kl Tõstamaa Keskkool Hormoonid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist. Taimehormoonid ehk fütohormoonid ehk kasvufaktorid Feromoonid Eikosanoidhormoonid : prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid Dokosanoidid Aminohappehormoonid Peptiidhormoonid Valkhormoonid Steroidhormoonid: androgeenid, östrogeenid, gestogeenid, glükokortikoidid, mineralokortikoidid Vitamiin D hormoonvormid Retinoidhormoonid Neurohormoonid Neurotransmitterid (jne) Hormoonide ülesanne Hormoonide ülesanne on reguleerida
Tüvirakud · Pluripotentsed tüvirakud => multipotentsed eelrakud => unipotentsed eelrakud · Kolooniaid moodustav ühik (CFU) · Multipotensed eelrakud: lümfoidrea eelrakk ja granulotsütaarse, erütrotsütaarse, monotsütaarse ja megakarüotsütaarse rea eelrakk (CFU-GEMM e. CFU-mix) · Unipotentsed eelrakud: CFU-E; CFU-GM => CFU-M ja CFU-G; CFU-Eo; CFU-Bas; CFU-Meg Vereloome tüvirakkude arengut mõjutavad faktorid · Kasvufaktorid proliferatioon diferentseerumine küpsemine · Igal faktoril on üks või mitu toimet; osad toimivad sünergiliselt · Rakk/rakk interaktsioone teatakse halvemini strooma rakud on olulised tüvirakkude diferentseerumisel ja küpsemisel Kasvufaktorid vereloomes IL = interleukiin Punane luuüdi Erütopoees Tüvirakkpooltüvirakud unipotentsed eelrakud jaguneb Proerütroblast jaguneb Basofiilne
Transkriptsioonifaktor E2F ja tema funktsioon · Potensiaalselt uuenevad rakud - hepatotsüüdid rakutsüklis o Normaalselt ei jagune, on G0 faasis, · Universaalne transkriptsioonifaktor, mis aktiveerib võivad minna uuesti aktiivsesse S faasis proliferatsiooniks vajalikud geenid rakutsüklisse, proliferatsiooni induktoriks 9. Kasvufaktorid FGF, EGF, PDGF, EPO, HGF, GM- maksas on maksa kasvufaktor, seega CSF. Nende nimed, millised rakud neid toodavad ja maksa regeneratsioon võib toimuda millised rakud neile reageerivad? olemasolevate rakkude arvel · FGF Fibroblast Growth Factor - toodavad · Pidevalt uuenevad rakud - epidermis, vererakud monotsüüdid, makrofaagid, endoteeli rakud,
istutusmaterjali saamiseks võimaldab saada viirusvabasid taimi tänapäeval paljundatakse: kartuleid, maasikaid, viljapuid, pohli, nelke, krüsanteeme, kaseliike,ohustatud taimeliike 22.12.12 Meristeempaljunduse labori etapid I. Meristeemi sisaldavast taimeorganist võetakse väike koelõik II. Koelõik kantakse söötmele (toitesegu mineraalsoolad, suhkrud, vitamiinid, kasvufaktorid) III. Meristeemi e. algkoe rakkudest hakkab kasvama uus võrse tekib mikrovõrse IV. Mikrovõrse pannakse nüüd uuele kasvusöötmele, kuhu on lisatud juurte kasvamist soodustavaid kasvufaktoreid. V. Juurdunud võrsed istutatakse vastavasse mulda kasvuhoones 22.12.12 taime regenereerumine · mikropistikust ·ühe meristeemi järglaskond ehk meristeemkloon 22.12.12
Signaali transmission ehk signaali edestamine sisaldab signaali teket ja selle liikumist signaali vastuvõtva rakuni. Signaali transduktsioon on protsess, mille käigus toimub signaali vastuvõtmine, rakusisene edasikandumine ja primaarne vastus sellele signaalile – signaali muutmine rakuliseks vastuseks. Parakriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad sünteesikoha vahetus läheduses (neurotransmitterid, kasvufaktorid). Endokriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad oma sünteesikohast eemal. Tavaliselt imetajated kantakse hormoone edasi vereringe kaudu. Hormoon – signaalmolekul, mis kannab edasi endokriinset signaliseerimist. Autokriinne signaliseerimine – signaalmolekul toimib samale rakule, kus sünteesiti (kasvufaktorid, eriti tüüpiline vähirakkudele). Molekulaarne komplementaarsus tähendab, et igale ligandile on spetsiifiline retseptor. Valkude post-translatoorne modifitseerimine
Apoptoosi käigus hävitatakse ka organismis vananenud ja kahjustunud rakud. Üksteisest kaugemal asetsevate rakkude omavaheline suhtlemine on võimalik signaallainete abil. Kui signaallained mõjutavad läheduses olevaid rakke, nimetatakse seda parakriinseks signaliseerimiseks. Kaugel asetsevate rakkude mõjutamiseks liiguvad signaallained sihtkohta vereringe vahendusel. See on endokriine signaliseerimine. Tüüpilised signaalained rakkude omavahelises suhtlemises on kasvufaktorid, nende alla kuuluvad ka hormoonid, mis erituvad sisenõrenäärmetest verre ja levivad kõikjale organismi, kuid mõjutavad vaid teatud rakke. Närvirakud on samuti tähtsad loomsete rakkude omavahelises suhtlemises. Närvirakkde signaalidel põhinevad näiteks lihasrakkude kokkutõmbed, aistingud ja mälu.
