väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul. Informatsioon Avalikupakkumisena käsitletakse teavet väärtpaberite omandamise võimaluste kohta. Teave peab olema piisavalt täpne nii, et soovijatel oleks võimalik otsustada, kas väärtpabereid osta või mitte Väärtpaberite avalik pakkumine kuulutatakse välja teate avaldamisega vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Prospekt Väärtpaberite avaliku pakkumise korral avalikustatakse prospekt, mis sisaldab teavet nii pakutavate väärtpaberite kui ka neid väärtpabereid väljastava isiku ehk emitendi kohta. Prospektis avalikustatav teave annab võimaluse hinnata nii väärtpaberite kui ka emitendi finantsseisundiga seotud olulisi asjaolusid. See võib koosneda ühest või mitmest dokumendist. Prospekt avalikustatakse inglise keeles või Finantsinspektsiooni loal mõnes muus keeles Prospekti kokkuvõtte
jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast Õiglane väärtus, v.a. aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata ja väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus) RTJ 3 Nõuded ja ettemaksud Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa. Lisades avalikustatakse täiendav informatsioon nõuete kohta omanike, teiste grupi ettevõtete ja muude seotud osapoolte vastu. Korrigeeritud soetusmaksumus (üldjuhul võrdne nominaalväärtusega miinus vajadusel allahindlused) RTJ 3 (v.a. ettemakstud kulud) Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Varud vastavalt juhendi RTJ 4 definitsioonile, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa.
kahepoolsed. Kodanikuks saadakse: 1. Sünnitakse. Kui kumbki vanem on eesti kodakondsusega. Sellisel juhul ei saa kodakondsust ära võtta. 2. Eriliste teenete eest. Sport, majandus, kultuur jne. Aastas saab max 10 inimest selle kaudu kodanikuks. Ettepaneku kodanikuks saamiseks teeb valitsuse liiga. Kodakondsuse annab valitsus. Kodanikuks saamist põhjendatakse, mittesaamist ei põhjendata. Kogu eriliste teenete eest saadud kodanike info avalikustatakse riigiteatajas. 3. Naturalisatsiooni korras. Peab olema min 15 aastane. Sooritama eesti keele eksami, va juhul kui on lõpetatud eesti kool. Peab olema eestis elanud min 8 aastat, püsivalt 5 a. Peab sooritama kodakondsus- ja põhiseaduse tundmise eksami. Peab omama kindlat sissetulekut ja elukohta. Peab andma vande. Et kodanikuks saada, peab olema makstud riigilõiv ning peab kirjutama omakäeliselt enda eluloo kirjelduse. Ainult kodanikud võivad:
DIVIDENDIVÕLAD Dividendvõlad tekivad bilanssi pärast omanike üldkoosolekul kinnitatud kasumi jaotamise ja dividendi maksmise otsust. Deklareeritud, kuid välja maksmata dividendid kantakse kohustusena bilanssi. INTRESSIVÕLAD Intressivõlad kaasnevad laenukohustusega. Majandusaasta lõpuks arvestatud, kuid tasumata intress kantakse kohustusena bilanssi. HINNANGULISED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Garantiikohustus tekib, kui firma annab müüdavatele kaupadele hooldusgarantii. Garantiikohustus tekib perioodil, mil toimub kaupade müük. NÄIDE. Möödunud aasta garantiiremondi kulud moodustavad 1% samade kaupade müügitulust. Teades seda, moodustatakse sama % alusel jooksva aasta müügitulust garantiikohustus ja kajastatakse see lausendiga: D Garantiiremondi kulu K Garantiikohustus Kui järgmisel arvestusperioodil tekivad tegelikud väljaminekud garantiiremondi tõttu, siis ...
