aastate alguses. Ameerikas hakati neid tootma 1943. aastal. Siis muutusid nad ka kõigile inimestele kättesaadavaks. Vahetult pärast antibiootikumide laialdast kasutuselvõttu hakati neid väga palju inimestele jagama, sest usuti, et need on imevahendid, mis aitavad jagu saada kõigist haigustest. Veel ei teatud, et nende liigne või vale kasutamine võib tervisele halvasti mõjuda ning selle tulemusena võivad välja areneda antibiootikumidele resistentsed bakteritüved. Kaasajal kasutatakse rohkesti antibiootikume, mida on keemiliselt täiendatud, et nende toimet tõhusamaks muuta. Mõningaid lihtsamaid antibiootikume valmistatakse ka keemilisel teel. Antibiootikumid on tänapäevani väga head ja peaaegu asendamatud ravimid bakterihaiguste vastu. Antimikroobne spekter Antimikroobne spekter on kindla antibiootikumiga mõjustatavate mikroobide skaala Antibiootikumid jagunevad kaheks: kitsa ja laia spektriga antibiootikumideks. Neist esimesed
lüüs. 2. Tsefalosporiinid: sarnased penitsilliinidele, kuid 1) laiem toimespekter, 2) sageli resistentsed - laktamaasidele, 3) paremad farmakokineetilised omadused 1. Pärsib rakukesta sünteesi rakukesta sünteesi 3. Monobaktaamid: ülikitsas
• Peptidoglükaani süntees kromosomaalne): β-laktamaas- kõik streptokokid, meningokokid, enamik G+ pärssub, rakuseinaga seotud o S. aureus, resistentsed anaroobe, suurem aktiivsus stafülokokkide suhtes autolüütilised ensüümid o ESBL K. Pneumoniae, v.a. MRSA hävitavad rakuseina o ampitsilliinresistentne E. laiendatud G+ kokid, mõned G- batsillid.
Tuberkuloos Karl Volmerson 2012 Tuberkuloosi tekitaja Mükobakterid Vastupidavad kuivamisele, pimedas ruumis kuni aastaaega Resistentsed desinfitseerivate ainete suhtes Haiguse kirjeldus Nakkushaigus, kulgeb ägedalt kui ka krooniliselt Tabab eeskätt kopse, lümfisõlmi (ka teised organid) Aastas nakatub keskmiselt 8 milj ning sureb 2 milj, kolmandik kogu maailmaelanikest Nakkusallikas Tavaliselt hingamiselundite lahtist tuberkoloosi põdev haige Haigusetekitajad ehk bakterid levivad rögapiiskadega Haiged loomad võivad samuti levitada Tuberkuloosi levikuteed
välistatud ohtu ümbritsevale keskkonnale. GMO-dega on võimalik luua hulk uusi kombinatsioone, millega pole loodus varem kokku puutunud. Näiteks kahjurputukatekindlad taimed, mis ise toodavad mürkaineid. Tolmeldajad putukad ei tee vahet GMO ja tavakultuuri vahel. Viimase uurimuse kohaselt on GMO- kultuuridelt geenisiire 30 kilomeetri kaugusel. Siire toimub ka mullaorganismidel. Välja on töötatud umbrohutõrjevahenditele ning putukatele resistentsed liinid. See teeb monokultuurse tootmise lihtsamaks ning on hõlbus kasutada tõrjevahendeid, kuid seejuures umbrohutõrje hävitav toime mulla mikrofloorale ja kasulikele putukatele kasvab. GMO- kultuurid ise või nendelt saadud geneetilised materjalid muutuvad raskesti käsitlevateks objektideks. Näiteks päevalille lähisugulastel umbrohud on suure viljakuse ning seemnete tõttu muutunud ohtlikuks umbrohuks USA-s. GMO- toidu ohutust pole piisavalt kontrollitud
paljusi isendeid. 6. Roheline ideoloogia on GMOde toomise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust: GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. 7.Biotehnoloogia on põllumajandust intensiivistanud. Välja on töötatud kultuuride liine, millest kolmveerandi moodustavad umbrohutõrjevahenditele (glüfosaatidele ja glüfosinolaatidele) ning putukatele resistentsed liinid. See viib tootmise lihtsustatud skeemidele, kus intensiivsel monokultuursel tootjal on hõlbus kasutada tõrjevahendeid.
