tegelikkusele; eelnevuse printsiip – eelarve tuleb vastu võtta enne arvestusaasta algust; universaalsuse printsiip – üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvad; kõikehaaravuse printsiip – eelarve peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid; aastase kehtivuse printsiip – eelarve võtab vastu iga aasta kohta; 12. Maksud Otsesed maksud- maksusubjekt ja maksukandja langevad kokku: •tulumaks; •kasumimaks; •sotsiaalmaks; •varandusemaksud · maamaks. Kaudsed maksud -maksumaksja ja maksukandja ei lange kokku: •käibemaksud; •tarbimismaksud; •aktsiisid; •tollid. · hasartmängumaks 13. Liigne maksukoormus? Tarbimine, tootmine, tööhõive ja heaolu vähenevad ja makstakse vähem makse kui maksukoormus on liiga suur. 14. Optimaalne maksustamine?
Igal aastal koostatav riigieelarve on valitsuse tähtsaim dokument ning oluline vahend riigivalitsemiseks. Riigieelarve valmimisse annavad oma panuse väga paljud riigiasutused, mitmed organisatsioonid ning parlament. Eelarve kaks poolt on nagu tavaline ettevõtte bilanss tasakaalus. Tänapäeval on saanud lausa tavaks see, et enamikus arenenud riikides ületavad eelarvekulud tulusid. Eespool kirjeldatud olukorda nimetatakse eelarve puudujäägiks ehk defitsiidiks. 47.Maks, liv, maksukandja jt. maksundusalased phimisted. Maks on riigi poolt enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei anna. Maksu iseärasuseks on seega kohustuslikku ja otsese vastuteene puudumine. Kohustuslikkus avaldub sel viisil, et maksumäärad ja muud maksudega seotud asjaolud määratakse kindlaks seadustega ning kodanikud peavad maksuseadusi täitma nagu teisigi seadusi. Seda tagab riik oma seaduste täitmist tagava jõustamismehhanismiga
Sellisel juhul on tegemist ekspansiivse fiskaalpoliitikaga. Kui aga valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse, on tegemist kitsendava fiskaalpoliitikaga. 48. Avaliku sektori kulutuste finantseerimise meetodid. Avaliku sektori kulutuste finantseerimise meetodid: Maksustamine. Maksud võivad olla otsesed või kaudsed. Otseste maksude puhul (nt tulumaks) langevad maksumaksja ja maksukandja kokku ehk maksustatakse otse indiviidide ja firmade sissetulekuid. Kaudsete maksude puhul on maksukandja ja maksumaksja erinevad subjektid. Nt käibemaks ja aktsiisimaks. Maksumaksjaks on firma, kes müüb vastavat hüvist, kuid maksukandjaks e subjektiks, kelle kasutatav tulu selle maksu läbi väheneb, on hüvise ostja (tarbija). Raha emiteerimine. Reeglina on see antud keskpanga pädevusse ning valituste
c) Paindlikkus- maksusüsteem peab olema paindlik. d) Poliitiline vastavus- Kui lubatakse midagi, siis peab seda täitma. e) Õiglus- Maksusüsteem peab olema õiglane. 15. Milles seisneb maksuindeks? a) Mis on jaotusobjektiks, mida jaotatakse ümber? (õlletootjad, õllemüüjad, taaratootjad, õllejoojad). b) Kes on majandussubjektid, keda ümberjaotamine puudutab? c) Jaotusosalejate kasude ja kaotuste (koormuse) hidnamine. Kes on maksukandja? Kes on kasusaaja? (veinimajandus, veinitootjad). 16. Tööjõu maksustamine Kui tulumaks on proportsionaalne, toimivad asendusefekt ka tuluefekt vastassuundades. Tuluefekt- ajendab rohkem inimesi töötama Asendusefekt- Töömotivatsioon väheneb. Mida suurem on asendusefekt seda suurem on ka puhas heaolukadu. Milline efekt hakkab domineerima? V: Teoreetiliselt on võimatu prognoosida, kumb efekt hakkab domineerima. 17. Miks kehtestatakse moonutuslikke makse?
