4. Peaaju 1300- 1400g. 5 osa: piklik-, taga-, kesk-, vahe-, otsaaju tingitud, tingimata refleksid 5. Inimeste vahelised suhted: ealised erinevused, 8 elu etappi, sooline, huvid, omadused, psüühiline 6. Tundma õppimise meetodid: vaatlus, enesevaatlus, dokumendivaatlus, analüüs, katse, vestlus, ankeet, test. 7. Liigutuste liigid: tööliigutused, liikumis-, kõne-. 8. Peamised tegevused: mäng, õppimine, töö 9. Vilumused: Harjutamise teel kujunenud tegevuse osaline automatiseerumine. Liigid: tegevuspiirkonna järgi(kooli, spordi jne.), psüühilised nähtused( nägemine, kuulmine) 10. Oskus on tegevuse uute tingimustes eduka sooritamise viis. 11. Harjumus selline tegevus , mis on muutunud vajaduseks. 12. Isiksus: inimene- elus olend, Indiviid- isend, üksikolend, Isiksus- kellel on oma ,,mina" 13. Inimese ,,mina" ja selle kaitse: füüsilised( taganemine) ja vaimsed( ülekandmine) 14. Vajadused, liigid: Füsioloogilised, Tegutsemis, Töö 15
Lahendamise jälgimine 7. Lahenduskäigu hindamine Oskuste areng. Eksperdiks kujunemine · Harjutamise jõu seadus harjutamisel moodustatakse väiksematest teadmiste ja reeglite kogumikest uued teadmiste kängid, mis võimaldavad ülesandeid lahendada ühe võttega · Vigadest õppimine Ohlsson (1996) õppimine ebaõnnestunud sooritusest vead tekivad kasutatava teadmise liigsest üldisusest. Õppimisel teadmised ja nende rakendamisoskus täpsustuvad Oskuste areng. Automatiseerumine ja känkimine · Probleem: keerukamad probleemid jaotatakse osadeks · Osaülesandel alaeesmärk; osaülesannete lahendamine ühe-astmeline · Osaülesannete lahendamist praktiseeritakse, omandades oskusi laiema probleemi lahendamiseks · Nt: lugemisel: tähtede lugemine ---- sõnade lugemine ---- teksti mõistmine . Oskuste omandamine tähendab kvalitatiivselt uut viisi probleemi lahendamisel Praktiseerimise aeg . Kiirus. Infromatsiooni känkimine
algab uuesti; võimalik minna lahenduse eelnevatele astmele.) Oskuste areng · Eksperdiks kujunemine: Harjutamise jõu seadus harjutamisel moodustatakse väiksematest teadmiste ja reegilte kogumikest uued teadmiste kängid (kogumid), mis võimaldavad ülesandeid lahendada ühe võttega. Vigadest õppimine õppimine ebaõnnestunud sooritusest. Vead tekivad kasutatava teadmise liigsest üldisusest. Õppimisel teadmised ja nende rakendamisoskused täpsustuvad. · Automatiseerumine ja känkimine: Probleem: keerukamad probleemid jaotatakse osadeks Osaülesandel alaeesmärk: osaülesannete lahendamine ühe-astmeline Osaülesannete lahendamist praktiseeritakse omandades oskusi laiema probleemi lahendamiseks (Nt lugemisel: tähtede lugemine sõnade lugemine teksti mõistmine Eksperte eristab algajatest: · Valdkonnaspetsiifiline mälu on parem · Kasutavad algajatest erinevaid probleemilahendusstrateegiaid · Probleemi esitused paremini läbi töötatud
Seminari eesmärk: täpsustada teadmisi ja ettekujutust kõnetegevusest kui ühest inimtegevuse liigist ning selle struktuurist Vaimsete toimingute omandamise etapid · Kujutluste loomine ülesandest · Toimingu sooritamine materiaalsel tasemel · Toimingu sooritamine pertseptiivsel tasandil (tegelikkuse terviklik esitamine= taju) · Toimingu sooritamine väliskõnele toetudes · Toimingu sooritamine vaimsel tasandil (sisekõne) · Toimingu automatiseerumine Igasuguse õppimise ja harjutamise seisukohalt on tegevuse struktuuris kõige olulisemaks ühikuks toiming. Õppides tuleb lapsel omandada järjest uusi toiminguid. Seetõttu on pedagoogil otstarbekas teada toimingu omandamise etappe. Mis on lähima arengu vald ja milleks õpetaja seda teadma peab? Abiga sooritatud ülesanded moodustavad lapse potentsiaalse arengu valla ehk lähima arengu valla. Selles ulatuses toimub õppimine ja areng.
