imehästi edasi otsustusvõime tähtsust ühiskonnas. Raamatu teine tähtsam varjatud tagamõte peidab end armastuses. Olukorras, kus armastatu on Raskolnikovi ainus motiiv enda eluteed jätkata ning hingele rahu leida näen selget seost armastuse tähtsusel. Võimalus jagada enda muret ja rõõmu on hädavajalik vaimseks tasakaaluks elus. Andestamine on osa armastuse keerulisest teest. Näiteid, kus inimesed üksteisele ei andesta ning elavad vimmas, võib igapäevaelus kohata naabrite läbisaamises. Ka kergemad sõnad:“Palun vabandust!“ lasevad end vahel kaua oodata. "Kuritöö ja karistus" on raamat inimese eluteel aset leidvatest keerdkäikudest ning nendele lahenduste otsimisest läbi mõistmise, armastuse ning andestuse.
Kas tegelikult on ühiskonnal õigus teisi hukka mõista? Kas abielu sünnib iseenesest või tuleb vaeva näha? Kas materiaalne heaolu või hingerahu? Anna hurman, kirglik, käitumisega rikub suurilma reegleid, keeruline, vastuoluline, kadestatakse naiseliku ilu kehastuse ideaal, kordumatu, mõistatusliku iseloomuga, seesmiselt terve natuur, armastus on tõeline andumus, ei taha kedagi külmavereliselt petta. Samas egoistlik, sest tema tõttu käib perekond alla, ei suuda Anyt armastada. Hüsteeriline, satub sisemisse kriisi, purunevad perekonna ja inimlikud sidemed, elu ummikus. Elus on olnud vaid üks roll armastav ema, leides armastava naise rolli, jääb esimesest rollist puudu. Enesetapu muudab eriti traagiliseks see, et viimasel hetkel mõtleb Anna ringi. Jõuab mõistmiseni liiga hilja, kahetseb rongi all. Vronski vallaline, egoist elu naudingute vaheldus, seetõttu armastus ja kirg jahtuvad, võistlushimuline. Edukas, kirglik, rikas, rohkete sidemetega
,,Kuritöö ja karists" Selle uudse ja huvitava romaani peategelaste saatused kujunevad Peterburis Heinaturu ümbruses. See on masendav paik: peaaegu igas majas majas leidub räpane kõrts või lõbumaja, kitsastes pugerikes elavad puruvaesed perekonnad. Seega näitab kirjanik Peterburi ühelt poolt piiratud naiste, nälgivate laste ja haigete enesetapjate linnana, teiselt poolt rikaste liigkasuvõtjate, vekslite kokkuostjate ja hangeldajate paigana. Need on kaks eri maailma. Üliõpilase Raskolnikovi taskud on tühjad. Marmeladovite perekond elab juba üle aasta võlgu, kuid samal ajal loeb Luzin üle pakse rahapakke. Igal romaani tegelasel on oma elufilosoofia. Dostojevski on veendunud, et vene ühiskonna vastuolude põhjuseks on lõhenemine ja lahknemine (raskol vene keeles lõhenemine) eelkõige haritlaste ja lihtrahva vahel. Peategelane Raskolnikov (seega on nimi tähenduslik, sümboolne), seisuselt linnakodanlane ja intelligentsi esin
Halastus ja ohverdus Fjodor Dostojevski raamatu „Kuritöö ja karistus“ põhisüžee järgib Raskolnikovi elusaatust, kuid ühe läbiva teemana on seal inimeste vahelistes suhetes halastus ja ohverdus. Kõigis tegelastes halastust ei leidunud, näiteks Sonja kasuemas, kes sundis Sonjat pere heaks raha teenima. Tütarlaps ei hoolinud tema sundimisest vaid tal oli kahju oma õdedest ja vennast. Ainus tegevus, millega ta suutis raha teenida, oli olla tänavaprostituut. See oli tüdruku jaoks väga suur ohverdus. Sonjal aitas vastu pidada sügav usk Jumalasse, mis andis veel lootust, et kõik hea pole maailmast kadunud. Tema lihtne usk Jumalasse oli osa tema tugevusest. Sonja karakter tuli väga hästi välja suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Sonja oli alguses väga suures šokis ja ei suutnud uskuda, et Raskolnikov on sooritanud kuritöö, tappes Aljona Ivanovna ja tema õe Lizaveta. Siiski andestas Sonja Raskolnikovile ning armastas teda edasi. Tüd