Hoiab ära andmete lekkimist Andmeid saab kaitsta tugeva parooliga Sümmeetriline krüpteerimine Kui andmeid krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse sama võtmega, siis on tegemist sümmeetrilise krüptogaafiaga Asümmeetriline krüpteerimine Andmeid krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse erinevate võtmetega Kasutatakse kahte võtit — avalikku ja salajast võtit Avaliku võtme krüptograafia põhineb sellel, et avalik võti avalikustatakse, et oleks võimalik saata võtmepaari omanikule krüpteeritud infot Üks meetod: digitaalsed sertifikaadid Krüpteerimiseks kasutatav tarkvara Boxcryptor TrueCrypt PGPdisk AES Crypt DigiDoc Krüpto AES Crypt eelised ja puudused Mõeldud andmete pikkaajaliseks säilitamiseks Kasutaja jaoks väga lihtne ja kerge kasutada DigiDoc Krüpto eelised ja puudused Kõige lihtsam viis failide krüpteerimiseks on DigiDoc
Korraldatakse ka kohalike reffe. Valimised toimuvad regulaarselt 1)riigikogu valimised- iga 4 aasta järel 2)Kohalike omavalitsuste volikogud 4 aastaks 3) Europarlamendi liikmed 5 aastaks. 2. Esindus dem: rahvas valib esindajad riigikokku ja kohalikesse volikogusse. Dem valimised (vabad): 1) kanditaate on ühele kohale mitu, 2)kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida, 3)kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses, 4) hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Hääleõigus on teovõimelisel 18 aastasel kodanikul. Kohalikel on ka mitte kodanikel, kes elavad püsivalt selle omavalitsuse territooriumil. Kandideerimis õigus on ainult Eesti kodanikel riigikokku saab kanditeerida +21 ja valda +18. 3.majoritaarne- valituks osutub kanditaat, kes saab oma valimis ringkonnas kõige rohkem hääli (inglismaal) 4.proportsionaalne- iga partei saab parlamendis kohti võrdeliselt, kogu riigis kogutud häälte arvele
toimunud nn kohustav sündmus. Kohustav sündmus on sündmus, mis tekitab ettevõttele kas juriidilise või faktilise kohustuse, ilma reaalse võimaluseta tekkinud kohustust mitte täita [7]. Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50% (st realiseerumine on tõenäolisem kui mitterealiseerumine). Juhul kui realiseerumise tõenäosus on väiksem kui 50%, eraldist bilansis ei moodustata, kuid võimalik kohustus avalikustatakse aruande lisades tingimusliku kohustusena. 7 Üldjuhul on alati võimalik vajaliku eraldise suurust (st eraldisega kaasneva kulutuse summat) piisava usaldusväärsusega hinnata. Erandlikel juhtudel, kui eraldise summa ei ole piisava usaldusväärsusega hinnatav, ei kajastata eraldist bilansis, vaid sellega seonduvad asjaolud avalikustatakse aruande lisades tingimusliku kohustusena [7]. 1.2.4 Eraldiste hindamine
õigust osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnasjus 27. Kuidas on tavainimesel võimalik Eestis keskkonnaseire andmetega tutvuda, millised on peamised väljundid? Keskkonnaregister on loodusressursside, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite andmeid sisaldav riigi põhiregister. Keskkonnaregistri andmed on üldjuhul avalikud. *Vastavalt määrusele: Avalikustatakse kord aastas olulised keskkonnaseisundi muutused ning olulise või piiriülese keskkonnamõjuga tegevused või tootmisõnnetused. Avalikustatakse iga nelja aasta järel keskkonnaseire programmide koondaruanne. · Väljundid: 1)Avalikkus: Seireveeb. Keskkonnaregistri avalik teenus.Seire paberväljaanded. Seire veebiväljaanded. Seirefoorum 2)Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaregistri avaliku teenuse ametniku rakendus
Endine TLÜ tudeng, Postimees, praegune TLÜ facebooki suhtekorraldaja ja lehekülg käsiraamatu kauaaegne lugeja kirjutab selle kasulikkusest isikliklikel kogemustel 09.10 Avalikustatakse Äripäev, Postimees, SL Äripäev, ETV mõni huvitav Õhtuleht, Eesti Päevaleht, Postimees, artikkel Eesti Ekspress, Kaja Päevaleht, SL käsiraamatust Õhtuleht, Eesti Ekspress 20
VALIMISED Demokraatlike valimiste tunnused: Kandidaate on ühele saadikukohale mitu Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Enamikus riikides, ka Eestis, antakse teovõimelisele kodanikule hääleõigus siis, kui ta on saanud 18-aastaseks. Kohalikel valimistel on õigus hääetada ka selles paikkonnas püsivalt elavail välismaalastel, kuid saadikuiks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Valla ja linna volikogudesse saavad kandideerida ka teiste Euroopa Liidu maade
halduses, sest kui ei pane juurdepääsupiirangut peale, siis on kõik dokumendid avalikud ja nähtavad Päästeameti dokumendiregistris. Päästeameti dokumendiregistrit peetakse digitaalselt ja on kättesaadav ameti kodulehel, kus kajastatakse registreeritud dokumentide metaandmed ja avalike digitaaldokumentide failid. Sellepärast tuleb alati hoolikalt jälgida kas on kasutatud juurdepääsupiirangut reguleerivat märget. Dokumendiregistris avalikustatakse ameti käskkirjad, korraldused, ettekirjutused, lepingud, sissetulevad ja väljaminevad dokumendid, mille juurdepääsupiiranguid ma kontrollin. Samuti antud dokumentide koostamisel vastavalt andmetele pean kasutama juurdepääsupiirangut. Oma töös kasutan peamiselt Avaliku Teabe Seaduse juurdepääsupiirangut kui ka Autoriõiguse Seadust. AvTS-i kasutan peamiselt töölepingute koostamisel, eraisikutega suhtlemisel, erinevate tõendite väljastamisel,
ja maksudega seonduvad küsimused. Esindusdemokraatia toimub läbi rahvaesindajate valimiste. Eestis valib rahvas oma saadikud parlamenti ja kohalikesse volikogudesse. Demokraatlikud valimised on alati vabad, mis tähendab, et: · Kandidaate ühele saadikukohale on rohkem kui üks · Kõigil on ühesugune võimalus oma vaateid avaldada · Riigi kodanikul on õigus teha oma valik ise ja hoida seda enda teada · Hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse täielikult Hääleõiguse saab enamus riikides isik, kes on vähemalt 18-aastane ehk täisealine. Ainult vähestel täiskasvanutel pole teatud põhjustel valimisõigusi. Saadikuks saab isik kandideerida vaid olles täisealine ja omades selle riigi kodakondsust. Seda nimetatakse kandideerimisõiguse omamiseks. Valimiste korraldamisel on suure tähtsusega valimissüsteem ehk hulk põhimõtteid, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad.
