glükagooni. Neerupealised adrenaliini. Adrenaliin kiirendab südamerütmi, suurendab pupille, hingamine kiireneb. Munasarjad östrogeen, munandid testosteroon Platsenta toodab rasedushormoone. Hormoonid on väga aktiivsed keemilised ained, mis liiguvad vere kaudu. Prokestoroon raseduse hormoon. Inimkeha kolm kaitseliini: 1. Nahk ja limaskestad 2. Valgelibled õgirakud, tapjarakud 3. Lümfotsüüdid vastutavad organismi valikulise kaitse eest Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul immuunsüsteem hävitab organismi oma kudesid. Allergia puhul reageerivad kaitsemehhanismid üle. Füüsiline koormus, stabiilsus Neerud reguleerivad happelisust, kusiaine ja vee sisaldust. Kopsud reguleerivad hapniku ja süsinikdioksiidi sisaldust. Maks ja pankreas reguleerivad glükoositaset. Maks ja nahk reguleerivad temperatuuri. Kui rakkude energiatarbimine füüsilise koormuse ajal suureneb, eraldub verre rohkem CO2. Inimesel kulub energiat: 1
-Antikehad- valgud, mis tunnevad antigeeni ära 13. Kuidas toimib immuunsüsteem? -3 kaitseliini -2 liiki: Omandatud immuunsussüsteem Kaasasündinud immuunsussüsteem 14. Mis põhimõttel toimib vaktsineerimine? Vakstsineerimine põhineb inimese immuunmälul. - Inimese organismi viiakse surmatud võinärgestatud haigustekitajaid või nened osi. - lümfotsüüdid tunnevad ära võõra antigeeni ja käivitavad antikehade tootmise. 15. Millised on immuunsüsteemi häired (autoimmuunhaigused, allergia, äratõukereaktsioon)? Autoimmuunhaigused- immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid. Mõned bakterirakud võivad olla väga sarnased organismi valkudega. Põhjus: pärilik eelsoodumus ja keskkonna mõju. Näiteks: reumatoidartriit, I tüüpi diabeet. Allergia- immuunsüsteem reageerib organismile ohutule ainele. Põhjustavad lümfotsüüdid. Eritatakse histamiini, mis tekitab sügelust ja turset. Põhjus: muutunud elutingimused ja pärilikkus
Hemofiilia ehk verejooksu peatumise häired võivad olla kaasasündinud või eluajal omandatud. Omandatud veritsusi põhjustavad näiteks ravimid ja autoimmuunhaigused. Kaasasündinud veritsushaigusi tuntakse koondnime hemofiilia all. Hemofiilia korral esinevad verejooksud haavadest, sisemised verejooksud lihastesse ja liigestesse. Hemofiiliahaigetel on üks hüübimisfaktor puudu, seetõttu verejooksu korral stabiilne tromb ei moodustu ja verejooks ei peatu. Hemofiilia A ja B on sugukromosoomiga X seotud pärilikud haigused, mistõttu haigust põevad ainult mehed.
Tüvirakkudel puuduvad kindla koe omadused ning nad on võimelised kujunema mistahes koeks. Tüvirakud võivad lõputult jaguneda. Tüviraku viimisega haigesse kutte on võimalik organismi ravida. Geeniteraapia põhipostulaat väidab, et kui haiguse põhjustab geenidefekt, siis selle defekti parandamine kõrvaldab ka haiguse tekkepõhjuse. Geenitehnoloogiat kasutatakse inimeste ravis peamiselt selliste haiguste puhul, mis on põhjustatud defektse geeni poolt (immuunpuudulikkus, autoimmuunhaigused, neurodegeneratsioon jne). Jaguneb kaheks, asendada on võimalik vigaseid rakke (kas in vivo e. inimese sees või ex vivo e. väliselt) või kudesid.
Tänapäevane lääne dieet 15:1 Taimsed õli ja liha on eelistatumad kui kala Südame-veresoonkonna haigused ≤ 4:1 70 % langeb suremus nendesse haigustesse Soolte-, rinna- ja eesnäärmevähk ≤ 3:1 Väheneb risk kasvajate arenguks Põletikulised haigused ≤ 3:1 Langeb liigespõletiku sagedus Autoimmuunhaigused ≤ 5:1 Soosib astmaatiliste reaktsioonide langust 2. Omega-6 ja Omega-3 tasakaalu olulisus Sinu kehas Kõik inimesed saavad viia oma kehas Omega-6 ja Omega-3 rasvhapete suhte väiksemaks kui 3:1 120 päevaga, olenemata sellest, kust nad alustasid, tarvitades Zinzino Balance Oil `i! Zinzino Balance Oil koosneb kalaõlist ja rohkete antioksüdantidega oliiviõlist Zinzino BalanceTest: Analüüsijaks on St
7. Millest tekivad allergilised reaktsioonid? Nimeta erinevaid allergeene. Allergilised reaktsioonid tekivad immuunsüsteemi ebatavaliselt ägeda reaktsiooni tõttu mingi aine vastu; organism on mingi aine (allergeenide) vastu ülitundlik. Allergeenid: Toiduained (maasikad, sokolaad, Loomakarvad Ravimid pähklid, mesi, gluteen jms) Tolm ja õietolm 8. Mis on autoimmuunhaigused, millest need tekivad? Inimese immuunsüsteem hakkab ründama omaenda rakke ja kudesid. Tekivad antikehade ja T-lümfotsüütide töö vea tõttu. ???