reflekteerima, mis toimub tema psüühikas, ei põhine ümbritseva tunnetus alati teadvustatud tegevusel: 1. Teadvusele kättesaamatud psüühilised protsessid (sügavustaju- ükskõik kui palju me ka ei pingutaks, ei saa me kunagi teadlikuks, kuidas kaugust nägemissüsteemis arvutatakse). 2. Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist- automatiseerumine (käimine- me ei mõtle kõndimise ajal, kuidas üht jalga teise ette tõsta). Sigmund Freud (1856-1939)- Viinis tegutsenud arst ja professor, kes viimase saja aasta jooksul on oluliselt psühholoogia arengut mõjutanud oma vaadetega teadvuse olemusest. Ta jõudis psüühikahäirete all kannatavaid patsiente uurides oletuseni, et inimese psüühikas toimub väljatõrjumismehhanism, mis tõukab teadvusest välja mõtted ja kujundid, mille
laadi reduktsionismist. Nad väidavad, et õppimine on uute kogemuste, tõlgenduste, mõtestamiste, oletuste, prognooside, analüüside, üldistuste katkematu ahel. Kogemusliku õppimise käsitluse järgi on õpiviisid isikuti varieeruvad. Iga õppija toob koolitusse oma ainulaadse kogemuspagasi ning nende kogemused võivad nii teoreetilist kui praktilist õpet oluliselt rikastada. Vilumus Vilumus on harjutamise tulemusel tekkinud tegevuse osaline automatiseerumine, inimene ei pea jäägitu tähelepanuga oma operatsioonile keskenduma. Vilumusega vabanenud tähelepanu võib kasutada muuks otstarbeks, näiteks tegevuse kvaliteedi suurendamiseks. Vilumusi on nelja liiki: sensoorsetes vilumustes on kesksel kohal meeleelundite töö. Näiteks värvuse eristamine, silmamõõt, toidu lõhna ja maitse määratlemine. Motoorsed on kõik liigutusvilumused, sensomotoorsed vilumusedkujunevad kahe erineva liigi liitumisel. Neid
jõutakse sobiva üldplaanini - seda tehakse nii kaua kuni jõutakse õige lahenduseni 1. probleemi identifitseerimine 2. probleemi määratlemine 3. probleemi lahendamiseks vajaliku strateegia konstrueerimine 4. informatsiooni kogumine ja organiseerimine 5. ressursside hindamine 6. lahendamise jälgimine 7. lahenduskäigu hindamine OSKUSTE ARENG JA EKSPERDIKS KUJUNEMINE - harjutamine - vigadest õppimine - osadeks jaotamine - tegevuste automatiseerumine - eksperdid ja algajad - deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) TAKISTUSTE ÜLETAMINE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL - alaeesmärkide püstitamine - tagasisuunas töötamine - lõpptulemus: vahendid (means-end analysis) - ülesande ümberstruktueerimine - analoogia leidmine LOOVMÕTLEMINE - probleemidele uudsete lahenduste leidmine - uudne ja funktsionaalne - loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktueerimine või ka analoogiline mõtlemine ARVUTITE JA INIMESTE VÕRDLUS
edasi teha). Funktsionaalne fikseerumine on kalduvus kasutada asju ainult ettenähtud eesmärgil (nt tikutopsi tule tegemiseks, aga mitte torni ehitamiseks). a) takistab probleemi lahendamist- piirangud, mis takistavad, on ka ise endale piiride seadmine (nt vahetad kooli ja uue bussipeatuse asemel oled vanasse läinud. ). b) soodustab probleemi lahendamist- kui on tuttav probleem, automatiseerumine, mis tuleb oskuste omadamisega (nt liiklusmärk 50 kiiruspiirang, sa ei süvene sinna, sest see on sul juba eelnevalt selgeks tehtud). 5. Kell 12 hommikul on taevas 1 pilv, iga tunni jooksul pilvede arv kahekordistub. Kell 12 öösel on kogu taevas kaetud pilvedega. Millal on pool taevast kaetud pilvedega? Milline probleemilahendusstrateegia aitab seda ülesannet lahendada? Kell 11 õhtul/öösel on pool taevast pilvedega kaetud. Tagasisuunas töötamise strateegia.