ülekandesüsteem. Ravigeeni sisaldava viiruse tootmiseks tuleb rakku lisada viirusvektor, mille mõned geenid on asendatud ravigeenidega (mutantse viirusega nakatatud rakk toodab küll viiruse paljunemiseks vajalikke valke, kuid viirusosakest ei ole suuteline ise moodustama, vektorilt sünteesitakse viirusosakeste moodustamiseks vajalikke valke). Ravigeeni sisaldavad viirused vabanevad keskkonda. Transgeenseid organisme kasutatakse bioloogiliselt aktiivsete ainete (interferoonid, kasvufaktorid, antikehad) tootmiseks ning koesobivate organite loomiseks. Kloonimine on identse genoomiga organismi loomine. Kloonimise eesmärgid on tänapäeval organismi paljundamine või olemasoleva organismi ravimine (uute organite kasvatamise või haigesse koesse tüvirakkude siirdamise kaudu). Etapid on tüviraku võtmine, sellest rakutuuma eemaldamine, tüviraku tuuma siirdamine munarakku, kust omakorda varem on
suguhormoonid ehk nii isas- kui emasorganismides, spets. Isassuguhormooniks on testosteroon seksageenid. Östrogeenid (emassuguhormoonid)- esinevad nii Kõik bioloogilised suguhormoonid emas- kui isasorganismides. Rühma kuuluvad kuuluvad keemiliselt steroidide hulka, bioloogiliselt toimelt on nad östradiool, östroon ja östriool (neist aktiivseim kasvufaktorid, mis avaldavad mõju esimene ja levinuim viimane). Toimivad sugulisele käitumisele ning suguelundite talitlusse ja organismi ainevahetusse sugutunnuste arenemisele. Sugunäärmete hormoonid ensüümreaktsioonide mõjutamise kaudu. mõjutavad sootunnuste- vastavalt Gestageenid- rasedust garanteerivad hormoonid. kas mehe või naise (näiteks habeme progesteroon- moodustub kolesteroolist ja esineb või rindade)- arengut
Meristeemi rakud pole diferentseerunud täitma kindlat koefunktsiooni. Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neis võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Sobivates tingimustes teatud kasvufaktorie toime võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime algusesle, nad on totipotentsed ,,kõikvõimelised". Toimib: eraldatakse meristeemi sisaldavast organist väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletud anumasse toitesegule ehk söötmele.Seal on kasvufaktorid. Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele. Võib saada tuhandeid võrseid. Võidakse muuta söötme koostist juurdumise soodustamiseks. Kasutatakse sest: on väga kiire ning meristeemirakud on tavaliselt viirusevabad, looduskaitses saab hävimisohus taimi istudada uude kasvukohta või vanasse, et populatsiooni taastada. 7.Kuidas toimub embrüosiirdamine? Miks tehakse? Inimesel: Naisel võetakse munarakud otse munasarjas
enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimiseks. Termini 'vitamine' võttis 1912. aastal kasutusele poola päritolu USA biokeemik Kazimierz Funk. Termin on arenenud aja jooksul ning tänasel päeval on vitamiine raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Enamik vitamiine ja vitamiinirühmade vitameere ning isomeere (sealhulgas fotoisomeere) on ka antioksüdandid, prohormoonid, eelvitamiinid, hormoonid (retinoidhormoonid ja D- vitamiini hormoonvormid), kasvufaktorid, kasvuregulaatorid, koensüümid, kofaktorid, kromoproteiinid, metaboliidid,prooksüdandid, ravimpreparaadid, toidulisaained, vitami inipreparaadid (sh söödalisandid) ja nende sünteetilised derivaadid aga ka antivitamiinid ja vitamiinilaadsed biomolekulid. Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei ole valgud, rasvad, süsivesikud, vesi, mineraalid, elektrolüüdid ja soolad. Vitamiinid ei asenda teisi looduslikke asendamatuid toitaineid. Vitamiinide täielik
reguleerida ka metabolismiraja varustamist lähteainetega ja produktide eemaldamist Hormonaalne regulatsioon Keerulisemate organismide rakkude funktsioneerimise kontrollmehhanismid on tihedalt seotud teistest kudedest ja organitest saabuvate signaalidega Rakuväliste signaalide edastamist rakku ja vastava rakusisese muutuse genereerimist nimetatakse signaali ülekandeks Rakuvälised signaalmolekulid hormoonid kasvufaktorid neurotransmitterid feromoonid Hormoonide toimele on kahte tüüpi vastuseid 1. muutused märklaudgeenide ekspressioonis steroidhormoonid 2. rakusiseste sekundaarsete signaalmolekulide süntees peptiidsed hormoonid Muutused märklaudraku geeni(de) ekspressioonis Steroidhormoon, nagu näiteks estrogeen, siseneb märklaudrakku ja interakteerub seal vastava valgulise retseptoriga Hormoon-retseptor kompleks liigub raku tuuma kus ta seostub
Seevastu kasvuprotsesse reguleerib ta kaudselt. Nimelt stimuleerib kasvuhormoon kindlate peptiidide sünteesimist maksas, vähemal määral ka muudes elundites. Need polüpeptiidid somatomediinid vabanevad verre, transporditakse kudedesse, kus nad seotakse rakkudes olemasolevate vastavate retseptoritega, mille kaudu nad avaldavad eelkõige luu- ja lihaskoes tugevat kasvu soodustavat toimet. Tuntumad on kaks maksas produtseeritavat somatomediini insuliinitaolised kasvufaktorid I ja II. Nende nimetus tuleneb sellest, et nad on oma keemiliselt struktuurilt väga lähedased kõhunäärme hormoonile insuliinile. Seega: kasvuhormoon ise otseselt luu- ja lihaskoe kasvuprotsesse ei stimuleeri, küll aga soodustab ta niisuguste ühendite sünteesi maksas, mis seda teevad. Prolaktiini olulisimad füsioloogilised funktsioonid ilmnevad naise organismis, peamine neist on piimaproduktsiooni stimuleerimine rinnanäärmes. Peale selle soodustab kõnealune
mis on spordis lülitatud dopinguainete nimekirja seoses laialdase kasutamisega vastupidavusaladel nagu näiteks tennis või suusatamine. Üldiselt on aga kõik beeta- 2 agonistid on keelatud. Erandiks on formoterooli, salmeterooli ja terbutaliini ravimid, mille kasutamiseks on vajalik taotleda meditsiiniline eriluba. Peptiidhormoonid ja muud sarnased ained. Erütropoetiin (EPO); kasvuhormoon (hGH), kortikotropiinid (ACHT, teracosactide); insuliinitaoline kasvufaktor (IGF-); mehaanilised kasvufaktorid; gonadotropiinid (LH), on keelatud ainult meestel;kooriongonadotropiin (hCG); insuliin ja kõik vastavad "vabastajad faktorid" (liberiinid) ja nende analoogid. Antud nimekirjast võib insuliini kasutada ainult insuliini-sõltuva diabeedi raviks. Erütropoietiin on viimastel aastatel enam probleeme tekitanud dopinguaine, mida kasutatakse eeskätt vastupidavusaladel punaliblede massi suurendamiseks. Selle läbi on võimalik suurendada organismi hapnikutarbimise võimet.
