Balzaci elulugu (0)

„Vähe on olla ainult inimene,
tuleb olla terve süsteem“
(Honore de Balzac )
Honore de Balzac - (1799-1850)
Isa oli sõjaväe varustusjuht.
Vanaisa oli talupidaja Balssa.
Oli perekonna esiklaps. Luges palju ja kaaslaste seas hüüti teda poeediks. 1819. Aastal lõpetas Pariisi Ülikooli õigusteaduskonna.
Balzaci karm ema lasi lapsel kasvada endast eemal ning Balzac kannatas selle tõttu. Aastast 1807 kuni aastani 1813 ei käinud Balzac kolledžist kordagi kodus perekonna juures. Esialgu saatis tema kirjanduslikke katsetusi ebaedu ning tal soovitati tegelda ükskõik millega, ainult mitte kirjandusega.
Balzac alustas juuraõpinguid, kuid veendus õigepea oma kirjanduslikus andes ning hakkas kahekümneaastaselt ka kirjutama. Oma õele tunnistas Balzac, et ei ihka muud, kui saada kuulsaks ning olla armastatud .
Iseloomujooned- teda lummas Napoleoni lend, ta on Vautrini tegelasse pannud palju enda iseloomujooni. Ta ihaldas võimu ja tahtis maailma muuta.
Mõningaid fakte temast:

• Esimene tema nime kandev teos ilmus alles 1829. aastal („Šuaanid”), kuid varjunimede all oli avaldanud kergemaid romaane juba 1821 . aastast.
  
• kirjutas 20 aasta jooksul üle 80 teose.
  
• Erinevates romaanides on kokku 3000 tegelast.
  
• Balzaci romaanid sisaldavad pikki kirjeldusi
  
• oli veendunud, et inimest ümbritsev keskkond on tema mõtete materiaalne peegeldus. Inimesi paneb tegutsema raha- ja võimuiha
  
• 1847. Aastal tervis halvenes.
  
• 1849. Aastal abiellus Ewelina Hanskatiga, kellega ta oli olnud kirjavahetuses juba 15 aastat. Nad abiellusid 1850. aastal Berdõtšivis.
  
• Abielu jäi üürikeseks balzac suri kolma kuud pärast abielu sõlmimist.
  
• Balzaci elukäiku on võrreldud tema romaanikangelaste omaga : pikk ettevalmistusaeg, kiire tõus ja edu, mõõdutundetus ning allakäik ja hääbumine.
  

Balzaci neli põhilist mõtet: Ajakirjandus on rajatud valele, vastutustundetusele. Pettust ning väljapressimist peetakse töömeetoditeks. Raha laimab, naeruvääristab, hävitab ehk kunagi kogu maa nagu mingi vähihaigus. Raha määrab kirjutiste sisu, vormi ja mõõdu.
„Inimlik komöödia“ on jõgiromaan, sest on nn. ühiste tegelastega ulatuslik romaanitsükkel, koosneb ligi sajast teosest. Jõgiromaane hakati kirjutama 19. sajandil.
Oma ajastu traagika üldisemaks põhjuseks pidas ta kasu- ja rahaahnust, see hävitab armastuse, lõhub inimsuhteid ja teeb sõbrad vihavaenlasteks. Ta on öelnud, et Raha laimab, naeruvääristab, hävitab ehk kunagi kogu maa nagu mingi vähihaigus. Tänapäevalgi on võim sellel, kellel on raha, inimestevahelised suhted ei mängi enam mingeid rolle, rikastutakse isegi ebaausatel meetoditel .
Artikli autor algul pigem põlgab Balzaci kui imetleb , sest:

Esimese asjana heidab ta ette selle, et Balzac ei omandanud iial kohustusliku keskharidust.

Autor oskas koolis nii kõrvale viilida, et ei lugenud ühtegi Balzaci teost- autorile ei meeldinud kohustuslikku kirjandust lugeda, eriti kriitilist realismi.

Kui ta otsustas kõik Balzaci eestikeelsed teosed läbi lugeda sai talle selgeks see, et Balzac oli rahaahne tüüp ja ta nimetab teda isegi ebaõnnestunud ärimeheks.

Ta ei pea Balzacit suureks kunstnikuks , sest kogu tema mõttemaailm keerles raha ümber.

Tema sõnutsi ainult prantslased kirjutavadki rahast, sest nad taipavad sellest enam kui teised. Ta nimetab seda isegi prantslaste paeluseks.

Autor peab teda äpuks, sest ta kavatsused olid head, kuid tal polnud piisavalt õnne.

Autor tunneb kaasa nendele õpilastele, kes peavad „Isa Goriot “ lugema.
Minu arvates on autor paljusid asju ülepaisutanud, sest minule küll meeldis „Isa Goriot“ lugeda, pigem loen kaks korda „Isa Goriot“ kui ühe korra „Kolme Musketäri“, sest „Isa Goriot“ lugedes hakkad sa ise ka tahes-tahtmata nendele probleemidele kaasa mõtlema, mis olid raamatus. Raamat oli väga kurb , kuid samas ka õpetlik, milliseks ei tohiks ükski inimene muutuda, kuid see oli väga hea vaheldus mingile ajaloolisele romaanile, sest see pani mind paljudes asjades järele mõtlema.