Peamine on armastada ja andestada (5)

Katrin Olhovikov
05,10,08
Peamine on armastada ja andestada
Mida tähendab armastus? See tähendab valmisolekut tegema ükskõik mida, et kindlustada lähedase inimese heaolu. Armastus, eriti aga emaarmastus on valmis andestama ükskõik mida ja ükskõik kui palju kordi . Mida tähendab andestus? See tähendab, et andestatakse kõik üksteisele tehtud ebameeldivused ega tuletata seda enam kunagi meelde.
F. Dostojevski romaan „Kuritöö ja karistus “ jutustab noorest üliõpilasest Raskolnikovist, kes sooritab kuritöö, tappes liigkasuvõtjast vana naise ja tema õe, ning püüab seejärel nende vara röövida. Pärast kuriteo sooritamist jääb Raskolnikov n.ö hingeliselt haigeks . Esimene inimene, kellele ta oma süü üles tunnistab , on tema armastatu Sofja Marmeladova, kes on valmis talle andestama ja temaga koos karistust kandma. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle.
Seoses Dostojevski romaaniga meenub E. Vilde teos „Külmale maale“, mida võiks pidada „Kuritöö ja karistuse“ paralleeliks. Ka selles romaanis sooritatakse kuritegu , millele järgneb karistus. Selleks, et parandada oma majanduslikku olukorda, ühineb peategelane Väljaotsa Jaan hobusevarastega. Selle eest peab ta aga maksma kõrget hinda. Ta saadetakse külmale maale, kuid ta ei lähe sinna üksi. Temaga tuleb kaasa Virgu Anni, kes oma armastusest Jaani vastu on valmis talle andeks andma.
Nende romaanide puhul ei ole tegemist paadunud kurjategijatega. Mõlemal mehel oli raske oma kuritegu teostada, kuid mõlemal oli olemas põhjus, miks nad sellist teed pidi läksid. Kui vaadelda nende kuritegusid pinnapealselt, siis võib öelda, et põhjuseks oli vaesus ja tahe kasvõi natukenegi rikastuda. Sügavamale minnes võib leida ka tõsisemaid põhjusi. Tähtsam on aga see, et mõlema romaani peategelased tunnistasid süü oma armastatutele ning esitasid ka põhjused, miks nad kuriteo sooritasid. Tänu sellele mõisteti neid paremini ning neile oli kergem andeks anda.
Nende kahe näite põhjal võiks väita, et armastus ja andestus käivad käsikäes, nad võidavad kõik. Kuid mis saab siis, kui ei suudeta andestada? Kas võib esineda ka olukordi , kus armastus inimesed hukutab?
Selliseid näiteid, kus inimesed üksteisele ei andesta , võib igapäevaelus kohata naabrite läbisaamises. Isegi kõige lihtsamad sõnad:“Palun vabandust!“ lasevad end mõnikord kaua oodata. Tammsaare „Tõde ja õigus“ loob hea ettekujutuse naabrite alalisest tülitsemisest, kus ükski pool ei suuda teisele ei andestada ega andeks paluda, vaid soovib alati kätte maksta.
H. Balzaci romaan „Isa Goriot “ on hea näide n.ö ahviarmastuse kohta. Isa Goriot` armastus oma tütarde vastu oli nii suur, et ta andis neile andeks kõik halva, mis nad talle olid teinud. Tegelikult pettis ta aga ennast ning kujutas ette, et tütred temast veel hoolivad. Selline armastus hukutas nii isa Goriot` kui ka tema tütred.
Ma arvan, et kui kõik inimesed suudaksid üksteisele alati andestada ja teineteisega arvestada, ei oleks maailmas praegu nii palju vihkamist ja vaenu . Meie elu võiks olla üles ehitatud armastusele ja andestusele. Kui meid keegi millegagi haavab, ei tohiks kohe kättemaksule mõelda. Peamine on armastada ja andestada.