Elu
ilu ja valu
Kõik
inimesed on tundnud elus õnne ning kurbust , saanud osa elu ilust ja
valust ning sellest omad järeldused teinud. On väga vähe neid, kes
saavad vastupidist väita ning üldjuhul on nendeks pessimistid, kes
ei näe mitte milleski kübekestki elu headust ega kaunidust. Need
inimesed on pimedad ning ei taipa, mis ilmas sünnib. Pimedateks saab
liigitada ka neid, kes ei näe valu, vihkamist ning kurbust, mida
meie maailm täis on.
Honoré
de Balzac ´i teoses ”Isa Goriot ” on peategelaseks mees, kes oli
kunagi kõrgel ametikohal ning kellel oli naine ja kaks imeilusat
tütart, kuid Goriot lesestus ning kaotas oma töö. Õnneks oli tal
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liisiremmet
Õppematerjali autor
Elu ilu ja valu Ilmselt on kõik inimesed tundnud oma elus õnne ja kurbust, saanud osa ilust ja valust ning sellest omad järeldused teinud. Minimaalselt leidub tegelasi, kes saavad vastupidist väita ja üldjuhul on nendeks pessimistid, kes ei näe mitte milleski kübekestki headust ega kaunidust. Eelnevalt nimetatud inimesed on pimedad ning ei taipa, mis elus sünnib. Pimedateks saab liigitada ka neid, kes ei näe vihkamist ning kurbust, mida meie maailm kahjuks täis on. Miks inimesed mõtestavad erinevalt tähendusi "ilu" ja "valu"? Kas elu ongi vaid ebaõiglane valu? Inimesi on väga erinevaid. On neid, kes tunnevad rõõmu elust, kui käes on suur rahahunnik või maja ees parklas seisab miljoneid maksev auto. Leidub ka neid, kes arvavad, et elu on siis tore, kui igal sombusel päeval paistab taevavõlvilt päike või kui ta
külastavad vikontessi peale kella kahte ja enne kella nelja, oleksid nad soovimatud külalised. Claire oskas varjata oma tundeid nagu ta seisusele vajalik. Kui pr de Langeais mainis seda, et härra d'AjudaPinto oli läinud hr de Rochefide'i poole, suutis Claire edukalt mitte hammustada huult, mitte punastada ning isegi ta pilk jäi endiseks. Ta enda korraldatud ballil, peale tõe teada saamist d'AjudaPinto kohta, tundus ta kõigile, et ta on üleolev oma valu üle ning ta valitses kogu seltskonda. Peale Balli lahkus Claire Normandiasse, eemale Pariisist ning seltskonnast. Claire'i pisararikas lahkumine tõestas seda, et ka ülevaimadki inimesed tunnevad südamevalu. Claire'i sõbrannaks oli proua hertsoginna Antoinette de Langeais. Pr de Langeais imetles Claire'i. Eugene võitis Claire'i südame kavalusega, teda meelitades, "Kuuluda teile sugulussideme kaudu, mis kaob hämarusse, on isegi juba suur õnn
Saame Journal lähemalt tuttavaks de Paris proua Vaqueri pansioniga. 25.03.1834 Millise mulje Vanemtoimetaja:Kristin Kõks salapärane Toimetaja:Laura Burtseva naine oma Ajakirjanik, reporter:Riho Kirsipuu pansionile ja Reporter:Martin Väinsalu endale on Reporter: Karl-Johann Reitalu jätnud? Lähemalt tuleb juttu ka pansioni Tänases lehes: elanikest:Vautrin Uskumatult ist, Poiret`ist, huvitav preili intervjuu enne Michonneau`s
külastavad vikontessi peale kella kahte ja enne kella nelja, oleksid nad soovimatud külalised. Claire oskas varjata oma tundeid nagu ta seisusele vajalik. Kui pr de Langeais mainis seda, et härra d’Ajuda-Pinto oli läinud hr de Rochefide’i poole, suutis Claire edukalt mitte hammustada huult, mitte punastada ning isegi ta pilk jäi endiseks. Ta enda korraldatud ballil, peale tõe teada saamist d’Ajuda-Pinto kohta, tundus ta kõigile, et ta on üleolev oma valu üle ning ta valitses kogu seltskonda. Peale Balli lahkus Claire Normandiasse, eemale Pariisist ning seltskonnast. Claire’i pisararikas lahkumine tõestas seda, et ka ülevaimadki inimesed tunnevad südamevalu. Claire’i sõbrannaks oli proua hertsoginna Antoinette de Langeais. Pr de Langeais imetles Claire’i. Eugene võitis Claire’i südame kavalusega, teda meelitades, “Kuuluda teile sugulussideme kaudu, mis kaob hämarusse, on isegi juba suur õnn