1) Tsükliin-sõltuvad kinaasid (CDK-cyclin dependent kinase)- indutseerivad kindalte valkude seriini ja treoniini jääkide fosforülerimist 2) Tsükliinid (sostuvad CDk-dega ja kontrollivad nende aktiivsust) Mitootilised tsükliinid seostuvad CDK-dega G2 faasis, on vajalikud M-faasi käivitamiseks G1- tsükliinid (seostuvad CDK.dega G1 faasis, vajalikud S-faasi käivitumiseks) Proliferatsiooni reguleerivad geenid ja kasvufaktorid · Kasvufaktorid (tsütokiinid) rakusisesed ja rakkude vahelised signaalmolekulid, mis reguleerivad rakkude kasvu ja proliferatsiooni · Retseptorite poolt vahendatud toime - (neuraalne kasvufaktor, epidermaalne kasvufaktor, insuliini-sarnane kasvufaktor jne) Mitoos (kromosoomide jagunemine ühesugusteks tütarkromosoomideks ja selle järgnev tuumajagunemine) Mitoosi faasid: A. Varane profaas B. Hiline profaas C. Metafaas D. Anafaas E. Telofaas
paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. 5. Miks rakud vajavad kasvamiseks seerumit? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Enamasti kasutatakse veise loote seerumit (FBS (ka FCS) foetal bovine serum) kontsentratsiooniga 10%. Seerum on hüübinud vere vedel osa. Seerumi koostis pole defineeritud, ta sisaldab albumiine, kasvufaktoreid ja teisi valke, vitamiine, rasvhappeid, lipiide jm; seerum suurendab ka söötme puhverdamisvõimet. 6. Miks peab rakkude külmutamisel lisama DMSO-d? Dimetüülsulfoksiid. Kaitseb rakke külmutamise ajal
hekseldamine?, väetamine ja toitainete lisamine, ka sobivaima põllukultuuride kasvatamisjärjekorra järgimisega. Kahjurite ja taimehaigustega võitlemiseks pritsitakse taimi vajadusel vastavate lahustega, aitab ka seemnete puhtimine. Taimede kasvuaegne hooldamine on ka väga tähtis hea saagi saamisel -liigvete ärajuhtimine, lume tihendamine või sulamisele kaasa aitamine, taimede kastmine, väetamine-kevadel pärast lume sulamist kindlasti jne. Mullasisesed e.juurestiku kaudu mõjuvad kasvufaktorid. Enne taimede kasvatama hakkamist peab teadma igale liigile sobivat mullatüüpi. Väiksema juurestikuga taimed (suvinisu, -oder) tahavad kasvuks viljakamat, õhurikkamat mulda. Kaerale sobivad erinevad mullatüübid, niiskuse piisav olemasolu on olulisem. Kuiv muld parem nisule, odrale, happeline- kaerale. Taliteraviljadest on rukis mulla suhtes üsna vähenõudlik, kuna tal on suur ja võimas juurestik, mis lubab toitaineid omastada sügavatest kihtidest.
Probiootkumid. Inimese normaalne mikrofoora on mikroobide populatsioon, mis elab koos inimesega ega põhjusta tavaolukorras tema haigestumist. Mikroorganismide hulk inimese organismis on 10 korda suurem, kui tema keharakkude hulk. Normaalne mikrofoora kaitseb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele. 1) Osaleb seedimisprotsessis; toitainete lõhustamine. 2) Osaleb ainevahetuses – kasulike bioaktivsetee ainete (vitamiinid, aminohapped, kasvufaktorid, ensüümide väljatöötamine. 3) Stmuleerib immuunsüsteemi. 4) Laktobatsillid, bifdobakterid, reguleerides oks/red-i protsesse, toimivad antoksüdantdena. 5) Tagavad kolonisatsiooniresistentsuse (kolonisatsiooniresistentsus on mehhanismide kogum, mis kindlustab organismi normaalse mikrofoora stabiilsuse ja väldib asustamist juhuslike mikroobidega). JAGUNEMINE 1) Indigeenne e. residentne e. sümbiontne mikrofoora – mikroobid, mis on omased antud
hormoonid. Iga rakk on programmeeritud vastama spetsiifilisele signaalile. Keemilise signaali kandjad: Lõhna ja maitseained (keskkonnast); Neurotransmitterid (osalevad närviimpulsi edasi andmisel nagu atsetüülkoliin, gamma-aminovõihape); Steroidhormoonid ja teised rasvades lahustuvad ühendid (testosteroon, A & D vitamiinid); Peptiidid (mõnest kuni 10 aminohappest koosnevad valgud); Valgulised hormoonid (insuliin) ja kasvufaktorid (toimub rakkude kasvamine ja diferentseerumine). Retseptorid. Jaotus asukoha järgi: raku pinna retseptorid ja tsütoplasmaatilised retseptorid. Ligand on aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga. Retseptoreid iseloomustab: ligandi spetsiifilisus, ligandiga aktiveeritavus, signaali edasiandmine, suur heterogeensus tagab rakulise vastuse väga mitmesugustes tingimustes ja mitmesuguse vastuse. Proliferatsiooni reguleerivad geenid ja kasvufaktorid. 14
Suguhormoonide lagundamisel maksas tekivad ühendid, mis seostatakse glükuroon- ja väävelhappega ning erituvad neerude, osalt ka naha kaudu. Platsenta hormoonid hPL inimese platsenta laktogeen (kooriomammotropiin) hCG - inimese kooriongonadotropiin ACTH (vaata hüpofüüs) Relaksiin toodetakse kollakehas Inhibiin folliikulites produtseeritav Östrogeenid, progesteroon Neerude hormoonid EPO - erütropoetiin IGF insuliinisarnased kasvufaktorid Kaltsiferool vitamiin D hormoonvorm Maksa hormoonid IGF - insuliinisarnased kasvufaktorid Angiotensiinid vaata hüpotaalamus EPO erütropoetiin Retineenhape Seedekulgla limaskesta hormoonid Gastriin Koletsüstokiniin Sekretiin Gastrointestinaalne inhibeeriv peptiid GIP Motiliin Histamiin Bradükiniin tekib ka teistes kudedes ja vereplasmas STH, ACTH seedekulgla tasemel kopeerivad vastavate hüpofüüsi hormoonide üldefekte jt.. Südame hormoonid Endoteliinid
9. Platsenta hormoonid · hPL e inimese platsenta laktogeen (glükoproteiin) · hCG e inimese koriogonadotropiin (valk) · relaksiin (kollaskeha valk), inhibiin (follikulites produtseeritav glükoproteiin) · östrogeenid, progesteroon · ACTH 10. Veresoonte endoteeli hormoonid · endoteliinid (3 tk, polüpeptiidid) 11. Südame hormoonid · atrionatriureetiline peptiid (ANP, kaks tk) 12. Maksa hormoonid · IGF e insuliinisarnased kasvufaktorid (IGF-I, IGF-II, polüpeptiidid) · angiotensiinid · EPO e erütropoetiin (glükoproteiin) · retieenhape (retinoidhormoon) 13. Neerud ja hormoonid · EPO e erütropoetiin · IGF e insuliinisarnased kasvufaktorid · kaltsitriool (vit D hormoonvorm) 14. Neerupealisesäsi hormoonid toodetakse aminohappehormoone (dopamiin, adrenaliin, noradrenaliin). Kattehoolamiinstruktuuri tõttu nimetatakse ka kattehoolamiinhormoonideks.