· Varjatus · Elementidega manipuleerimine Mõtlemise elemendid · Representatsioon Analoogia Sümbol KASS cat Probleemilahendus · Algsituatsioon ? eesmärk, lõppsituatsioon · James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega Algajad ja eksperdid · Harjutamine · Vigadest õppimine · Osadeks jaotamine · Tegevuste automatiseerumine Eksperdid ja algajad · deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Algoritm ja heuristikud · Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. · Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? · Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? · 1865 avaldas F
o Algne probleem formuleeritakse ümber, et koostada ülesande lahendamise üldplaan o Kui esialgsed lahendused ei sobi, katsetatakse uusi formuleeringuid ja üldplaane niikaua kuni jõutakse sobiva üldplaanini; o Seda tehakse niikaua kui jõutakse õige lahenduseni Oskuste areng ja eksperdiks kujunemine: o Harjutamine o Vigadest õppimine o Osadeks jaotamine o Tegevuste automatiseerumine Raskused probleemide lahendamise: o Piirangud o Fikseerimine o Mentaalne struktuur (lahendamist soodustav või takistav) Takistuste ületamine probleemide lahendamisel: o Alaeesmärkide püstitamine o Tagasisuunas töötamine o Lõpplahendus o Ülesande ümbersõnastamine o Analoogia leidmine Algoritm- protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud,
kas kirjanduse ajalugu on pidev või katkendlik, samuti kuidas on muutunud kirjanduslikud kaanonid (klassitsismi, antiigi ajal kindlad kaanonid, ent nt pärast 20 sajandit suhteliselt vaba kõik). Näiteks Juri Tõnjanovi järgi: i. Uue konstruktiivse printsiibi tekkimine ii. Printsiibi rakendumine iii. Printsiibi levimine iv. Printsiibi automatiseerumine. b. Kirjanduslik kaanon on (kõige lihtsamalt seletades) reegel, mille järgi mingit kirjanduszanri tuleb vormistada, mis seal olema peavad ja mis ei tohi. 28. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? 29. Mismoodi saab mudeldada Euroopa kirjanduslugu? Kuidas saab selle juures kasutada vooluloolisi mõisteid? a. Euroopa kirjanduslugu on meile jaoks kirjanduse ajalugu üldse, antiigist alates
Eneseregulatsiooni küberneetiline mudel (Carver & Scheier) Enesekohaste teadmiste ja eneseteadvuse rolli eneseregulatsioonis Eesmärgid ja meta- eneseregulatsioon (sh eesmärkidest loobumine) Eneseregulatsiooni “ressurss” (Baumeister); glükoositeooria ja selle puudused Täidesaatvad funktsioonid (vt Hofmann jt 2012) Mõtete kontroll (sh Wegneri irooniline teooria: vt ka Wegner, 2003 ja Wegner, 2010) Automaatne eneseregulatsioon – eesmärgipärase käitumise automatiseerumine (Bargh) Emotsioonide regulatsioon (James Gross); “sekkumispunktid” emotsiooni reguleerimisel (situatsiooni enda omaddused; tähelepanu; hinnang [appraisal]; käitumine [response]) ja nendele vastavad regulatsioonistrateegiad (nt kognitiivne muutus / ümberhindamine [reappraisal]; käitumise või mõtte allasurumine või võimendamine [response modulation]. Emotsioonitöö (emotional labor) Emotsioonide kasutamine Täideviimiskavatsused (Gollwitzer) ja nende kasulikkus Impulsiivsus
Kõik oskused on õpetatavad/õpitavad: võimed (neid oleneb tegevuse sooritamise edukus) → tegevus: õppimine, töö → oskused (oskus- tegutsemine uutes tingimustes vastavalt püstitatud eesmärgile(lisalehel ka); oskuse puhul me ei saa eesmärgistatusest lahti; vanemlus puudutab mõistena kõige rohkem käitumuslikku aspekti, oskused jagunevad: *liigutuslik- praktilised *tunnetuslik- üldoskused( intelligents) *sotsiaalne interaktsioon- sotsiaalsed oskused. Vilumus- tegevuse automatiseerumine harjumuste teel. Kasvatuspsüholoogia mõiste= tajutud vanemlik kompetents: (oskused olid käitumuslikud, kompetents aga kognitsioonide põhjal)- vanema uskumus, et ta tuleb efektiivselt vanemlike ülesannetega toime. Tajutud vanemliku kompetentsuse dimensioonid (2): *lapsevanema enesetõhusus *rahuolu seoses vanemliku rolliga. Lapsevanema poolt tajutud vanemlik kompetentsus võib erineda tegelikust vanemlikust kompetentsusest
