Bakterid II KT (0)

II KT teemad

1)Mõisted: prokarüootne organism- bakterid  on üherakulised ja prokarüootsed ehk eeltuumsed  organismid  penitsilliin -– antibiootikum  ja  ravim , mis tekib hallitusseentes. Peatab paljude bakterite kasvu. Pastöriseerimine -toiduainete   (eriti   piima)    kuumutamine     lühiajaliselt    temperatuuril   70-   90°C,
tulemuseks hävib suurem enamus  mikroobe ,  spoorid jäävad. Antibiootikumiresistentsus-bakterite omadus mitte  alluda  antibiootikumiravile. Haiglabakter- nim. baktereid, mis on vastupanuvõimelised mitme antibiootikumi suhtes. GMO-   Geneetiliselt   moondatud   organism   ehk   organism,   kelle   pärilikkusainet   (DNA-d)   on
muudetud. Geeniravi -Geeniravi ehk geeniteraapia  – haiguse ravi geeni siirdamise või muutmise teel. 2) Bakteriraku  ehitus (joonis).  3)Bakterite levik ja levikut soodustavad tegurid.  Väikesed   mõõtmed,   kiire   paljunemine,   vastupidavad   keskkonna   muutustele   ( spoor ),
vähenõudlikud. Vanim elustatud bakterispoor pärineb soolakristallist, milles ta oli olnud 250
mln aastat.  Spooride  eluvõime säilivust peab arvestama  ammu  surnud loomade ja inimeste
säilmete väljakaevamisel.  Maetud inimene võis olla surnud katku või pidalitõppe. 4)Millised bakterid elavad meie kehas ja mida nad seal teevad?  Enamik   meid   ümbritsevad   bakterid   on   meile    ohutud ,   osa   bakteriliike   on   inimesele   isegi
hädavajalikud ning osad põhjustavad haigusi.  a) vajalikud b. ( seedekulgla  bakterid-  sünt .vit,  lõh .toitaineid)  b)  kahjutud  b.  (ei kasu ega kahju – elupaik, toiduallikas )  c) tõvestavad b.  ( salmonelloos ,  botulism )
5)Milliseid bakteri elutähtsaid protsesse  antibiootikumid   pidurdavad ?  Antibiootikumid   pidurdavad   bakteri    füsioloogilisi    protsesse:   rakukesta   sünteesi,   valkude
sünteesi või nukleiinhapete sünteesi ja ainevahetust. 6) Millised on  antibiootikumide   kõrvaltoimed ?  Nad   võivad   mõjutada   baktereid,   kes   meie   kehas   elavad   ja   on   meile   kasulikud.   Inimese
soolestiku normaalsete bakterite  hävimine  võib tekitada seedehäireid ja kõhulahtisust. 7)Flemingu ja Pasteuri   avastused .  Alexander   Fleming -Avastas tõhusa antibiootikumi,  hallitusseente  toodetud penitsilliini. Louis  Pasteur  -Marutõvevaktsiini looja.  Leiutas  pastöriseerimise ( 1862 ). Elusolendid  tekivad
ainult teistest olemasolevatest elusolenditest. Vaktsineerimise põhimõte: süstida organismi
nõrgestatus/surmatud   haigustekitajaid,   mis   vallandavad   organismi   immunoloogilised
kaitsemehhanismid 8)Flemingu  hoiatus -   Bakterid võivad kohaneda antibiootikumidega ja võivad tekkida  resistentsed  tüved (ei allu antibiootikumide  ravile ) • Antib . tohib kasutada ainult diagnoositud haiguse puhul, mitte väikestes doosides, mitte liiga lühikest aega. Arsti ettekirjutised. Õige  diagnoos , kindel aeg, õige  annus ... • Hoiatust on sageli eiratud või unustatud,  antibiootikume kasutati nii, nagu ei tohiks • Tulemus: antibiootikumide suhtes immuunsed bakterid (levivad ohtlikud bakterid, keda ei pidurda ükski antibiootikum9) Bakterhaigused  (nimetus+ seletus).  10)Kuidas vältida nakatumist bakterhaigustesse?  -Organismi kaitsesüsteemid (sülg, mao happeline keskkond, hingamisteedel lima,  antikehad ,
õgirakud ).  • Vigastamata nahk ja  limaskestad  on läbimatud.  • Happeline nahapind (hävitab baktereid). 
• Vaktsineerimine  (valmistatakse kas nõrgestatud või surmatud bakteritest).  • Antibiootikumid (pidurdavad elutegevust või surmavad neid). 11)Bakterite kasutusvaldkonnad.  Keskonnahoid-  reovee  puhastamisel, loodusreostuse  likvideerimine  Toiduainetööstus – piimatoodete    valmistamisel   kasut.   Piimhappebakterit   ja    köögivilja
hapendamine  Ravimitööstus  – b-te abil toodetakse ravimeid, vitamiine ja  vaktsiine  Põllumajandus – Taimede kasvu soodustavat väetist  Energeetika -  Biogaasi  valmistamine  Sõjandus - Tõvestavatest b-st valmistatakse bakterioloogilist relva 12)Geeniteraapia (selle olemus, milliste haiguste puhul kasutatakse ja millised on geeniteraapia
rakendamisega kaasnevad probleemid?)   Geeniteraapiaga  ei parandata  tavaliselt vigast geeni, vaid siiratakse haige koe rakkudesse
toimiv geen, mille juhiste järgi hakatakse sünteesima valku, mis oli organismis seni puudu. • Geeniravi võib kasutada ainult raskesti surmaga lõppevate haiguste raviks, mille jaoks ei ole
muud tõhusat ravi. Probleemid  geeniravis

1) Geenisiirdamist ei osata teha suunatult (alati ei  õnnestu siirata soovitud koesse).

