Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sektor, kapital, ökonoomika, konkurents, turg, sääst, investeeri, investeering, hüvis, bürokraat, ökonoomia, piirkulu, eelistus, heaoluökonoomika, bürokraatia, elik, maksud, teoreem, majandusteooria, kodumaja, turutõrke, sotsialism, hüvised, majandusteadus, majanduspoliitika, haridus, kapitalistlik, turumehhanism, ettevõtlus, töötaja, eeva1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus
Avaliku sektori ökonoomika Põhimõisted esimeses kontrolltöös 1. Avalik sektor - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avalik sektor on laiem mõiste, mis hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avalik sektor on majanduse osa, mis tegeleb avalike kaupade tootmise ja pakkumisega. 2. Ökonoomika - Valikute tegemine piiratud resursside tingimustes. Avaliku sektori ökonoomika – milliseid otsuseid peaks valitsus tegema piiratud resursside tingimustes 3
huvides. Majandusteoreetiliselt on liberaalne majanduspoliitika merkantilismi (15.-18.saj valitsenud majandusteoreetiline ja –poliitiline suund) vastu. Merkantilistid pidasid rikkuse allikaks ringlust ja rikkuseks raha (kuld, hõbe) ning nõudsid valitseja tegutsemist selles suunas, et raha rohkem riiki sisse tuleks, kui välja läheb. Smith leidis, et liikumapanevaks jõuks on indiviidide toimimine, lähtudest oma individuaalsest huvist (kasust). Smith väitis, et vabalt toimides ei saa turg viia kaoseni. Rikkuse allikad (tootmistegurid) on töö ja maa. Rahva heaolu määravad rahvastiku hõivatus ja töö tegemise oskused. Smith soovitas riigikulude kokkuhoidu ja madalaid makse. Tema ettepanekud panid aluse maksusüsteemide arengule. 2. Mida väidab Wagneri seadus? Millised on erinevad selgitused sellele protsessile? Kasvavate riigikulude seadus. Wagneri seaduse järgi kasvab riigikulude osatähtsus rahvatulus koos üldise majandusarenguga.
- Efektiivne on majandus, kus kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne - Sooviga suurendada mingi kauba või teenuse hulka, tuleb tootmisressursid ümber suunata ehk vähendada mingi teise kauba või teenuse hulka Ressursid või tootmistegurid – kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade või teenuste) valmistamiseks - Inimressurss ehk töö - Loodusressurss ehk maa - Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital Inimressurss – hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks - Füüsiline jõud - Teadmised - Oskused - Ettevõtlikkus Loodusressurss – hõlmab kõiki looduslikke ressursse, mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada - Haritav maa - Maavarad - Metsad - Veeressursid - Kliima Mittelooduslik ressurss ehk kapital – hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis
q2 sissetuleku-tarbimiskõver q1 FIRMATEOORIA 30.09.2013 · Tarbija maksimeerib heaolu, ettevõtja maksimeerib kasumit. · Ettevõte käitub ratsionaalselt (homo oeconomicus). · Kõik ressursid ostetakse turuhinnaga ja müüakse samuti turuhinnaga. · L tööjõud (inimene) K kapital (kõik muu) C kogukulu (cost) w tööjõu hind (wage) r kapitali hind · Ettevõtja kulutab tööjõule ja kapitalile. C = wL + rK - ettevõtte kogukulud K C/r samakulujoon Tootmisvõimaluste hulk C/w L Sisendikomplekt ehk tegurikomplekt ostetakse tööjõudu ja kapitali · Iga inimene annab erineva kogu toodangut. Iga inimese toodangut nimetatakse
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15
3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi! Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Plaanimajandus on majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim. Süsteem on iseloomulik totalitaarse reziimiga riikidele, sageli nimetatakse ka käsumajanduseks.
