Kasutatakse ohtralt koort ja võid Maitsestamine Maitsestamine on tagasihoidlik Toit ei tohi olla teravamaitseline Sool, pipar, vanilliin Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul Söögikorrad Hommikusöök- mittelahustuv kohv, apelsinimahl, juust, jogurt, kuivad helbed, sink, salaami, dzemm, prantssai Keskhommik- snäkid Lõunasöök- päeva tähtsaim söögikord! 12.00-13.00 supp; liha- või kalaroog aedviljade, kartuli või nuudlitega joogiks mahl, mineraalvesi, õlu või vein(Reinvein) Õhtuoode- kohv ja kook Õhtusöök e. abendbrot- 19.00-20.30 sarnaneb lõunasöögiga, kuid juurde pakutakse leiba Tüüpiline Saksa toit on üks rasvane ja tugev talupojalõuna 4,5 miljn. tonni sealiha aastas Valmistusviisid Lihast ja köögiviljadest valmistatakse pajaroogasid Kala hautatakse või keedetakse Aedvilju keedetakse, marineeritakse ja kasutatakse toorelt
Kuuma piimaga kohv (cafe au lai) Kuum sokolaad (chocolat chaud) Moos (maasika-, aprikoosi) Või · Sauce béarnaise on kuulus kaste prantsuse köögist. Kastme koostisosad on või, munakollased, valge vein, salottsibul, must pipar, estragon. Serveeritakse praetud, küpsetatud või grillitud liharoogade juurde, ent sobib ka keedetud aedviljade kõrvale. · Bouillabaisse Traditsiooniline Provance'i kalaroog (pärit Marseille'st), mida valmistatakse erinevatest kaladest ja mereandidest. Marseille's peab see toit sisaldama vähemalt seitset sorti kala. Maitsestatakse küüslaugu, apelsinikoore, basiiliku, loorberilehe, fenkoli ja safraniga. Kõrvale serveeritakse teravat kastet (rouille'd), mis on valmistatud saiast, õlist küüslaugust ja tsillist. Serveerimisel pannakse taldriku põhja kergelt röstitud sai ja tõstetakse roog selle peale.
Vene köögis on palju jooke, mis on valmistatud mee baasil: mitmesugused mõdud ja meejoogid sbitnjad. Vene rahvuslik jook on tee, teele lisatakse mitmesuguseid ürte, piima, koort ja sidrunit. Tavad Vene õigeusust tulenevalt paastu ja lihavõtte ning jõulude tähistamine. Hommikusöök - leib ja tee ja võimalusel ühest või kahest praetud või keedetud munast. Lõunaeine - kuum liha- või kalaroog ja tihti pirukad: tihtipeale on pere söögiks ka suur poti täis putru ja kann piima ning vahel lisaks kala- või juusturoog. Söögikorra lõpetavad piimroog või hautatud puuviljad. Hiline lõunasöök on kella kolmest kella viieni. Algab alati suupistetega (väidetavalt + viin). Suupisteks võib olla lihtsalt heeringas või hakitud munavili. Järgneb supp ja liha-, kala- või linnulihapirukad, köögiviljad ja perenaise ,,firma-magusroog".
patroonidele. Menüü kirjutati tollal suurtele posterisuurustele tahvlitele ja pandi välisukse juurde, et külalisi meelitada. Need olid ilusti, käsitsi kirjutatud, ning mõeldud vaid klentide informeerimiseks. Alles 1900-ndate algul sai populaarseks, igaühele eraldi ulatatav menüü. See põhineb juba 19.saj algul Venemaal kujunenud ja siiani kasutusel oleval järjekorral: - Külm eelroog - kuum eelroog - supp/puljong - kalaroog - pearoog - kuum vaheroog - Külm vaheroog -Sorbett -Liha-või linnuliharoog - aedviljaroog -Kuum järelroog -Külm järelroog - juust -Tõeline magustoit -Värsked puuviljad -Kohv või tee lisanditega. Päevamenüüd Kogupäevamenüüd Komplekslõunate menüüd Banketi või peolauamenüüd Lastemenüüd Kohvi-või teelaua menüüd Piknikukorvide menüüd Grilleinete menüüd Autolõuna menüü ( Auto-lunch ) Kiirlõuna menüü ( Quick lunch )
