoitakse tulu teenimise eesmärgil - arvestatatkse RTJ 7 järgi õiglases väärtuses ehk summas, mille eest on võimalik vahetada vara huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahel. Kuna õiglase väärtuse parimaks indikaatoriks on vara turuhind, siis Ettevõtte järgib seda oma raamatupidamislike hinnangute kajastamisel. Peamiselt müüakse lihaveiseid Rakvere Lihakombinaadile ja bilansilise väärtuse määramisel lähtutakse suuresti nende pakutud hinnast. Tuha Talu OÜ võtab esialgu lihaveise arvele soetusmaksumuses või peale isendi sündi lühikese viiteajaga arvestades noorlooma lihahinda välja kujunenud meetodi järgi. Bilansilise väärtuse määramisel rühmitatakse bioloogilised varad loomühikute järgi, kuna karja vanuseline koosseis on erinev. Sel puhul: - 1 loomühik 24 kuune veis ( 24 kuune ka)
struktuuri raamatupidamis- raamatupidamis- määrab üldpõhimõte määratlus seadusega seadusega kaks vormi (rahavood kolme tegevuse lõikes) OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (STATEMENT OF CHANGES IN EQUITY) on oluline osa firma bilansist, mis kajastab omaniku huvi firmas. Omakapitali muutus näitab omanike osaluse bilansilise maksumuse muutumist perioodi jooksul, mida võivad mõjutada perioodi jooksul teenitud kasum (kahjum), omanike poolt tehtud sissemaksed kapitali, omanike tehtavad väljamaksed ning muud omakapitali muutvad tehingud. AASTAARUANDE LISAD on olulised informatsiooni kandjad ja neil on selgitav iseloom. Lisadest saab ülevaate aastaaruande koostamisel kasutatud arvestus- meetoditest ja hindamisalustest. Lisades tuuakse välja arvestusmeetodite muudatused,
TURUTASAKAAL Walras' tasakaal. Üldise tasakaaluteooria idee seisneb selles, et iga hüvise (ja tootmisteguri) turul kujuneb välja nõudlusja pakkumiskõverate lõikepunktis tasakaal kindla hinna korral. See hind aga mõjutab nõudluse ja pakkumise kujunemist teistelgi turgudel. Seega on üleüldine tasakaaluseisund võimalik ainult juhul, kui kõigi hüviste turud on üheaegses tasakaalus. Üldise tasakaalu teooria käsitleb tasakaalu bilansilise tasakaalu mõttes. LOENG 10 okt 2011 Ressursside piiratus. MAKROÖKOOOMIKA Majapidamise all mõeldakse majandussubjekti, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest. Edasi eeldame alguses, et kogu teenitud tulu kulutatakse ära, säästmist seega ei toimu. Kolmandaks eeldame, et tegemist on suletud majandusega, s.t välismajandustegevust (eksporti-importi) ei toimu. Majapidamised teevad kaupade ja teenuste ostmisel tarbimiskulutusi (C). Ostetakse
Kui P/E on kõrge, mida see väljendab? – kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud). Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur P/E = 18/2 = 9 korda (aktsia kaupleb 9 korda üle EPS-i) Turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe) Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on. 5 Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B? Lahendus: Koguvarad – laenud = omakapital 800 000 12 P/B = 800 000 = 1,5 100 000 24
Kui P/E on kõrge, mida see väljendab? kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud). Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur P/E = 18/2 = 9 korda (aktsia kaupleb 9 korda üle EPS-i) Turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe) Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B? Lahendus: Koguvarad laenud = omakapital 800 000 12 P/B = 800 000 = 1,5 100 000 24
vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes üldhalduskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
Tahtsamateks riski maandamismeetoditeks on: •• lepingu teise osapoole analuusimine; •• riski diversifitseerimine; •• avatud riskipositsiooni limiteerimine; •• riskipreemiate kasutamine pangatoodete hinnastamisel; •• reservide moodustamine oodatavate kahjumite katmiseks; •• mitteoodatavate kahjude katmine panga omakapitaliga; •• aktiva-passiva struktuursete proportsioonide muutmine, sh bilansilise portfelli immuniseerimine ning rahavoogude valuutastruktuuri kooskolastamine; •• riskikindlustus labi riski kompenseeriva positsiooni votmise ehk peamiselt bilansivaliste tuletisinstrumentide abil (hedge); •• kindlustusfirmaga kindlustuslepingu solmimine (insurance); •• riskivarade muuk jt. 40. Intressimäärariski põhjused Intressimaarariski voib pohjustada nii uldine intressimaarade muutumine kui ka intressimaarade struktuuri ning intressispreedide muutumine
Kui P/E on kõrge, mida see väljendab? kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud). Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur P/E = 18/2 = 9 korda (aktsia kaupleb 9 korda üle EPS-i) Turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe) Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B? 8 Lahendus: Koguvarad laenud = omakapital 800 000
Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga. Kui P/E on kõrge, mida see väljendab? kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud). Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur P/E = 18/2 = 9 korda (aktsia kaupleb 9 korda üle EPS-i) · Turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe) Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B? Lahendus: Koguvarad laenud = omakapital 800 000 P/B = = 1,5 6.loeng: Portfelliteooria 29