Miks bakterid moodustavad biofilme? Biofilmid pole lihtsalt passiivsed bakterite kogumid, vaid on struktuurselt ja dünaamiliselt keerukad bioloogilised süsteemid. Bakterid saavad kooseksisteerides rohkem kasu kui eraldi. Biofilmid pakuvad rakkudele kaitset mitmesuguste kahjulike keskkonnatingimuste eest nagu näiteks UV-kiirgus, toksilised metallid, happed, dehüdratsioon, soolsus, fagotsütoos ning mitmed antibiootikumid. Välja on toodud kolm mehhanismi, miks biofilmid on resistentsed biotsiidsetele agentidele: 1. Maatriksi limal on tõkestavad omadused. Antimikroobsed agendid neutraliseeritakse või seotakse EPS1`i poolt ning lahjendatakse mitteletaalse kontsentratsioonini enne, kui need jõuavad üksikute rakkudeni biofilmi sees. Selline barjäär kaitseb ka UV-kiirguse ja dehüdratsiooni eest. 2. Biofilmi füsioloogiline seisund. Kuigi paljud antibiootikumid tungivad läbi EPS`i, on biofilmi sisesed rakud siiski kaitstud
I Arvestus (1-2) 1) Stafülokokkide morfoloogilised ja kulturaalsed omadused Stafülokokid on liikumatud, 0,5 - 1,5 µm läbimõõduga, katalaas+ ja oksüdaas- . Äigepreparaatides esinevad tavaliselt kobaratena, kuid mädast valmistatud preparaatides võivad esineda ka paaris, lühikeste ahelatena või üksikult. Vanades kultuurides võivad nad värvustuda gramnegatiivselt. Stafülokokid kasvavad tavalistel söötmetel, pH 7,2-7,4 , temp. 10-45°C. Osa patogeenseid stafülokokke on väga resistentsed NaCl suhtes, kasvades 7-10% (mõned ca 20%) NaCl sisaldavates söötmetes (toiduainetes). LA-il (lihtagaril) on stafülokokkide kolooniad läbipaistmatud, kumerad, keskmise suurusega. Enamus S.aureus tüvedest moodustavad kasvades pigmenteerunud kolooniaid (kuldkollane, sidrunikollane), seevastu koertelt isoleeritud S.aureus'e tüved on tihti pigmendita. LP-is (lihtpuljongis) tekib kasvamisel difuusne hägu ja sade. Zelatiini veeldavad 4-5 p. lehtrikujuliselt
sandaale. Seda raviviisi võib seletada sellega, et juba sellel ajal märgati et hallitusseened aitavad põletiku vastu. Praegusel ajal tunneme me seda penitsilliinina , mis on antibiootikumide klass ja mida saadakse Penicilliumi seenest. Pentsiliin on ka ajalooliselt tähtis kuna see ravis varem tõsiseid haigusi nagu süüfilis ja stafülokokinakkusi. Penitsiliini kasutatakse ka tänapäeval aga paljud bakterid on nüüd selle vastu resistentsed. Seeneteraapia, mida kasutatakse erinevate haiguste raviks on saadud Jaapanis kasvavast seenest Lentinus edodes kust eraldatakse lentinaan. Lentinaaniga on võimalik hoida veres suhkru tase normaalse lähedasena ja koos dieedi ravimite kasutamisega saab vähendada diabeedi süvenemist kuni 60%. Haigusi põhjustavad põhjustavad mikroorganismid on võimelised kohastuma ja moodustama uusi antibiootikumide suhtes vastupidavaid tüvesid.
elusolenditest. Nt olemasolevad mikroobid põhjustavad käärimist, hapendumist ja roiskumist ning neis protsessides elusolendeid ei teki 4. Alexander Flemingu hoiatus, mida on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks? Fleming rõhutas, et antibiootikume tohibkasutada ainult kindlalt diagnoositud haigusjuhul ning et mitte kunagi liiga väikestes doosides ja liiga lühikest aega, sest bakterid võivad kohastuda. Võivad tekkida resistentsed tüved. Kuid paljud on siiski neid hoiatusi eiranud ja tagajärjeks on see, et meil levivad ohtlikud bakterid, mida ei pidurda ükski kasutuselolev antibiootikum. 5. Miks saab antibiootikumide abil ravida bakterhaigusi, aga mitte viirushaigusi? Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud, sest viirused on rakutud ja kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid enamasti ei kahjusta. 6
Bakterid, millel on kujunenud antibiootikumiresistentsus, jäävad haige inimese organismis ellu ja jätkavad paljunemist vaatamata sellele, et haige tarvitab temale arsti poolt määratud antibiootikumi. (Antibiootikumiresistentsus tekib loomulikul viisil, seda põhjustavad bakterite geenide mutatsioonid. Antibiootikumide liigne ja väär kasutamine kiirendab antibiootikumiresistentsete bakterite tekkimist ja levikut. Antibiootikumidega kokkupuutumisel tundlikud bakterid hävivad, resistentsed bakterid aga võivad jätkata paljunemist.) Antibiootikumiresistentsus ei ole uus nähtus, kuid resistentsete organismide arv, ravimiresistentsusest mõjutatud geograafilised asukohad ja resistentsuse ulatus üksikutes organismides on enneolematu ja hoogustumas. Kuna resistentsus antibiootikumide suhtes on muutumas järjest tavalisemaks, on tekkinud suurem nõudlus alternatiivsete ravimite järele. Vaatamata vajadusele leida uusi antibiootikume
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO Sissejuhatus ... nii nimetatakse elusolendit (bakter, taim, loom), kelle DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO-sid kasutatakse kaasajal eelkõige põllukultuurides kasutusse on tulnud peamiselt muundkultuuride (soja, mais, puuvill, raps) umbrohutõrjet taluvad taimekaitsevahenditele resistentsed sordid või kahjuriresistentsed sordid, mille eesmärgiks on saada suuremat saaki. [http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/keskkonnaigus/vertikaalsed_teemad/gmo-d#title] (8.03.2008) Geneetilise muundamise suureks erinevuseks võrreldes tavapäraste sordid- ja tõuaretusmeetoditega on võimalus kombineerida väga kaugete liikide gene, näiteks siirdades geene kalalt tomatitaimele, samuti on võimalik sisestada organismi tehisgeene. Looduse poolt on tegu seatud liigipiiride ületamisega.