Renessanss (XIV-XVI saj) Barokk (XVII) Klassitsism (XVII-XVIII) Romantism (XVIII saj lõpp-XIX saj algus) Kirjandusloo vastu Benedetto Croce (1866-1952) Uuskriitika (New Criticism; J.C. Ransom, M. C. Beardsley, W. K. Wimsatt, C. Brooks) Vene vormikoolkond (V.Sklovski, J. Tõnjanov, R. Jakobson) Puhtimmanentne, formaalsele alusele tuginev kirjanduslugu Evolutsiooni asemel süsteemide vaheldumine Kunstivõtete automatiseerumine ja deautomatiseerumine (Sklovski "Kunst kui võte", Tõnjanov "Kirjanduslikust evolutsioonist") Uuemad kirjandusloo mudelid Psühhoanalüütiline (H. Bloom "Mõjutuse äng") Retseptsioonilugu (Jauss, Iser). S. Fish: "interpretive community" (tõlgendav kogukond) Postmodernistlik kirjanduslugu: entsüklopeedia vorm (Columbia Literary History of the US, 1987) Mütokrritika James George Frazer "Kuldne oks" (1890) Nemi järve pühamu metsakuninga ehk viljakusjumala kultus
7. SLAIDSHOW Kirjandusajalugu variatiivsus / ajalooline muutumine palju teoseid / üks teos seaduspära ja eesmärk? seesmised või välimised reeglid? pidev või katkeline? kaanon / dekanoniseerimine Kirjanduslugu ja - bioloogia - ühiskond - kultuur etc Juri Tõnjanov 1. Uue konstruktiivse printsiibi tekkimine. 2. Printsiibi rakendumine. 3. Printsiibi levimine. 4. Printsiibi automatiseerumine. Michel Foucault - Diskursiivsed formatsioonid (hilisemates töödes dispositiivid) versus empiirilised sidususprintsiibid (nt periood, kultuur, kirjandus, autor) - Järgmisi formatsioonireegleid ei ole võimalik loogiliselt tuletada eelmistest ning muutustes pole mingit üldkehtivat loogikat. Kirjanduslikke traditsioone · Ida- ja Lõuna-Aasia (Hiina, Jaapan, India) · Lähis-Ida (islam) · Euroopa (kristlus) · Põhja-Ameerika · Ladina-Ameerika · Austraalia · Aafrika · Venemaa
Kognitiivsed strateegiad osutavad inimeste tavadele analüüsida ja kodineerida oma taju, mälu ja mõttetööd. Strateegiad: ainekäsitluse skeemid, mälutehnikad, probleemanalüüsija lahenduse võtted, loova mõtlemise meetodid jne. Kognitiivne stiil iseloomustab seda, milliseid põhistrateegiaid inimene kasutab välismaailma tundmaõppimisel, info hankimisel, probleemide lahendamisel. 8. Vilumuste omandamise etapid. Vilumus on harjutamise tulemusel tekkinud tegevuse oluline automatiseerumine. Vilumus põhineb aja ja energia kokkuhoiul, tegevus sooritatakse sujuvalt ökonoomsel viisil, ilma, et inimene peaks jäägitu tähelepanuga oma operatsioone jälgima (autojuht keerab rooli, vahetab käiku jne automaatselt, ilma suurt tähelepanu pööramata). 9. Humanistlik kogemusõppe kontspetsioon (Kolb). · Õpiviisid varieeruvad isikuti, iga õppija toob oma ainulaadse kogemustepagasi.
Kognitiivsed strateegiad osutavad inimeste tavadele analüüsida ja kodineerida oma taju, mälu ja mõttetööd. Strateegiad: ainekäsitluse skeemid, mälutehnikad, probleemanalüüsi-ja lahenduse võtted, loova mõtlemise meetodid jne. Kognitiivne stiil iseloomustab seda, milliseid põhistrateegiaid inimene kasutab välismaailma tundmaõppimisel, info hankimisel, probleemide lahendamisel. 8. Vilumuste omandamise etapid. Vilumus on harjutamise tulemusel tekkinud tegevuse oluline automatiseerumine. Vilumus põhineb aja ja energia kokkuhoiul, tegevus sooritatakse sujuvalt ökonoomsel viisil, ilma, et inimene peaks jäägitu tähelepanuga oma operatsioone jälgima (autojuht keerab rooli, vahetab käiku jne automaatselt, ilma suurt tähelepanu pööramata). 9. Humanistlik kogemusõppe kontspetsioon (Kolb). Õpiviisid varieeruvad isikuti, iga õppija toob oma ainulaadse kogemustepagasi. Puhtsubjektiivsed arusaamad ja tõlgendused ei tarvitse õppimist kahjustada vaid