Tavaliselt tsütoplasma rakustruktuurid jaotatakse võrdselt, ainsaks erandiks pungumine. Mitoosi bioloogiline regulatsioon. Põhjus - organism kontrollib rakkude jagunemist. Võtteid 3: 1. ööpäevase rütmiga regulatsioon - päevase aktiivsuse korral on mitooside maksimum öösel ja vastupidi. 2. neurohumoraalne - neuro -närvid; humoraalne - hormoonid. Teatud hormoonid kiirendavad, teatud aeglustavad mitoosi. 3. valkudega a) kasvufaktorid kiirendavad b) kaloonvalgud pidurdavad Mitoosi bioloogiline tähtsus 1. suureneb rakkude arv, organism kasvab 2. surnud, vigastatud, hukkunud rakkude asendamine ehk haavade paranemine (luumurrud, haavad jt) 3. pärilikult identsete rakkude teke 4. teatud juhtudel paneb mitoos aluse rakkude eristumisele. Nt kambiumirakkude jagunemine (puu sees): 1 rakk jääb kambiumirakuks, teine rakk eristub a) tihti puiduossa b) harva niineossa
Kõige tavalisemalt kasutatakse veiste looteseerumit. Kuna seda saadakse loomadelt võib sellel olla koostises palju muutujaid ja ka patogeene. Veiste looteseerumi kogumine on ka eetiliselt palju probleeme tekitav. Sellele võib vastuseks saada teiste kasvulahuste väljatöötamine. See vähendaks ka protsessi kulusid. Seerumivaba kasvulahust on kasutatud juba kalkuni, lamba ja sea satelliitrakkude kasvatamisel. Ultroser G on üks näide kasutatavast seerumi asendajast. Selle koostises on kasvufaktorid, siduvad valgud, adesiini faktorid, vitamiinid, hormoonid ja mineraali jäägid- kõik mis on vajalik eükarüootseks kasvamiseks. Kuigi sellel ja ka teistel seerumiasendajatel võib olla mitmeid eeliseid koe kasvamises on nad praegu veel väga kallid ja nende täpsed koostised ei ole avaldatud. On võimalik, et nende odavuse ja aminohapete rikkuse tõttu saab kasutada ka seentest tehtud seerumit ja õiget segu pole sellest veel välja töötatud. Kontraktsioon
Säärased gradiendid põhjustavad erinevates rakukogumites sünteesitud transkriptsioonifaktorite kuhjumise. Paljusid neist transkriptsioonifaktoritest on tarvis multipotentsiaalsete eellasrakkude edasise laienemise reguleerimiseks. Rakkude seotus Ajuripatsi eesosa tunnustab transkriptsioonifaktorite pärilikkust. Varajastes staadiumites ajuripatsi eesosa rakud on multipotentsiaalsed, kuid arengu jooksul nad kaotavad võime areneda ükskõik, millisteks rakkudeks, kuna kasvufaktorid mõjutavad neid. LHh3 positiivsed rakud, millel pole Prop-1 transkriptsioonifaktorit, arenevad rostral thyrocyte'de tipu rakkudeks. Need rakud, mis vajavad transkriptsioonifaktorit TBX19, neist saavad kõhtmised corticotrope'd ja melanotrope'd. Samal ajal enamus ajuripatsi rakutüüpidest on kujunenud rakutüüpidest, mis vajasid Prop-1 transkriptsioonifaktorit. Prop-1 positiivsed rakud kõhtmised rakud, sünteesivad GATA-2 transkriptsioonifaktori ja
Embrüonaalne induktsioon. Embrüo rakud sekreteerivad molekule, faktoreid mis diferentseerivad embrüo teisi rakke, määravad nende saatuse. Morfogeenid, embüronaalsed induktorid : arengu signaliseerivad valgud. Organisaatorid on signaliseerivad keskuses(erilised morfogeneetiliselt aktiivsed rakkude grupid / koed mis sekreteerivad morfogeene). Arengulisi signaliseerivaid faktoreid on vähe, samad moleulid korduvad eri organsüsteemide arengus. FGF – fibroblastide kasvufaktorid; FGFR – fibroblastide kasvufaktorite retseptorid, rakupinna türosiinkinaassed retseptorid; BMPR I & II – retseptorid. Värbamisretseptorid seovad ja aktiveerivad SMAD-valgud, mis toimivad tuumas transkriptsioonifaktoritena; Retinoolhape (Retseptorid (RAR-α, RAR-β, RAR-γ): tuumaretseptorid (rakusisesed), võivad toimida transkriptsioonifaktoritena. Transkriptsioonifaktorid käivitavad või pidurdavad geenide transkriptsiooni.