Nii et inimesed said aru, et kui nad külastavad vikontessi peale kella kahte ja enne kella nelja, oleksid nad soovimatud külalised. Claire oskas varjata oma tundeid nagu ta seisusele vajalik. Kui pr de Langeais mainis seda, et härra d'Ajuda-Pinto oli läinud hr de Rochefide'i poole, suutis Claire edukalt mitte hammustada huult, mitte punastada ning isegi ta pilk jäi endiseks. Ta enda korraldatud ballil, peale tõe teada saamist d'Ajuda-Pinto kohta, tundus ta kõigile, et ta on üleolev oma valu üle ning ta valitses kogu seltskonda. Peale Balli lahkus Claire Normandiasse, eemale Pariisist ning seltskonnast. Claire'i pisararikas lahkumine tõestas seda, et ka ülevaimadki inimesed tunnevad südamevalu. Claire'i sõbrannaks oli proua hertsoginna Antoinette de Langeais. Pr de Langeais imetles Claire'i. Eugene võitis Claire'i südame kavalusega, teda meelitades, "Kuuluda teile sugulussideme kaudu, mis kaob hämarusse, on isegi juba suur õnn." "Tahtsin küsida
ANTSLA GÜMNAASIUM 12.B klass Kristy Aidla Honoré de Balzac ,,ISA GORIOT" Referaat Juhendaja:Iri Reile ANTSLA 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 KIRJANIKU LAPSEPÕLV JA NOORUSAASTAD.................................................................4 BALZAC'I LOOMING.............................................................................................................. 5 KIRJANIKU LÕPUAASTAD....................................................................................................7 REALISM.............................................................................................................................
Armastus- jõud või nõrkus Armastust, kui mõistet ei saagi defineerida. Seda võib nimetada üheks kõige müstilisemaks loodusjõuks. See on, kui tunnete või emotsioonide rada, mis võib väljenduda mõtetes, käitumises või kus iganes. Armastus on selline asi mida on tundnud absoluutselt iga inimene. Selle võlu ongi tema piiritlematuses. Tunnetepuhang võib tekkida ükskõik mille suhtes. Üks kõige tugevam armastuse liik on ligimesearmastus. Ema armastab alati oma lapsi kõige kirglikumalt ja on nõus nende heaks kõike tegema. Iga inimese jaoks on armastusel jutustada oma enda isiklik lugu. Kellel on see positiivne, kellel negatiivne. Keda on see teinud tugevaks, keda nõrgaks. Mis on armastus? Kuidas muudab see meid tugevaks või nõrgaks? Kas armastus muutis tegelasi tugevaks või just vastupidi nõrgendas neid? Minu jaoks on armastus midagi sellist, mis teeb mind paremaks inimeseks. See on just see faktor, mis suudab pakkuda nii palju rõõmu ja positiivseid tundeid, ku
Realism- kirjanduse ja kunstisuund, mis püüdleb reaalsuse võimalikult tõepärase kujutamise poole ning käistleb tegelikkust nii, nagu see näib tavalisele inimesele, väldib idealiseerimist, romantilisust, erakordsete inimeste ebatavaliste kirgede kujutamist Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu miljöö, sündmustiku asjalik ja rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu, ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs, objektiivsus- autor seisab otsekui kõrval, kangelasteks harilikud inimesed, nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ümbritsevat, kasutatakse tavalist keelt vältides liigset kunstipära. Oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus. Otsitakse ja leitakse uusi kujutamisvahendeid, loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest. Realismile kui kirjandussuunale on oman
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid