Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Avaliku sektori ökonoomika eksami konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maksud, maksukoormus, nõudlus, piirkulu, sektor, turg, välismõju, konkurents, lahend, agent, välismõjud, bürokraatia, maksumäär, piirtulu, maksusubjekt, nide, omavalitsus, rawls, maksustamise, õiglus, üksikisik, pigou, tööandja, maksumaksja, mahus, suitsetajad, kehtestamise, niskanen, organisatsioon, subsiidium, coase, maksumäärad, keynesHeoluökonoomika põhiteoreem: Tootjad ja tarbijad käituvad nagu täielikud konkurendid ja turul on tagatud pareto- efektiivsus (ei saa parandada kellegi heaolu, ilma et teise oma väheneks). Monopol: turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. Monopoli toodangunõudluskõver kujutab ka turu nõudluskõverat. Monopoli jaoks pole oluline kõrge kauaba hind vaid maksimaalne kasumlikkus! Monopol valib sellise toodangumahu, kus piirkulu on võrdne piirtuluga ja leiab nudluskõvera puhul hinna, millega kogu toodang ära ostetakse. Tulemuseks väiksem kogus kaupa kõrgema hinnaga. Monopol tekkepõhjused: *mastaabiökonoomia (loomulik monopol, kus üks firma suudab kogutoodangut pakkuda madalama kuluga, kui seda teeks kaks või enam. nt Tallinna Vesi) , *sisenemisbarjäärid (geograafiline asend, seaduslikud piirangud), *kontroll mõne tootmissisendi üle(oluliste tootmisressurside ainuomanik).
rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku, sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni. RIIGI RAHANDUSE AJALUGU Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst. Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus. Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu. Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole. Ettevõtetel on eesmärk kasumit teenida, kuid riik pakub hüvesid. Personalisüsteemi erinevus riigi ja erasektori vahel. Mittemateriaalsed vs materiaalsed hüved. Mittemateriaalseid pakub riik,
Millised asjaolud takistavad reaalsuses Pareto-optimaalse lahenduse leidmist ja saavutamist? Pareto-optimaalne ressursside jaotus on olukord, kus ühiskonna võimalused ja soovid langevad kokku. Reaalsuses pole sellist ressursside jaotust olemas. Pareto-optimaalse lahenduse leidmist takistab ühiskonnas see, et vaja oleks sotsiaalset kokkulepet maksukoormuse taseme osas. Sellise kokkuleppeni pole aga reaalsuses võimalik jõuda. Kuigi vabatahtlikud maksud on kohustuslikest eelistatavaimad, siis tuleb siiski kehtestada kohustuslikke makse ja nendest finantseerida riigi tegevusi, sest see suurendab ühiskonna heaolu. 8. Millised turutõrked seonduvad välismõjudega? Selgita nende lahendamise võimalusi. Välismõjudest turutõrked on olukorrad, kus teistele tekitatakse oma tegevusega (tootmise või tarbimisega) kahju (negatiivsed kõrvalmõjud), mille kahjutekitaja jätab kompenseerimata. Nt toomisega kaasnev õhu saastamine tehase poolt.
