äärmuslikes tingimustes ja on mitmekesised. Antibiootikumide kõrval toimed: bakterite resistentsus, hävitavad kasulike batereid, seedehäired. Kopsupõletik Salmonelloos Süüfilis Tuberkuloos Koolera gonorröa Õhu kaudu Toidu kaudu Suguline Õhu kaudu Saastunud suguline vesi Alexander Fleming avastas antibiootikumi. MRSA – haiglabakter, bakterid, mis on vastupanuvõimelised mitme antibiootikumi suhtes Bakterid paljunevad mittesugulise pooldumise teel. (kromosoomide kahekordistumine, raku kesta kasv) Bakterid vahetavad oma geneetilist infot: Keskkonnast DNAd omastades Bakteriofaagide transport Kahe raku vahelise kontakti ajal Prokarüootid – eeltuumsed Viirused ja bakterid biotehnoloogias Geeniteraapia – haiguste ravimine DNA manipuleerimise teel
Rakendusbioloogia põllumajanduses · Silo valmistamisel · Mügarbakterid küntakse mulda. · Biotõrje (taimekaitsevahendid) - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi. Feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu. Bakteritoksiin tapab putukaid ja inimesele mõju ei avalda. Silotorn Rakendusbioloogia tööstuses: · Bioplast laguneb looduses kiiremini. · Biogaas prügimägede lagundamine bakterite abil. Bakterid lagundavad prügimäed alkoholiks. · Bakterid toodavad puuvilla. · Bakterid puhastavad maaki. · Bakterid puhastavad reovett (aktiivmuda). Kütused: · Kasutatava kütusena on arvestataval kohal madala kvaliteediga etanool ja metaan. · Biotehnoloogiline lähenemine kütustele on kasulik kahel eesmärgil: vabanetakse loodust reostavatest tootmisjääkidest ning saadakse kvaliteetne kütus. Rakendusbioloogia harud: · Funktsionaalne toit
Hendrik Kuusk AT-09 Rakendusbioloogia. Fundamentaalteadus ja rakendusteadus. Kõiki loodusteadusi saab vaadelda kahest küljest. Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi, siis on tegemist fundamentaalteadusega ehkpõhiteadusega. Teiselt poolt on inimesed ammustest aegadest püüdnud avastatud loodusnähtusi praktilisel otstarbel kasutada. Nende püüdluste baasil on kujunenud rakendusteadused. Need on teadused, mis tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm. Tarbeks. Rakendusbioloogia on teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilises kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises, luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi. Rakend
Rapla Ühisgümnaasium Eliise Orav 11. r klass RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE TEADLIKKUS GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE KASUTUSEST EESTIS MÜÜDAVATES TOIDUAINETES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Luule Linamäe Rapla 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID........................................................4 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid?...............................................4 1.2.1. Geneetiliselt muundatud taimede saamise metoodika..........................5 1.2.2. Geneetiliselt muundatud loomade saamise metoodika..........................6 1.3. Miks konstrueeritakse geneetiliselt muundatud organisme?........................7 1.4. Põhiargumendid, miks ollakse geneetiliselt muund
Geenitehnoloogia kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. geenitehnoloogia molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmi
lisatakse alati ka geneetilist materjali, mis pärineb patogeensetest viirustest või teistest parasiitidest, ning bakteritest ja teistest organismidest. Nende hulgas on ka bakteri antibiootikumi resistentsuse geen, mis teeb baktereid mittetundlikuks antibiootikumi suhtes. Sellise geneetilise materjali ülekande tagajärjel võib antibiootikumi resistentsuse geen levida haigustekitavatele pisikutele, võivad tekkida uued patogeensed viirused ja bakterid. See võib esile kutsuda ka mutatsioone, mis põhjustavad vähi arengut imetajate rakkudes. Ka inimese suuõõnes ja hingamisteedes on baktereid, mis on võimelised lisama oma päriliku aine juurde keskkonnas olevaid DNA fragmente, mis sisaldavad antibiootikumi resistentsuse geene. Seoses sellega on Briti Meditsiini Ühing 1999.a üles kutsunud kehtestama moratooriumi GM organismide keskkonda viimisele seniks, kuni pole läbi viidud uurimistööd uute allergeenide,
Ribosoomid -toodavad valke, rakuaku DNA - pärilikkusaine, tuum puudub Plasmiidid (väike rõngas DNA) - iseseisvad molekulid, toodavad spetsiifilisi valke, mis lubavad keskkonnas hakkama saada, määravad raku mitmesuguseid omadusi Paljunemine: ● Vertikaalne paljunemine (järglased): Geneetilist materjali antakse edasi pooldumise teel tütarrakkudele ehk järgmisele põlvkonnale (mitoos) ● Horisontaalne ülekanne (generatsioon): Tänu sellele saavad sama generatsiooni bakterid uusi omadusi, Tänu sellele toimub kiire evolutsioon, mis põhjustab nt resistentsust antibiootikumide suhtes. Kasutab sekspiili, et jagada sama generatsiooni bakteritele plasmiide. ● Bakterid liigitatakse kuju järgi: 1) kerabakterid e kokid 2)pulkbakterid e batsillid 3)spirillid e spiraalsed 4)keeritsbakterid e spiroheelid 5)jätkega bakterid e komajad 6) niitjad bakterid ● Bakterid jaotatakse: 1)Autotroofid (fotosüntees) 2)Heterotroofid (aeroobne,
rajaneb peamiselt piimhapebakterite tegevusel. Alkohoolsete jookide, samuti aga pagaritoodete valmistamine sõltub pärmseente elutegevusest. Ka meditsiinipraktika ulatub aastatuhandete taha. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Kindlasti tulid ammu kasutusele ja aja jooksul täienesid paljude haiguste ravivõtted tiamede ("rohtude") abil. 3. VALDKOND BAKTERID SEENED Toiduainetetööstus Probiootilised bakterid - lisatakse Pagaritooted pärmitaigen piimatoodetele Hapendamine hapukapsas, hapukurk Kääritamine etanool, Kääritamine vein, õlu Pintselhallik - veiniäädikas hallitusjuust ja salaami
Kõik kommentaarid