samaväärset hiljem tagasi andma. 69. Mis on töö ja kuidas on töö tegemine kaasaegses ühiskonnas muutunud? Töö, olgu siis palgaga või mitte, on inimese vaimsed või füüsilised jõupingutused mingi ülesande täitmiseks, mis rahuldab inimes(t)e vajadusi. Töökoht (töö) on jõupingutused, mida vahetatakse regulaarse palga vastu. Töö on majanduse aluseks. Käsitöö mehhaniseerimine liinitootmine automatiseerumine. Töötamine on oluline osa iga täiskasvanud inimese elus. Lähtuvalt tööst määratleb iga inimene oma "mina" ja asukoha sotsiaalses ühiskonnas. 70. Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist? Vabaaja tegevused kui palju aega ja jõudu töö võtab, kui palju tehakse ületunde, kas töö on öösel või päeval, vahetustega. Kui palju jääb sissetulekutest alles vaba aja veetmiseks. Võimalused sissetulek (nt maja, auto, vabaaja veetmine), töö aeg ja tingimused (tervis,
, kui, siis kas on sellel mingisugust seaduspära või eesmärki, toimib ta sisemiste või välimiste reeglite alusel ning kas kirjanduse ajalugu on pidev või katkendlik, samuti kuidas on muutunud kirjanduslikud kaanonid (klassitsismi, antiigi ajal kindlad kaanonid, ent nt pärast 20 sajandit suhteliselt vaba kõik). Näiteks Juri Tõnjanovi järgi: (1) Uue konstruktiivse printsiibi tekkimine (2) Printsiibi rakendumine (3) Printsiibi levimine (4) Printsiibi automatiseerumine. Kirjanduslik kaanon on (kõige lihtsamalt seletades) reegel, mille järgi mingit kirjanduszanri tuleb vormistada, mis seal olema peavad ja mis ei tohi. 28. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? (1) Ida- ja Lõuna-Aasia (Hiina, Jaapan, India) (2) Lähis-Ida (islam) (3) Euroopa (kristlus) (4) Põhja-Ameerika (5) Ladina-Ameerika (6) Austraalia (7) Aafrika (8) Venemaa 29.Mismoodi saab mudeldada euroopa kirjanduslugu
tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvustele kättesaamatud (например, зрение не позволяет видеть все детали) 2) kunagi olnud teadvuses (automatiseerumine) - Eneseteadvus - teadvuse üks vorm - teadlik olemine ja arusaamine iseendast. Psüühika peamise eesmärgi - maailmast tervikpildi loomine - saavutamiseks tuleb lahendada terve rida konkratsemaid ülesandeid (psüühika funktsioonid). Taju - понимаем материальные вещи, ориентируемся в пространстве, понимаем логику расположения предметов и значение символов.
maksude tasumist 117.Mis on töö ja kuidas on töö tegemine kaasaegses ühiskonnas muutunud? Töö, olgu siis palgaga või mitte, on inimese vaimsed või füüsilised jõupingutused mingi ülesande täitmiseks, mis rahuldab inimes(t)e vajadusi. Töökoht (töö) on jõupingutused, mida vahetatakse regulaarse palga vastu. Töö on majanduse aluseks. Käsitöö mehhaniseerimine liinitootmine automatiseerumine. Töötamine on oluline osa iga täiskasvanud inimese elus. Lähtuvalt tööst määratleb iga inimene oma "mina" ja asukoha sotsiaalses ühiskonnas. 118.Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist? Vabaaja tegevused kui palju aega ja jõudu töö võtab, kui palju tehakse ületunde, kas töö on öösel või päeval, vahetustega. Kui palju jääb sissetulekutest alles vaba aja veetmiseks.