heaoluökonoomika ja ühiskondliku valiku koolkondade vahel. Vastuolu seisneb selles, et heaoluökonoomika läheneb avalikule sektorile üldistatud huvide ja põhimõtete aspektist, ühiskondliku valiku ökonoomika võtab lähtepunktiks aga indiviidi ja tema omakasu poole pürgiva loomuse. Samuti on alternatiivseteks lähenemisteks poliitökonoomika ja lepinguteoreetiline lähenemine. 35.Mis mõttes kujutavad maksud endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest? Millise maksustamisprintsiibi aluseks on maksude käsitlus hinnana? Maksud kujutavad endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest selles mõttes, et seda ei ole mõttekas pakkuda, kui indiviid peab selle eest makstavat hinda liiga kõrgeks. Maksud on kui kodanikkonna poolt makstav hind ühiste vajaduste rahuldamise eest, mille optimaalse taseme saavutamiseks tuleb arendada demokraatlikke otsustusmehhanisme. Maksude
6 Põhivastuolu seisneb heaoluökonoomika ja ühiskondliku valiku lähenemisviiside vastandumises. Kui heaoluökonoomika uurib peamiselt ideaalolukorda sellest, kuidas indiviidid n-ö peaksid käituma, siis ühiskondliku valiku lähenemine arvestab enda käsitluses poliitilises maailmas tegutsevate indiviidide tegelikku käitumist, mis on omakasupüüdlik. 35. Mis mõttes kujutavad maksud endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest? Millise maksustamisprintsiibi aluseks on maksude käsitlus hinnana? Makse nähakse kui hinda, mida mida kodanikud peavad mingi avaliku hüvise eest maksma. See käsitlus võimaldab aru saada kui otstarbekas mingi avalik hüvis on, sest kui indiviid hindab hüvise eest makstavat maksu liiga kõrgeks, siis ta ei maksa selle eest ja hüvist ei tule enam pakkuda. Siiski on paljude hüviste puhul indiviidi saadav heaolu raskesti tunnetatav
Kõige suurem on kauba- või teenuse esimese ühiku piirkasulikkus, eriti kui inimese vajadus selle järele on juba pikemat aega olnud rahuldamata. Erandjuhul, kui tarbija on kaubast või teenusest juba küllastunud, võib piirkasulikkus olla ka negatiivne. See tähendab, et kogukasu seda liiki kaupade tarbimisest hakkab vähenema. 2 Tootmine on efektiivne, kui mistahes kauba täiendava ühiku tootmisel tekkiv piirkulu võrdub selle piirkasulikkusega. Mida rohkem mingit toodet tarbitakse, seda väiksemaks kujuneb iga järgmise hulga tarbimise kasulikkus. Seetõttu nõudlus kauba järele väheneb ja nõudluskõver langeb. Kehtib väheneva piirkasulikkuse seadus, mille kohaselt lisanduva kaubaühiku piirkasulikkus on seda väiksem, mida suuremale hulgale see ühik lisandub. Hind, mida tarbijad on nõus mingi kaubakoguse eest maksma, on võrdeline selle kaubakoguse piirkasulikkusega.
protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on väiksem kui 1. Nõudlus on ühikuelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus ehk hinnaelastsuse väärtus võrdub 1 ga. Nõudluse hinnaelastsus on oluline kauba müüjate jaoks, sest kehtib seos nõudluse elastsuse ja kauba müügist saadava tulu vahel. R - tulu suurus; p - kaubaühiku hind; Q - müüdud kogus R = pQ Kui elastsus >1, on nõudlus elastne ehk hinnamuutuste suhtes tundlik ning hinna tõus vähendab kogutulu. Nõudluskõver on lame (väikse tõusuga) Kui elastsus = 1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Kui elastsus < 1, on nõudlus mitteelastne ning hinna tõus suurendab kogutulu. Nõudluskõver on järsk (suure tõusuga) Nõudluse elastsust mõjutavad: · kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu · hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus
majanduse üldiseid seaduspärasusi. Eeldatakse, et eksisteerib ,,keskmine" MP ja EV. Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel)
· Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: o aja periood (mida pikem on ajaperiood, seda elastsem on pakkumine) o toote iseloom (nt säilivus) ja o ressursside kasutamise alternatiivsed võimalused · · Hinnast peaaegu sõltumata kannab suuremat maksukoormust osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis väheelastsem o Teisisõnu, kui nõudlus on elastsem, kannab rohkem tootja. Kui pakkumine on elastsem, kannab rohkem tarbija. · Kaudsed maksud: o Käibemaks 20% o Aktsiisid o Elektriaktsiis o Kütuseaktsiis o Pakendiaktsiis o Tubakaaktsiis o Alkoholiaktsiis · Kauba hinna muutumise korral vajavad tootjad tootmise ümberkorraldamiseks aega. Sellega seoses võib eristada kolme järgmist perioodi: o Hetkeperiood situatsioon, kus tootja pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud o Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu
kauba kogust. Tarbimiseks olev avaliku kauba kogus on kõigi isikute jaoks sama. Täiendava tarbija lisandumine ei pruugi tekitada vajadust täiendava kaubaühiku tootmise järele. Avalike kaupade põhiline erinevus seisneb selles, et sisuliselt tarbitakse ühte ja sama kogust, mis on osutatud. Kuna avalikule kaubale on iseloomulik, et ressursside kasutus ei suurene kui tarbijaid tuleb juurde, siis piirkulu on null. Nõudluskõver näitab üksikisikute maksevalmidust seostatuna hinnaga. Alanev hind suurendab kauba tarbitavat kogust. Efektiivne hind on piirkulu ja nõudluskõvera lõikepunktis. Kuna piirkulu on null, siis on ka efektiivne hind null. Avalike kaupade tootmisel tekib probleem, kuna tootja ei saa efektiivse hinna rakendamise eest tulu. 16) Konkurentsiga avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil.