Sellist raviviisi võib põhjendada ainult sellega, juba sel ajal pandi tähele et hallitusseened aitavad põletuku vastu. Praegusel ajal me tunne meda penitsiliinina, mis on antibiootikumide klass mida saadakse perekonna Penicillium seentest. Penitsilliin on ajalooliselt tähtis, sest tegu oli esimeste ravimitega, mis ravisid varem tõsiseid haigusi nagu süüfilist ja stafülokokinakkusi. Ehkki penitsilliine kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval, on paljud bakterite tüübid nende suhtes resistentsed. Bensüülenitsilliini ehk penitsilliin G esimese antibiootikumi avastas 1928. aastal soti bioloog ja farmakoloog Alexander Fleming, kes koos tema masstootmise meetodi loojate E.B. Shaini ja H.W. Floreyga pälvis 1945 Bobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Samuti kasutatakse erinevate haiguste raviks mida nimetatakse seeneteraapiaks. Jaapani kasvavast seenest shiitake Lentinus edodes eraldati polüsahhariid lentinaan. Lentinaaniga on
saab rohkem mürki verest kätte Katse hiirtes Hiirtele anti surmav annus stafülokoki-mürki Nanokäsni süstiti ENNE Nanokäsni süstiti mürgidoosi andmist PÄRAST mürgidoosi andmist Nanokäsnad kaovad ise organismist Ellu jäi 89% hiirtest Ellu jäi 44% hiirtest Nanokäsna edasiarendused Pole vaja spetsiifilisi vastumürke Luuakse platvorm neutraliseerimaks paljude patogeenide toksiine: - MRSA - Antibiootikumidele resistentsed bakterid Universaalsed teraapiad: - Maohammustused - Mesilase nõelamine Kasutatud materjalid Backhouse Environmental Services kodulehekülg. [WWW] http://www.mjbpestcontrol.co.uk/Images/News/30052012141330wasp.jpg (5.05.2013) Copp, C., Fang, Ronnie H., Luk, Brian T., Hu, Che-Ming J., Zhang, L. (2013). A biomimetic nanosponge that absorbs pore-forming toxins. Nature nanotechnology. [E-ajakiri] http://www.nature.com/nnano/journal/vaop/ncurrent/full/nnano.2013.54.html (2.05.2013) Ennet, P
lämmastikuringe) · Kasv ja ainevahetus: mõjutavad temp, soolsus, pH, kiirgus, hapnik, rõhk. Pooldumine bakterirakk suureneb, DNA replitseerub ja liigub raku poolustele, rakukest ja -membraan sopistuvad, moodustub rakuvahesein, bakterirakk jaguneb kaheks · Haigused: teetanus, koolera, tüüfus Eosed e spoorid moodustavad osad bakterid väliskeskkonnas eksisteerimiseks (resistentsed) Viirused eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid · Viirushaiguste ennetamiseks vaktsineeritakse (surmatud või nõrgestatud viirustega). · Erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag viirus, mille peremeesrakuks bakter) · Ehitus: genoom DNA või RNA, nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot, kapsiid valguline kate, kaitseb
(Baird-Parker, 2000). 2 1 SPOORI MOODUSTUMINE 1.1 Endospoorid Kui keskkond ei ole arenguks soodne, on Bacillus ja Clostridium perekonna liikidel võime moodustada spoore. Spoorid moodustatakse emaraku sees ja raku lüüsumise järel vabanevad nad keskkonda. Joonisel 1 on toodud spoori elutsükkel Bacillus subtilis’e näitel. Tegemist on ellujäävate vormidega, mis on ekstreemselt resistentsed enamikele keskkonna stressifaktoritele. Nende liikide spooridel on väike metaboolne aktiivsus. Vahetult pärast spoori moodustumist esineb metaboolset aktiivsust vähesel määral, kui üldse (Setlow, 2014) Joonis 1. Spoori elutsükkel Bacillus subtilis’e näitel (Sporeweb, 2014) Sporuleeruvad bakterid moodustavad kuumusele resistentseid endospoore, mis sisaldavad DPA-d (dipicolinic acid) ja on faas-kontrastsel mikroskoopial valgustmurdvad. Enamik uuringuid
rakumembraani rakku. Toituvad enamasti orgaanilistest ainetest. Näiteks piimhappebakterid süsivesikutest (piimas laktoos), stafülokokid süsivesikutest. Väliskeskkonda eritavad mürkaineid ehk toksiine. Bakterite levimine Õhu kaudu Mustade kätega Saastunud toiduga Saastunud esemetega: tööpinnad, käterätikud jne. Sugulisel teel Stafülokokiline toidumürgitus Tekitaja Staphylococcus aureus. Stafülokokid on väliskeskkonna tingimuste suhtes üsna resistentsed. Püsivad kuivamisel üle 6 kuu. Külmutamine neid ei hävita. Päikese käes püsivad mitmeid tunde. 100`C juures hävivad kohe, kuid 70`C taluvad kuni tund aega. Stafülokokid võivad toiduainetesse (magustoidud, koogid jmt) sattuda toiduvalmistaja hingamisteedest,nahahaigustest mädastest haavadest ja mustade kätega. Kui toiduained on toatemperatuuril paljunevad stafülokokid väga ruttu ja eraldavad toiduainetesse toksiini (5`C
aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. Müügiks kasvatati GM-kultuure esmakordselt USAs 1995.a. Praegu on levinumateks muundkultuurideks soja, mais, puuvill ja raps. Kasutusse on tulnud peamiselt nende kultuuride umbrohutõrjet taluvad glüfosaatidele (nt Roundup)või glüfosinaatidele (nt Basta) resistentsed sordid (72% GM-kultuuridest). Neisse viidud geen muudab nad tundetuks neil ühendeil põhinevatele umbrohutõrjevahenditele, mistõttu saab umbrohumürgiga töödelda ükskõik millises kasvufaasis kartmata kultuure kahjustada. Samuti on turul ka kahjuriresistentsed sordid (20% GM-kultuuridest), mis tapavad liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil, sest nad sünteesivad mullabakterist neile sisestatud geeni abil aktiivset mürki. 8% GM-kultuuridest kannavad mõlemat eelpooltoodud tunnust
13. Selgita stabiliseerivat, suunavat ja lõhestavat valikut (näited!!!) Stabiliseeriv valik säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Ellu jäävad tüüpiliste tunnustega isendid, nt hõlmikpuu Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelpaljunemises. Tekib elutingimuste kindlasuunalisel muutumisel ning ellu jäävad keskmistest tunnustest erinevate tunnustega isendid. Nt antibiootikumide resistentsed bakterid. Lõhestav valik eelispaljunevad keskmistest tunnustest erinevate tunnustega isendite rühmad. Nt inimeste jaotumine rassidesse. 14. Selgita kohastumist, too näited Populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist, nimetatakse kohastumusteks ehk adaptsioonideks. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamiseks protsessiks
mürgised - baktertoksiidid), kahjustavad mingeid kindlaid kudesid või organeid Kaitse bakterhaiguste eest: …kõik samad punktid, mis viirustel Ravim bakterhaiguste vastu - antibiootikum: - 20. saj. teisel poolel esimene antibiootikum - penitsilliin - Takistab bakterirakus valkude sünteesi, nukleiinhapete (DNA, RNA) või rakukesta sünteesi Negatiivne antibiootikumide võtmisel: - Tekitavad resistentsed bakterid - Keskkonnareostus antibiootikumide poolt (põllumajanduses loomade ravi suurte koguste antibiootikumidega, kust satuvad need pinnasesse, veekogudesse jne) “Mis antibiootikume võttes sinuga tegelikult toimub?” https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/mis-antibiootikume-vottes-sinuga-tegelikult-toimub Biotehnoloogia Inimesele vajaliku tootmine (ained: ensüümid, vaktsiinid, antibiootikumid või
mürgised - baktertoksiidid), kahjustavad mingeid kindlaid kudesid või organeid Kaitse bakterhaiguste eest: …kõik samad punktid, mis viirustel Ravim bakterhaiguste vastu - antibiootikum: - 20. saj. teisel poolel esimene antibiootikum - penitsilliin - Takistab bakterirakus valkude sünteesi, nukleiinhapete (DNA, RNA) või rakukesta sünteesi Negatiivne antibiootikumide võtmisel: - Tekitavad resistentsed bakterid - Keskkonnareostus antibiootikumide poolt (põllumajanduses loomade ravi suurte koguste antibiootikumidega, kust satuvad need pinnasesse, veekogudesse jne) “Mis antibiootikume võttes sinuga tegelikult toimub?” https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/mis-antibiootikume-vottes-sinuga-tegelikult-toimub Biotehnoloogia Inimesele vajaliku tootmine (ained: ensüümid, vaktsiinid, antibiootikumid või
Marker geen Restriktsiooni ensüümid - Nö. ,,DNA käärid". Tunnevad ära teatud DNA järjestuse ja katkestavad ahela ( Eco Ri). Bakterid produtseerivad ensüüme nimega restriktsioonilised endonukleaasid. Need ensüümid lõikavad DNA ahelat kindlate 4 - 8 aluspaari pikkuste järjestuste juurest. Funktsioon: kaitsta baktereid faagide sissetungi eest, lagundades nende DNA enne, kui faag jõuab mikroobi kahjustada. Omaenese restriktaaside suhtes on bakterid resistentsed, sest bakteri enda genoomis on need järjestused kaitstud adeniini ja tsütosiini jääkide metüleerimisega. (loeng 6 meetodid) Geeni ekspressiooni disain - Promootori ja terminaatori valik Marker geen ja reporter geen Geeni ekspressiooni võimendajad ja asukohta määravad järjestused (loeng 7) Promooter - Nende abil saab muuta ekspressiooni. constitutive promooter ekspressioon toimub kogu aeg igas taime osas.
tehnoloogiast ja selle protsessi eesmärkidest jagatakse kolme põlvkonda. 1.) Esimese põlvkonna GM kultuure hakati tootma 1990. aastate keskel. Siia kuuluvad herbitsiiditolerantsed kultuurid - mais, soja, raps jne, mis taluvad keemilist umbrohutõrjet glüfosaatidega (nt Roundup) või (harvem) ka glüfosinaatidega (nt Basta) Neid taimi lühendatakse sageli HR, HT või RR taimedeks (sõnadest "herbitsiidiresistentsed" või "herbitsiiditolerantsed" või "RoundupReady" - st Roundup´i suhtes resistentsed). Taimedesse viidud geen muudab nad tundetuks vastavatele umbrohutõrjevahenditele ja nii võib taimi töödelda igas kasvufaasis. Esimesse põlvkonda kuuluvad ka kahjurikindlad kultuurid. Resistentsus tagatakse peamiselt mullabakterist Bacillus thuringiensis pärit toksiini sünteesiva geeni siirdamisega taimerakku, sellest ka nimi - Bt taimed. Need taimed sünteesivad sisestatud geeni abil aktiivset mürki ja tapavad sellega nendel toituvaid liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil. 2
Teiselt poolt on oht koos taimedega (ja taimeliikidega)sisse tuua uued parasiidid. Soodsates tingimustes võivad nad massiliselt paljuneda ning oma levikut laiendada. Seened kui plastilised organismid reageerivad igale isegi tühisele muutusele väliskeskkonnas, muutes oma bioloogilisi omadusi sageli agressiivsuse ja uute rasside ilmumise suunas. See ongi põhjuseks, kui mingi aja pärast taimekaitseks kasutatud kemikaal enam ei mõju – välja on kujunenud uued resistentsed seenetüved, kes ei allu preparaadi toimele. Nakatumine Toitainete saamiseks peab parasiitseen tungima taime. Selleks on vajalik otsene kontakt, mille käigus raku sein või kutiikula lagundatakse ensüümidega või toimub mehhaaniline sissetung. Tavaliselt toimub nakatumine taime pinnal, eoste idanemiseks on vajalik vee olemasolu. Taime kui substraadi pinnal olevad ained (tolm, saasteained), võivad seene eoste idanemist pidurdada või kiirendada
Samas nende muundsortide väljatöötamine on äärmiselt pikaajaline ja kallis protsess. Suurem osa sellest tegevusest on koondunud 6 suurema korporatsiooni kätte, kellel on luba müüa patenteeritud seemnematerjale oma firma märgistusega. Need erinevad tavaseemnetest märgatavalt kallima hinna poolest. USAs on põllumehel on keelatud isepaljundamine ja ta peab ühtlasi tasuma ka eraldi maksu nende pealt. Enimlevinud kultuurid on kahjuri- ja umbrohutõrjele resistentsed soja, - maisi, - päevalille, - puuvilla- ja rapsisordid. 99% nendest geneetiliselt muundatud taimedest 2002. aasta seisuga kasvatavad USA, Argentiina, Hiina ja Kanada. Peamiseks väljatöötajaks on USA, kus peamiselt kasutatakse GM taimi tööstuses ja looma söödaks. Neid propageeritakse kui odavat kõrgesaagikusega ja madala kasutustehnoloogiaga kultuure. Ühtlasi on soja ja taimeõli näol need sordid jõudnud ka toiduainetööstusesse ilma märgistuseta! [4]