B: Taaspöördumatu e. Irreversiibelne – kahjustuseH2O hulga süvenemisel pole rakkudes asetleidvad muutused enam pöörduvad. Rakkudes kujunevad morfoloogilised muutused, mis on iseloomulikud rakusurmale.Rakkude adaptiivsed muutused (jaotus). Kasvu ja paljunemise muutused (variandid ja lühikirjeldus) 21. Füsioloogiline ja patoloogiline hüpertroofia- Esineb rakkude struktuurikomponentide suurenenud süntees Põhjused: Mehhaaniline (lihaste treening)b) Kasv (kasvufaktorid). Hüperplaasia-A: Füsioloogiline hüperplaasia Kompensatoorne hüperplaasia: suureneb koe mass kahjustuse või osalise eemaldamise järgselt (maksa osalise resektsiooni järel) Hormonaalne hüperplaasia: rinna näärmerakkude paljunemine raseduse ajal B: Patoloogiline hüperplaasia Kasvufaktorite ja hormoonide suurenud stimulatsiooni koostoime tagajärg (nt. emaka endometrioos) Atroofia- Rakkude, koe, organi atroofia, so. eelnevalt normaalselt
tunnusevariandi üheaegne avaldumine heterosügootse indiviidi fenotüübis. Alleelide kodominantne avaldumine on tavaline molekulaarsete tunnuste, sh. rakupinna antigeenide (nt. vererühmade) puhul. NT. AB-veregrupi puhul on A ja B alleelid teinetese suhtes kodominantsed, 0 suhtes aga lihtsalt dominantsed. III rida 1. Struktuurne ja funktsionaalne allelism 3. Vähi teke protoneerimisel 5. Proto-onkogeenide aktiveerimine ja näide. Proto-onkogeenide hulka kuuluvad kasvufaktorid, kasvufaktorite retseptorid, signaali ülekandjad ja raku jagunemise ning kasvu kontrolli seisukohalt olulised tuuma transkriptsioonifaktorid, milledel on oma kindel roll raku rutiinses masinavärgis ja mis normaalsetes tingimustes vähki esile ei kutsu. Kuna proto-onkogeenid on normaalsed raku geenid, mis kodeerivad rakkude kasvus ja jagunemises olulisi valke, peab nende osalus onkogeneesis olema põhjustatud näiteks mutatsioonist. (Kas somaatiline mutatsioon, mille läbi
glomerulaarfiltratsiooni - Aktiveerub tugevalt tsütokiinide - Osaleb tromboksaani sünteesis toimel põletiku puhul trombotsüütides - LTB4 suurendab põletikueelsete - Aktiveeritakse füsioloogilise tsütokiinide produktsiooni mõjuri poolt, suhteliselt vähe põletiku puhul (läbi vabade radikaalide, histamiini, bradükiniini, kasvufaktorid, adrenaliin, trombini ja tsütokiinid) - Ravimite kõrvalmõjud - Põletik on multivastus koekahjustusele, hõlmates ensüümide aktivatsiooni, mediaatorite vabanemist, vedeliku liikumist veresoontest välja, rakkude migratsiooni. - Vabanevate mediaatorite hulgas on ka PG-d ja eikosanoidid. Prostaglandiinide ja tromboksaanide regulatoorsed toimed Lokaalsed signaalmolekulid
mõisted. Närvirakkude eripära: Ülesanne on info juhtimine. Sidekude: Rakuvaheainet palju. Lihaskude: * vööt- tahtele alluvad liigutused * silelihas- maos, ei allu tahtele. * südamelihas- töötab automaatselt Organist püüab säilitada sisemist tasakaalu ehk homöostaasi Homöostaasi tagamiseks hakkavad tööle närvisüsteem ja hormoonid. Rakud suhtlevad omavahel kas keemiliste signaalainetega või elektriliste närviimpulsidega. Parakriinne sigaliseerimine- Signaalained (kasvufaktorid, sh hormoonid) mõjutavad läheduses olevaid takke Endokriinne signaliseerimine- Kaugel asetsevate rakkude mõjutamine vereringe vahendusel liikuvate signaalainetega INIMESE NÄRVISÜSTEEMI ÜLDSINE EHITUS JA TALITUS 1) KESKNÄRVISÜSTEEM- (pea- ja seljaaju) Ülesanded: Saadud info sorteerimine, salvestamine. Kesknärvi süsteemis asuvad enamus närvirakkude kehad. 2) Piirdenärvisüsteem (teised kehanärvid) Ülesanded: Info liikumine. *PNS'is asuvad närvirakkude pikad jätked.
reguleeritakse nitraadi kasutamist ammooniumrepressiooniga: 1. kui kk-s on ammooniumlämmastik olemas, siis ei sünteesita nitraadi transporterit ja nitraadi redutseerimiseks vajalikke valke. 2. Inaktiiveeritakse olemasolev nitraadi permeaas 3. Seega kui kk-s on olemas nii nitraat- kui ka ammooniumlämmastik, siis kasutatakse esmalt ära ammooniumlämmastik ja alles selle otsalõppemisel hakatakse kasutama nitraati. Kasvufaktorid, prototroofid ja auksotroofid. Kasvufaktorid on orgaanilised ained, mida mikroorganismid ei suuda ise sünteesida ja vajavad neid tavaliselt mikrokogustes. Kasvufaktorid on vitamiinid, aminohapped ja N-alused. Ah ja N-aluseid lisatakse söötmele tavaliselt 20mg/l. Vitamiinid on ensüümide mittevalgulised kofaktorid. Kasvufaktorit sünteerivat mikroorganismi nim prototroofiks, seda, kes ise ei suuda sünteesida, aga auksotroofiks. Nt adeniini prototroof ja auksotroof
Pro-angiogeensete faktorite ekspressioon (VEGF) angiogenic switch Lisa verevarustus hapnik, toitained Vascular Endothelial Growth Factor (VEGF-A) · Peamine pro-angiogeenne faktor stimuleerib vaskulaarse endoteeli rakkude kasvu, vohamist, elujõulisust · Oluline mediaator patoloogilises angiogeneesis vähk · VEGF-i produktsiooni stimuleerivad: hüpoksia tsütokiinid (IL-1,-6) ja hormoonid (östrogeen) kasvufaktorid (EGF) ja nende retseptorid (HER-1) onkogeenid (Ras) ja tuumor-supressor geenid (p53) · Türosiinkinaassed retseptorid: VEGFR-1 ja VEGFR-2 VEGF signaaliraja inhibeerimine potentsiaalne vähivastane teraapia 1. Märklauaks ekstratsellulaarne VEGF Anti-VEGF monoklonaalsed antikehad (MKA) Eelised: spetsiifiline inhibeerimine, ko-retseptori neurolipin vahendatud signaali inhibeerimine 2. Märklauaks intratsellulaarne VEGFR
profaas 46 92 metafaas 46 92 Anafaas lõpp 92 92 Telofaasi 46 46 lõpp+tsütokinees Kontrollida rakkude jagunemist organismis: 1) Ööpäevane rütm 2) Neurohumoraalne regulatsioon(närvi ja hormoon mõjutustega saab mitoose pidurdada või kiirendada). 3) Regulaator valkude mõju · Kasvufaktorid-kiirendavad mitoosi( aga p53 pidurdab mitoose). Mitoosi bioloogiline tähtsus: 1. Suureneb rakkude arv, organism kasvab (hulkraksed) 2. üherakulistel moodustuvad tänu mitoosile uued organismid. 3. hukkunud ja surnud rakkude asendamine( vigastuste paranemine). 4. Mitoos võimaldab rakkude eristumist teatud juhtudel. Näide 1 taimedel: kambiumirakk jaguneb kambiumirakkuks ja teine rakk eristub, sõltuvalt asukohast( läheb siis puidurakuks või niinerakuks)
Sellega blokeeritakse rakkude proliferatsiooni. G1 faasis toimuv pRb fosforüülimine tsükliinist sõltuva kinaasi/ CDK/ toimel, vabastab seosest ka transkriptsioonifaktor E2F. 9. Transkriptsioonifaktor E2F ja tema funktsioon rakutsüklis E2F on transkriptsioonifaktor paljude rakutsüklis osalevate geenide aktivatsioonil. Aktiveerib paljusid S faasi geene, sealhulgas ka polümeraase, mida on vaja sünteesiks. 10. pRb ja E2F seos rakutsüklis. – vaata 8. 11. Kasvufaktorid FGF, EGF, PDGF, EPO, HGF, GM - CSF12. Milliste katsetega tehti kindlaks tsükliinide ja tsükliinist sõltuvate kinaaside toime rakkudele? - FGF – Fibroblastide kasvufaktor – monotsüüdid, makrofaagid toodavad. Tüvirakke, fibroblaste, endoteeli mõjutab. - EGF – Epidermaalne kasvufaktor – Monotsüüdid, makrofaagid toodavad. Endoteeli, epiteeli mõjutab. - PDGF – Trombotsüütidest pärit kasvufaktor – monotsüüdid , makrofaagid toodavad. Endoteeli, epiteeli mõjutab.