kauba või teenuse pakkumine üle nõudluse ja hind hakkab langema, teiselt poolt tuuakse aga turule uue kvaliteediga kaup või teenus, mis rahuldab paremini tarbija vajadusi ja kujuneb konkurentide pakutust paremaks. 2. Mis mõttes toimib turu “nähtamatu käsi” ühiskonna huvides? Turu “nähtamatu käsi” peaks toimima ühiskonna huvides selles mõttes, et see juhib tootma seda, mida soovitakse ja võimalikult paremini (Adam Smith). Omavaheline konkurents viib selleni, et iga üksik majandussubjekt tegutseb oma huve silmas pidades lõppkokkuvõttes ometi ühiskonna kui terviku huvides. 3. Kas turu “nähtamatu käsi” toimib alati ühiskonna huvides? Mis juhtudel see ei toimi ühiskonna huvides? “Nähtamatu käe” toimimiseks peavad olema täidetud üsna piiratud eeldused. Olukordades, kus esinevad nt turutõrked, “nähtamatu käsi” ebaõnnestub
Avaliku sektori ökonoomika kordamisküsimused eksamiks 1. Riigirahanduse funktsioonid: 1. Allokatsioonifunktsioon · Allokatsiooni funktsiooni raames peab fiskaalpoliitika tagama avalike kaupade tootmise, millega turg (eraettevõtlus) toime ei tule. · Selle protsessi käigus jaguneb ühiskonna ressursside kasutus era-ja avalike kaupade vahel. · Kujuneb avaliku sektori institutsiooniline struktuur ja tegevuse maht. 2. Jaotusfunktsioon · Jaotusfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika võimaldama niisuguste sissetulekute ja vara jaotuse tekkimist, mis vastaks selle riigi kodanike enamuse arusaamadele õigest ja õiglasest rikkuse ümberjaotamisest
Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad
majandusagentide (valitsuse, kodumajapidamiste, ettevõtete ning kolmanda sektori) vaheliste suhete korraldamisega. Riigirahanduse eesmärk on riigi demokraatliku juhtimise kaudu ühiskonna kõigi (valikuline) liikmete heaolu suurendamine (maksimeerimine) ning majanduse jätkusuutlik arendamine konkurentsis teiste riikidega. 5. Riigirahanduse kolm funktsiooni? a) allokatsioonifunktsioon – selle kaudu tagab riik olemasolevate ressursside (tööjõud, maa, kapital jne) võimalikult efektiivse kasutamise. b) jaotusfunktsioon – riigi sissetulekud ja vara tuleb jaotada nii, et see vastaks kodanike enamuse arusaamale õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ja mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks. c) stabiliseerimisfunktsioon – eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. St
õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimvajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid piiratud. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt: maa rent; töö palk; kapital intress; risk kasum. Tootmistegureid on 3: maa (hülmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada), kapital (hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid) ja töö (hõlmab inimeste kehalisi ja vaimseid võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks). Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.
3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused, ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest
komplementidega, siis on need murduvad (teljestikuga paralleelne nurk) 6. Kuidas leida optimaalne tarbimiskomplekt? Tuleb leida kõrgeimal samakasulikkuskõveral asuv punkt eelarvejoonelt nende puutepunkt. 7. Milline võib olla sissetuleku mõju hüvise nõudlusele? Sissetuleku kasvades võib hüvise nõudlus suureneda normaalhüvis; nõudlus jääb samaks erandjuht; nõudlus väheneb inferioorne hüvis 8. Mille poolest erinevad elementaarvajadusi rahuldavad hüvised ja luksushüvised? I nõudlus kasvab vähenevas tempos järjest väiksem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse nende peale; teiste puhul kasvab nõudlus kiirenevas tempos järjest suurem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse neile 9. Kuidas mõjutab hüvise hind selle hüvise nõudlust? Mida väiksem hind, seda suurem nõudlus. 10. Kuidas võib hüvise hind mõjutada teiste hüviste nõudlust