Kala (kartulitega, keedetult või praetult, kaste) Liha (aedvili, kaste) Aedviljatoit (keedetud, praetud, aurutatud, vorm) Juust Magustoit Puuvili Kohv Õhtusöök Pidulikul juhul apertiiv Puljong Ühepajatoit Leib Kohv Veinid Üks suurimaid veinitootjaid maailmas Kulinaarias tuleb veini spetsiaalselt keeta Peamine komponent lihamarinaadides ja kala hautamisel Punane ja valge vein Champange Tüüpilised prantsuse toidud Béarnaise kaste Bouillabaisse traditsiooniline kalaroog Pont l'eveque kandiline pestud pinnaga juust Normandia lehmapiimast Vacherin Mont d'Or Livarot traditsiooniline pehme, pastöriseerimata lehmapiimast juust, milles on väikesed augud Nizza salat Riisisalat tuunikalaga Boeuf Bourguignon veinis haudunud veiselihakuubikud Pilte Bouillabaisse Béarnaise Pont l'eveque Boeuf Bourguignon Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsuse_k%C3%B6%C3%B6k http://eope.ehte.ee/toitlustus/?13
(MENÜÜ KOOSTAMISE ALUSED) 1. Mis on menüükaart, toidukaart, joogikaart? Menüükaart- See on vabalt valitav roogade loetelu. Toidukaart- Kliendile kajastub müügil olev sortiment toidu ja joogikaardis. 2.Restoranimenüü tüübid Ühe eine kindle menu- table´d hote menu Vaba valiku menu- a la carte menu Banketi menu 3.Millised toidusektsioonid on retorani toidukaardid? 4.Argieinete roakäikude serveermuse järjekord * külm eelroog * kuum eelroog * supp või puljong *kalaroog *pearoog *kuum vaheroog *külm eelroog * sorbet *liha-või linnuliha roog * aedvilja roog * kuum järelroog *külm järelroog *Juust * tõeline magusroog *värske puuviljad * kohv või tee lisandiga 5.Mis on kogupäeva menu ja mida selle koostamisel arvestada ? 6.Nimeta menüüde tüübid toitumisaja järgi Hommiku, lõuna, õhtu, einete, oodete menüüd. 7.Rahvusvaheliselt tuntud hommikusöögimenüüd, kirjelda. *mandrieine- continental breakfast menüüs on: kohv ja tee piim
rammusad, magusad, kasutatakse palju koort ja võid Toidukorrad Hommikusöögiks Lõunasöök 12-st 13-ni tass kohvi klaas mille juurde kuulub mahla, leiba, klaas õlut või veini ka prantssaia, juurde personali sööklates juustu, sinki, vorsti, võid, marineeritud supp, köögivilja, kala, liha- või kalaroog koos jogurtit, kuivi helbeid, aedviljade ja kartulite keedist või nuudlitega Õhtusöök ja joogid Abendbrot, otsetõlkes Reinvein - valge ja veidi õhtuleib 19-st 21-ni magusavõitu Aperitiiv Jookidest tarbitakse musta, koore või piimaga Liha-, kala-, kohvi, vähem teed aedviljaroog ja leib Palju juuakse mineraalvett Dessert nii mulliga kui ilma ning
suurem õhtusöök terve aasta jooksul. Paljud inimesed ei hakka sööma enne keskööd, kui öeldakse "Esta noche es Noche Buena, y no es de dormir", mis tähendab: "See öö on hea öö ja pole mõeldud magamiseks". Erinevates piirkondades on mitmesuguseid erinevaid toite mida jõulude ajal süüakse. Kuid eelroaks on tavaliselt mereandid või külma liha tükid, millele järgneb supp ja peale selle veel üks kalaroog. Traditsiooniline on ''Besugo", mis on küpsetatud latikas, kuid on ka homaare, krabi, lõhe jne. Seejärel pearoog, mis on tavaliselt lamba- või sealiha. Kuigi ka part ja kalkun on muutumas järjest populaarsemaks. Magustoidud on traditsiooniliselt erinev valik maiustusi ja kooke martsipanist, kuivatatud puuviljad ja pähklid.Laual on ka kandik millel on turron (kristalliseerunud pähklimass mida vanasti tehti meest ja mandlitest), polvorone (väga kuiv
Hommikusöögi juurde kuulub kas juust, jogurt, kuivad helbed, võib-olla ka marineeritud köögiviljad või kala. Peale selle ka sinki, salaamivorsti dzemmi. Keskhommiku ajal armastavad sakslased midagi näksida, et vastu pidada senikaua, kuni algab lõuna. Lõuna on traditsiooniliselt päeva kõige tähtsam söögikord ning isegi tänapäevases kiires linnaelus leitakse aega lõunasöögi jaoks. Tavaliselt võib see olla supp, liha- või kalaroog koos aedviljade ja kartulite või nuudlitega. Lõunat serveeritakse tavaliselt kella 12-13ni. Kõiki lõunasööke saadab tüüpiliselt õlu või vein nii restoranides, kohvikutes kui ka töökohtade kohvikutes. Peale alkohoolsete jookide on saada ka mineraalvett (gaseeritud või ilma) ning mahlu või karastusjooke. Keset õhtupoolikut tekib vajadus asjatoimetused pooleli jätta ja minna ,,kohvi ja kooki" otsima. Õhtusööki kutsutakse Abendbrotiks (õhtuleib)