Loote- ja lapseeas on kogu luuüdi punane ja hemopoeetiline. Tüübid võivad teatud määral ka tagasi muutuda(kollasest punaseks). Punane paikneb täiskasvanul koljulluudes, selgrolülides, rinnakorvi ja vaagnavöötm ludes, õlavarreluu ja reieluu peas. Tüvirakud Pluripotentsed tüvirakud muutuvad 2ks multipotentseks eelrakuks, sealt edasi unipotentseks eelrakkudeks. Kolooniat moodustav ühik CFU. Eelrakkude diferentseerumisvõimalused kitsenevad iga astmega. Vereloomet mõjutavad kasvufaktorid(proliferatsioon, diferentseerumine, küpsemine), igal faktoril on üks või mitu toimet, ka sünergilised efektid, vähem teatakse rakk-rakk interaktsioonidest. Strooma rakkudel on oluline roll vererakkude küpsemises. 6. loeng A. Arend Erütropoees Üldskeem: Tüvirakk pooltüvirakud unipotentsed eelrakud Proerütroblast (jaguneb) Basofiilne erütroblast (jaguneb) Polükromatofiilne erütroblast
mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. · Milleks on söötmesse lisatud seerum, antibiootikumid ja aminohapped? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Antibiootikumid-et bakterid vohama ei hakkaks, meie rakud olid antibiootikumile resistentsed (vist). Aminohapped- loomarakk ei ole võimeline kõiki ah ise sünteesima. · Milline on seerumi keskkond, kas seerum on puhverdatud lahus? Seerumi keskkond võiks olla neutraalselähedane (pH 7,2- 7,4) Puhverdatus küsitav.... Serum- watery fluid of the blood that resembles plasma but contains fibrinogen.
Esimeseks kontrollpunktiks on G1 faasis nn R-punkt ja G2 faasi lõpuosas. Mõned rakkudest ei jagune üldse. Sel juhul on rakk faasis, mis on sarnane G1 faasile, kuid erinevalt sellest pole võimeline sisenema S faasi. Seda nimetatakse G0 faasiks. Eukarüootset rakutsüklit käivitav mehhanism koosneb valgukompleksidest, mida kindlas järjekorras aktiveeritakse. Rakutsükli aparaati ja rakuväliseid signaale ühendavad signaalide ülekanderajad. Mitogeensed kasvufaktorid seonduvad raku pinnal oma spetsiifiliste retseptoritega ja initsieerivad sündmuste kaskaadi, milles on kesksel kohal erinevate kinaassete ansüümikomplekside ekspressioon ja aktiveerumine. Need spetsiifilised kompleksid koosnevad kahest subühikust: regulaatorsubühikust tsükiinist ja katalüütilisest subühikust, mida nimetatakse tsükliinsõltuvaks kinaasiks (CDK). Loomaraku mitoosi reguleerivad CDK1 (CDC2) ja tsükliinid A ja B. Mitoos
2. Tundlikud happesuse suhtes: sobib pH 6-7. ristik, kaunviljad, oder, nisu, sibul, kurk, salat. 3. Vähemtundlikud happesuse suhtes: Kasvavad kui Ph 4,5-7,5 (väga hapu muld ka ei meeldi, optimaalsem pH 5,5-6), nt rukis, kaer, kartul, tomat, porgand. 4. Happelist mulda eelistavad: sobib pH 4,5-5. Nt lupiin ja mustikas on lubjapelgelised ehk kaltsifoobsed. Kuna on palju kasvufaktoreid on see jaotus tinglik. Kui teised kasvufaktorid on soodsad, taluvad taimed ka happelisi muldi paremini. Happelised mullad on eriti levinud Lõuna-Eestis. Hea on kasutada lupjamiseks põlevkivi tuhka, plinkritolmu ja ka paekivi jahu. Kui muldi lubjata, siis mulla neelavast kompleksist välja tõrjuda H ja asendada Ca-ga. Kõik Ca ühendid ei sobi. nt. [M-]-H-H +CaCl2 [M]=Ca +2HCl (suureneb aktiivne happesus) Ka kips eo sobi [M-]-H-H + CaSO4 [M]=Ca + H2SO4 Sobivad ühendid kus Ca on oksiidina: [M-]-H-H + CaO [M]=Ca + H2O
Ontogeneetiline adaptatsioon - teatud geneetilise potentsiaali realiseerumises antud keskkonna tingimustes. 70. Kuidas tagatakse organismi erinevate rakkude erinev struktuur ja funktsioon rakkude identse genotüübi juures? Sellest järeldub, et eri rakkudes talitlevad erinevad geenid, mis tähendab, et geneetilist informatsiooni kasutatakse valikuliselt. 71. Millised faktorid reguleerivad geenide talitlust organismi hilisemates arengustaadiumides? 1) kasvufaktorid indutseerides rakkude proliferatsiooni; 2) kasvu pidurdavad faktorid; 3) raku surma (apoptoosi) reguleerivad faktorid. 72. Fenogenees. Geneetilise informatsiooni realiseerumist fenotüübina nimetatakse fenogeneesiks. 73. Millised perioodid on organismi arengus fenokriitilised? Üleminekuperioode nimetatakse fenokriitilisteks perioodideks, kuna sel perioodil on organism kõige tundlikum väliskeskkonna mõjudele. 74. Mis on peamised välistegurid, mis mõjutavad eluea pikkust?