Intellektuaalne kapital= ettevõtte turuväärtus- bilansiline väärtus Kui aktsiaturul on ettevõtte väärtus oluliselt suurem selle varade väärtusest, viitab see asjaolule, et materiaalne vara annab firma poolt toodetavatele kaupadele või teenustele oluliselt vähem väärtust kui immateriaalne vara. Ettevõtte ning seeläbi ka tema intellektuaalse kapitali väärtuse määrab nimetatud meetodi korral ostja, mitte müüja. 2) Mõnevõrra komplitseeritum, kuid loogilisem kui turu- ja bilansilise väärtuse vahe on Tobini meetod (q), mis võrdleb vara turuväärtust tema asendamiskuluga q= vara turuväärtus/ vara asenduskulu Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha: 1. Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud. 2. Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne? 3. Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased? 4. Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid? 5
16 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes ettevõtete vahel toimuvate müügihinna vahe. äriühenduste puhul vahe Tagasiostetud aktsiate soetusmaksumuse ja omandatud tühistamisel aktsiate netovara bilansilise väärtuse soetusmaksumuse ja vahel. nominaalväärtuse vahe. Kirje "Ülekurss" saldo ei saa olla negatiivne. Juhul kui kirjel "ülekurss" eelnevalt kajastatud
Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine; amortiseerimist alustatakse uuesti hetkest, mil vara lõppväärtus on langenud alla tema bilansilise jääkmaksumuse. © 2014. Janek Keskküla 24 Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes.
K Pangakonto 2. Lühiajaliste väärtpaberitega seotud tehingud (aktsiatelt dividendide saamine). Saadavate dividendide deklareerimisel ja laekumisel tehakse raamatupidamiskanne: D Pangakonto K Dividenditulu 3. Ümberhindlus reaalväärtusele 31.12.X.a (ei võta vahendustasusid arvesse reaalväärtuse määramisel): D Aktsiad K Tulum aktsiatelt (finantstulu reaalväärtuse tõusust) (s o realiseerimata tulum) Näide. Kajastamine aktsiate müügil (kahjum võrdub aktsiate senise bilansilise maksumuse ja saadud netotasu vahega), müüakse aktsia 70.- (osteti 105). D Raha 70 D Kadum aktsiate müügist (finantskulu aktsiatelt) 35 K Aktsiad 105 D Finantskulu 2 K Raha 2 4. Kui müügihind ületab ostuhinda (müügihind 110, osteti 105): D Raha 110
omaaktsiatega aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe, omaaktsiate kustutamisel 21 aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe (miinus) aktsiatehingutega seotud otsekulud. Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste puhul kajastatakse kontol 2231 vahe soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel. Reservid kajastatakse kohustuslik reservkapital ja muud reservid. Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum) siin kajastatakse eelmistest perioodidest kogunenud kasum ja kahjum, mida võib kasutada reservide moodustamiseks. Aruandeaasta kasum(kahjum) siin kajastatakse aruandeaasta jooksul kujunenud kasum või kahjum ( 4 lk 34 ) Viljandi Aken ja Uks AS omakapitali järkjärgulist suurenemist on kõige parem näidata tabeli 6 abil.
kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid. Lühiajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. (4) ( vt Lisa 7) Tabel 2 näitab et ettevõtte OÜ Abilis lühiajalised finantsinvesteeringud koosnevad aktsiatest ja osakutest. Samas siin on näha mis summade eest nad olid ostetud ja hiljem ka müüdud. Peatükis 7 saab lähemale tutvuda näitajate analüüsiga.
kelle äritegevusele siduse/v tegevus on oluline. Sidusettevõtteks loetakse e/v, kus teine e/v omab 20-50% firma hääleõigusega aktsiatest või osadest. Kontsern - emaettevõtja koos tütarettevõtjatega. Invest. tuleb hinnata alla, kui nende realis.maksumus (bilansipäeva turuhind) on pidevalt lange- nud. Kui olukord muutub, tuleb pikaajal. finantsinvest. maksumust korrig. Investeeringu taastamine kui investeerija osa invest.objekti kahjumist võrdub või ületab invest. bilansilise maksumuse, kajast. invest. nullväärtusega. Kui investeerija osa invest.objekti kasumist ületab tema osa varasemate aastate kahjumist, võet. invest. uuesti arvele. 5 5. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus. Põhivara - vara, mida kasut. maj.tegevuses pikema ajavah. jooksul, tavaliselt rohkem kui 1 aasta. Põhivarana võet. arvele need esemed ja õigused, mis tõenäol. osal. tulev. per. tulu tekkimisel. Mat
tulumaksujärgsetest individuaalsetest kapitali hindadest, mis on kaalutud iga kapitali osatähtsusega kogukapitalis. WACC-i arvutamisel tuleks silmas pidada: WACC peab võtma arvesse kõik kapitali allikad; WACC-i tuleks arvutada maksudejärgsel alusel; ta peab silmas pidama inflatsioonilisi ootusi, kuna prognoositavad rahavood sisaldavad neid; WACC-i leidmisel tuleb arvestada ettevõttega seonduvat süstemaatilist riski; finantseerimisallikate osakaalud tuleb leida nende turuväärtuse, mitte bilansilise väärtuse baasil; WACC võib prognoositava perioodi jooksul muutuda, kui toimuvad muutused inflatsioonitasemes, kapitali struktuuris või süstemaatilises riskis. Kapitali kaalutud keskmine hind on ettevõtte omanike (aktsionäride) ja võlausaldajate (s.o. laenu- ja omakapitaliinvestorite) poolt nõutav tulumäär ehk teisisõnu, s.o. minimaalne tulunorm, mida ettevõte peab teenima oma varadelt, et mitte teenida kahjumit.
