Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Auguste Rodin Referaat Koostaja: Nipi Tiri 12 klass 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Elulugu................................................................................................................................. 4 Looming...........................................
Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist – ta on seda hilisgootika arhitektuurimälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kellaajast. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: „Impressioon. Tõusev päike“ (1872); seeriad: „Heinakuhjad“, „Paplid“, „Roueni katedraal“, „Vesiroosid“, „Thamesi vaated“. ● AUGUSTE RENOIR (1841 – 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite
ja valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist ta on seda hilisgootika arhitektuurimälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kellaajast. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on
Läks kaasa Suure Prantsuse revolutsiooniga, ühines jakobiinidega (äärmuslikumad, tapsid kuningapere). ,,Napoleoni kroonimine Notre-Dame katedraalis" suurim töö, Napoleon pani endale krooni pähe ning ka enda naisele. Portreed: nt ,,Madame Récamier"- roomlanna riietuses, naisele endale ei meeldinud(Gerard, Davidi õpilane, portreteeris teda edukamalt ja kaunimalt). ,,Madame Sériziat pojaga". ,,Sabiinitarid". Ingres portreed, aktimaalid. Jean Auguste Dominique Ingres oli klassitsistilike ideaalide eestvõitleja ja kõigi uute voolude veendunud vastane. Tema tuntuimaks tööks võiks nimetada ,,Suur supleja" akt selja tagant, väga realistlik. Romantism Inglismaal, Hispaanias ja Saksamaal Romantism tekib Inglismaal 1780nendate alguses, seda esineb ainult kujutavas kujutavad kunstis, ning peamiselt maalikunstis. Inglise romantism avaldub kahes valdkonnas - maastikumaal ja fantastiline maalikunst.
varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist ta on seda hilisgootika arhitektuurimälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kellaajast. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana
õnnestusid talvised maastikud. T ööd kergelt idüllilised, ro mantilised. Tunnustus tuli alles peale sur ma. Auguste Rodin- On skulptor! Rajas i mpressionistliku skulptuuri.. Kasutas mitmesuguseid materjale ning tehnikaid. Pinnatöötlus on nüansirikas, paljud tööd vaid osaliselt välja raiutud. Erinevalt impressionistlikust maalikunstist on Rodini loo ming j õuline, pateetiline, on sü mbolis mi ele m ente. Rodin on tugevalt m õjutanud 19. saj. lõpu ja 20. saj. alguse skulptuuri. Calais ` kodanikud. Sürrealism Ni mi: sur peal + realis m = rohke m, üle realistliku, st tõeline realis m. Sürrealism on 20. saj kunsti- ja kirjandusvool (mõjutanud ka muid valdkondi, nt filmi). Sürrealis mi kõrgaeg oli 1920.-1930. aastatel Prantsusmaal. 1960. aastatel oli sürrealis mi uus puhang. Sürrealistlik loo m e m e etod elab tänini. Sürrealismi kunstis iseloomustab:
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
Kõik kommentaarid