Kaotamine vabastamine, äravõtmine Valimised Esinudusdemokraatia rahvas osaleb valimises oma esindajate ehk saadikute kaudu Otsene demokraatia rahvas osaleb vahetult otsustamises nt. Rahvahääletus Nõuded demokraatlikele valimistele : · Kandidaate on ühele saadikukohale mitu · Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida · Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem (nt. Suurbritannia) · Valituks osutub kandidaat kes saab oma ringkonnas kõige enam hääli Proportsionaalne süsteem · Keerulisem aga õiglasem · Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule Teadlik hääletamine · Kandidaat pole täiesti sõltumatu, vaid esindab erakonna seisukohti · Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle
Tagajärg, kui osalejate enamik hääletab rahvahääletusele pandud seaduseeönõu suhtes eitavalt, siis see näitab umbusaldust parlamendi vastu ning kõnealla tuleb uue riigikogu valimine. Demokraatlikud valimised on vabad: Kandidaate ühele saadikukohale on mitu Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida see saladuses Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. 2.5 riigikogu-kõrgeim seadusandlik võim Parlament on kodanike esindusorgan mille ülesandeks on: Esindada poliitikas erinevaid ühiskonnagruppe ja vaateid. Arutada erinevaid vaateid. Seaduste muutmine ja vastuvõtmine Valitsuse moodustamine ja tegevuse kontrollimine Võtab vastu riigieelarve(seadus, mitte majanduslik) Valib presidendi. Riigikogu valitakse iga 4 asta järelt ja selle tööd juhib riigikogu esimees(Ene Ergma) ja kaks aseesimeest(Jüri Ratas ja Laine Landjärv)
sündinud esialgse nägemuse riigieelarvest augusti lõpus või septembri alguses. Septembe 4. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid r Valitsus arutab riigieelarve eelnõusse jõudnud tegevusi ja rahasummasid ning võib neid muuta vastavalt oma eelistustele, kokkulepetele või kujunenud olukorrale. Septembri 5. Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku ning avalikustatakse lõpp Valitsuse otsuste järel kiidab Vabariigi Valitsus eelnõu heaks ning esitab selle Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust ehk septembri lõpuks. Oktoober- 6.-7. Riigikogus läbib riigieelarve kolm põhjalikku arutelu, detsembe r seaduseelnõu hääletamine Riigikogus Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus, mille käigus tehakse seaduseelnõusse ettepanekuid ja
kaudu. · Otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus, ehk referendum. · Demokraatlikud valimised on vabad, mis tähendab, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: · Kandidaate on ühele saadikukohale mitu · Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida. · Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses. · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Enamikus riikides antakse teovõimelistele kodanikele hääleõigus siis, kui nad on saanud 18-aastaseks. Kandideerimisõiguse saamisel täiendavaks tingimuseks kodakondsus. Valimissüsteem ehk need põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad. · Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem on kasutusel Suurbritannias. Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli.
*föderaalriik-piirkondadel on oma elu kamandamiseks suured valdused. *unitaarriik- kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, nt eesti. Rahva osalus valimistes. Valimised on vabad kui peetakse kinni nendest nõuetest: *Kanditaate on ühetele saadiku kohale mitu. *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid prapageerida. *kodanikel on õigus teha oma valik iseseisvalt ja hoida seda salaj. *hääled loetakse ausalt ja tlemused avalikustatakse täielikult. Valida saab alates 18a. Kanditeerida valla volikogusse 18a. Riigikogusse 21a. Maailmas on 2 valimissüsteemi:1. Majaritaalne e. enamus valimissüsteem.2. Praporitaalne süsteem. Eestis kehtiva propatsionaalse süsteemi isesärasused: 1.Peab hääletama ühe inimese poolt. 2.Kanditaat ple sõltumatu, esineb vaid oma erakonna seisukohti. 3.Hääled kantakse üle ühelt kandidaatitele teisele. 4. parlamenti pääsemiseks ple tähtis ainult
Peale Eesti taasiseseisvumist jäid paljud venelased siia ega läinud ära kodumaale. Ka nemad on ühed tööpuuduse tekitajad. Paljudel venelastel on küll Eesti kodakondsus, aga Eesti keelt nad ikka ei oska. See ajabki vihale, sest mõni on eestis elanud terve oma elu, aga Eesti keelt põrmugi ei oska. Paljud venelased on seotud ka kuritööga ja see annab eestile halva maigu. Näiteks uudistes räägitakse alatihti, et keegi röövis jälle panka või midagi muud ja kui nimi avalikustatakse, on see alatihti venepärane nimi. See kõik on eestit halvustav ja siis räägitaksegi, et eestis on suur kuritegevus. Eesti on küll väike, aga siin on küllaltlaselt palju rõõmu ja natuke ka kurbust. Eestis on kokkuhoidev, hea haridusega ja sportlik rahvas. Meie lippu hoiavad kõrgel ka tublid sportlased. Samas on ka natuke negatiivset, milleks on tööpuudus ja venelaste suur osatähtsus. Aga lõpuks võib ikka öelda, et on uhke olla eestlane.