· munaroad · peekon Lauale asetamisel tuleb silmas pidada, et : · külmad suupisted on enne sooje suupisteid · köögiviljasuupisted on enne kala- ja lihasuupisteid · kalasuupisted on enne lihasuupisteid · soolakad suupisted on enne magusaid suupisteid LÕUNASÖÖK ROOTSI LAUAS Lõunasöök toimub Eestis kella 12.00 ja 15.00 vahel. Roogade pakkumisjärjestus tänapäevasel rootsi laual : · külm eelroog · kuum eelroog · supp või puljong · kalaroog · pearoog · kuum vaheroog · külm vaheroog · sorbett · liha- või linnuliharoog · aedviljaroog · kuum järelroog · külm järelroog · juust · magusroog · värsked puuviljad · kohv või tee Kõigi eelnevaid käike ei serveerita tavaliselt ühel vastuvõtul. Valitakse 2-4 käiku kergemaks ja 4-6 pidulikumaks lõunasöögiks. ÕHTUSÖÖK ROOTSI LAUAS Õhtusöök toimub Eestis tavaliselt alates kella 19.00 (pidulikud õhtusöögid alates 21.00).
klassikalise järjekorra põhimõttele alustatakse kergematest, külmadest roogadest, kalaroad eelnevad liharoogadele, keedetud ja aurutatud road on menüüs eespool. Klassikalise menüü 9 käiku Moodsa toidu järjekord 5 käiku 1. Eelroog 1. Külm eelroog 2. Supp 2. Supp 3. Kalaroog 3. Kuum eelroog 4. Väike liharoog 4. Pearoog 5. Praetud liha/lind 5. Järelroog 6. Vaheroog (aedvili) 7. Juust 8. Puuvili 9. Järelroog (magustoit) Söögikäikude pakkumise järjekord Isutekitaja ja eelroad:
Argisemad eined: Mineraalvesi Õlu Argisemad veinid Pidulikumad eined: · Võib valida mitu jooki, tavaliselt 2-3 (mitte rohkem) · Kui eine on väga pidulikja kerge,võib pakkuda kogu eine jooksul vahuveini · Kõik joogid peavad omavahel sobima · Sealiha + viin · Kindlasti alkoholivaba valik Kalaroog valge vein Liharoog punane vein (linnuliha valge vein) Juustud kuiv, poolkuiv punane Magusroad magus, maguskange VEIN EI SOBI: · Köögiviljadele · Munaroad 9 · Tugevasti suitsutatud toidud · Tugevasti hapustatud toidud · Soolased ja teravalt maitsestatud toidud · Shokolaadiga järelroad · Õun, tsitruselised 3. PÄRAST EINET: (AVEC - JOOGID)
alljärgnevas järjekorras: Külm eelroog – külmad suupisted kalast, lihast köögiviljadest, seentest, munadest ning salatid, võileivad, pirukad, küpsetised; Kuum eelroog – soojad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest, munadest ning soojad salatid, võileivad, pirukad ja küpsetised; Supp või puljong – selged puljongid lisanditega, püree- ja kreemsupid, köögiviljasupid; Külm või kuum kalaroog – külmad või kuumad kalasuupisted; Pearoog – liharoog lisanditega; Kuum vaheroog – kuumad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest; Aedviljaroog – kuumad suupisted köögiviljadest; Kuum järelroog – soojad magustoidud; Külm järelroog – tarretised, kreemid, pooljäätised; Juust – juustuvalik lisanditega; Tõeline magusroog – kondiitritooted, väikesed filigraanselt kaunistatud desserdid;
d’Or, millest viimastel aastatel on osa võtnud ka Eesti kokad. Paul Bocuse’i kokanduslikuks suurloominguks peetakse 1975. aastal toonase Prantsuse presidendi vastuvõtuks loodud trühvlisuppi (soupe aux truffles). Bolognese kaste - Klassikaline itaalia spagetikaste, mida valmistatakse hakklihast, maitseköögiviljadest ja tomatist. Bouillabaisse - Lõuna-Prantsusmaalt, arvatavalt Marseille’st pärit tummine kalaroog, mis on palju enamat kui lihtsalt supp. Bouillabaisse’i valmistamiseks keedetakse esmalt maitseköögiviljadest ja väikestest kaladest puljong, mis kurnatakse, seejärel maitsestatakse leem ürtide ning safraniga, lisatakse tomatid, köögiviljad ning mitut sorti Vahemere kalu, ka kalamaksa ning krevette jm mereande. Juurde serveeritakse rouille’d ehk safrani, tšillipipra ning küüslauguga maitsestatud majoneesitaolist kastet.