MUUTUVKULU (VC) – muutuvsisendiga seotud kulu o Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust Keskmine kulu KESKMINE KULU (AC) – kulu ühe toodangu ühiku kohta Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Piirkulu PIIRKULU (MC) – kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra Piirkulu arvutamisel jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Kulukõverad Keskmiste püsikulude kõver (AFC) on langev, sest tootmismahu suurenedes jaotub püsikulu järjest suurema koguse toodete vahel Nii keskmise muutuvkulu (AVC) kui ka keskmise kogukulu (AC) kõverad on U-kujulised
piirtoodanguks MP. Iga järgmine tegur on alanev. · Keskmine toodang APK= MPK / q APL= MPL / q · Samatoondagujoon. Teatud suhtes on need asjad asendatavad. K xa x1 · MRS tarbija L · MRTS - tootja · MRTS = K / L MPK / MPL · MRS = MU1 / MU2 · MPL / w = MPK / r · MC piirkulu (iga toote valmistamise kulu). Esimesed on kallimad, siis odavamad ja lähevad jälle kallimaks. (Alguses piirkulu kahaneb ja siis hakkab suurenema, kusagil on murdepunkt) · Positiivne ja negatiivne mastaabiefekt murdepunktini on positiivne, peale murdepunkti negatiivne. Murdepunktis mastaabiefekt puudub. C Mastaabiefekt = 0 MC Negatiivne mastaabiefekt Q
vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune Turg- tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni: Turul osalejate arv Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus Turule sisenemise võimalused
Mingi teguri piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatist võib nim rahaühiku piirtoodanguks. See näitab toodangu mahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks. Piirtoodang näitab, kuidas muutub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. 31. Kuidas leitakse ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht? Kujuneb sellise tootmismahu korral, kus piirkulu võrdub piirtuluga. 32. Miks ja mille poolest erinevad ettevõtte lühiajaline ja pikaajaline pakkumiskõver? Kuna lühikest aega on võimalik, et müügituluga jäetakse ära vaid muutuvkulu ja püsikulud jäävad katmata, siis lühiajalises perspektiivis jätkatakse hinna langemisel tootmist, kuni hind katab keskmise muutuvkulu. Kui hind langeb madalame, on ettevõttel mõteks tootmine lõpetada. Seega kattub lügiperioodil pakkumiskõver piirkulukõveraga
teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega - Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg - Tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad - Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril Turu tunnusjooned: Igal turul on oma spetsiifiline struktuur, mis tähistab tutu kõige olulisemaid tunnusjooni: - Turul osalejate arv - Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus - Turule sisenemise võimalused - Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on hind! - Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides
suureneb pakutav kogus ja hinna alanedes pakutav kogus väheneb. St. et toote hinna ja koguse vahel on võrdeline seos mida kõrgem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. 7 Erinevalt nõudmise kõverast tõuseb pakkumise kõver reeglina vertikaaltelje suhtes paremale. PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID: 1. tootmisressursside hinnad; 2. tehnoloogia tase; 3. tootjate ootused; 4. tootjate arv; 5. maksud. Vaatleme joonisel tootmiskulude muutusest tingitud pakkumiskõvera nihet: 2.3 TURU TASAKAAL Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal. Kandes nõudmise ja pakkumise kõverad ühele joonisele, saame turu tasakaalu esitada ka graafiliselt. Punktis T asubki turu tasakaal. Tasakaaluhind (TH) on hind, mille korral ostjate poolt nõutav ja müüjate poolt pakutav kaubakogus on võrdne