Ehitise kasutusluba ·Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. ·Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks. ·Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. ·Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. ·Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. ·Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või
Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem, see tähendab, et iga erakond saab parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses kogutud kogutud häälte arvule. Valimised on vabad, kui kandidaate on ühe saadikukoha kohta piiramatu, hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse täielikult. Esindusdemokraatia – Otsene demokraatia – Demokraatiale iseloomulikud tunnused Sõnavabadus Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus Vähemuste õiguste garanteerimine Mitmeparteilisus Eraelu puutumatus Diktatuurile iseloomulikud tunnused Üks ametlik ideoloogia Tsensuur Rahvaalgatuslikud liikumised on keelatud Erakond, kes on esindatud parlamendis ja valitsuses, omab paremaid võimalusi elluviimiseks
· teavita vägivalla juhtumist kooliga seotud isikuid (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor, vm); · pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes; · helista lasteabitelefonil 116 111; · teavita politseid. PROTESTI VÄGIVALLA VASTU - SUL ON ÕIGUS TURVALISELE JA VÄGIVALLATULE KESKKONNALE! Koolivägivald ja koolikiusamine Kahjuks ei saa tänapäeval koolivägivalla teemast üle ega ümber. Järjest enam avalikustatakse koolivägivallaga seotud juhtumeid. Võibolla ei näita kasvav trend tegelikku kerkimist. Rääkides paljude inimestega antud teemal, kuidas oli koolivägivallaga lood 15-20 aastat tagasi, selgub, et ka siis oli juhtumeid ja kiusamisi, aga sellel ajal ei räägitud nendest avalikult ja mulje on jäänud nagu see oleks viimase kümnendi probleem. Minu Eesti ideepangas on koolivägivalla teema esindatud. Selle põhjal võib väita, et
Juhul kui ettevõte annab enda poolt müüdud toodetele garantii, moodustatakse ettevõtte bilansis eraldis summas, mis on vajalik bilansipäevaks müüdud toodetega seotud garantiikohustise rahuldamiseks. Kohustavaks sündmuseks on toodete müük. Eraldise hindamisel lähtutakse eelmiste aastate kogemusest. Tingimuslikke kohustusi, mille tekkimine on ebatõenäoline või mida ei ole võimalik objektiivselt ja usaldusväärselt hinnata, bilansis kajastada ei tule kuid aruande lisades avalikustatakse informatsioon. Sellised kohustised on näiteks: ·ettevõtte vastu algatatud kohtuprotsessist, mida ettevõte tõenäoliselt ei kaota, tuleneda võiv kohustus; ·ettevõtte poolt tagatud teise ettevõtte laen, millega tõenäoliselt ei kaasne kulutusi, kuna teine ettevõte suudab ise oma kohustusi täita. Lähtuvalt tasumisajast jaotatakse kohustised: ·lühiajalisteks; ·pikaajalisteks. Lühiajaliste kohustisi kajastatakse bilansis: 1.laenukohustused
Internetis arvatakse, et tuntakse ennast bossina, seal saab teha mis tahes ja ükskõik kellega mida rääkida. Inimestel tekib anonüümsustunne. Kui pikaajaliselt on suheldud ainult arvuti teel, kaob ära päris-suhtlus, aga sellest ei saada ise aru. Interneti teel ei saa inimesed aru, kas neile valetatakse. Mõni suhtluspartner lubab maad ja mered kokku viia, kes tähti taevast alla tuua. Inimesed on kergemeelsed ja jäävad uskuma. Nii võib tekkida liigne usaldus. Avalikustatakse andmeid või koguni pangakontode paroole. Peagi soovitakse üksteist näha. Tavaliselt lähevad asjad ka nii kaugele, et end paljastatakse. Hiljutine üle ilma 4875-inimest hõlmanud Edelmani uuring leidis, et usaldus saab alguse internetist peaaegu veerandil juhtudes. Internetis liikleja ei oma selle tähenduse ohtlikkust. Interneti teel leitud suhetest kaheksakümmend protsenti läheb luhta, kuid on olemas ka suhteid, mis püsivad kauem. Kuid veebist leitud suhted viivad teinekord
rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. (2) Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. (3) Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks. (4) Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. (5) Ehitusloa vorminõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. 13. Ehitise kasutusluba, olemus, sisu ja vajadus (ehitusseadus) § 32. Ehitise kasutusluba (1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.