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
ning toimub muutus metabolisimis, geeni ekspressioonis või raku kuju muutus ning liikumine Rakkude reageerimine väljast tulevatele signaalidele. Rakk jääb ellu,jaguneb, differentseerub või sureb Rakkudevahelise signaali ülekande viisid. Endokriinne signaliseerimine (hormooni sekreteerimine verre)Parakriinne signaliseerimine- signaal sekreteeritakse teise raku pinna retseptoritele (faktorite perekonnad: Fibroblasti kasvufaktorid, Hedgehog faktorid, Wnt faktorid, TGF-β faktorid Autokriinne signaliseerimine- signaalväljub rakust ning kinnitub raku enda retseptoritele, toimub aukliiduste kaudu Signaliseerimine plasma membraani kinnitunud valkude kaudu Sünaps-neuronist läheb signaal neurotransmitterite kaudu märklaud rakku Rakuväliste signaalmolekulide seostumine raku pinnaretseptoritele või rakusisestele retseptoritele. Raku pinnapealsed retseptorid-hüdrofiilne signaalmolekul
Profaas 46 92 Metafaas 46 92 Anafaas 92 92 Telofaas lõpp 2X 46 2X 46 Mitoosi regulatsioon ja bioloogiline tähtsus Regulatsioon 1) Ööpäevane rütm päevase aktiivsusega organismidel on mitooside maksimum öösel ja vastupidi. 2) Neuro-humoraalne teatud närviimpulsid ja hormoonid kiirendavad mitoose, teatud aeglustavad. 3) Regulatoorvalgud kasvufaktorid kiirendavad mitoose, kaloonid aeglustavad. Mitoosi bioloogiline tähtsus 1) Organismi mõõtmed suurenevad, rakkude arv suureneb 2) Toimub pidev rakkude uuenemine 3) Vigastuste parandamine 4) Tekivad geneetiliselt identsed sama ploidsusega rakud 5) Mitoosil tekib 2 rakku ja üldjuhul on need ühesuguse biorolliga. näiteks kambiumirakk jaguneb a. Kambiumirakk b. Eristub sõltuvalt asukohast i. Puiduossa sageli
kaudu Keemilised signaali kandjad. 9 feromoonid. 9 Neurotransmitterid, klassikalised neurotransmitterid neuropeptiidid 9 steroidhormoonid ja muud rasvlahustuvad molekulid (östradiool, testosteroon, progesteroon, kortisool, A ja D vitamiinid), 9 Gaasid (NO, CO) 9 Peptiid- ja valgulised hormoonid (nt. insuliin ja kasvufaktorid). Bioloogilised signaalikandjad 9 Viirused, bakterid 9 Rakk-rakk interaktsioonid 1. Endokriinne- signaalmolekulid(hormoonid) toimivad oma sünteesikohast eemal. Tavaliselt imetajates kantakse hormoone edasi vereringe kaudu 2. Parakriinne- signaalmolekulid (neurotransmitterid) toimivad sünteesikoha vahetus läheduses 3. Autokiinne- signaalmolekul toimib samale rakule, kus sünteesiti, parakriinse erijuht 4
peptidoglükaanist (PG). PG välisküljele on koondunud grupispetsiifilised polüsahhariidid (PS), nendest väljapoole jäävad A grupi streptokokile iseloomulikud M-proteiinid (M), T- ja R-proteiinid (T ja R). Valgud ulatuvad läbi hüaluroonhappelise kihnu fibrillidena streptokokkide pinnale. Lisaks paiknevad PG-l veel teihhoiinhape (TH) ja lipoteihhoiinhape (LTH). Kultiveerimine § Mikroaerofiilne, kasvab pa-remini 5-10% CO2 kesk-konnas. § Nõudlikud söötme suhtes (veri, kasvufaktorid). Pesad meenutvad nööpnõelapäid. § b-hemolüüs veriagaril kasvades § Katalaas-negatiivsed, aitab eristada stafülokokkidest. Haigused, mis seotud A-grupi -hemolüütilise streptokoki (S. pyogenes) invasiooniga § Erysipelas sisenemiskohaks nahk, iseloomulik naha turse ja punetus, valu, selge eraldusjoon haige ja terve piirkonna vahel. § Tselluliit äge, kiiresti leviv naha ja nahaalause koe põletik. § Nekrotiseeriv fastsiit
Naiivsed CD4+ T-rakud, mis on aktiveeritud IL-12 ja IFN-gamma juuresolekul, on sunnitud diferentseeruma Th1 rakkudeks. IFN-gamma manustamine koos antigeeniga suurendab antikehade afiinsust antigeenidele. NK rakud vabastades IFN-gamma’t aktiveerivad makrofaage. IFN-gamma, mis on produtseeritud Th1 rakkude poolt, inhibeerib Th2 rakkude proliferatsiooni ja kutsub esile makrofaagide aktivatsiooni. 12. Vereloome kasvufaktorid, hematopoeesi stimuleerivad tsütokiinid ja nende tähendus lümfotsüütide arengus. Kasvufaktorid: GCSF – toodetakse monotsüüdis granulotsüütide küpsemine MCSF – toodetakse 13. Tsütokiinide retseptorid ja signaalrajad. Erinevate tsütokiinide retseptorid on struktuurilt üsna varieeruvad, kuid peaaegu kõik kuuluvad ühte viiest retseptorite perekonnast: ● Immunoglobuliini retseptorid
Tsütokinees: 1) Kestaga rakkudel kahe tulevase raku vahele tekib vaheplaat, millele mõlemalt poolt ladestuvad rakukestad. Rakumembraan nöördub keskele, membraani osad kohtuvad ja 2 rakku eraldub Mitoosi bioloogiline regulatsioon Organism kontriollib rakkude jagunemist: 1) Regellatsioon ööpäevase rütmiga 2) Neurohumoraalne teatud hormoonid, närvid kiirenduvad, teatud aeglustuvad 3) Valkudega a. Mitoosi kiirendavad kasvufaktorid b. Aeglustavad kaloonid Mitoosi bioloogiline tähtsus: 1) Suureneb rakkude arv, organism kasvab 2) Surnud, vigastatud, hukkunud rakkude taastumine 3) Pärilikult identsete rakkude teke 4) Teatud juhtudel paneb mitoos aluse rakkude eristumisele Eoseline e sporogeenne paljunemine toimub seentel, eostaimedel. Esineb: 1) Hallikutel e alamatel seentel a. Eosed sporangiumis e nutis korraga vabanevad kõik eosed b
sõrmede arengu eest. Sõrmede arengu eest vastutavad Hoxd-geenid, kusjuures geenide aktiivsus kasvab posterioorses suunas: pöidla piiirkonnas on aktiivne ainult Hoxd-9, nimetissõrme piirkonnas Hoxd-9 ja Hoxd-10 ning lõpuks posterioorseima ehk väikese sõrme piirkonnas on aktiivsed kõik viis Hoxd-geeni. Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10? FGF8 ja FGF10 on fibroblasti kasvufaktorid. FGF perekond reguleerib proksimaalse- distaalse telje (õlg-sõrmed) arengut. FGF10 indutseerib AERi arengut. Fgf8 stimuleerib mesenhüümi rakkude mitoosi ja seeläbi sunnib rakke Fgf10t edasi tootma. Seega Fgf8 ja Fgf10 on loonud positiivse tagasiside ringi. Teistega koostöös osalevad FGF-id esijäseme punga tekkes: Hox geenid panevad paika jäsemepunga asukoha anterioposterioorsel teljel ning on vajalikud retinoolhappe (RA) sünteesi alustamiseks.