Intellektuaalne kapital= ettevõtte turuväärtus- bilansiline väärtus Kui aktsiaturul on ettevõtte väärtus oluliselt suurem selle varade väärtusest, viitab see asjaolule, et materiaalne vara annab firma poolt toodetavatele kaupadele või teenustele oluliselt vähem väärtust kui immateriaalne vara. Ettevõtte ning seeläbi ka tema intellektuaalse kapitali väärtuse määrab nimetatud meetodi korral ostja, mitte müüja. 2) Mõnevõrra komplitseeritum, kuid loogilisem kui turu- ja bilansilise väärtuse vahe on Tobini meetod (q), mis võrdleb vara turuväärtust tema asendamiskuluga q= vara turuväärtus/ vara asenduskulu Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha: 1. Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud. 2. Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne? 3. Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased? 4. Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid? 5
põllumajanduslik toodang (bioloogilisest varast saadav või eraldatav toodang; tekib kas bioloogilise vara eluprotsessi lõpetamisega, näiteks lihakere tapamajas või põllumajandusliku toodangu eraldamisega bioloogilise vara küljest, näiteks lehmadelt lüpstud piim, kanadelt saadud munad) ning nende kajastamise ettevõtte raamatupidamises, andes seega täpsed juhised ka loomakasvatuse kaasneva toodangu bilansilise omahinna arvutamiseks. Variante on juhendis valida kolm: 1. Bioloogilist vara kajastatakse nii esmasel arvelevõtmisel kui ka järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused (näiteks tasud vahendajatele, riigilõivud ja mittetagastatavad maksud; müügikulutuste hulka ei loeta vara turustamisel tekkivaid transpordi- ja muid kulutusi, kuid sellised kulutused võetakse arvesse
Too näiteid. Aktsia nimiväärtus ehk nominaalväärtus on määratud ettevõtte põhikirjaga. Nimiväärtus on võrdne ettevõtte asutamisel tehtud rahalise (või mitterahalise) sissemaksega ühe aktsia kohta. Seega tähistab aktsia nimiväärtus aktsia väärtust ettevõtte asutamise hetkel. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti. (p.223 lg 1) Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. (p.223 lg 2) Aktsia bilansilise ehk raamatupidamisliku väärtuse (book value) all mõistetakse firma bilansilist omakapitali ühe aktsia kohta. Aktsia turuväärtus on aktsia hind börsil. Turuväärtust kujuneb väärtpaberiturul nõudmise ja pakkumise koosmõju tulemusena. 60. Mis on ühine aktsia/osa? Too näiteid, millal see tekib ning mis on selle õiguslikud tagajärjed? Ühine osa/aktsia (ÄS § 165, ÄS § 286 lg 1) Ühine osa/aktsia saab tekkida abikaasade ühisvarana või seltsinguvarana.
Kui aktsiaturul on ettevõtte väärtus oluliselt suurem selle varade väärtusest, viitab see asjaolule, et materiaalne vara annab firma poolt toodetavatele kaupadele või teenustele oluliselt vähem väärtust kui immateriaalne vara. Ettevõtte ning seeläbi ka tema intellektuaalse kapitali väärtuse määrab nimetatud meetodi korral ostja, mitte müüja. 2) Mõnevõrra komplitseeritum, kuid loogilisem kui turu- ja bilansilise väärtuse vahe on Tobini meetod (q), mis võrdleb vara turuväärtust tema asendamiskuluga q= vara turuväärtus/ vara asenduskulu Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha: 1. Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud. 2. Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne? 3. Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased?
laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast (3 % aastas) madalama intressiga. Erisoodustuste hinnaks loetakse laenuintressi alammäära järgi arvutatud intressi summa ja laenulepingus ettenähtud intressimäära järgi tasumisele kuuluva intressi summa vahe; asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga.Erisoodustuste hinnaks loetakse müügi puhul turuhinna või bilansilise maksumuse, kui see on turuhinnast kõrgem või turuhinda ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, ja müügihinna vahe. Vahetuse puhul asja turuhinna ja vahetusel aluseks võetud arvestusliku väärtuse vahe. Tasuta üleandmisel loetakse erisoodustuseks asja turuhind või bilansiline maksumus juhul, kui see on turuhinnast kõrgem või turuhinda ei ole võimalik usaldusväärselt määratleda;
annaabi.ee 
