Edu nimel kõik (2)

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Isa Goriot põhjalik ülevaade

Vikontess de Bauseant ­ Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Kokkuvõte nr 4 ja kirjeldus teosest Aine kajastab enamasti Pariisi kõrgseltskonna elu. Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus

Kirjandus

4

docx

"Isa Goriot" analüüs

kujutanud. Teadis kõike viljaärist. Oli kannatlik, tugev, energiline, püsiv, tegutsemisvalmis, omas kotkasilma. Võis nii üle kavaldada kui rünnata. Muul ajal oli hoopis teistsugune. Goriot' naine, rikka taluniku ainus tütar oli imetluse ja armastuse objektiks. Iseloomud oli kontrastis. Oli koos seitse aastat, siis naine suri. Kandis armastuse lastele üle. Goriot tahtis jääda leseks, sest tõotas oma naisele truudust mitte murda. Kiivas ja õrn armastus tütarde vastu. Andis tütardele kõik ja vastu tahtis vaid kallistust. Andis tütardele nii palju raha, et lõpuks viis see ta pankrotini. b) järkjärguline allakäik Jäi nuudlikaupmeheks. Tütred ja väimehed tundisd ta pärast häbi ja käisid peale, et ta ärist lahkuks. Lõpuks Goriot lahkuski müügisumma ja kasumiga. Goriot oli meeleheitel ja asus elama Vauquer'i pansioni, sest tütred keeldusid teda enda juurde võtmast. Esimesel aastal lõunastas ta paar korda nädalas väljas, lõpuks paar korda kuus

Kirjandus

7

docx

Isa Goriot

Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud, nende kõik soovid täideti, seega huvitusid nad ainult materiaalset väärtust omavatest asjadest terve oma elu. Kui neid oleks korralikult haritud, oleks nad leidnud omale

Eesti keel

15

odt

Isa Goriot - referaat

avaldanud kergemaid romaane juba alates 1821. aastast. Innukast majandustegevusest enne 1829. aastat jäi Balzacile terveks eluks kaela hulk võlgu. Balzac kirjutas 20 aasta jooksul üle 80 teose, millest suur osa koondub ,,Inimlikuks komöödiaks" (lõpliku kava esitas Balzac kirjastustele 1841. aastal; 137 planeeritud teosest sai kirjanik valmis 90). Teosed grupeeris Balzac vastavalt tegevuspaigale: stseenid maaelust, stseenid provintsielust, stseenid elust Pariisis, stseenid poliitikaelust. Kõik 3000 tegelast, kes erinevates romaanides esile kerkivad, tegutsevad restauratsiooni (1815-1830) ja Juulimonarhia (1830-1848) ajal. Balzaci romaanid sisaldavad pikki kirjeldusi: hoolega meditsiini (pseudo)teooriaid jälgiv kirjanik oli veendunud, et inimest ümbritsev keskkond on tema mõtete materiaalne peegeldus. Inimesi paneb tegutsema raha- ja võimuiha. Palavikulise kirjutamise (1834. aastal ilmunud

Kirjandus

2

odt

Isa Goriot põhjalik töö

Ei puudunud päevased ülikonnad ja õhtused ülikonnad. Rikkamad suhtlesid rikastega ja vaesemad vaestega. Selliselt jaotus tollane ühiskond. Romaani tegelase, Eugene de Rastignaci, kohta võime öelda, et tema suhtles naistega ainult kasusaamise eesmärgil. Ta lasin vikontess de Beauseant'il end tutvustada Anastasie de Restaud'le ja Delphin de Nucingenile, et tänu nendele rikastuda ja kuulsaks saada. Ta oli valmis oma vaesunud vanematel küsima isegi raha selle nimel, et osta endale viisakad riided, millega kõrgseltskonnas läbi lüüa saaks. Nähes, milliste sihtidega on Rastignac, pakkus Vautrin talle välja plaani, tänu millele nad rikastuda saaksid. Plaaniks oli Victorine'i võrgutamine ning tema isalt raha saamine. Ka see annab märku selles, et Rastignac on lihtsalt kasuahne mängur. Härra Goriot armastas oma tütreid väga. Ta tegi nende lapsepõlve väga ilusaks ning võimaldas neile kõike, ka oma isiklikku tõlda

Kirjandus

12

doc

"Isa Goriot" Honore de Balzac

) b) Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? (Probleemi näen ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks.) c) Miks noored kunagi endast vanemate inimeste nõu ei taha kuulata? (Süüdi on noorte inimeste naiivsus ning see et enne kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.) d) Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.) e) Kõik inimesed on erinevad, kuid siiski miks mõned peavad rohkem kannatama kui teised? (Inimest ennast) 2.1. ,,ROSINKÜSIMUS": MIS JUHTUS? Raha toob inimestes halvima välja. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac ­ vaene üliõpilane Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane ­ tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad

Kirjandus

18

odt

Balzac "Isa Goriot" kokkuvõte

oma kallist õppimisaega?” Enne kui Eugene teada sai, mida hr Goriot on elus pidanud kannatama, ka Eugene narris teda nagu teisedki pansioni elanikud. Kuid kuuldes hr Goriot mineviku kohta, kiindus Eugene vana mehesse, kelle vastu elu ning ta tütred on ebaõiglased olnud. Eugene isegi nuttis mehe traagilist lugu kuuldes. “Isa Goriot on ülev!” oli Eugene temast parimal arvamusel. Eugene hoolis hr Goriot’ist väga, ta andis endast kõik, et täita mehe viimane soov, kuid ebaõnnestus. Härra Goriot – ennekõike isa Härra Goriot oli umbes 69 aastane vanamees. Kui Goriot 1813 aastal elama asus proua Vauquer’i juurde oli ta veel küllaltki rikas ning see väljendus ka ta garderoobis. Siis veel ta harilikult riietus rukkilillesinisesse kuube, vahetas igapäev pikeevesti ja kandis rasket kuldketti. Hr Goriot oli olnud väga rikas – mõlemad ta tütred olid kaasavaraks saanud viis- või kuussada tuhat franki

Kirjandus

12

docx

"Isa Goriot" Honoré de Balzac

saatnud.) b) Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? (Probleemi näen ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks.) c) Miks noored kunagi endast vanemate inimeste nõu ei taha kuulata? (Süüdi on noorte inimeste naiivsus ning see et enne kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.) d) Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.) e) Kõik inimesed on erinevad, kuid siiski miks mõned peavad rohkem kannatama kui teised? (Inimest ennast) 2.1. ,,ROSINKÜSIMUS": MIS JUHTUS? Raha toob inimestes halvima välja. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac ­ vaene üliõpilane Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane ­ tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis ­ kuigi ta kandis

Kirjandus

Kommentaarid (2)