o Porgandi-helelaiksus haigutekitajad kanduvad edasi seemnetega. o Porgandi kuivmädanik levib seemnetega. Tõrje: seemnete puhtimine, säilituseelne töötlemine fungitsiididega. o Porgandi-mustmädanik haigustekitaja säilib seemnetel, seemnetaimedel. o Baktermädanik porgandil o Kurgi-jahukaste o Kurgi-bakterpõletik levib veepiiskade ja tuule abil, mulla ja taimejäänustega. Tõrje: keemiline, taimejäätmete põletamine, resistentsed sordid. o Kurgi ebajahukaste o Kurgi-kuivlaiksus talvitub seeneniidistiku ja eostena taimejäänustel. Kasvuperioodil levib tuule, veepiiskade ja putukate abil. Tõrje: kasvuhoone õhustamine, haigestunud lehtede hävitamine. o Ristiku-varrepõletik haigustekitaja säilib seemnetes, taimejäänustel. Levib tuule abil kastega. Tõrje: seemned puhtida, keemiline tõrje. o Liblikõieliste pruunlaiksus talvitub taimejäänustel, taimedel, seemnetel. Levik kotteostega tuule abil
Tsütotoksiline proteiin. Takistab osteoblasti diferentseerumist ja seega luu teket. LPS – endotoksiin, väljub, kui bakter hukkub. 3. M. haemolytica virulentsusfaktorid adhesiinid – pilid, välismembraani proteiinid OmpA, Lpp1 kapsel LPS – otseselt toksiline veiste endoteeli rakkudele, muudab leukotsüütide fn. leukotoksiin - mõjutab leukotsüütide ja vereliistakute fn, võib põhjustada tsütolüüsi. Ainult ruminantide neutrofiilid on tundlikud, teised liigid on resistentsed. 4. Veiste pneumoonia ravi ja kontroll Nakatunud loomad tuleb koheselt isoleerida ning ravida nii kiirelt kui võimalik. Raviks kasutatakse oksütetratsükliin, penitsilliin, amoksitsilliin ja makroliidid. Vaktsineerima peaks 3 nädalat enne transportimist. Vaktsiinid (surmatud patogeen) annab lühiajalise ja serotüübispetsiifilise vaktsiini. 5. APP virulentsusfaktorid, APP kultiveerimistingimused Adhesiinid – pilid ja välismembraani proteiin (OMP). Moodustab sageli biofilmi.
Raviks kasutatakse baaskreeme (kaitsekreemid) ja paikseid steroide (hormoonravimid). · Diagnoos ei pruugi olla õige. Sügelisi võib kergesti segi ajada mitmete teiste seisunditega, eriti nahapõletiku e. dermatiidiga. Mõnikord ravitakse sügelisi "igaks juhuks", et vältida ülekannet teistele inimestele. · Ravile allumatus. Harva võivad sügelised olla väga resistentsed ravivahendile. Sellisel juhul tuleks kontakteeruda arstiga ja tõenäoliselt määratakse teine ravim. Kuidas sügelisi vältida Sügelisi on raske vältida. Kui keegi lähedastest on nakatunud tuleb kindlasti end samaaegselt profülaktiliselt ravida. Oluline on isiklik kaitse, vaid isiklike tarbeesemete kasutamine ja kontakti vältimine nakatunuga. Ravi : Nix kreem (permetriin)
ökosüsteemi tasakaalu. Nii võib näiteks umbrohutõrjele resistentne geen edasi kanduda ja mitte alluda enam tõrjele. Ka kahjurikindlate mürgiste taimede puhul on neist kasu vaid siis, kui kahjureid on väga palju. Kui GMO kord on looduses on kontrolli alt väljunud, ei ole saastet enam võimalik kõrvaldada. Muundatud geenid segunevad looduslike vormidega ja hajuvad keskkonda, mille tagajärel võivad tekkida näiteks resistentsed umbrohud põllumajanduslikele mürkidele. USAs on geenmuundatud mais ja raps oma looduslike vormidega segunenud ning seetõttu ka märgistamatult poelettidel eksponeeritud. Muundatud organismil võib tekkida ökoloogiline eelis ja ta sööb sarnased liigid välja. Ühtlasi suureneb umbrohumürkide kasutamine, mille tulemusel levib looduses rohkem mürkaineid ja tekivad mürgikindlad umbrohud. Kasvab ka surve teatud putukaliikidele, mis mõjutab ökoloogilist tasakaalu
-sed rakendused loomakasvatus ja maaviljelus. Loomakasvatuse ja maaviljeluse käigus aretati liikide sorte ja tõuge. 5.Millist L..Pasteuri avastust peetakse kõige tähtsamaks ja miks? L . Pasteur oli marutõvevaktsiini looja. Samuti tõestas ta, et kõik elav tekib elusast (ei esine elu iseteket). 6.Missugust A.Flemingu hoiatust on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks? Ta hoiatas, et bakterid võivad kohaneda antibiootikumidega ja seetõttu võivad tekkida resistentsed tüved (st nad ei allu enam antibiootikumide ravile). Tulemuseks ongi see, mille eest Fleming hoiatas ehk siis antibiootikumide suhtes immuunsed bakterid. 7.Miks saab antibiootikumide abil ravida bakterhaiguseid, mitte aga viirushaiguseid? Sest bakterid on rakulise ehitusega, viirused aga mitte. Viirused kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid ei kahjusta. 8. Kas ja kuidas saab nn. Roheline revolutsioon maailma muuta?
On tegelikult kindel põhjus, miks osad sportlased on head sprinterid ning omavad suuremaid lihaseid kui teised ja vastupidi, miks jällegi osad sportlased on võimelised jooksma väsimatult pikka maad. (Kehavormi, 2015) 1.3.1 Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased 5 Aeglaselt kokkutõmbuvad oksüdatiivsed lihaskiud e. I tüüpi lihaskiud on sellised, mis kontrahheeruvad aeglaselt, samas on nad väga resistentsed väsimusele, mis tähendab, et nad võivad pikka aega töös olla. Energeetiliselt ei sõltu nad praktiliselt üldse kreatiinfosfaadist, samuti ei kasuta need kiud eriti glükogeeni, nende peamiseks energiaallikaks on triglütseriidid. Aeglased kiud osalevad valdavalt aeroobsetlaadi tegevustes, mis on väheintensiivsed (hapnikku juurdevool on piisav ja küllaldane) ning kestvad, näiteks aeglasem jooks, käimine jt. Enamus igapäeva elu tegevusi kaasab just aeglased kiud töösse.