rahva poolt valitud saadikud; võimude lahusus Evs - *seadusandlik *täidesaatev *kohtuvõim; referendum rahvahääletus; propotsionaalne valimissüsteem iga partei saab parlamendis kohti propotsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule; demokraatlike valimiste tunnused - *kandidaate on ühele saadikukohale mitu *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida *kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses *hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult; riigikogu ülesanded - *menetleda ja vastu võta seadused *ratifitseerida välislepingud *kinnitada riigieelarve *kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid *kontrollida täitevvõimu tegevust; valitsuse ülesanded - *viia ellu riigi sise-ja välispoliitikat *juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel *koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid *suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust; riigikogu
organisatsioonide õiguse pöörduda keskkonna kaitseks kohtusse. [4] 2. JUURDEPÄÄS KESKKONNATEABELE Keskkonnainfo kättesaadavus tähendab avalikkusele piisavate võimaluste loomist ametnike valduses oleva info otsimiseks ja saamiseks. Avalikkusele peab olema kättesaadav kogu keskkonnainfo, väljaarvatud kui teabele juurdepääsu on seadusega sätestatud korras piiratud. Ametiisikud peavad tagama, et see osa teabest, mis erandite alla ei kuulu, eraldatakse muust teabest ning avalikustatakse. Keskkonnainfo kättesaadavuse printsiipi toetab avaliku teabe seadus, mille kohaselt peab ametiasutuses dokumenteeritud info väljastamine olema korraldatud. [5] Konventsioon tagab keskkonnateabe üldise kättesaadavuse kahel viisil: · avaliku võimu organite kohustuse kaudu vastata keskkonnateabe taotlustele (nn passiivse informeerimise kohustus). · avaliku võimu organite kohustuse kaudu hallata, ajakohastada ning levitada teavet, mis
raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Lisades võib esitada kasumiaruande kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. (RTJ 2, 2011, §21). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. (RTJ 2, 2011, §30). Aasaaruande lisades avalikustatakse aastaaruande koostamisel rakendatud oluliste arvestuspõhimõtete kirjeldus, sealhulgas kõigi selliste objektide arvestuspõhimõtete kirjeldus, mille arvestusel RT juhendid lubavad valida mitme erineva meetodi vahel (näiteks varude soetusmaksumuse arvestusel kasutatavad meetodid, tulu kajastamine liitumistasudelt, varade sihtfinantseerimise kajastamine, arendusväljaminekute kajastamine), kõigi selliste objektide arvestuspõhimõtete kirjeldus, mille
ter Lamborn Wibon Meie kaasaegses ja arenevas maailmas aina rohkem saab kuulsaks reklaam. Aga mida me mõtleme reklaami all? Kas see on tükike läikivat paberit ahvatlevate pakkumistega või kellegi originaalne võimalus saada rikaks? Nagu teatmik ütleb, reklaam (prants. reclame - lad. reclamo hõikuma) on teave, mida avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituse või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil. Aga räägime natuke reklaami ajaloost. Ajalugu on näidanud, et reklaam tekkis ja arenes lahutamatus seoses majanduslike suhete, tööstuse, kaubanduse ning tehnika edenemisega. Alguses olid reklaam suuline, randkaupmehed tõmbasid rahva tähelepanu pakutavatele kaupadele hüüete ja lauludega
seisund, mis rahuldab mõlemaid osapooli. Samuti peab mõista, et igas olukorras on võimalik koostöö, kui mõlemad osapooled seda soovivad. Konflikti osapooltel on võrdne õigus oma arvamusele. Arvamuste paljusus ainult rikastab koostööd ja on tervitatav. Konfliki tekkides tuleb seada eesmärgiks säilitada rahulikkus ja tasakaal. Kannatamatud inimesed käivitavad konfliktid, kannatlikud saavad nendega hakkama. http://www.invicta.ee/?nodeid=37&lang=et (25.01.2011) Kui konflikt avalikustatakse võimalikult varajases faasis, siis on seda lihtsam ka lahendada ning samuti saab nii vältida ka uute probleemide teket. Mida kauem konflikt on püsinud, seda hullemad on tagajärjed. Probleemid mis on jõudnud suuremat sorti sõnasõjani, mäjutad halvasti meeskonnatöö sujumisele. Konflikti võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi: lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist, kõrgendatakse häält,
1. Mis on ehitis ja selle liigid? Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 2. Mis on tehnosüsteem ehitusseadustiku mõistes? Tehnosüsteem on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega. 3. Millistele ehitistele kehtivad energiatõhususe nõuded? Energiatõhususe nõudeid kohaldatakse hoonele, mille sisekliima ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat. 4. Mis on ümberehitamine ja mis oluline rekonstrueerimine ehitusseadustikus? Ehitise ümbereh...