Meh-m: apoptoosi ajendavad TNF2, glükokortikoidid, kasvufaktor, taandumine Suurenenud apoptoos viivad mediaatorid, nende retseptorite ekspressioon Põhjus: isheemia, mürgid, kiirgus, põletikud Tagajärjed: funktsioonalselt oluliste rakkude surm (Alzheimer, 1 tüüp diabeet) Vähenenud apoptoos viib kahjustatud rakkude Põhjus: sisenõõrenäärmete viga, geneetiline defekt, viirusinfektsioon Tagajärjed: püsiv infektsioon. Kasvajarakud, autoimmuunhaigused, funkts. Hälbed, ebanormaalne embrüonaalne areng.
kaitsemehhanismid. - Tapjarakud vastavad m�rgiseid aineid, mis h�vitavad sissetungijatega nakatunud rakud. Millist �lesannet t�idavad organismis antigeenid ja antikehad? - Antigeenid: organismile v��ras molekul, mis kutsub esile antikehade tootmise ja immuunvastuse - Antikehad: suured Y-kujulised valgud, mida organis, kasutab v��rkehade �ratundmiseks ja ohutuks muutmiseks. Millised haigused on autoimmuunhaigused? - Autoimmuunhaigusteks nimetatakse haigusi, mille puhul immuuns�steem h�vitab organismi oma kudesid. - Immuuns�steemi vigadel v�ib olla mitu p�hjust: m�ne bakteri antigeenid v�ivad olla organismi oma valkudega liiga sarnased. Siis r�ndab organism nii baktereid kui ka neid rakke, mille pinnal on bakteritesarnaseid valke. - Ka viirusnakkused v�i ravimid v�ivad muuta rakumembraanide valke, nii et organism peab oma rakke v��rasteks sissetungijateks.
Kuidas toimub vaktsineerimine? - Organismi viiakse surmatud või nõrgestatud haigustekitajaid või nende osi, mille lümfotsüüdid ära tunnevad kui võõra antigeeni ja käivitavad antikehade tootmise. Selle tagajärjel tekib ka rohkesti mälurakke, mis on juba olemas, kui sama haigustekitaja hiljem uuesti organismi satub. Millel põhineb vaktsineerimine? - inimese immuunmälul Milline on Sinu arvamus inimese vaktsineerimise vajalikkusest? Kuidas toimivad autoimmuunhaigused? - Immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid. Nimeta autoimmuunhaigusi - reumatoidartriit,skleroos suhkurtõbi ( I tüüpi) Mis on allergia? - immuunsüsteemi reaktsiooni ohutule ainele Mis on äratõukereaktsioon? - immuunreaktsioon siirdatud koe või organi vastu Milliseid sobivaid tingimusi vajavad rakkudes aset leidvad reaktsioonid? - õige temperatuur, piisav vee kogus, õige keskonna PH tase, ei tohi sisaldada mürke
Kasutatakse ainult tilga tuimastid, mis ei kutsu järelnähtusi. Võimalik teha operatsiooni kahele silmale ühel päeval. Lühike taastusperiood Laiad rakenduse piirid Ei kutsu sarvkesta hägususe LASIK. Vastunäidustused Piirangud: Vanus, vanem kui 18 aastat vana. (Vajalik, et silmamuna oleks lõpuni arenenud). Rasedus ja rinnaga toitmine kogu perioodi jooksul. (Oodata kui taastuv garmooniline taust). Absoluutset vastusnäidustused: Autoimmuunhaigused (kollageenhaigus, artriit) Primaarne ja sekundaarne immuunpuudulikkus Süsteemsed haigused, mis mõjutavad paranemise protsessi Üks silm Servkesta paksus vähem kui 450 (440) m Katarakt Glaukoom LASIK. Vastunäidustused (II) Suhtelised vastusnäidustused: Diabeet Südamesimulaatori olemasolu Psühhoos Ägedad ja kroonilised silma põletikud LASIK. Tüsistused Tõenäosus, et patsiendil tuleb mitte parandatav tüsistus 6 kuud peale
koesobivuskompleksi (MHC major histocompatability complex) => konfiguratsioon ja aminohapete järjestus on unikaalne igale indiviidile · MHC-II => makrofaagid ja lümfotsüüdid · MHC-I => kõik ülejäänud rakud Antikehad · B-lümfotsüüdid => immunoglobuliinid (IgG) · Y-kujulised molekulid · B-lümfotsüütide populatsioonis on sadu tuhandeid erinevaid järjestusi pinna IgG-del · Enese suhtes reaktiivsed B-lümfotsüüdid => apoptoos · Autoimmuunhaigused - reumatoidartriit, sclerosis multiplex jt. Immunoglobuliini molekul Antigeeni sidumiskohad Raske Kerge ahel Fab ahel fragment Disulfiid Papaiin sidemed Fc fragment Retseptori sidumiskoht B-lümfotsüüt ja antikehad
Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused). Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid). Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine. Diagnoosimise meetodid: Klassikaline meetod (vaatlus, küsitlus); Äratundmine; Kliinilised algoritmid; Diagnoosihüpoteeside testimine. Diagnoosimise erijuhud: Väljalülitamisdiagnoos (diagnosis per exclusionem); Raviefektil põhinev diagnoos (diagnosis ex iuvantibus); Jälgimise teel tehtud diagnoos (diagnosis ex observatione).
valke (näiteks kui on nakatanud viirusega või meie endi rakk on muutunud vähirakuks). T- lümfotsüüdid Kõige levinumad valgelibled, moodustades valgelibledest 54-62%. Nimetakse ka õgirakkudeks. Esimesed rakud, mis jõuavad sissetungijateni. Võitlevad bakterite, seente ja viiruste vastu. Neutrofiilid Antikeha on valk, mida organism kasutab võõrkehade ohutuks muutmiseks; valk, mida organism kasutab võõrkehade äratundmiseks; suur Y-kujuline valk Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid. Naha kaitse organismi bakterite eest higi- ja rasunäärmete eritised sisaldavad baktereid hävitavaid ensüüme; bakteritel on raske pääseda läbi tiheda ja mitmekihilise naha. Antigeen on organismile võõras molekul Antikeha tunneb ära võõra raku pinnal paikneva antigeeni Antigeen kutsub esile antikehade tootmise ja immuunvastuse Inimene muutub jahedas kahvatumaks, sest nahaalused veresooned tõmbuvad kokku
rakumembraanil, rasvlahustuvad aga saavad? Vastus: Sest vesilahustuval hormoonil ei ole olemas vajalikke valke. 23. Positiivne ja negatiivne tagasiside. Näiteid. Vastus: Kui hormoonide hulk tõuseb teatud tasemele, avaldab see toimet hüpotalamusele, mis enam vabastajahormooni ei erita. Selline on negatiivne tagasiside. Positiivse tagasiside puhul mitte ei vähendata esmast stiimulit, vaid võimendatakse. Lapse sünnitamine 24. Autoimmuunhaigused. Vastus: Haigused, mille puhul immuunsussüsteem ründab oma kudesid nagu sissetungijaid. Põhjused: mõned antigeenid võivad retseptorrakke muuta - oma rakud tunduvad võõrad. Näit. I tüübi diabeet, sclerosis multiplex, reumatoidartriit. Päriliku soodumusega. 25. Allergiad. Vastus: Liiga äge kaitereaktsioon allergeenidele (majatolm, loomade karvad, toiduained, õietolm) I kokkupuude → aeglane reaktsioon II Kokkupuude → kiire 26. Äratõukereaktsioonid.
Lõivsuhe erinevad kohasuse komponendid omavahel negatiivselt seotud ühte suurendades teine väheneb. Konflikt tekib siis, kui ressursid on piiratud. Immuunsus: · kaasasündinud mittespetsiifiline (fagotsüteerivad rakud), esmane immuunvastus, kulukate tagajärgedega · omandatud spetsiifiline (rakuline ja antikehaline immuunsus), jätkuv immuunvastus. Ülemäärane ja kontrolli alt väljunud immuunvastus võib olla organismile ohtlik (allegria, autoimmuunhaigused). Parasiidivastase immuunreaktsiooni poolt organismile tekitatud kahju võib olla suurem parasiidi enda poolt organismile tekitatud kahjust. Oksüdatiivne stress kontrolli alt väljunud vabade radikaalide tootmine. Tekitab biomolekulide ja kudede kahjustusi. Arvatakse olevat immuunpatoloogia ja vananemise üks põhjustest. Sellise stressi allikad: traumad, haigused, ülekoormus, suitsetamine, alkoholism, UV-kiirgus, heitgaasid, toksiinid, toidulisandid, kiirtoit.