On tegelikult kindel põhjus, miks osad sportlased on head sprinterid ning omavad suuremaid lihaseid kui teised ja vastupidi, miks jällegi osad sportlased on võimelised jooksma väsimatult pikka maad. (Kehavormi, 2015) 1.3.1 Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased 5 Aeglaselt kokkutõmbuvad oksüdatiivsed lihaskiud e. I tüüpi lihaskiud on sellised, mis kontrahheeruvad aeglaselt, samas on nad väga resistentsed väsimusele, mis tähendab, et nad võivad pikka aega töös olla. Energeetiliselt ei sõltu nad praktiliselt üldse kreatiinfosfaadist, samuti ei kasuta need kiud eriti glükogeeni, nende peamiseks energiaallikaks on triglütseriidid. Aeglased kiud osalevad valdavalt aeroobsetlaadi tegevustes, mis on väheintensiivsed (hapnikku juurdevool on piisav ja küllaldane) ning kestvad, näiteks aeglasem jooks, käimine jt. Enamus igapäeva elu tegevusi kaasab just aeglased kiud töösse.
teadmiste rakendamiste arvel. Teadmistepõhine põllumajandus ei ole mõeldav ilma geenitehnoloogiata (nii nagu ei ole see mõeldav ka teises suures bioloogiateaduse rakendusharus meditsiinis). 4.2. GMO vastu GMO mahedus on vaid näiline Biotehnoloogia on põllumajandust intensiivistanud. Välja on töötatud kultuuride liine, millest kolmveerandi moodustavad umbrohutõrjevahenditele (glüfosaatidele ja glüfosinolaatidele) ning putukatele resistentsed liinid. See viib tootmise lihtsustatud skeemidele, kus intensiivsel monokultuursel tootjal on hõlbus kasutada tõrjevahendeid. Bioloogilise mitmekesisuse hävinemine GMOde kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust - GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. Geneetiline saastumine GMOdega on võimalik luua tohutu hulk uusi kombinatsioone, millega loodus kunagi varem
glükolipiididele § Teatud pilid osalevad geneetilise materjali ülekandel bakterite vahel Nukleoid § Bakteri genoom ehk kromosoom. § Puudub tuumamembraan. § Nukleoid ei pooldu mitoosiga. § Kaheahelaline, helikaalne ja hästi keerdunud DNA molekul § Plasmiidid - väikesed tsirkulaarsed DNA molekulid, paiknevad tsütoplasmas genoomist sõltumatult Eosed § Nimetata ka spoorideks, endospoorideks. Valmistavad raskusi steriliseerimisel, sest väga resistentsed kemikaalidele, temperatuurile. § Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes. Haigustekitajatest esinevad Bacillus spp. ja Clostridium spp. § Eosed ei sisalda peaaegu üldse vett, metaboolne aktiivsus puudub, sisaldavad Ca++ ja dipikoliinhapet. § Muutumine vegetatiivseteks vormideks toimub minutite jooksul. Bakterite kasv § Bakterite paljunemine üks bakter jaguneb kaheks. §
Loomakasvatuse ja maaviljeluse käigus aretati liikide sorte ja tõuge. 2. Millist L.Pasteuri avastust peetakse kõige tähtsamaks ja miks? L . Pasteur oli marutõvevaktsiini looja. Samuti tõestas ta, et kõik elav tekib elusast (ei esine elu iseteket). 3. Missugust A.Flemingu hoiatust on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks? Ta hoiatas, et bakterid võivad kohaneda antibiootikumidega ja seetõttu võivad tekkida resistentsed tüved (st nad ei allu enam antibiootikumide ravile). Tulemuseks ongi see, mille eest Fleming hoiatas ehk siis antibiootikumide suhtes immuunsed bakterid. 4. Miks saab antibiootikumide abil ravida bakterhaiguseid, mitte aga viirushaiguseid? Sest bakterid on rakulise ehitusega, viirused aga mitte. Viirused kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid ei kahjusta. 5. Kas ja kuidas saab nn. Roheline revolutsioon maailma muuta?
tegevusel · Mitmed juustusordid valmivad hallitusseente osalusel · Alkohoolsete jookida ja pagaritoodete valmistamisel kasutatakse pärmseent Antibiootikumid Antibiootikumid- ained, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa baktereid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. Need hävitavad neid või pärsivad nende paljunemist Bakterid võivad kohastuda antibiootikumidega- võivad tekkida resistentsed tüved. Antibiootikumi tohib kasutada ainult seda nõudval kindlalt diagnoositud haigusjuhul, kui seda tuleb kasutada, siis mitte kunagi liiga väikestes doosides ja mitte kunagi liiga lühikest aega. Biotõrje Biotõrje seisneb taimkahjuriste hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. Omapäraseks biotõrje meetodiks on kahjurputukate meelitamine surmalõksu- feromoonpüünisesse.