komplementidega, siis on need murduvad (teljestikuga paralleelne nurk) 6. Kuidas leida optimaalne tarbimiskomplekt? Tuleb leida kõrgeimal samakasulikkuskõveral asuv punkt eelarvejoonelt – nende puutepunkt. 7. Milline võib olla sissetuleku mõju hüvise nõudlusele? Sissetuleku kasvades võib hüvise nõudlus suureneda – normaalhüvis; nõudlus jääb samaks – erandjuht; nõudlus väheneb – inferioorne hüvis 8. Mille poolest erinevad elementaarvajadusi rahuldavad hüvised ja luksushüvised? I nõudlus kasvab vähenevas tempos – järjest väiksem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse nende peale; teiste puhul kasvab nõudlus kiirenevas tempos – järjest suurem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse neile 9. Kuidas mõjutab hüvise hind selle hüvise nõudlust? Mida väiksem hind, seda suurem nõudlus. 10. Kuidas võib hüvise hind mõjutada teiste hüviste nõudlust
Rahabaasi muutus kajastub: • Valitsusvõla muutuses • Keskpanga välisreservide muutuses (maksebilansi või kaubandusbilansi saldo) • Kommertspankadele antud laenudes Kommertspangandus • Kommertspanga majanduslikud funktsioonid: ◦ Klientide raha hoiustamine ◦ Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi teenimise allikad ◦ Maksete (ülekannete) teostamine • Kommertspangandus Eestis: ◦ Pankade arv on oluliselt kahanenud ◦ Panganduses oligopoolne turg ◦ Kommertspangad välisomanduses Rahapakkumine M1 • Rahabaas M0 = sularaha + reservid (M0= CU + R) • Agregaat M1 = sularaha + hoiused (M1 = CU + D) Reservid ja reservimäär • reserve saab hoida keskpangas ja kommertspankade kassades: R = Dc + VC • Reservimäär r = R/D Kommertspankade laenud • reservidest ülejäävad hoiused laenatakse välja laenud = D – r*D • Majapidamiste otsused määravad hoiuste ja sularaha suhte: c = CU/D
Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv Avalik sektor ei saa oma olemuselt olla lõpuni efektiivne turutõrgete likvideerimine ja/või maandamine; avalikkuse poolehoiuga arvestamine Baber 10 põhjust, miks avalik poliitika erasektorist erineb 1)avaliku sektori ülesanded on keerulisemad ; 2)otsuste elluviimine on raske ; 3)annab tööd suurele arvule inimestele, kelle motiveerituse tase on väga erinev (Eestis ca 27%) ; 4)tegeleb võimaluste garanteerimisega ; 5)tegeleb turutõrgete tagajärgedega
vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel). Agregeerimine, sest üksikute majandussubjektide käitumist võimatu prognoosida. 1.4
kulud) -kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. Kuna kasum on maksimaalne tootmismahu korral, kus piirtulu ja piirkulu on võrdsed, on see täieliku konkurentsi tingimustes firma tootmise maht. Kogukasum - müügitulu, millest on maha arvatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud). VAATA FAILIST Majandusteoorias tuntakse nelja turustruktuuri: polüpol(täielik konkurents), monopol, oligopol, ja monopolistlik konkurents. See, et ettevõtte e firma optimaalne (kasumit maksimeeriv) tootmismaht on punktis, kus piirtulu ja piirkulu on võrdsed, kehtib kõigi turutüüpide korral. Monopol ja tootmismaht: (Kasumit maksimeeriv tootmismaht firma jaoks on punkt, kus piirtulu ja piirkulu on võrdsed.) Tootmise maht selles punktis võimaldab küsida kõrgemat hinda. Seda vahet nimetatakse monopoolseks kasumiks. Seejuures ei suuda ükski neist üksinda turuhinda mõjutada. Nii ostjad kui müüjad on hinnavõtjad.
EKSAMIKÜSIMUSED 1. Majanduse põhiprobleem, 3 küsimust, millele peab vastama ökonoomika. Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 43 9. Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses. 9.1. Turumajandus ja efektiivsus Juba päris õpiku alguses püstitasime kolm olulist küsimust, millele iga majandussüsteem peab vastuse leidma. Eesmärgiks on anda küsimustele, mida toota, kuidas toota ja kellele, toota parim võimalik vastus. Kõigi vajalike hüviste optimaalsete koguste tootmise tagab turg, mis jagab ressursse tööstusharude vahel vastavalt tarbijate nõudmisele. Kui me soovime tarbida rohkem sokolaadi, hakkavad ressursid liikuma teistest tööstusharudest sokolaadi tootmisesse. Piimatoodete tarbimise vähenemine omakorda toob kaasa nii tööliste kui muude vajalike ressursside liikumise piimatööstusest teistesse harudesse. Sedasi ressursse jagades tagab turg nõudmise ja pakkumise tasakaalu. Uurides valituse rolli majanduses peame vastama
Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku, sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni. RIIGI RAHANDUSE AJALUGU Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst. Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus. Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu. Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole.