enamasti kogu oma raha mingi ühe kauba või teenuse peale, vaid moodustame erinevatest hüvistest (igal eelarveperioodil) mingi komplekti. Iga täiendava tarbitava ühikuga kaasnevat kasulikkust nimetatakse piirkasulikkuseks (marginal utility) Kogukasulikkus (ehk TU, ing k total utility) koguheaolu või nauding, mida tarbija saab tarbitavast kaubast, kaupadest, teatud tegevustest. 3. Firmateooria: firma kui tootmisüksus. Püsi- ja muutuvkulud, keskmiste kulude ja piirkulu mõiste. Firma tulud ja nende sõltuvus turutüübist. Kasumi kujunemine. Piirkasumi ja kogukasumi mõiste. Turu tüübid ja optimaalse tootmismahu kujunemine erinevate turutüüpide korral. Tootmise üksuseks majandusteoorias on firma e ettevõte. Sarnaselt majapidamisele vaadeldakse firmat ühtse üksusena, mis kasutab ja organiseerib tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid1. Kuid mille järgi firma valib, kui palju ja milliseid kaupu pakkuda?
Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud. Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 3 Nn. puhta turumajanduse korral on reguleerivaks jõuks turg. A. Smith majandusklassik nimetas seda "nähtamatuks käeks" e turu iseregulatsiooniks. Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol
väljendamiseks. * Tulud sissetulekud, kui suures ulatuses raha laekub. * Kulud väljaminekute arvestus, millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse. Riigieelarve näitab, kui palju raha saab riik kulutada erinevate avalike teenuste osutamiseks ja kui palju peaks erinevatest allikatest riigikassasse raha laekuma. *Eelarvepoliitika eelarve koostamise põhimõtted. Koosneb kahest valdkonnast : 1) maksupoliitika 2) kulupoliitika Maksusüsteem kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem ei sõltu sissetuleku suurusest. Kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tuludest. Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2011.aastal oli 144 kuus ehk 1728 aastas. Progressiivne maksusüsteem astmeline maksusüsteem, kus suurema sissetulekuga inimestelt võetakse suuremat maksu. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent
avaliku kauba kogust. Tarbimiseks olev avaliku kauba kogus on kõigi isikute jaoks sama. Täiendava tarbija lisandumine ei pruugi tekitada vajadust täiendava kaubaühiku tootmise järele. Avalike kaupade põhiline erinevus seisneb selles, et sisuliselt tarbitakse ühte ja sama kogust, mis on osutatud. Kuna avalikule kaubale on iseloomulik, et ressursside kasutus ei suurene kui tarbijaid tuleb juurde, siis piirkulu on null. Nõudluskõver näitab üksikisikute maksevalmidust seostatuna hinnaga. Alanev hind suurendab kauba tarbitavat kogust. Efektiivne hind on piirkulu ja nõudluskõvera lõikepunktis. Kuna piirkulu on null, siis on ka efektiivne hind null. Avalike kaupade tootmisel tekib probleem, kuna tootja ei saa efektiivse hinna rakendamise eest tulu. 16. Konkurentsiga avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil.