kaasneda ka halb, sest Timo oli kohustatud rääkima keisrile ainult tõtt, kuid hiljem oli just tema, kes sellest kasu ei saanud, vaid mõisteti vangilaagrisse. See näitab, et alati ei ole kasulik rääkida nii nagu sul palutakse, vaid hoida mõned arvamused endale, teades, et ühiskond ja selle liikmed ei ole sinuga samal arvamusel.Sest ka ta oma lähedane Aleksander ei hoolinud nende kauaaegsest tutvusest, vaid pigem ühiskonnast ja mis juhtub siis kui Timo kiri avalikustatakse, ilmselgelt ei mänginud nn sõprus ning üksteise tundmine mingit rolli-igaüks on oma huvide eest väljas. Samuti tuleb saada oma truukspidamistest üle ning mõelda kasvõi oma lähedastele, mida minu arust Timo väga ei teinud. 5. Teose ainestik on ajalooline, mis on kujunenud 19 sajandil. Probleemide rohkus, probleemid on keskmes. 6.Minu arvates oli teos huvitav ajalooliselt, sest sellised sündmused ning tegelased on ka reaalselt aset leidnud
faktiline kohustus; kohustuse realiseerumine on tõenäoline; kohustuse summat saab usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikud kohustused on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille mitterealiseerumine on tõenäolisem, kui realiseerumine või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega võrrelda. Tingimuslikke kohustusi ettevõtte bilansis ei kajastata. Informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aastaaruande lisades. Finantskohustus võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on finantskohustuse eest makstava tasu õiglane väärtus. Kui tasumine toimub pikema ajaperioodi möödudes, loetakse soetusmaksumuseks maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Kõiki finantskohustusi (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused) kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste kohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on
faktiline kohustus; kohustuse realiseerumine on tõenäoline; kohustuse summat saab usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikud kohustused on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille mitterealiseerumine on tõenäolisem, kui realiseerumine või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega võrrelda. Tingimuslikke kohustusi ettevõtte bilansis ei kajastata. Informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aastaaruande lisades. Finantskohustus võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on finantskohustuse eest makstava tasu õiglane väärtus. Kui tasumine toimub pikema ajaperioodi möödudes, loetakse soetusmaksumuseks maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Kõiki finantskohustusi (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused) kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste kohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on
omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist. Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on võrdne äriühingu konsolideerimata omakapitaliga, millest on lahutatud tema bilansis kajastatud valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus ning millele on liidetud nende osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil. Korrigeeritud konsolideerimata omakapitali arvestuskäik avalikustatakse konsolideerimata omakapitali muutuste aruandes. Raamatupidamise aastaaruande lisad Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama: 1) millisest käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud; 2) aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted; 3) selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil;
(Näiteks: Prantsusmaa, Suurbritannia, Eesti ja Skandinaavia) 6. Mis on põhiseadus? Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus 7. Millised on demokraatliku valimise 4 tunnust? · Kanditaare on ühele saadikukohale mitu. · Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida. · Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses. · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. 8. Mis on hääle ja kantideerimis õigus? Kuidas toimi see Eestis? Millised valimissüsteemid on olemas? Milline süsteem on Eestis? Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu- või parlamendiliikme või presidendi ametikohale. Eesti kodanikul on õigus kandideerida valla/linna volikogudesse alates 18- eluaastast, Riigikogusse aga alates 21. eluaastast. Hääleõigus kodanikult ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi- ja
Eelnevuse printsiip: · Reeglid juhuks, kui ei ole eelarvet veel kinnitatud. · Jooksva aasta eelarve kehtib edasi. · 1/12 meetod · Lubatakse teha seaduses ettenähtud kulutusi, kuid uusi programme ei lubata alustada. Spetsialiseerituse printsiip: · Kvanititatiivne spetsialiseeritus (etteantud summa) · Kvalitatiivne spetsialiseeritus (etteantud reeglid, lisaeelarved, valitsuse reservfondi kasutus). Avalikkuse printsiip: · Eelarvedebatid · Avalikustatakse: eelarveprojekt, eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne. 5. Kohaliku eelarve ja riigieelarve vahekord Valem: Tn=[(m x ak-an) 0,9 x cn] 6. Kohalik tulu · Maksutulu (MT) = füüsilise isiku tulumaks (TM)+ maamaks (MM)+kohalikud maksud(KM)+tasu maavarade kaevandamisõiguse eest (nn ressursimaks, RM). · Tulubaas (TB) = maksutulud (MT)+tasandusfond (TF) · Sihtfinantseerimise (SF)+muud eraldised (E)= Koolieelsete lasteasutuste +