4. Makroökonoomika uurimisobjektiks on Eesti üldine hinnatase, Eesti majanduse kogutoodang, Eesti töötajate koguarv. 5. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis. 6. Ressursiga ettevõtlikkus on tegemist jargmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 7. Tootmisteguriga töö on tegemist järgmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 8. Tootmisteguriga kapital on tegemist järgmistel juhtudel: kassaaparaat toidupoes, kaubad hulgimüüja laos. 9. Tootmisteguriga maa on tegemist järgmistel juhtudel: sademed, kalapüügipiirkond Balti meres. 10. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus. 11. Eestis on turumajandus! 12. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis. 13. Piiratud hüvised saab tootmisprotsessi tulemusest. 14
1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB
inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.(punktid mis asuvad paremal
tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. RESSURSID Tootlikud ressursid e tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Maa, kapital ja töö. Maa - hõlmab kõiki loodusressursse (haritav maa, mineraalid, õlimaardlad, metsad, veeressursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitised, seadmed, materjalid). Kapital luuakse varasema majandustegevuse käigus. Kapitali loomine nõuab valiku tegemist praeguse ja tulevase tarbimise vahel. Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nim investeerimiseks.
invaliidsuse astmest, mitte perekonna stabiliseerimisfunktsiooni. Kindlustuses tuleb eristada 2 hinda: bruto-ja põhimudeliks algoritm sissetulekust või eelnevate tulude suurusest). Allokatsioonifunktsiooni täidab avalik netohinda e. makset. xt+1K = (1+rt+1)bt wt , Toimetulekutoetused on marginaalse sektor sotsiaalsete kaupade ja teenuste Brutohind, ehk hind mida turul pakutakse, kus xt+1 - pension, mida indiviid ajal t+1 saab; iseloomuga (sõltuvad sissetulekust). tootmise protsessis. Tihti peetakse nendeks määratakse kindlustuse pakkuja poolt ja see rt+1 - exogeenne reaalne intressimäär;
Neid nimetatakse turutõrgeteks ning need on valitsusele tegutsemisajenditeks. Nimetatud olukordi on kuus: 1. konkurentsitõrked;(kartellid,ühinemised,monopolid) 2. üldkasutatavadhüvised;(piiramatusjavälistamatus,tuletornmajandusteaduses) 3. välismõjud tootmisest ja tarbimisest; (negatiivsed(keskkonna saastamine), positiivsed (vaktsineerimine). 4. puudulikudturud; 5. infotõrked (tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ja arvamus, et turg pakub ise liiga vähe informatsiooni), lemon market, kindlustusturg; 6. tööpuuduskoosinflatsioonijatasakaalutumajandusega.(Stiglitz,1995). 12. Turutõrgete analüüsi kriitika Traditsiooniline majandusteadus eeldab turu toimimist piiravate tegurite olemasolu. Isegi majandusteadlased, kes tavaliselt eelistavad majanduslike probleemide lahendamisel turulahendeid, möönavad turutõrgete olulisust. Valitsuselt nõutakse poliitikat, mis muudaks turul toimuvaid arenguid
o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad Kui piirkasulikkus ühe euro kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks, on kogukasulikkus maksimaalne Asendusefekt – kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks, seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendamine Sissetulekuefekt – kuna hinna languse tõttu suhteline sissetulek suureneb, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine Sissetulekuefekt võib olla nii positiivne kui ka negatiivne: o Sissetulekuefekt on positiivne kui tegemist on normaalhüvisega
see tähendab, et neid esineb kindlal hulgal ● Ressursse vaadatakse ka tootmisteguritena, mida kasutatakse tootmisprotsessis ● Olemasolevaid ressursse kasutades on võimalik toota kindlal hulgal mitmesuguseid kaupu ● Ressursside piiratus määrab ära toodetavate hüviste hulga Kaupade ja teenuste valmistamiseks vajalikud ressursid võib jaotada nelja rühma: ● maa; ● töö; ● ettevõtlikkus; ● kapital Maa ehk loodusressursi all mõistetakse kõike seda mida loodusest saadakse ja majandustegevuses kasutatakse. Töö all mõistetakse inimeste vaimseid ja füüsilisi jõupingutusi kaupade ja teenuste valmistamisel. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, algatusvõime ning valmisolek riskida. Kapitali, kui ressursi, hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, ehitised, teed, kanalid, tööriistad masinad ja seadmed),
puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. 2. TÖÖ inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks. 3. KAPITAL hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid. Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. 4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad
Sobivaks valitsuse poliitikaks oleks neil juhtudel kas tootjate või tarbijate subsideerimine, väliskulu tekitajate maksustamine või otsese kontrolli kehtestamine nende tegevuse üle. 12. Ühiskondlik kaup on iga selline majanduslik kaup, mille puhul on raske, kuid mitte võimatu selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. 13. Tulude ja kulude ringkäigu mudel: Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol. Lihtsustatud skeemi aluseks on eeldus, et majapidamised on ressursside omanikud
annaabi.ee 