välimuse saavutamist. 3.25 Söögikorrad ja tüüpilised toidud Isegi kiire hommikueine suuremas Belgia linnas tähendab tavaliselt enamat kui vaid tass kohvi ja saiake. Hommikusöök sarnaneb prantsuse või saksa hommikusöögiga. Belgias serveeritakse hommikusöök tavaliselt kella 7-9ni. Lõunasöök oli traditsiooniliselt päeva peamine söögikord, kuid tänapäeva kiires linnaelus võib see olla kas kiire võileib või ka tõhusam liha- või kalaroog aedviljade ja kartulite või nuudlitega. Lõuna serveeritakse harilikult kella 1-2 paiku päeval. Tüüpiliselt kaasneb kõigi lõunasöökidega õlu või vein, olgu siis tegemist äri- või seltskondlike lõunatega restoranides, kohvikutes või töökohtade kohvikutes; saada võib ka mineraalvett kas gaseeritult või ilma ning mahla / karastusjooke. Pühapäeviti, perekondlikul päeval, on peamine söögikord õhtusöök, mis serveeritakse tavaliselt
praegu mu laipa... Sosinal vestlevaid kive kohtan kesk juurdlevat rohtu. Õhtust, mis vihaselt pime, kõiksugu ohtusid johtub. Aga sinuveetluses keedes heidan eemale hirmu ja halina. Kõige raskema rahutuist teedest tahan minekuks valida. 3. Näen kalureid mereseljal. Neid on seal küll tuhandeid koos, kuid ainult ehk kolmel või neljal on lootsikus tilluke noos. Mis ande võib tühjuselt loota? Läbi ei paista voog. Hooga nad tõmbavad noota, kuid jääb maitsmata kalaroog. 4. Me oleme trobikond linde, mis moodustab ühise rinde. Ei roomajad aima, kui kena on lennelda parvedena. On tugev me tiibade tuhin. Laul kihutab ees ja meid juhib. Ei roomajad hooma, kui kena on tiirelda vabadena. Ei tunne me hirmu, ei häbi ka taevastest tungides läbi. Kust roomajad teaksid, kui kena on tõusta meil uljatena! Me punume põnevaid pesi ja nendime tasakesi: "Ei roomajad adu, kui kenad on linnud, kel hinges on kevad." Lahkühtimine
munadest, salatid, võileivad, pirukad jt küpsetised 3. Kuum eelroog Soojad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest, munadest, salatid, võileivad, pirukad jt küpsetised 4. Supp või puljong Selged puljongid lisanditega, püree- ja kreemsupid, „kerged“ köögiviljasupid 5. Kalaroog Külmad ja soojad suupisted kalast (külm või kuum) 6. Pearoog Liharoog lisanditega 7. Kuum vaheroog Soojad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest 8. Külm vaheroog Külmad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest 9. Sorbett 10. Liha- või Soojad suupisted linnulihast, köögiviljadest
loetletakse menüüs kokkulepitud järjekorras toidud, seejärel joogid. Road loetletakse roakäikude kaupa. Toidukaardile kirjutatakse road kindlas järjestuse roarühmade kaupa. Roakäikude grupeerimiseks kasutatakse järgmisi termineid: eelroad pearoad järelroad Roogade pakkumisjärjestus menüüs põhineb juba 19. sajandi algul Venemaal kujunenud ja siiani kasutusel oleval järjekorral: 1. külm eelroog 2. kuum eelroog 3. supp või puljong 4. kalaroog (külm või kuum ) 5. pearoog 6. kuum vaheroog 7. külm vaheroog 91 8. sorbett 9. liha või linnuliharoog 10. aedviljaroog 11. kuum järelroog 12. külm järelroog 13. juust 14. tõeline magusroog 15. värsked puuviljad 16. kohv või tee lisanditega 132. Grupimenüüde koostamise alused Grupimenüü koostamisel arvestatakse: Klientide soove ja vajadusi Majanduslikkust Täpne retseptuur
annaabi.ee 
