Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Biheivioristlikud ja kognitiivsed õppimisteooriad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õppimisteooriad, reaktsioon, biheivioristlikud, kognitiivsed, biheiviorism, watson, kognitivism, oksanaiste, mudeliga, käitumuslik, psühholoogia, behavior, aluspanija, pavlov, burrhus, frederic, skinner, motiiv, teisejärguline, harjutamine, biheivioristid, osadeks, eelmine, asuda, cognitio, kujutlus, jerome, bruner, kognitivismi, toimivad......................................................................................................4 SISUKORD 3 3.......................................................................................................................4 LISA 5 Jadaprogramm 3 3.................................................................................................4 SISSEJUHATUS 4 3.............................................................................................................. 4 1. BIHEIVIORISTLIKUD ÕPPIMISTEOORIAD 5 3....................................................... 4 2. KLASSIKALINE TINGITUS 6 3......................................................................................4 3. OPERANTNE TINGITUS 8 3........................................................................................... 4 KOKKUVÕTE 12 3...............................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS 13 3.............................
individuaalne lähenemine raske hinnata tulemusi isiksuse arvestamine raske sobitada aineid eneseteadvuse tugevdamine tulemused sõltuvad pühendumisest usk inimesse, tema tahtesse areneda õppija sõltub liigselt motivatsioonist loovuse rakendamine iseseisvu avatus, positiivsuse esiletoomine BIHEIVIORISM Teaduses on biheiviorism 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund. Biheivioristid (ehk käitumusliku psühholoogia koolkond) olid esimesed, kes hakkasid õppimist kui protsessi teaduslikult uurima ning nende lähtepunktid on siiani, võiks öelda kõige enam, igapäevast õpetamistegevust mõjutanud. Biheivioristid, oma teooriate loomisel, ei arvesta piiri inimese ja looma käitumise vahel, kuna
maailma vastu. 4) Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine aitab inimesel paremini kohaneda elukeskkonnaga. Darwni teooria seletus: intellekt ja sh ka õppimisvõime kujunesid evolutsiooni käigus välja selleks, et inimene saaks paremini kohaneda elukeskkonnaga. Dewey arendas neid seisukohti edasi ja tõi esile, et õppimise peaeesmärgiks on kohanemine ümbritseva maailmaga. 5) Põhilised õppimisteooriate liigid: Biheivioristlikud - biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks; Kognitiivsed ja konstruktivistlikud - kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena; Sotsiaalkonstruktivistlikud - sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena; II Õppimise biheivioristlikud käsitused (Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad) 1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes?
praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteooriad lähtuvad Piaget tunnetusprotsesside mudelist. Kolmanda õppimisteooriate grupi moodutavad käsitlused, mis toetuvad nii biheivoristlikule kui kognitiivsetele ideedele õppimisest. 2. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid. Esimesed selgitused õppimisele kujunesid antiikajal, mil pöörati esmakordselt inimkonna ajaloos teadlikult tähelepanu inimesele kui isiksusele ja temaga toimuvale. Antiikfilosoofid Platon (427-347
Tänapäeva psühholoogias eristatakse 5 peamist koolkonda (teoreetilist suunda): 1.Psühhoanalüütiline (psühhodünaamiline) psühholoogia 2.Biheiviorism (käitumispsühholoogia) 3.Humanistlik psühholoogia 4.Kognitiivne (tunnetus-) psühholoogia 5.Bioloogiline psühholoogia Igal teoreetilisel suunal on oma eelised ja puudused. Ükski neist ei anna kõiki vastuseid. Vastavalt probleemile saab kasutada erinevate teooriate seisukohti, näiteks: Õppimine kognitiivne psühholoogia, biheiviorism Ajukahjustuse uurimine bioloogiline psühholoogia Elukutsevalik humanistlik psühholoogia Psüühiliste häirete ravi psühhoanalüütiline psühholoogia jm 1.1. Psühhoanalüütiline psühholoogia Koolkonna rajaja Sigmund Freud Uurivad MIKS inimene midagi teeb, uuriti seda, mida inimene ise ei tea Liikumapanevad jõud psühhoanalüütikute arvates Freud seks on liikumapanev jõud - naudingu printsiip