antud ministeeriumi ja rahandusministeeriumi vahel vastuolud, esitab minister lahkarvamuse rahandusministrile. Kui omavahelistel läbirääkimistel kokkulepet ei saavutata, esitab rahandusminister vastulause valitsusele. Pärast erimeelsuste lahendamist koostab rahandusministeerium riigieelarve eelnõu, millesse valitsus võib teha muutusi. Hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust esitab valitsus eelarve eelnõu riigikogule, samal ajal eelnõu ka avalikustatakse. Riigikogus arutatakse eelnõud kolmel lugemisel, riigikogul on õigus teha muudatusi, algatajal tuleb lisada ka rahalised arvestused, mis näitavad kulude katteks vajalikudtuluallikad. Riigikogu võtab eelarve vastu seadusena, see jõustub eelarveaasta algusest. Lisaeelarve on ettenähtud kulude tegemiseks, millega eelarve koostamisel ei arvestatud või mille tegemisest ei jätkunud määratud tuludest. Lisaeelarve kaetakse lisatulude arvelt,
kultuuripärand säilit jne). Alagatab Vabariigi Valitsus, esmalt lähteseisukohad, keskkonnamõjude hindamise lähtesesiukohad, koostöö kõigi riigitasandite, naabermaakondade, huvi avaldanud isikud. Maakonnaplaneering peab pm alati olemas olema, avalik väljapanek, avalik arutelu keskkonnamõjude hindamine, rahandusministri poolt veetakse planeering vastu siis uuesti väljapanekule, arvamused arutelu, hiljem al 2018 kehtestab Vabariigi Valitsus. 2 korda avalikustatakse, enne menetlust ja pärast planeeringu kehtestamist. Ülevaatamine e ajastamine iga 7a tgant. Oluline, et kui vahelisel ajal muudatusi seadustes, tehakse kohtuotsuseid, need muudatused vüib ilma mementlust avamata ära teha. KOV- 1) OV üldplaneering (kogu territoorium, või oluline osa) 2) detailplaneering, mis on maatükkide põhine nt TALLINNAS üldplaneering nii linnaosade kui merealade kaupa. KOV ÜP võib hõlmata mingite funktsionaalsete seoste baasilt mitme OV alasid
paremparteide poolt. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse ja kirikuga. Tänapäeval see enam nii pole. Ka rikkurid hääletavad vasakparteide poolt. · Massimeedia · Perekondlikud traditsioonid ja isiklik kogemus Hääletamine ja valimistulemused · Tänapäeval kasutatakse laialdaselt eelhääletamist (valida saab ka nädal enne valimispäeva nii posti kui ka valimisjaoskondades) saavutatakse maksimaalselt paljude kodanike osavõtt ja avalikustatakse valimispäeva lõppedes. · Valimistulemus on iga kord ainuomane, kuid määrab valitava võimuorgani koosseisu ja järgmise presidendi iskiu. · Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui mujal Euroopas. Meiega 60% sarnaneb Ungariga, leeduga, Venemaaga, Kanadaga jne. · Valimisaktiivsus on populaarne Rootsis, Austrias, Saksamaal, Itaalias. (80% valijatest) Erakonnad tänapäeva poliitikas
Valitsuse määrused piiritlevad ja kinnitavad asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrus(üldakt) õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks. Demokraatlike valimiste nõuded: 1) kandidaate on ühele saadikukohale mitu 2) kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Majoritaarne valimissüsteem Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Proportsionaalne valimissüsteem iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigis kogutud häälte arvule. Eestis kehtiva proportsionaalse süsteemi iseärasused: 1) kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukohti. 2) valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle
vvk.ee ). 4.3 Otsuse tegemise hetk: on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Mõjutavad isiklik kogemus, valimiskampaaniad ja pikaajalises demokraatias perekonnatraditsioonid. Umbes kolmandik valijaist langetab oma otsuse viimasel nädalal. 4.4 Hääletamine ja valimistulemused: laialdaselt kasutatakse eelhääletamist, mida põhjustab vajadus kindlustada maksimaalselt paljude kodanike osavõtt ja näitab süsteemi paindlikkust. Eelhääletamise tulemused avalikustatakse koos kõigi häältega. Valimistulemusena määratakse valitava võimuorgani koosseis või järgmine president. Pikemaajalist tähtsust omab hääletamas käinud inimeste osakaal ning selle muutumine aastate lõikes. Näiteks 2002.aastal kohalikest valimistest võttis osa 52,5 protsenti, 1999. aastal 49,8 protsenti, 1996. aastal 52,5 protsenti ja 1993. aastal 52,6 protsenti valijate üldarvust. Kevadistel Euroopa Parlamendi valimistel käis
umbes kolmandik valijast oma otsuse viimasel nädalal, Eestis on olukord enam- vähem samasugune. Hääletamine ja valimistulemused Tänapäeval kasutatakse laialdaselt eelhääletamist, mis tähendab ,et valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui ka valimisjaoskondades. Eelhääletamise levikut põhjustab vajadus kindlustada maksimaalselt paljude kodanike osavõtt, nii muudetaksegi reegleid üha paindlikumaks. Eelhääletuse tulemused avalikustatakse koos kõigi häältega valimispäeva lõppedes. ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS Miks on erakondi vaja? Tavaliselt mõeldakse erakondadest rääkides ainult demokraatiale. Ei maksa siiski unustada ka totalitaarset valitsemisreziimi, kus ainuparteile kuulub võimumonopol. Partei on niisugusel juhul sisuliselt riigiga kokku kasvanud, kontrollides kõiki olulisemaid valitsemisfunktsioone- seadusloomet , ressursside hankimise ja jagamise poliitikat, julgeolekut ja sotsiaalseid suhteid.
