Raha, võim ja inimesed (0)

Raha, võim ja inimesed
Tahame seda või mitte, aga raha mängib meie kõigi eludes tähtsat rolli. Ilma selleta lihtsalt ei saa. Sama kehtib ka võimu kohta. Võim ja raha on üksteisega tugevalt seotud ning need mõjutavad meid ka kõige väiksemate otsuste tegemisel. 19. sajandi realismi kirjanikud on võimu ja raha võtnud kui kõiki puudutavat teemat ning nende teosed ongi peamiselt sellel põhinevad. Ehtsateks näideteks võib siinkohal tuua näiteks Stendhali peateose „Punane ja must“ (1830), Honore de Balzaci suurteose „Isa Goriot “ (1834) ja Fjodor Dostojevski realistliku romaani „Kuritöö ja karistus “ (1866).
Stendhali „Punane ja must“ põhineb tõestisündinud lool , kus noormees nimega Julien Sorel püüab leida teed vaesest ja raskest elust kõrgseltskonna, raha ja võimu juurde. Ta on auahne ning püüdlik oma eesmärkide suhtes. Kogu raamatu vältel kimbutavad teda segased armutunded, mis talle kokkuvõttes ka kätte maksavad. Raamatu lõpus Julien hukatakse. Selle põhjuseks arvan ma olevat tema egoistlikust ja ahnust kõrgema seltskonna elu juurde.
Prantsuse kirjanduse suurkuju Honore de Balzac’i raamatus „Isa Goriot“ kohtame ühe endise eduka kaupmehe piiritut, võib isegi öelda ebanormaalset armastust oma kahe tütre vastu. Goriot loobus oma edukast ettevõttest ja kindlustatud vanaduspõlvest, et võimaldada tütardele kõike, mida nad ihkasid. Iseenesest pole suures armastuses oma tütarde vastu midagi ebanormaalset, aga kui võtta arvesse tütarde tänamatust, ülbust ja ükskõiksust oma isa suhtes, leian ma, et Goriot oli lihtsalt rumal. Goriot polnud sellist lõppu välja teeninud. Sama võib öelda ka tütarde kohta, kelle jaoks oli esmatähtis raha ja see, mida rahaga korda võis saata.
Dostojevski „Kuritöö ja karistus“ kirjeldab väga detailselt ja üksikasjalikult, milline oli tolle aja Peterburi puruvaese inimese elu. Raamatu peategelasel Rodion Raskolnikovil tekkis mõttesse teooria, mille kohaselt on inimesed jagatud kahte leeri – harilikud inimesed ja haruldased inimesed. Haruldastel inimestel on lubatud teha kõike, et muuta maailma reegleid rikkudes ja seda kasvõi harilike inimeste arvelt. Ennast eriliseks inimeseks pidav Raskolnikov mõrvab vaese inimesena olles liigakasuvõtja vanaeide, kelle varandusega plaanis ta lõpetada oma õpingud ja teha veel mitmeid heategusid. Võib olla püüdis Rakolnikov selle teooriaga välja tulles leida põhjendust lihtsamal teel rikastuda ning saada lahti halvast liigkasuvõtjast?
Neid kolme raamatut üldistades leian ma, et kuigi me kõik võime ihaldada võimu ja raha, peab nende jaoks olema tugev, et mitte lasta oma mõistusel nendele alla vanduda. Kui inimene hakkab tegema raha ja võimu nimel mõtlematuid tegusid, on tegemist lihtsalt nõrga inimesega. Need raamatud näitavad hästi, mida raha- ja võimuiha inimesega teha võivad.
Marten Vaas
XI klass