Inimene tunnetab maailma meelte abil,millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. Idealistlik(Platoni liin) Hing ei ole midagi ühist mateeriaga,hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. 2. Kuidas iseloomustate 200. Saj psühholoogia arengut. Hästi arenenud, mitmetahuline ja haruline. Psühholoogia arengus on erinevatel aegadel domineerinud erinevad vaatenurgad. Ajaloolisel ehk mõjukamad on olnud: 1. Biheiviorism 2. Gestaltpsühholoogia 3. Psühhoanalüüs(sh freudism) 4. Humanistlik psühholoogia 5. Kognitiivne psühholoogia ...ja nende arendused. Teaduslikult usaldusväärsemaid teadmisi on nendest pakkunud biheiviorism, gestaltpsühholoogia ja kogntiivne psühholoogia kui eksperimentaalsed suunad. Biheiviorism (ing k behaviour -käitumine) on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel
püstitamisega. Liialdada ei maksa õppe-eesmärkide väljendamisega käitumuslikes terminites. Vältida pedantsust õppe-eesmärkide saavutamise nõudes. 3. Õpilaste vaimsed võimed ja koolipraktika Vaimsete võimete mõiste. Täpselt ei osata öelda, mis see on. Esiteks: „...inimindiviidi kohanduv käitumine, mis üldjuhul väljendub probleemsituatsioonide lahendamisena, mida suunavad kognitiivsed protsessid ja operatsioonid.” Üldjuhul nähakse vaimsete võimete all mõtlemise teravust ja originaalsust, probleemidest arusaamist või nende lahendamise oskust, varasemast kogemusest õppimise võimet. Siia alla pannakse intelligentsus. Pahupidi näidetest ka kuulsus ja rikkus jm Piibli järgi 1 Kor 12:1- : Vaimuannid=armuannid: andides on küll erinevusi, aga andja – Issand on seesama. JA lisaks 1 Kor. 13pt. Kui
seletamine jne. Neo-freudism Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Karen Horney. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. C.G.Jung (nt. unenägude seletamine, arhetüübid,), A.Adler (nt. alaväärsuskompleks, otsus enda nõrkust kompenseerida), K.Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne). Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest. Aastat on kokkuleppeliselt peetud koolkonna algusaastaks, kuigi sellele eelnes rohkelt uurimusi, mis tegid võimalikuks suuna läbimurde. B aluseks on ideed, mis koguti reflekside uurimisega. Klassikaline tingimine (Ivan Pavlov), tingitud ja tingimatud refleksid. Loomkatsete läbiviimine. Jälgiti mõõdetavat käitumist. Teadvus on "must kast". Juhiti tähelepanu keskkonna rollile inimese käitumise juhtimisel
hakkas plaanipäraselt läbi viima inimese psüühika uurimise katseid. Tekkis psühholoogia kui teadus. 5. Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda. Biheiviorism- Psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Pavlovi tingitud reflekside katse (koera peal). Esindajad Ivan Pavlov, Watson, Thorndike ja Skinner. Humanism- Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Esindajad Maslow, Freire, Knowles, Mezirow.
Biheiviorism Biheiviorismiks (inglise behaviorism) nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. 5 6 Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20.sajandil tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidenavälismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud.(Wikipedia) • J. B. Watson (1878-1958) - oli Ameerika psühholoog, kes võttis kasutusele termini biheiviorism, tehes uuringuid loomade peal. Teda peetakse
Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I. Teadvus ja tegevus 79 15. Teadvus II. Teadvuse seisundid 83 16
Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Superego on sisemine agressor ja karistaja. Tugev Superego tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. 2. Biheiviorism J. Watson alusepanija (ingl behaviour - käitumine). Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda , mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Vaadeldava käitumise uurimiseks sobivad ideaalselt loomad (tuvid, koerad, rotid). Biheivioristid keskendusid õppimisprobleemidele - kuidas käitumist omandatakse? Kasutatakse ka probleemkasti- katse ja eksituse meetodit
teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Adler näiteks peab liikuma panevaks jõuks inimese võimtungi, taht vägevusele, mis määrab kogu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast. Tema arvates kaasneb inimese kui sotsiaalse olendiga üha süvenev eraldumine. See tekitab üksildustunde ja enda tühisuse tunnetamise. Inimese käitumise motiivid on määratud püüdest see üksildustunne ületada. Biheiviorism (nt. B.Skinner) – psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Biheivorism eitab teadvuse olemasolu, pidades selle uurimist võimatuks. Selle suuna esindada tegid peamisel loomkatseid ning saadud tulemusi käsitleti mudelina inimese käitumise mõistmiseks. Biheivorismi taandub inimese käitumise uurimine valemile Stiimul --> Kindel reaktsioon/vastus.
Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots. seose kujunemiseks on vaja kahe seostatava stiimuli korduv koosesinemist (korrutustabel vastustega) meh. harjutamisse lülitada mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus
eluaasta Püsiv mina-tunne ja individuaalsus kontseptsioon; tekib super-ego Kriitika: Laps sünteesib kohe informatsiooni; lapsed tajuvad sünnist saati end subjektiivselt (saavad sünnist saati aru, et nad on inimesed, mitte kellegi osa); laps ei nuta põhjuseta, vaid see annab märku, et lapsel on mingi vajadus. Biheiviorism - on mõõdetav Biheiviorismi eelkäijad: Klassikaline tingimine - tingitud stiimul + tingimatu stiimul = reaktsioon (Koera katse - treeniti koera ja kui käis vile, teadis koer, et saab süüa) John Broadus Watson (1879-1957) Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid. Klassikaline tingimine - õpetada kartma stiimulit, mida tavaliselt ei kardeta. Tulemus: saame õpetada käitumist. Põhines Lock`i peal. Eitas pärilikkust - suurem mõju keskkonnal; saame keskkonna ja õppimise teel teha tervest inimesest ükskõik kelle. Parim materjal, keda uurida, on imikud.
Eksperimentaalne kognitiivne psühholoogia - tervete inimeste eksperimentaalne uurimine laboratoorsetes tingimustes. ökoloogiline valiidsus: *representatiivsus? *üldistatavus? Kognitiivne neuropsühholoogia - kognitiivsete protsessorite e. moodulite uurimine. Sõltumatute moodulite eristamine. Dissotsatsioonid: *topeltdissotsatsioonid, *moodulis A ja B Kognitiivteadus on kognitiivsete süsteemide komputatsiooniliste mudelite loomine - Kognitiivsed võrgustikud. 2 Kognitiivne neuroteadus peaaju uurimine, kognitiivsete protsesside aluseks olevate struktuuride ajaliseks ja ruumiliseks lokaliseerimiseks. Pigem kus ja millal, mitte kuidas. 1. Tingitud potentsiaalid (ERP) - EEG põhine aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine peanaha pinnalt 2
Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal tasemel esinemiseks mobiliseerida. Või on see sotsiaalfoobia? Mis on rahvusvahelises psüühikahäirete klassifikatsioonis sees, halvendab eksamil esinemist ning kuulub ravimisele. Või on see hoopis anankastse isiksuse tüüpiline reaktsioon situatsioonile, kus pannakse proovile tema ülim perfektsionism ning kus tema tüüpilised kõhklused “kas ikka rohkem ja täpsemini?”, “kas oleks pidanud ...” ärevuse tekitavad? Mispuhul mõned koolkonnad juhtumit ravimatuks isiksusehäireks peavad ja adekvaatsemat situatsioonivalikut soovitavad. Normaalsuse määratlusest tuleb selles kursuses juttu. Häirete klassifitseerimisest RHK-10 järgi ning nende tunnustest ja põhjuslikest mehhanismidest samuti. Lihtsat ja ühest vastust
eksperimendiskeemid. S Balck box R ? Pavlovi reflekt. Tingitud refleks tekitatud kui toidu saamisel helistatakse kella ja kui hiljem niisama kella helsitatakse siis hakkavad süljenäärmed iseenesest tööle. Ülim ülesanne psühholoogias, et saaks lahti pseudoteaduse mainest. 2 Watson- kirjuta manifesti, et käitumine peab olema objektiivne, käitumuslik, mõõtev. Teatud toimingutel on teatud tagajärjed, mis annavad kas positiivse või negatiivse kinnituse. Sellest järeldudes alateadlikult kas teed seda või ei. Skinner- Inimene on õnnelik siis kui on ümbritsetud kõige paremate stiimulitega, unustage vabadus. Gestaltpsühholoogia. (Wertheimer, Köhler, Koffka) (sks keeles gestalt- kuju) Vastandasid end teistega, kritiseerisid struktualiste. Väitsid, et element on tühine, ilma et ta oleks koondatud terviklikuks heaks struktuuriks.