- Maksuhalduri ettekirjutus ettekirjutus mingi makse tasumiseks või muu toimingu sooritamiseks. - Maksu kinnipidaja isik, kes maksuseaduse alusel on kohustatud maksumaksjalt maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole üle kandma. - Maksukohustus seaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel vahetult tekkiv kohustus. - Maksukohuslane isik, kes maksuseaduse kohaselt on kohustatud maksma maksu. - Maksukoormus näitaja, mis arvutatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena rahvamajanduse kogutoodangusse. - Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutus ning maksuvaidluste lahendamise kord. - Maksukuritegu maksudeklaratsiooni esitamisest või maksude tasumisest
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 43 9. Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses. 9.1. Turumajandus ja efektiivsus Juba päris õpiku alguses püstitasime kolm olulist küsimust, millele iga majandussüsteem peab vastuse leidma. Eesmärgiks on anda küsimustele, mida toota, kuidas toota ja kellele, toota parim võimalik vastus. Kõigi vajalike hüviste optimaalsete koguste tootmise tagab turg, mis jagab ressursse tööstusharude vahel vastavalt tarbijate nõudmisele. Kui me soovime tarbida rohkem sokolaadi, hakkavad ressursid liikuma teistest tööstusharudest sokolaadi tootmisesse. Piimatoodete tarbimise vähenemine omakorda toob kaasa nii tööliste kui muude vajalike ressursside liikumise piimatööstusest teistesse harudesse. Sedasi ressursse jagades tagab turg nõudmise ja pakkumise tasakaalu. Uurides valituse rolli majanduses peame vastama
rakendamisega (1000 krooni kuus) on tal progresseeruvad tunnused. 13. Hea maksusüsteemi tunnused: a) Toob hästi tulu riigikassasse b) Mõjutab majandusprotsesse soovitud suunas c) Ei riiva õiglustunnet d) Ei pärsi rikastumissoovi ega töötahet e) Maksumaksja teab, mille eest maksab. 14. Milles seisneb hea maksusüsteem? 4 a) Majanduslikult efektiivne- Maksud ei pärsi majanduslikku aktiivsust. b) Lihtne administreerida- Kulud ei tohi olla suured, maksusüsteem peab olema paindlik. c) Paindlikkus- maksusüsteem peab olema paindlik. d) Poliitiline vastavus- Kui lubatakse midagi, siis peab seda täitma. e) Õiglus- Maksusüsteem peab olema õiglane. 15. Milles seisneb maksuindeks? a) Mis on jaotusobjektiks, mida jaotatakse ümber? (õlletootjad, õllemüüjad, taaratootjad, õllejoojad).
Üheks silmapaistvamaks kriitikuks oli Voltaire (1694-1778), kes naeruvääristas oma töödes füsiokraatide ideid. Füsiokraatide vastu astus välja ka itaalia majandusteadlane F. Galiani (1728-1787), kelle arvates määrab asjade väärtuse kasulikkus. 1.2.4. Liberalism Klassikalise poliitilise ökonoomia koolkonna üks tähtsamaid esindajaid oli Adam Smith (1723-1790). Majandusteaduse, rahandusteaduse isa. Oma teos "Rahvaste rikkus" (1776) toob ta välja, et turg on nagu nähtamatu käsi, mis juhib majandustegevust (kuigi üksikisikud konkureerivad üksteisega, viivad turul valitsevad jõud rahvusliku rikkuse suurenemisele) ja riik on kui öövaht, kes ainult valvab turgu. Ühiskond on kui üks suur pere ja riigi osa seisneb ainult: · -ühiskonnakaitses, (riigikaitse); · -ühiskonna liikme kaitses (seaduste ja korra tagamine riigis); · -mõnede avalike funktsioonide ülalpidamises. Daivid Ricardo (1772-1823)
1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB
Iga teooria kehtib vaid tehtud eeldustel. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline (neoklassikaline) mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Saab näidata, et kui riigi poolt on loodud vajalikud seadusandlikud raamid, osutub sellistel eeldustel põhiliseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks turg ja regulaatoriks konkurents. Ühtlasi tagab konkurents nappide ressursside parima (tehnilise efektiivsuse mõttes) kasutamise. Küsimustele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada, otsibki vastust struktuuriökonoomika (industrial economics). Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Analüüsi tulemusena võib selguda, et riik peab turuprotsessi mingil viisil sekkuma.