makse ja tulu otsest maksustamist, et säilitada majanduslikud stiimulid tootmise arenguks ja suuremate sissetulekute teenimiseks. Ka Eesti fiskaalpoliitikas on lähtutud eeldusest, et kaudsete maksude osakaalu tuleb suurendada. Seda enam, et integreerumiseks Euroopa Liiduga tuleb Eestil kaudsete maksude määrasid lähendada Euroopa Liidu vastavatele maksumääradele. Kahtlemata tuleb Eestil ühinemisel Euroopa Liiduga maksud harmoneerida, kuid samas peab ka arvestama maksukandja ostujõudu. Maksukoormuse võrdlemisel ei saa lähtuda ainuüksi maksumäärast, vaid võrrelda tuleb ka vastavate riikide elanike tulusid ning varasid (Tammeraid, 1999). Nagu tabeli 2 andmetest selgub, on enamikus Euroopa Liidu riikides tulu inimese kohta aga ligikaudu 3 korda suurem kui Eestis. Seetõttu on raske ette näha, et Eestis kaoksid teatud elanike grupid, kes kalduvad aktsiisiga maksustatavaid kaupu ostma illegaalsetest müügikohtadest
tegemist proportsionaalse maksumääraga. Kõik kolm lähenemisviisi proovivad omamoodi lahti mõtestada ka sedasama õigluse mõistet. Lühikest aega eksisteeris ka Eestis progressiivse maksumääraga tulumaks, kui see süteem ennast ei õigustanud ning 1994.aastast kehtib meie vabariigis proportsionaalne maksusüteem. Makse liigitatakse väga mitmeti. Kõige üldlevinum on maksude klassifitseerimine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otseste maksude puhul langevad maksusubjekt ja maksukandja kokku (tulumaks, kasumimaks, varandusemaks), kaudsete maksude puhul aga mitte (käibemaks, tarbimismaks, aktsiis, tollimaks). Ka on maksude kogumine riigi jaoks odavam ega nüua nii kvalifitseeritud maksuaparaati. Maksude kogumisega tegelevad erineva tasemega riigivalitsemisorganid. Maksud laekuvad nii riigi- kui kohalike omavalitsuste eelarvesse. Sellest lähtuvalt saab makse liigitada pldriiklikeks või kohalikeks. 13.EV MAKSUSÜTEEM JA SELLE KUJUNEMINE 13.1 Eesti maksupoliitika
· maksud kulutustelt käibemaks 12 · maksud omandilt maamaks Olemuselt jaotuvad maksud kahte gruppi: · otsesed maksud isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid · kaudsed maksud kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist, maksumaksja ja maksukandja on erinevad majandussubjektid Maksusüsteeme võib jaotada kolme kategooriasse: · Regressiivne maksusüsteem kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed · Proportsionaalne maksusüsteem kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust
(aktiivne). · Automaatsed stabilisaatorid maksud ja sotsiaaltoetused, mis inflatsiooni puhul automaatselt (otsese riigi sekkumiseta) pidurdavad kogukulutusi, majanduslanguse puhul aga stimuleerivad kulutamist. o astmeline tulumaks o sotsiaaltoetused o netoeksport. · Maksusubjekt (maksukohuslane) on füüsiline või juriidiline isik, kellele seaduse alusel on pandud maksukohustus. · Maksukandja on isik, kelle tulusid maks lõppkokkuvõttes koormab. · Maksuobjekt (maksualus) on see osa maksuallikast, mida tegelikult maksustatakse. · Maksumäär (tariif) võib olla määratud kas kindla summana mahu- või kaaluühikult või protsentides maksuobjekti väärtusest. · Maksusumma sõltub maksuobjekti mahust ja maksumäärast ühiku kohta. · Otsesed maksud tasutakse otse maksusubjektide tulust ning selle võrra väheneb maksumaksjate kasutatav tulu.
Maksususüsteem on soodsam nendele, kes omavad kapitali ja võrreldes oma sissetulekuga tarbivad proportsionaalselt väiksema osa sissetulekust Kõige madalama sissetulekuga isikud maksavad maksudena proportsionaalselt väga suure osa sisstulekust Maksude olemus otsesed maksud isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid kaudsed maksud kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist, maksumaksja ja maksukandja on erinevad majandussubjektid Maksusüsteeme võib jaotada kolme kategooriasse: Regressiivne maksusüsteem- Kõrgema sissetulekuga inimesed maksavad vähem kui väikse sissetulekuga Proportsionaalne maksusüsteem- kõik maksavad sama suuruse makse sõltumata sissetulekust Progressiivne maksusüsteem- Väiksema sissetulekuga maksavad vähem kui suurema sissetulekuga isikud
õigluse printsiip. ADAM SMITH: MAKSUDE PÕHINÕUDED (Rahvaste rikkus, 1776): Võrdsus: maks vastavalt varale või turule. Kindlaksmääratus: kui palju, kus, kuidas ja millal tuleb makse tasuda. Maksmise mugavus: maksude kogumine maksjamaksjale sobival ajal ja viisil. Kogumise ökonoomsus (efektiivsus): minimaalsed tehnilised kulud, ametnike arv. PÕHIMÕISTED: Maksu subjekt; maksumaksja, maksu kinnipidaja, maksukohustuslane; maksu objekt, maksubaas; maksumäär, maksukandja, maksukiil, maksuallikas, maksu saaja, maksu laekumise saaja, maksuhaldur, maksu arvestamise ja tasumise kord, maksusoodustus, maksurisk, maksupettus ja maksude vältimine. MAKSUDE LIIGITUS: Objekt (subjektiivne, objektiivne); koormuse avaldumine (otsene, kaudne); kehtestamise pädevus (riiklik, kohalik), püsivus (ühekordsed, jooksvad), sooritamise viis (sissenõutav, tähtajaliselt tasutav, kinnipeetav), eesmärk (üldine, erieesmärk), maksumäär
sissetulekuga tarbivad proportsionaalselt väiksema osa sissetulekust Kõige madalama sissetulekuga isikud maksavad maksudena proportsionaalselt väga suure osa sisstulekust. MAKSUDE OLEMUS Olemuselt jaotuvad maksud kahte gruppi: otsesed maksud isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid kaudsed maksud kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist, maksumaksja ja maksukandja on erinevad majandussubjektid Maksusüsteem võib jaotuda 3 kategooriasse Regressiivne maksusüsteem kõrgemasissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed Proportsionaalne maksusüsteem kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust Progressiivne maksusüsteem väiksemasissetulekuga isikud maksvad
annaabi.ee 