alateadvusest ehk isiksuse osast, milles pole võimalik teadvustamine. Seal eksisteerivad kõik motiivid, soovid, vajadused, tungid. Isiksuse struktuur: id, ego, superego. Isiksus koosneb kolmest osast: Miski ehk id – kõik mis on seotud vajaduste, instinktide ja kaasasündinud kalduvustega. Üles ehitatud naudingu printsiibile. Inimese olemus sünnihetkest on saada rahuldus. ID on pime, tahab, aga ei tea mida tahab. Rahuldada saab: a) Reflekse – reflex action. Kaasasündinud reaktsioon. Seksuaalne, toiduline, magamine, joogiline. b) Primaarne protsess – primary process. Tungi rahuldava objekti kujutlemine (hallutsinatsioon, unenägu). Mina ehk Ego. alateadvus, eelteadvus, teadvus. Ratsionaalne. Rahulduse edasilükkamine delay of gratification. Sekundaarne protsess secundary process. Tungi rahuldava objekti saamine, tegutsemisplaan, plaani kontroll reaalsuses. Lähtub reaalsusest, kus inimene hetkel elab. Superego ütleb kuidas peaks olema,
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorga
· Sünnime käitumise eelsoodumuseks olevate teatud põhivajadustega, mis hüvituste mõjul kujunevad püsivateks & tugevateks vajadusteks - isiksuseteooriate kohaselt peaks need põhivajadused avalduma isiksuse omadustena, mis ühtlasi kajastavad inimese bioloogilisi eelsoodumusi. Näiteks Costa & McCrae (1992) järgi on sellisteks omadusteks neurotism, ekstravertsus, soojus, meelekindlus & avatus kogemustele, teiste autorite hinnangul on neid põhiomadusi rohkem/vähem. 3) Motivatsiooni õppimisteooriad (Biheivioristide jaoks oli käitumise aluseks õppimine, seega motivatsioon õpitav) · Clark Hull´i jaoks oli õppimine motivatsiooni aluseks. Tungide aktiveerumine viib juhuslikele käitumistele, millest mõni alandab tungi. Sellega kinnitatakse tungi alandavat käitumist. Korduv käitumine viib harjumisele ehk käitumine = tungid x harjumused , kusjuures tungid annavad käitumisele energia. Nõrga tungi korral on käitumise tekkeks vaja tugevat harjumust ning nõrga harjumuse
Sisuliselt agressiooni puhul tegemist rohkem, kui käitumisliku aspektiga, koosneb kolmest komponendist. 1. Käitumine 2. Emotsioon tavaliselt viha. Kui tegeleme lapse viha kontrollimisega, vähendame sellega ka agressiooni, sest seen seotud omavahel. 3. Tahtlikkus(kognitsioon) kuidas suhtutakse, millised hoiakud seoses agressiooniga. Kui selle aspektiga ei tegele, ei saavutata edu. Agresioonil on kognitiivsed, afektsionaalsed ja käitumuslikud komponendid 1. Emotsioon 2. Käitumine 3. Tahtlik Emotsionaalne agressioon - Kehtestav käitumine. Seda õpetades saab jällegi sekkuda. Instrumentaalne agressioon 4. Liigitus Proaktiivne agressioon objektile orienteeritud, eesmärk saada kasu, külmavereline kaalutlus Reaktiivne agressioon persooniline suunatud, eesmärk teha valu, selle all viha. Sekkumine.