Vajalik teadlikuks tegutsemiseks Taju: Valikuline, subjektiivne Mõjutatud emotsioonidest, enesetundest Keeleliselt vahendatud (seos meeldejätmisega) Taju erinevusi õpilastel iseloomustab: kiirus ja täpsus osad ja tervik osade alusel üldistamine ajas ja ruumis orienteerumine Töömälu: Info aktiivne töötlemine Maht on piiratud Suutlikkust suurendavad varasemad teadmised, automatiseerumine, känkimine (suure mahuga info grupeerimine) ja sturktueerimine Visuaal-ruumiline, sõnaline info, tähelepanukeskus Soovitusi: esita lühikesi ja selgeid juhiseid jälgi, et ei tekiks ülekoormatust abista lapsi nende tööde kontrollimisel ja vigade parqandamisel harjuta lastega vajalikke tegevusi, et need automatiseeruksid uudsed ülesanded esita eraldi ja rõhuta nende erilisust Pikaajaline mälu:
välimiste reeglite alusel ning kas kirjanduse ajalugu on pidev või katkendlik, samuti kuidas on muutunud kirjanduslikud kaanonid (klassitsismi, antiigi ajal kindlad kaanonid, ent nt pärast 20 sajandit suhteliselt vaba kõik). Näiteks Juri Tõnjanovi järgi: 1. Uue konstruktiivse printsiibi tekkimine 2. Printsiibi rakendamine 3. Printsiibi levimine 4. Printsiibi automatiseerumine. Kirjanduslik kaanon on (kõige lihtsamalt seletades) reegel, mille järgi mingit kirjanduszanri tuleb vormistada, mis seal olema peavad ja mis ei tohi. 28. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? (1) Ida- ja Lõuna-Aasia (Hiina, Jaapan, India) (2) Lähis-Ida (islam) (3) Euroopa (kristlus) (4) Põhja-Ameerika (5) Ladina-Ameerika (6) Austraalia (7) Aafrika (8) Venemaa 29. Mismoodi saab mudeldada Euroopa kirjanduslugu
1.9. Kuidas on muutunud vabaaja veetmine alates 1800st aastast kaasajani? Mis on seda mõjutanud? 1800s, 1900s Töö organiseerimine ja tööle pühendumine Industriaal- ja postindustriaalühiskondade majandust iseloomustab tugev spetsialiseerumine ehk tööjaotus. Traditsioonilistes ühiskondades 20-30 erinevat ametinimetustes, tänapäeval nt Inglismaal juba üle 20 000 erineva ametinimetuse. Masstootmine. Käsitöö mehhaniseerimine liinitootmine automatiseerumine. 15.1.10. Tailorism ja fordism Frederick Winslow Taylor ameerika juhtimiskonsultant: teaduslik tootmine uuris tootmisprotsessi, kus kõik etapid jaotatud lihtsateks üksikuteks etappideks, mis on omavahel täpselt ajastatud ja organiseeritud. Leidis kasutust tootmises ja oli automatiseerimisi üks algimpulssidest: tööstusliku toodangu kasv, tööliste tootlikkuse kasv. Tükitöö, selge tööjaotus, kontrollitavus. 111
Leidis kasutust tootmises ja oli automatiseerimisi üks algimpulssidest: tööstusliku toodangu kasv, tööliste tootlikkuse kasv. Tükitöö, selge tööjaotus, kontrollitavus. Tööjaotus tööprotsessi kui terviku jagamine eri osadeks, millest iga etappi teeb selleks ettevalmistuse saanud inimene või grupp inimesi. Sõltuvus teistest inimestest ja töödest, mida teevad teised. Automatiseerumine tööliste asendamine masinatega. Pikas perspektiivis odavamad ja kergemini kontrollitavad. Juhivad vähesed spetsialiseerunud oskustöölised, kes oma teadmiste hoidmisega säilitavad töökohti ja loovad endale rohkem vaba aega juurde. Probleem: võõrandumine ehk inimene on ära lõigatud oma töö tulemustest, teistest inimestest ja lõpuks ka iseendast kes ma selline üldse olen siis? Kas masin? Oskuste kadumine.
töötlemise ja mõistmisega ning suhtluse kasutamisega Mõtlemise elemendid Representatsioon:analoogia, sümbol Probleemilahendus - Algsituatsioon -> ? -> eesmärk, lõppsituatsioon James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega Algajad ja eksperdid Harjutamine, Vigadest õppimine, Osadeks jaotamine, Tegevuste automatiseerumine. Teadmiste mõju ülesande lahendamisele uurinud deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. 23. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton?
Üks sektorite vahelise osakaalu muutumise põhjusi on tööstusliku tehnoloogia areng. Vabrikutööstuse tekke tähendas tootmise mehhaniseerimist. Tootmise konveireriseerimine suurndab oluliselt töötempot. Elektroonika areng tõi kaasa tootmise automatiseerimise. Hilisem arvutitele ja tehnoküberneetikale toetuv automaatiseerumine tähendas juba automaatliinide ja tervete automaattehaste rajamist. Tööprotsesse juhivad taoliste toomisviiside ouhul peamiselt arvutid. Automatiseerumine hõlmab seega ka komputeriseerimist ehk arvutiseerimist. Selline tootmine tekkitab inimestele vabab aega , mida enamasti ei osata otstarbekalt kasutada. Tänapäeva ühiskonnale on saanud omaseks informatsiooni tõhtsustamine. arvutivõrgud on oluliselt üle võtnud posti, telefoni, raamatukogude jt ülesanded. Teaduslik tehnilise pöörde saavutustele põhineb kosmosetehnika. Elektroonika areng on lisaks arvutitele andnud inimkonnale pildi elektrilise
Samas on mõtlemine väga paindlik ja kohandatav erinevatele nõudmistele Kognitiivne areng viitab muutustele, mis toimuvad vanuse ja õppimise mõjul töötlusvõimes Mõtlemine tugineb kolme-osalisele süsteemile, mis hõlmab sensoorset mälu, töömälu ja pikaajalist mälu. Erinevused tulenevad sellest, kuivõrd hästi süsteemi alaosad töötavad Protsessid, millest samuti sõltub info meenutamine on automatiseerumine ja kodeerimine. Teooria Esindaja Teooria eesmärk Peamised arengu mehhanismid Uus- Halford, Ühendada Piaget' Automatiseerumine, Piaget'lased Fischer, arengustaadiumite ideed info- bioloogiline töömälu Demetriou, töötlusliku lähenemisega mahu suurenemine,
Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul töö kompleksne automatiseerumine, uute energialiikide avastamine ja kasutamine, uute materjalide loomine, raadio, televiisor, arvutid, laser, aatomienergia. Need avastused tehti 20.saj alguses või esimesel poolel, hiljem on asju ainult täiustatud. Tehnokraatia tehnika ja tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitleb keskkonnakaitset üksnes
ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel (sarnaneb Raymond Cattelli liikuva ja ladestunud intelligentsuse teooriaga) Praktiline intelligentsus seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast ). Wikipedia Oskuste areng ja eksperdiks kujunemine • Harjutamine • Vigadest õppimine • Osadeks jaotamine • Tegevuste automatiseerumine • Eksperdid ja algajad • deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Raskused probleemide lahendamisel • Piirangud • Fikseerumine • Mentaalne struktuur – lahendamist soodustav – lahendamist takistav Takistuste ületamine probleemide lahendamisel • Alaeesmärkide püstitamine • Tagasisuunas töötamine • Lõpptulemus - vahendid (means-end analysis) • Ülesande ümberstruktureerimine • Analoogia leidmine 37
Glükoos on tegelt lihtsalt energiaallikas. Enesereg areng ei tähenda muutusi energiametabolismis Täidesaatvad funktsioonid (vt Hofmann jt 2012)- enesereg ressursid. töömälu maht, automaatse reakts pärssimine, ümberlülitumine ühelt ülesandelt teisele. Impulsiivsus kui täidesaatvate funkt puudulikkus Mõtete kontroll (sh Wegneri irooniline teooria: vt ka Wegner, 2003 ja Wegner, 2010)- Automaatne eneseregulatsioon eesmärgipärase käitumise automatiseerumine (Bargh) Emotsioonide regulatsioon (James Gross)- situatsioonile VS käitumisele keskendumine. Ümberhindamine vs mahasurumine.; "sekkumispunktid" emotsiooni reguleerimisel (situatsiooni enda omaddused; tähelepanu; hinnang [appraisal]; käitumine [response]) ja nendele vastavad regulatsioonistrateegiad (nt kognitiivne muutus / ümberhindamine [reappraisal]; käitumise või mõtte allasurumine või võimendamine [response modulation].
- Probleemi määratlemine - Probleemi lahendamiseks vajaliku strateegia konstrueerimine - Informatsiooni kogumine ja organiseerimine - Ressursside hindamine - Lahendamise jälgimine - Lahenduskäigu hindamine Algajad probleemilahendajad kulutavad probleemi tuvastamiseks vähem aega kui kogenud. Oskuste areng ja eksperdiks kujunemine: - harjutamine teeb paremaks probleemilahendajaks - vigadest õppimine ei toimu probleemi üldistamist - osadeks jaotamine - tegevuste automatiseerumine mida rohkem harjutatakse, siis hiljem tegevusele väga mõtlema ei pea Ekspert valdkonna spetsiifiline mälu parem; kasutatakse erinevaid strateegiaid; harjutamise tulemus Raskused probleemide lahendamisel: Piirangud eelnevad kogemused, ei osata väljaspool piire mõelda Fikseerumine ei suudeta teatud seisust edasi minna Mentaalne struktuur - lahendust soodustav - lahendamist takistav Takistuste ületamine probleemide lahendamisel
- Probleemi määratlemine - Probleemi lahendamiseks vajaliku strateegia konstrueerimine - Informatsiooni kogumine ja organiseerimine - Ressursside hindamine - Lahendamise jälgimine - Lahenduskäigu hindamine Algajad probleemilahendajad kulutavad probleemi tuvastamiseks vähem aega kui kogenud. Oskuste areng ja eksperdiks kujunemine: - harjutamine – teeb paremaks probleemilahendajaks - vigadest õppimine – ei toimu probleemi üldistamist - osadeks jaotamine - tegevuste automatiseerumine – mida rohkem harjutatakse, siis hiljem tegevusele väga mõtlema ei pea Ekspert – valdkonna spetsiifiline mälu parem; kasutatakse erinevaid strateegiaid; harjutamise tulemus Raskused probleemide lahendamisel: Piirangud – eelnevad kogemused, ei osata väljaspool piire mõelda Fikseerumine – ei suudeta teatud seisust edasi minna Mentaalne struktuur - lahendust soodustav - lahendamist takistav Takistuste ületamine probleemide lahendamisel
Vene formalistid püüdsid luua puhtimmanentset kirjanduskriitikat. V. Sklovski Kunst kui võte. Kunsti eesmärk on raskendada/pikendada ja uuendada kunstiteose vastuvõttu, teha see vastuvõtt täielikumaks ja värskemaks; see on kummastumine. Kummastumine on ootamatu vaatenurk, visioon, kirjeldus ootamatust vaatepunktist. Kirjanduse ajalugu on vene formalistide arvates seega automatiseerumise ja deautomatiseerumise pidev vaheldumine. Tõnjanov: I toimub teatud võtte automatiseerumine, selle asemele ilmub uus võte, II mis seadistatakse, levib ja otsib endale kõige lihtsamaid rakendamisvõimalusi III ning laieneb paljudele nähtustele IV ja vananeb, tuleb uus. Kirjanduslik keskus ja perifeeria vahelduvad pidevalt. Realistlik suund vaheldub modernistliku suunaga. See, mida on nimetatud evolutsiooniks, on tegelikult ühe zanrivormi vaheldumine teisega. Sellest on kirjutanud ka psühhoanalüütikud, nt H.