[6] Samuti on suur oht põllumajandusele ravimijäägid. Alates 1940. aastast on antibakteriaalsete ravimite tootmine ja tarbimine maailmas mitmekordistunud, samal ajal on märksa suurenenud ka bakterite antibiootikumiresistentsus. Näiteks kui sõnnikus leidub tõvestavaid baktereid, võivad need täies elujõus põllule sattuda.Kui samas laudas on loomad saanud antibiootikumravi, võivad põllule jõudnud bakterid olla antibiootikumide suhtes resistentsed. Ja kui veel ei ole, siis on neil antibiootikume sisaldavas põllumullas elades kõik eeldused omandada see vastupanuvõime. [3] Kolmandaks,Eesti on suuteline rakendama rohkem biogaaside tootmise ja kasutamise võimalusi. Hetkel on biogaaside osatähtsus eestis veel väike. Samas me suudaksime vähendada oluliselt fossiilsete kütuste tarvet kasutades biogaasi kui soojusallikana kuid ka autode energiana ning mujalgi nagu näiteks põlluväetisena.
lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust. Happevihma tagaj muutuvad looduslikud veekogud happelisteks. Veegugude hapestumine toob kaasa olulise muudatuse vees elavate organismide liigilises koostises, paljud org hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed (h.keskk suhtes resistentsed org) NOx (lämmastikoksiidid) õhu koostises es peamiselt N2O, NO ja NO2 mida tähistatakse happeliselt NOx. NO moodustub sisepõlemismoototi silindris Ta ühineb õhuhapnikuga, andes NO2. N2O tekib lämmastikväetistest mikroorganismide elutegevusel. NO ja NO2 äärmiselt mürgised Bioakumulatsioon organismide ainevahetusprotsesside ning keskkkonnas olevate ainete koosmõju telemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või
antibiootikumidele, mürkidele ja/või kliimatiliste tingimustele, kohastumine). Loodusliku valiku vormid: · Stabiliseeriv valik keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad. K6rvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine. · Suunav valik keskkonnatingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest kindlas suunas erinevate organismide eelispaljunemine, liik muutub kindlas suunas (nt patogeensed bakterid resistentsed ravimite suhtes, tööstuslik melanism). · Lõhestav valik levialas on erinevate tingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. V6ib viia liigi jagunemiseni tütarliikideks. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes
Loodusravi varasalvest on inimesed abi saanud aastatuhandeid. Ka helikobakteri vastu leidub mitmeid erinevaid taimi ja toidulisandeid. Kes tõesti tahab bakterist lahti saada, sellele võiks toidulisanditest julgelt soovitada tsinki ja karnosiini koos C- ja E-vitamiinidega. Konkreetselt helikobakteri vastast toimet on näidanud ka zen-zen, lagritsajuur, sipelgapuukoor (Pau d'arco), graviola, salvei ja punane pipar. Kõik need looduslikud vahendid suudavad hävitada ka antibiootikumide suhtes resistentsed bakteritüved, olles samas oluliselt ohutumad, kui kliinises ravis kasutatavad antibiootikumid. Ravi õnnestumiseks soovitatakse nii meditsiinis kui loodusravis tarbida rohkem värskeid köögivilju, eriti brokolit ning vältida liigselt töödeldud ja suure soolasisaldusega toite. Et mitte mao happesust tõsta, tuleks loobuda ka kohvist ja alkoholist. Helicobacter pylorile sobib kasvupinnaseks just nimelt happeline keskkond ning kõik see, mis tervisliku toiduvaliku hulka ei kuulu.
Põhjus ühe aminohappe asendumise hemoglobiini ahelas (Hb koosneb neljast ahelast, (2 and two chain), mis kõik seotud heemiga. Heterosügootuidel mõlema tüüpi punalibled,, haigus suht kerge Tunnus protekteerib heterosügoote malaaria vastu Troopilises Aafrikas heterosügootide levimus kuni 40% Glu = glutamiin hape(happeline a/h negatiivse laenguga) Val = valiin (mittepolaarne a/h, ilma laenguta) Heterosügoodid resistentsed Heteroos või üledomineerimine, sest heterosügoodid teatud tingimustes paremad kui kumbki homosügootidest HbS alleeli levimus Adaptiivsed mutatsioonid Klassikaline näide partidel ja hanedel Anser indicus Pesitseb Aasia steppides Rändab 9000 m kõrgusel, hapniku partsiaalne rõhk ~30% sellest, mis merepinnal (Chloephaga melanoptera) Pesitseb Andides
6) Muutused elanikkonnas rohkem on toiduhaiguste suhtes ohustatuid (vanurid jt. nõrgenenud vastupanuvõimega inimesed). Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused 7) Muutused keskkonnas - saastatuse kasv, kliima soojenemine, millest tulenevad muutused nakkusetekitajate ja ülekandjate levikus. 8) Muutused mikroobide ökosüsteemides antimikroobsete ainete suhtes resistentsed tüved, geneetiliselt muundatud organismid. 9) Ressursside vähesus puudulik järelevalve, vajalike uuringute vähesus, puudujäägid elanikkonna ja toidu käitlejate väljaõppes jm. 2.Toiduainete ja vee saastumine mikroorganismidega Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused 3.Tingimused mikroobide paljunemiseks
vallandada immunoloogilised kaitsemehhanismid. Vaktsiin marutõve vastu aitas päästa elusid ning leiab laialdast kasutust tänapäevalgi. Millist Alexander Flemingu hoiatust on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks ? Eiratud on nõuannet, et antibiootikumi tohib kasutada ainult seda nõudval kindlalt diagnoositud haigusjuhul ning kui seda kasutada, siis mitte kunagi liiga väikestes doosides või liiga lühikest aega. Selle tulemusena on tekkinud resistentsed bakteritüved, mida ei pidurda ükski teadaolev antibiootikum. Miks saab antibiootikumide abil ravida bakterhaiguseid, mitte aga viirushaiguseid ? Sest viirused on rakutud olesed ja kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid enamasti ei kahjusta. Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ning kuidas on nad seotud ? Rakendusteadus tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise otsimise ja
budistid usku vahetanud. Rahvaarv on kiiresti kasvanud 1991-2001 oli rahvastiku keskmine juurdekasv 2,25% aastas, mis praegusajal on veelgi suurenenud. Rahvstik on keskmise vanuse järgi noor: kuni 14-aastaseid on 39%, 15-64aastseid 57% ja üle 65 ainult 4%. 1991-2001oli imikute suremus 7,7%, laste suremus alla 5-aastaste seas on 10.8% . Nüüdseks sisuliselt likvideeritud malaaria juhtumeid oli 2000a 100 000 inimese kohta 33. Terai põliselanikud on malaaria suhtes resistentsed. 2002 aastal oli tuberkuloosijuhtumeid 271. Suurimad probleemid on ebasanitaarne olme, saastunud joogivesi ja arstiabi vähene kättesaadavus. Tervishoiule tehtavate riiklike ja erakulutuste osatähtsus on SKT-s vastavalt 1,5% ja 3,6% . 100000inimese kohta on 5 arsti ja 20 voodikohta. Nepalile on iseloomulikud traditsiooniline maaelulaad ja vanad tavad. Sisukord. Sissejuhatus.............................................................1 Poliitiline süsteem ja sümboolika ...................