juba 1940. aastal.57 Nõukogude perioodil siinse elanikkonna hulgas suuremahulisi intelligentsuse testimisi läbi ei viidud, kuid viimastel aastatel on kasvanud huvi vastava temaatika vastu.Autoril puuduvad andmed, et praeguseks ajaks oleks läbi viidud kodumaiseid empiirilisi uuringuid kurjategijate intelligentsuse kohta.Intelligentsuse mõiste on tihedalt seotud teooriaga ja intelligentsusest ei saa rääkida üksnes kui akadeemilisest võimekusest. Intelligentsuse alla kuuluvad ka kognitiivsed võimed ja oskused alates oskusest verbaalselt (sõnade abil)probleeme lahendada kuni moraalsete otsuste tegemiseni. Paljud uuemad interventsiooniprogrammid, millest mõned on osutunud suhteliselt edukaks,ongi olnud suunatud kurjtegijate kognitiivsete oskuste parandamiseks.Intelligentsusega on seotud mitmed siiani täpselt vastamata jäänud küsimused, mis teeb keeruliseks hinnata selle omaduse mõju kriminaalsele käitumisele. Esitame need lühidalt, nagu seda nägi Ameerika Psühholoogia
Üle 100 teatakse juba teooriaid emotsioonide kohta. STRESS Stress tugev pingeseisund (nii vaimne kui ka füüsiline (või mplemad koos)). Kui keskkond muutub. Põhjus või põhjuste kompleks peab olema piisavalt tugev ja piisava aja vältel. (mitte kiiresti) Hans Selye: üldised, mitte haigusespetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused; ,,adaptatsioonisümdroom" Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs ja psüüh, reservid) Stress võib ka kaasneda haigustega. 2 PÕHIFAASI: - Positiivne faas (mobilisatsioon, eustress) taluvuspiir negatiivne faas e distress (inimene on positiivn,e rahulik) - Stressorid: raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikaajaline magamatus, ületöötamine, psüühiline pinge ja kestev konflikt, isolatsioon, motiivide
.........37 Normaalne autism.................................................................................................37 Sümbioos..............................................................................................................38 Eristumine ja iseseisvumine.................................................................................40 Mehhaanilised teooriad............................................................................................44 Biheiviorism.........................................................................................................45 Sotsiaalse õppimise teooria..................................................................................49 Piaget........................................................................................................................50 Kohlberg...................................................................................................................55
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
kõik esindavad mingil määral erinevaid arusaamu kultuurist. · Kultuurifilosoofia. Kulturwisshenschaft. Kultuuriajalugu · Kultuuriantropoloogia 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 11 · Kultuuriantropoloogia 2 · Kultuurisotsioloogia 1 · Kultuurisotsioloogia 2 · Kultuuriuuringud (cultural studies) · Postmodernistlikud ja poststrukturalistlikud kultuuriteoo · Feminism. Postkolonialism. Globaalkultuuri teooriad. · Kultuuripsühholoogia. Kognitiivsed kultuuriteooriad. · Psühhoanalüütilised kultuurikäsitlused · Kultuurisemiootika · Kultuuriökoloogiad Oluline on pöörata tähelepanu käsitletavate autorite erialakeele kasutusele e metakeelele. S.t. siis mitte seda, kas nad kirjutavad ingl, pr, sks vm keeles, vaid milliseid mõisteid ja väljendeid nad kasutavad kultuurist rääkides. Nt peegeldavad kultuuridefintisoonid sageli mingile perioodile omaseid väärtusi ja teistest distsipliinidest pärit mõjutusi:
Spetsiifiline kompetentsus Tunnetuslikud Valdkonna avardumine Püsiv tulemuslikkus Leiutised Aktiivne Kognitiivsed Aeg Edukus õppeprotsess läbirääkimistel Valdkonna- Soovitused paren- spetsiifilised damiseks
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
annaabi.ee 