kirjutamisel. Ühistöös skeemide abil suudavad lapsed häälikute pikkust muuta ja määrata, ühe- ja kahekordseid tähti valida, ise kirjutades aga mitte. Jääb üle analüüsi kiirust tõsta, operatsioone ühendada (häälikupikkuse muutmine + määramine, häälikupikkuse muutmine + määramine + grafeemivalik), kirjutamise tempot aga alandada ning nõuda seejuures eelnevat analüüsi (nt. valida enne kirjutamist skeem). b. Toimingu formaalne automatiseerumine. Sel juhul pole kõik osatoimingud teadvustatud (võivad jääda hoopiski sooritamata) ning õpilane ei suuda vea puhul midagi ette võtta (tegutseb katse-eksituse meetodil). Enesekontroll sel juhul puudub. Lahenduseks tuleb tagasi minna hargnenud toimingu sooritamisele materialiseeritud etapil. Materialiseerimine: Näitlikustamist ja materialiseerimist eristab vahendite kasutamise eesmärk, vahendid võivad mõnikord olla ka samad.
Tulevad ka sünteesid, nt Vetemaa 70- 80ndate kõrgperioodist: 1985-90 "Möbiuse leht I-II" realistlik põhi, eetilised probleemid. Temaatika hulludega seotud. Kui esimene varasem ots Vetemaa proosast pigem realistlik, siis II periood, mis kõrgperiood kahtlemata, ei ole enam nii ühemõtteliselt realistlik. Realismiga võib siin pistmist olla, ka koomikaga mingit tegemist. Kolmas periood: 90ndate alguses ei tule toodangusse langust, vaid automatiseerumine, iseenese taastoomine. See 90-00ndatel nii põnev pole. Romaan "Risti rahvas I-II" 1994-98 kus aineks Jüriöö ülestõus, aga vetemaalikus kelmiromaani stiilis. Mihkel Mutt (s. 1953). Tartust pärit. Töötab mitmetes ametites, valdavalt seotud ajakirjandusega, kultuuriajakirjandusega. Töötab Loomingu toimetuses, siis kutsutakse 90ndate alguses välisministeerimisse tööle. Tuleb sealt hiljem ära. Tuleb ajakirjandusse tagasi, 97
Mängueas muutub liikumine sulavamaks, valitsetumaks, paindlikumaks ja tasakaal paraneb. Lapse liikumine mitmekesistub ja muutub kindlamaks. Väikelapse eaga võrreldes on liikumisel nüüd eriline tähendus. Sellest saab tegevuse ja mängu eeldus. Väikelaps liigub selleks, et õppida liikuma, mänguealine liigub minemaks kuhugi, mängimaks või tegemaks midagi. Liikumise astmeline automatiseerumine vabastab lapse energia eneseteostamiseks. Laps kogeb, mida kõike ta saab teha, kuhu tema oskused ulatuvad. See on osa iseenda tundmaõppimisest. Kolmeaastane kõnnib vabalt, jookseb vilunult ja tuleb vaevata toime trepil liikumisega. Tema võimetest piisab kolmerattalise rattaga sõitmiseks. Neljaaastaselt oskused kinnistuvad ja ta tahab neid kõiki kogeda. Neljaaastane tahab palju ja vabalt liikuda
annaabi.ee 