säilitustingimuste parandamine vähendavad proteiini kadusid. II Ida kitseherne Pikaealine, loob eeldused, et saab pärast teisi kultuure kasvatada, jätab mulda toitaineid ja parandab mulda. Valgu hektarisaak on suur, sest palju taime. Kahekordne niitreziim. Pikk kasutuskestus, palju toorproteiini, mitte liiga palju kiudainet, suur ja stabiilne seemnesaak, hea talvekindlus. III Kaunviljad Lühemavarrelised, seisukindlad, haiguste suhtes resistentsed, korraga valmivad. IV Suvirapsi seemne kasvatamine Söödakook sisaldab seeduvat proteiini, suurendab odrajahu väärtust. Suviraps Koristada õitsemise algul, hiljem puituvad. Heintaimede kasvatamise ökonoomiline hinnang Kogu suve saab nendega sööta loomi. Rohi on adav ja vähe tööd nõudev veiste sööt. Suur hektarilt saadav söödakogus, seeduv toitaine ja palju proteiini. Stabiilne saak, Maksumus madalam, kui teistel söötadel. Hheintaimede eelised: 1. Stabiilsem saak 2
Corynebacter Mycobacterium ium tuberculosis diphteriae Bakteri G+; eosteta; pulgakesed; Eosteta liikumatu pulgake; iseloomustus bakteri otstes paksendid- vastupidavad kuivamisele ja inklusioonid küllaltki resistentsed des.vahenditele. Püsivad niiskes ja pimedas ruumis aga hävivad otsese UV toimel BK+ lahtine tuberkuloos BK- kinnine tuberkuloos Virulentsusfa Oluline eksotoksiin; kuivanuna
Ka on võimalus kartulimardikaid hävitada neid põletades. 9 3.2 Keemilised tõrjevõtted Keemiline tõrje on kõige tõhusam noorte vastsete korral ja õigustab end kõige paremini siis, kui taimedest on hävitatud 2-5%. Munad ja nukud keemilisele tõrjele ei allu ning mardikaid on raske sel viisil kontrollida. Vastsete tõrjumine aitab kahjustada ka tervet populatsiooni, mistõttu resistentsed mardikad peavad paarituma mitteresistentsetega ning kogu populatsiooni resistentsuse tase niimoodi langeb.[4] Erinevad kogemused on näidanud, et kui keemilist tõrjet teha õigeaegselt, on võimalik kõikidest mardikatest lahti saada. [7] Eestis on saadaval palju erinevaid pestitsiide, näiteks: ,,EI putukakahjuritele", ,,Cyperkill 250 EC", ,,Kestac 50" ja ,,Karate Zeon".[6] Kui nagu kõigil pestitsiididel, on neil oma mõju lisaks
muutumises, mis võib põhjustada toiduvarude nappuse. – Muutuda võib looduslik tasakaal: umbrohu hävitamine võib põhjustada teise ohjeldamatu leviku • Tekib kahjurite ja umbrohtude mürgiresistentsus. – Sajad kahjurliigid on kohastunud taluma nende tõrjumiseks kasutatavaid mürke. – Lühikese elutsükliga, seega kiiresti sigivatel liikidel võib resistentsus tekkida väga lühikese ajaga – Paljud putukaliigid on resistentsed mitmele mürgile. – Paljud umbrohud on muutunud resistentseks nende tõrjel kasutatavate herbitsiidide suhtes. Ülekarjatamine viib kõrbete laienemisele Liiga intensiivne karjatamine mõjutab taimekoosluse toitainetsüklit ja see viib enamasti mullaviljakuse languseni. Valikulise söömise ja tallamise tõttu muutub taimestiku koosseis. Taimestiku muutumisele järgnevad muutused ka kohalikus faunas ja näriliste hulgas.
· Kõrvaltoimetest peavalu, pearinglus, paresteesiad, neuropaatia; perifeersed tursed; iiveldus ja kõhukinnisus, allergilised reaktsioonid Antiarütmikumite kõrvaltoimed · Kõikidel antiarütmikumitel on proarütmiline toime Bradükardia/tahhükardia Erutuspotentsiaali pikenemine (III klass) võib põhjustada eluohtlikku torsades de pointes tüüpi arütmiat Antirütmikumidega provotseeritud arütmiad (nt re- entry AV sõlmes) võivad olla ravile resistentsed ja põhjustada surma Sümptomivaba ja minimaalsete sümptomitega arütmiaid ei ravita
väga raskekujulist ajukelmepõletikku. Tuberkuloosi vastu manustatakse 1-5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasaku õla piirkonda. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest võib mõnikord erituda mäda. Süstekoht tuleks siis puhta veega puhastada, muud ravi see ei vaja. Eestis on viimastel aastatel tuberkuloosi haigestumine vähenemistendentsiga, kuid see on siiski kordades suurem kui naaberriikides Soomes ja Rootsis. Samuti on Eestis levinud ravimitele resistentsed tuberkuloosibakterid. Leetrid on kõrge piisknakkusena leviv viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning lööbena nahal. Peale 10-15 päevast peiteperioodi tekib 3-4 päeva kestev palavik. Tekib lööve, mis algab kõrvade tagant ja levib kõigisse nahapiirkondadesse. Lööve on algul roosa, hiljem punetav, kestab umbes 5 päeva. Punetised on äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena. See levib piisknakkuse teel
annaabi.ee 