rakkudesse,samal ajal intensiivistades valgu-sünteesi;lipolüüsi stimul efekt rasvkoes(keha rasvade kasutamine energeet. otstarbel);mõjub süsivesikute ainevahetusele (piirab glükoosi tarbimist)tänu kahele viimasele korraldab KH süsivesiku varude säästlikku kasutamist.KH toime võib olla 1. otsene(mõju ainevah. protsessidele),2. Kaudne (kasvuprot-sessid- soodus- tab selliste ühendite sünteesi maksas,mis stimuleerivad kasvuprotsesse /insuliinitaolised kasvufaktorid I ja II /. *Prolaktiin (naistel) piimaproduktsiooni stimul.-ne rinnanäärmetes, soodustab FSH ja LH retseptorite arvu suurenemist munasarjades ja seeläbi tugevdades nende toimet. · Neerupealise koor. Neerupealise koor- ja säsiollus. Neerupealised paarilised kehakesed neerude ülaosas. Koosneb 1)koorest (pindmine kiht koosneb väikestest rakkudest), seal moodustuvad aldosteroon, kortisoon ja hüdrokortisoon. 2) säsist (sisemus- areneb välja samast
prostaglandiinide ja tromboksaan A2. Need on kõik ained, mida sekreteerivad vereliistakud ise. Vereliistakud ehk trombotsüüdid Vereliistakute arendamine ehk moodustumine: Hemocytoblast (stem cell) → megakaryoblast → promegakaruocyte → megakaryocyte → platets (L, lk26) 26 Hüübimise faktorid: graanulid, mis sisaldatakse trombotsüütides. (L, lk25) – Alfa: verseliistakutest pärit kasvufaktorid ja verehüübimises osalevad valgud – faktorid V ja XII, fibrinogeen ja von Willebrandi faktor – Delta: kaltsium, ADP, ATP ja serotoniin – Lambda: sarnanevad lüsosüümidega ja sisaldavad hüdrolüüsivaid ensüüme Ekstratsellulaarne maatriks – rakude väline maatriks – rakude välised koestruktuurid. Эндоте́лий — однослойный пласт плоских клеток
mis vereringes liikudes avaldab toimet hormooni sihtrakkudele. Hormoonid osalevad aktiivselt imetajate (taimedel fütohormoonid) rakkude taastootmises ning nendega seotud toimingutes. Hormoonide ringlus on katkematult seotud väliskeskkonna ning sissesöödavate ainete ja/või sissejoodavate vedelike ja organismi enamike elundite, kudede,rakkude ning retseptorite ja ka geenide töös ja töötuses. Hormoonid, sarnaselt vitamiinide ja kofaktoritega on kasvufaktorid.) 29. Hormonoidid Koehormoonid - Ained, mis on sarnased hormoonidele (hormonoidid) Prostaglandiinid (arahidoonhappe derivaadid, võivad vallandadasilelihasrakkude kontraktsiooni, panna agregateeruma vereliistakuid või avaldada pärssivat mõju munasarja kollakehale. Atsetüülkoliin (neuromediaator, substants, mis töötab närviimpulsside ülekandes keemilise signaalkmolekulina). Histamiin (neuromediaator, lõõgastab veresoonte silelihasrakke, muudab veresoonte endoteeli läbilaskvamaks
Pesinogeeni katalüüsi pepsiiniks on optimaalne maonõre pH 2; proteaaside aktiivsus väheneb kui pH on > 3,5 ninh lakkab, kui see on 6. Sünnijärgselt on põrsastel põhiliseks proteolüütiliseks ensüümiks kümosiin, mille proteolüütiline aktiivsus on piiratud. Kõmosiin toitmib ainult piima kaseiinile, kalgendab piima, ilma et lõhuks peptiidsidemed. Piima kalgendumine põrsaste maos on oluline, kuna see kontrollib mao tühjenemist ja mao arengut. Ternespiimas sisadluvad kasvufaktorid ja immuunoglobuliinid jäävad lõhustamata ja liiguvad peensooldse. Peensoole valendikus peptiidid lõhustuvad pankrease proteaasidee mõjul aminohapeteks ja oligopeptiidideks. (dipeptiidid, tripeptiidid). Pankreases kõige olulisem ensüüm Krüpsiin. RASVA SEEDE Rasva seede saab alguse maos. Mao lipaas on oluline eriti noortel sigadel. Peensooles toimub rasvade emulgeerimine sapi mõjul, rasvad lõhustuvad pankrease ensüümide (lipaas, kolipaas), sapphapete ja fosfolipiidide koosmõjul.
annaabi.ee 