Pikaajalises demokraatias mõjutavad hääletamist perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt eelhääletamist, mis tähendab, et valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui ka valimisjaoskondades. Eelhääletamise levikut põhjustab vajadus kindlustada maksimaalselt paljude kodanike osavõtt, nii muudetaksegi reegleid üha paindlikumaks. Eelhääletuse tulemused avalikustatakse koos kõigi häältega valimispäeva lõppedes. Valimistulemus on iga kord ainuomane, kuid see määrab valitava võimuorgani koosseisu või järgmise presidendi isiku. Pikemaajalist tähtsust omab mitte ühele või teisele kandidaadile antud toetus, vaid hääletamas käinud inimeste osakaal ning selle muutumine aastate lõikes. Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui enamikus Euroopa maades. Meiega sarnane, st 60% läheduses kõikuv osalus iseloomustab Ungarit, Leedut, Portugali, Venemaad,
Fasistlikeks põhiväärtusteks on, nagu need olid kirjas Vichy Prantsusmaa rahvusembleemil: töö ehk kohustused, perekondlikud väärtused ja isamaa. VALIMISED DEMOKRAATLIKUD VALIMISED inimeste vaba valik iseseisev otsuste langetamine ei pea avalikustama oma otsust kõigil kandidaatidel on õigus oma vaateid propageerida kandidaate võib olla palju regulaarsed valimised ( Riigikogu 4 aastata tagant) hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse universaalsus ainult vähestel täiskasvanutel pole valimisõigust, kodakondsuseta inimesed valimised on ühetaolised kõigil on üks hääl valimised on salajased RIIGIKOGU VALIMISED. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGU VALIMISED. Volikogu valitakse neljaks aastaks
suhtes (Gerald de Groot 1980, Bachmann 1994, kaudu). Seega reklaam kui massiteabelevi nähtus on suunatud anonüümselt, on tasuline, inimesi psühholoogiliselt mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile (Bachmann 1994:5). Reklaam on turunduse tõhusaim vahend informeerimaks ostjat mõnest firmast, tootest, teenindusest või ideest. Reklaamiseadus käsitleb reklaamina teavet, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituste või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastutaval kaalutlusel levitab (Reklaamiseadus, 04.02.2009, §2, lg1). Tuhandete mõjutamiseks pole reklaamist paremat (Kotler 2002:108). Anne Anastasi on lihtsustatult väitnud, et reklaamipsühholoogia on põhiliselt suhtlemis- ja
kinnitusega tõestamise kord - kellel on õigus seda teha ja missuguse dokumendiliike kinnitatakse- Ei ole antud asjaajamiskorras välja toodud. Missugused dokumendid kuuluvad avalikustamisele ning missugust avalikustamise viisi käsutatakse? Avalikustamisele kuuluv teave on ülikooli koduleheküljel www.tlu.ee. Teabele juurdepääsu tagab dokumendiregister, mis on kasutatav veebilehelt. Avalikustatakse aktid, kirjavahetused, protokollid, korraldused, käskkirjad, määrused (otsused) ning täiendkoolituse ja keelekeskuse dokumendid. Kas on reguleeritud missugune teave on piiratud juurdepääsuga teave ehk asutusesiseseks kasutamiseks? Ülikoolisiseseks (asutusesiseseks) kasutamiseks mõeldud dokumentidele kehtestab juurde pääsupiirangud ülikooli rektor oma käskkirjaga struktuuriüksuste juhtide ettepanekute põhjal.
Valla/linnavolikogusse võib kandideerida alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Demokraatlikus riigis moodustatakse kõik esindusorganid valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti - Riigikogusse ja kohalikesse volikogudesse. Demokraatlike valimiste korral on täidetud järgmised tingimused: Kandidaate on ühele saadikukohale mitu; Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida; Kodanik teeb oma valiku ise; Hääled loetaks ausalt ja tulemused avalikustatakse; Valimised on regulaarsed (kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse iga kolme, Riigikogu iga nelja, president iga viie aasta järel). Kaks peamist valimissüsteemi (põhimõtted, mille järgi valijate hääled jagunevad saadikukohtadele) on: Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem, mille puhul valituks osutub kandidaat, kes saab oma ringkonnas kõige enam hääli. Näiteks Suurbritannia. Proportsionaalne süsteem, mille puhul iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt
[1] internetis avalikustatud keskkonnaregistrisse . selle käigus saadavate andmete avalikustamist avaliku teabe seadus ning seireandmete säilitamist keskkonnaregistri seadus . Keskkonnaseire käigus saadud andmed avalikustatakse avaliku teabe seaduses , keskkonnaregistri seaduses , keskkonnaregistri pidamise täpsustatud korras ning keskkonnaregistri andmete paberkandjal avalikustamise mahtu ja sagedust reguleeriva määrusega kinnitatud moel. 6. Millised dokumendid reguleerivad Eestis keskkonnaseiret?
mitmes eksemplaris erinevaid dok liike allkirjastatakse), ametliku kinnitusega tõestamise kord - kellel on õigus seda teha ja missuguse dokumendiliike kinnitatakse- Ei ole antud asjaajamiskorras välja toodud. Missugused dokumendid kuuluvad avalikustamisele ning missugust avalikustamise viisi käsutatakse? Avalikustamisele kuuluv teave on ülikooli koduleheküljel www.tlu.ee. Teabele juurdepääsu tagab dokumendiregister, mis on kasutatav veebilehelt. Avalikustatakse aktid, kirjavahetused, protokollid, korraldused, käskkirjad, määrused (otsused) ning täiendkoolituse ja keelekeskuse dokumendid. Kas on reguleeritud missugune teave on piiratud juurdepääsuga teave ehk asutusesiseseks kasutamiseks? Ülikoolisiseseks (asutusesiseseks) kasutamiseks mõeldud dokumentidele kehtestab juurde pääsupiirangud ülikooli rektor oma käskkirjaga struktuuriüksuste juhtide ettepanekute põhjal.
Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. Omanikujärelevalve Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist ehitav isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul. Omanikujärelevalve tegemise eesmärk on tagada: ehitusprojektikohane ehitamine; ehitamise tehniliste dokumentide koostamine; ehitustööde nõuetekohane kvaliteet.
annaabi.ee 