tõepärasuse (täpsuse) printsiip – planeeritavad tulud ja kulud peavad võimaliikult täpselt vastama tegelikkusele; eelnevuse printsiip – eelarve tuleb vastu võtta enne arvestusaasta algust; universaalsuse printsiip – üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvad; kõikehaaravuse printsiip – eelarve peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid; aastase kehtivuse printsiip – eelarve võtab vastu iga aasta kohta; 12. Maksud Otsesed maksud- maksusubjekt ja maksukandja langevad kokku: •tulumaks; •kasumimaks; •sotsiaalmaks; •varandusemaksud · maamaks. Kaudsed maksud -maksumaksja ja maksukandja ei lange kokku: •käibemaksud; •tarbimismaksud; •aktsiisid; •tollid. · hasartmängumaks 13. Liigne maksukoormus? Tarbimine, tootmine, tööhõive ja heaolu vähenevad ja makstakse vähem makse kui maksukoormus on liiga suur. 14. Optimaalne maksustamine?
kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär – näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku-
kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku-
näiteks Itaalias, Austrias, Prantsusmaal ja korra. Kui tootmisfunktsioonil ilmneb kõigil pensionisüsteemi, garantiisid tööpuudusega ja millest olulisematena võib nimetada: Belgias. väljunditasanditel mastaabiefekt, ületab õnntusjuhtumitega seoses. pensionikindlustus on organiseeritud kas Sotsiaaldemokraatliku mudeli puhul on keskmine kulu alati piirkulu. Sellisest Tulujaotuse all mõistetakse teenitud kogutulu riiklikult või eraõiguslikult; kõigil elanikel õigus üldisele sotsiaalkaitsele, tootmisest tulenevad kahjumid pikema aja (koguprodukti rahalise ekvivalendi) pensionikindlustus on kas kohustuslik või mis püüab maksimaalselt tagada vältel sunnivad firmasid turult lahkuma ning jagunemist ühiskonnaliikmete vahel. vabatahtlik;
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis
nende tarbimisest ei saa kedagi välja lülitada. Eelnevate tingimuste täidetuse korral on tegemist puhaste avalike kaupadega. Tähtsam avalik kaup on riigivalitsemine. Hea valitsus omab avaliku kauba tunnuseid. Riigi ülesanne on tagada majanduskasvu tasakaal. Majanduskasvu tasakaaluall mõeldakse tavaliselt hinnastabiilsust. Majanduskasvu ja elatustaseme tõusuga kaasneb kas hindade järk-järguline tõus või vahetuskursi tõus või mõlemad. Madalamad maksud aitavad luua täiendavaid majanduslikke stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu. Makse tuleks tõlgendada majanduse stimuleerimise ja proportsioone loova tööriistana. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne
Kasvavate alternatiivkulude seadus olukord kus ühe hüvise tootmismahu suurendamiseks peab ühiskond iga kord loobuma aina suuremast kogusest teisest hüvisest. Majandussüsteemis · Käsumajandus ressursse ja toodangut jaotab riik tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. · Turumajandus riik sätestab eraomandi ja kaitseb seda. Ressursse jaotavad inimsed. Hinnad kujunevad konkurentsis. · Segamajanuds resursside jaotuse määravad ära avalik sektor, traditsioonid ja turg. Majandusteooriad on reaalsust kajastavad abstraktsioonid, mille ülesanne on kindlaks teha majandusseadused, mis selgitavad ükskõik, millsed majanduse olemust. Ceteris paribus'e(muudel võrdsetel tingimustel) eeldus selle kohaselt eeldatakse, et kõik tegurid peale uuritava on konstantsed. Positivistlik majandusteadus olemasolevate majandusteingimuste ja-poliitika ning nende mõju analüüs.
annaabi.ee 
