Auguste Rodin (0)

AUGUSTE RODIN
(1840-1917)
Auguste Rodin, sünninimega François-Auguste-René Rodin oli Prantsuse kunstnik ning oli ja on siiamaani eriti kuulus oma skulptuuride poolest. Ta oli tolle aja väljapaistvaim Prantsuse skulptor ja on jäänud üheks vähestest skulptoritest, kes on laialdaselt tunnustatud ka väljaspool visuaalse kunsti kogukonda.
Kuigi Rodinit peetakse üldiselt modernse kunsti eelkäijaks, ei olnud ta tahtmiseks mineviku vastu mässamine. Ta sai traditsioonilise koolituse, lähenes oma tööle meisterliku käsitööga ja ihaldas akadeemilist tunnustust, kuigi Pariisi tähtsamaisse
kunstikooli teda ei võetud. Skulptuuride osas
valdas ta ainulaadset oskust modelleerida savist Rodin 1914. aastal
keerulist ja liikuvat pinda.
Paljusid Rodini kõige silmapaistavamaid skulptuure kritiseeriti tema eluajal. Ta tööd ei sobinud kokku eelnevalt võimul olnud traditsioonidega skulptuuris (varem olid skulptuurid dekoratiivsed ja eriti temaatilised). Rodini kõige originaalsemad tööd jätsid maha mütoloogia ja allegooria traditsioonilised teemad ja kujutasid inimkeha realistlikult, hoides aus individuaalset iseloomu ja füüsist. Rodin oli tundlik oma tööde tekitatud vastuolude suhtes, kuid ei muutnud oma stiili. Järgnenud tööd tõid talle soosingut valitsuse ja kunstikogukondade poolt.
1883. aastal kohtus Rodin Camille Claudel’ga (vasakul), kes oli tollal 18-aastane. Nad moodustasid kirgliku kuid tormilise suhte ning mõjutasid teineteist kunstiliselt: Camille oli Rodinile modellina inspiratsiooniks ja samas ka andekas skulptor, aidates meest tema töödes. Lõpuks jäi Rodin siiski truuks oma kaaslasele ja poja emale Rose Beuret’le (paremal) ning skulptori ja tema muusa teed läksid lahku 1898. aastal.
Rodini maine kasvas koos tema töödega. 1900. aastaks oli ta ülemaailmselt tunnustatud kunstnik. Rikkad erakliendid hakkasid Rodini töödest peale ta esimest Maailmanäitust huvituma. Samuti seltsis Rodin kõrgprofiili intellektuaalide ja kunstnikega. Peale 53-aastast kooselu abiellus ta Rose’ga nende mõlema viimasel eluaastal. Tema skulptuurid kaotasid peale tema surma 1917. aastal populaarsuse, kuid mõne aastakümne pärast tõusis ta pärand taas au sisse.
Skulptuure:

„Pronksiajastu“ – elusuuruses pronksist kuju alasti mehest, mille esmaesitlus oli 1877 . aastal Salonis Pariisis. Rodini kritiseeriti, kuna arvati, et ta on elusast modellist vormi teinud ja kuju sellest valanud. See väide oli aga loomulikult vale.

„ Ristija Johannes jutlustamas“ – lõpetatud 1878 aastal. Rodin tegi selle kuju kahe meetri kõrguse, et vältida süüdistusi vormi valamise kohta, mille osaliseks ta oli eelneva taiesega saanud. Kui „Pronksiajastu“ on kujutatud staatiliselt, siis selle skulptuuri žestid ja liikumine tundub olevat suunatud vaataja poole.
Vaatamata „Ristija Johannese“ ja „Pronksiajastu“ kohesele vastuvõtule oli Rodin saavutanud kõrgema astme kuulsuse. Õpilased otsisid teda tema stuudiost ning ülistasid ta taieseid, samal ajal seades põlguse alla süüdistused vormivalamiste kohta. Kunstikogukond teadis ta nime.

„Kõndiv mees“ – loodud 1877-1878. Materjal pronks. Skulptuur on üsnagi realistlik , idealiseerimata, ilma käte ja peata. Rodin on keskendunud tema jaoks põhilisele: dünaamilisele poosile. See skulptuur iseloomustab Rodini karjääri viimast osa.

„Mõtleja“(vasakul) – loodud 1902. Materjal pronks ja marmor . Skulptuur kujutab käsipõsakil istuvat meest kainelt mediteerimas ja võitlemas enda sees toimuvaga. Seda imagot kasutatakse tihti filosoofia esindamiseks.

„Suudlus“(paremal) – loodud 1889. Materjal marmor. Originaalselt oli osa „Põrguvärava“ reljeefist, nagu ka „Mõtleja“.

„Põrguväravad“ – Rodin töötas selle kallal vahelduva eduga 37 aastat, kuni oma surmani 1917. aastal. Skulptuur kujutab stseeni „Inferno“ Dante Alighieri teosest „ Jumalik komöödia“. Skulptuuri kõrgus on 6m, laius on 4m ja sügavus 1m. See koosneb 180 figuurist, mille individuaalsed mõõtmed ulatuvad 15 sentimeetrist üle ühe meetrini. Mitmed figuurid on Rodin ka eraldi teinud.

„Calais kodanikud“ – valmis 1888. On monumendiks 1347. aasta juhtumile Saja-aastase sõja ajal, kui tähtis Prantsuse Calais sadam oli üle aasta inglaste piirde all. Kuna Rodin kopeeris tihti osasid oma skulptuuridest, on sellelgi kaks identset pead ja ka mõned käed on kahekordses kasutuses.

„ Monument Balzacile“ – Rodinile määrati skulptuuri tegemise ülesanne 1891 aastal ning peale seitse aastat Balzaci kohta uurimist lõpetas ta töö. Materjal pronks. Skulptuuri eesmärk pole Balzaci portreteerimine vaid ta isiku välja toomine.