DOSTOJEVSKI "KURITÖÖ JA KARISTUS" "Kuritöö ja karistus" on 19.sajandi suurlinnaromaan, kus tegelasi on kõigist ühiskonnakihtidest (näiteks: Raskolnikov-üliõpilane, Marmeladova-prostituut, Marmeladova isa- alkohoolik, Luzin-advokaat, Svidrigailov-mõisnik). Peterburi see on nälgivate laste, piinatud naiste, haigete enesetapjate linn, teiselt poolt hangeldajate ning rikaste liigkasuvõtjate linn. Dostojevski näitab Raskolnikovi kuritegu kui protesti ühiskonna vastu. Esmakordselt vene kirjanduses julges Dostojevski tõstatada vaesusega kaasneva prostitutsiooni probleemi. Romaan "Kuritöö ja karistus" on ideeromaan, ühe kuritöö psühholoogiline analüüs. Tähtis pole süzee, vaid mõtted ja arutlused. Raskolnikovi kuritöö peapõhjust näeb Dostojevski tema süzees, vaadete süsteemis, mis peab vägivalda õiglaseks. Dostojevski on öelnud: "Raskolnikovi kuritegu saab toimuda ainult Peterburis, see linn pole mõrvari tegevuspaik
tugevust, kindlust, tal puudus tahe olukorda muuta. Neil hetkil oli ta löödud, ta istus Rogozini kõrval, hoidis ja silitas ta pead, lohutas ja nuttis koos temaga. Nõrkushoog möödus, mõistus selgines ja vürst seisis silmitsi reaalsusega. Mõistmine, mida ta oli teinud ja kuidas käitunud, mõjusid talle nii rängalt, et ta ei suutnud leida teed tagasi iseendasse. Tema mõistus ei aktsepteerinud tema tegusid, ta ei suutnud andestada iseendale. Seega ta murdus vaimselt ja tema psüühika sai jäädavalt kahjustatud. Ja kokkuvõttes, mis oli selle inimese süü? See, et ta oli oma nõrkuste ohver, see, et ta tahtis head, viis ta hukatusse. (Raamatu ,,Idioot" põhjal) Teos on väga omapärane, huvitav ja jätab põrutava mulje (A.Meissaar 1935:14). Dostojevskile oli olnud ,,Idioodi" kirjutamine vastukarva, ta rebis töö kestel käsikirja puruks ja kahtles töö väärtuses
KURITÖÖ JA KARISTUS Fjodor Dostojevski Kirjanik Fjodor Mihhailovits Dostojevski oli oma kuulsaima romaani kirjutamise alguses väga troostitus olukorras. Neli poliitvangina Siberis veedetud aastat olid alles värskelt meele. Siis suri naine, pisut hiljem ka vend. Dostojevski andis Peterburis koos vennaga välja ajakirja, mille ilmumine tuli nüüd lõpetada. Kirjanikku rõhus hiigelsuur võlakoorem. Vennast jäid maha naine, armuke ja viis last, kelle eest tal tuli hoolt kanda. Ise kannatas ta kroonilise haiguse, langetõvehoogude all. 43-aastast Dostojevskit piinas lootusetu armastus Polina-nimelise noore naise vastu ning ta mängis maha ruletilaua taga oma viimased kopikad. Lööduna kirjutas ta alla orjastavale kirjastuslepingule, mille kohaselt pidi ülilühikese aja jooksul kirjutama romaani. Lepingu mittetäitmise korral oleksid juba kirjutatud ja veel kirjutamata teoste autoriõigused läinud kirjastajale ilma et too oleks kohustatud honorari maksma. Selle kõlvatu lepingu
" 11. Mis on teisiklus? Keda võib nimetada Raskolnikovi teisikuteks? Raskolnikov, Luzin, Svidrigailov ja Lebesjatnikov sarnanesid üksteisele arvamusega, et oma tahtmist on võimalik saada ka läbi kuriteo. Raskolnikov sarnanes Razumihhiniga sellepoolest, et oli samuti üliõpilane, kes arvas, et saab õppimise toel rikkaks. Nii see ei läinud. Razumihhini erinevus seisnes tema soovis aidata teisi, mitte mõelda nii palju endale. Armastada ja hoida oma lähedasi. 12. Iseloomusta järgmiste "KK" tegelaste sisemist telgjoont, elujoont, -sihti: Razumihhin, Marmeladov, Svidrigailov, Luzin, Lebezjatnikov.
Kõik kommentaarid