2) Võib aktiveerida onkogeeni.

3) Geenisiirdamisvõtted pole küllalt tõhusad –siiratud geenide talitlus pole stabiilne ja

lõpeb vähehaaval.

4) Väga kallis ja nõuab hästi koolitatud personali.

13)GMO: positiivne ja negatiive külg  POOLT  • Kultuurtaimede  suurem haiguskindlus, vastupidavus kahjuritele ja külmadele.  • Parandab saagi tarbekvaliteeti.  • Suurem saagikus (võimalus leevendada toiduprobleeme).  • Keskkonna  saastatus  väheneb (mürkide kasutamise vähendamine).  • Meditsiinilised  uuringud (uued  ravimid ).  VASTU 
• Võib olla kahjulik inimese organismile – allergilised reaktsioonid.  • Võimalik negatiivne mõju keskkonnale – kahjurid  muutuvad immuunseks.  •    Kultuurtaimed     taluvad    paremini   taimekaitsevahendeid,   kasut.   rohkem   herbitsiide-   tekib
rohkem mürgijääke.  • GMO omadused võivad üle kanduda teistele organismidele (superumbrohi).  • Väheneb looduslik mitmekesisus  (looduslikud liigid tõrjutakse välja).  • Eetikaprobleem. 14)Miks  luuakse  GM taimi/loomi?  Loomi: Pärilike haiguste uurimiseks  •   Konstrueeritakse   uute   omadustega   baktereid,   taimi,   loomi,   kes   toodavad
bioloogiliselt aktiivseid aineid ( kasvufaktorid )  • Konstrueeritakse loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene. Loomade
organeid saaks siirata inimesele. Taimi Parandada saaduste tarbekvaliteeti (säilivust, välimust, koostist)  • Suurendada  vastupidavust  haigustele ja kahjurputukatele  • Tõsta taluvust  umbrohutõrje  kemikaalide suhtes  • Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust (külma-, kuuma-, põuataluvust)

15)Kuidas on Euroopa Liidus korraldatud geenmuundatud toidu ja loomasööda turustamine? 

Euroopa   Liidus   on   lubatud   tuua   geenm.toit   ja    loomasööt    turule,   kui   Euroopa
Toiduohutusamet on seda põhjalikult uurinud + liikmesriikide  heakskiit .  •  Enne  Euroopa  Toiduohutusameti  poolset  ohutuse hindamist ja  turustamisloa
saamist ei tohi Euroopa Liidus turule tuua ühtegi toitu, mis: 

1) sisaldab GMO-d  3) on GMO-dest saadud  2) koosneb GMO-dest 

4) sisaldab GMO-dest saadud koostisosi  •   Praegu  rahvusvahelisel  turul  olevad   GM  toiduained   on  läbinud   riskianalüüsi.
Seni   pole   täheldatud,   et   GM    toitude    tarbimine   oleks   avaldanud   mõju   nende
riikide elanike tervisele, kus neid on lubatud turustada. 
•   Eestis    hindavad    GMO-de   ohutust   Keskkonnaministeeriumi   valitsemisalas
tegutsev teadlastest koosnev geenitehnoloogiakomisjon.  •  ÜRO  toidu-ja põllumajandusorganisatsioon  on loonud GM toidu platvormi, et
vahetada teavet heakskiidetud rekombinantse DNA-ga  taimedest  saadud toidu
teemal. Platvormi vahendusel jagavad riigid teavet kogu maailma toiduna turule
lubatud GM taimedest, eelkõige nende taimede ohutuse hindamisest. Euroopa   Liidus   on   lubatud   müüa   toiduaineid,   mis   on   valmistatud   järgmistest
gen.muundatud organismidest: mais,  raps ,  kartul , sojauba ,  suhkrupeet . 16)Kuidas  aretus  mõjutab bioloogilist mitmekesisust?   Loomade   ja   taimede   aretusega   saadakse   tervemaid   loomi,   ravitakse   haigusi,
leevendatakse  näljahäda  – POS.   •   On   hakatud   kasvatama   ühekülgse   genotüübiga    sorte    ja    tõuge    –   kadunud
geneetiline mitmekesisus, mis võib suurendada isendite haigestumist – NEG.  •   GM   isendid   võivad   sattuda    loodusesse ,   olla   konkurentsivõimelisemad   kui
looduslikud – tõrjuvad kohalikud liigid välja. 17)Kuidas ohustavad geneetiliselt muundatud liigid  looduslikke  liike?