lümfotsüüdid Vaktsineerimine – põhineb inimese immuunmälul, organismi viiakse surmatud või nõrgestatud haigustekitajaid või nende osi, lümfotsüüdid tunnevad ära võõra antigeeni ja käivitavad antikehade tootmise. Selle tagajärjel tekib ka rohkesti mälurakke, mis on juba olemas, kui sama haigustekitaja hiljem uuesti organismi satub. Antikehad tekivad kiiresti ja haigustekitajad hävitatakse enne, kui nad on jõudnud kahjustusi tekitada. Autoimmuunhaigused – immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid. Mõne bakteri antigeenid võivad olla organismi oma valkudega liiga sarnased. Siis ründab organism nii baktereid kui ka neid rakke, mille pinnal on bakterite sarnaseid valke. Ka viirusnakkused või ravimid võivad muuta rakumembraanide valke nii, et organism peab oma rakke võõrasteks sissetungijateks. Allergia – immunsüsteemi reaktsioon organismile ohutule ainele. Allergeenid – allergiat esile kutsuvad tegurid
hüdrolüüs), antibakteriaalne toime, Cl aktiveerimine ja Ca stabiliseerimine Neisseeria gonorrhoeae ja Legionella pneumophilia inhibeerimine 11) PMN leukotsüüdid Päritolu: luuüdi Roll: antimikrobiaalsete valkude vabastamine (lüsosüüm, MPO, laktoferiin), fagotsütaaarne aktiivsus 12) Sülje teised kaitsefaktorid Roll: pH tõus ja glükolüüsi soodustaja SÜLG KUI DIAGNOSTILINE VEDELIK 1) Autoimmuunhaigused Sjögreni sündroomi diagnoosmarker: sülje ja limanäärmete düsfunktsioon, seroloogilised ebanormaalsused, mitmete organ-süsteemide muutused, sülje IL-2 ja IL-6 kontsentratsioonide oluline tõus. 2) Ravimite monitooring Kokaiinide, amfetamiinide, opiodide, etanoolide tarbimise kindlaksmääramine
Ni allergia- põhjustab dermatiiti. 24. Autoimmuunhaiguste klassifikatsioon, tekke põhjused ja ravi. ,,Oma" vastased (autoreaktiivsed) B- ja T-rakud tekivad ka täiesti tervetel inimestel. Nende eest kaitseb meid immunoloogiline tolerants. Autoimmuunsuse põhjustavad need autoreaktiivsed rakud, mida tolerants ei ole elimineerinud. Immunoloogiline tolerants-lümfotsüütide poolne antigeeni ignoreerimine. Aegunud klassifikatsiooni järgi jagati autoimmuunhaigused süsteemseteks ja organspetsiifilisteks või paikseteks (sõltuvalt iga haiguse peamistest kliinilis-patoloogilistest tunnustest). Lokaalsed võivad olla näiteks endokrinoloogilised (I tüüpi suhkurtõbi, Hashimoto türeoidiit), dermatoloogilised (harilik vill-lööve) või hematoloogilised (autoimmuunne hemolüütiline aneemia). Süsteemsed autoimmuunhaigused hõlmavad SLE-d, reumatoid artriiti. Need haigused on seotud autoantikehadega
muutuvad küpseteks rakkudeks ning vabastavad tsütokiine Millistele rakkudele esitavad APC rakud antigeene? – T4-lümfotsüütidele ja B- lümfotsüütidele Millest sõltub antigeeni immunogeensus? Too näite tugevast immunogeenist. – molekulmassist, keemilisest struktuurist, päritolus, resorptsioonist ja lammutamisest organismi, geneetilistest teguritest.. nt valgud Mis määrab antigeeni spetsiifilisuse? – antigeeni epitoobid ehk determinandid Miks kujunevad autoimmuunhaigused? – kõrvuti võimega reageerida antigeenidele peab immuunsüsteemi arenemisel kujunema tolerantsus organismi enda kudede suhtes – kui ei kujune, tekivad autoimmuunhaigused Kuidas tekib aktiivne loomulik immuunsus – peale nakkushaiguse läbipõdemist või haigustekitajaga kokkupuudet/ Aktiivne kunstlik immuunsus – vaktsineerimise järgselt/ Passiivne loomulik immuunsus – imik emalt transplantaarselt või rinnapiimaga/ Passiivne kunstlik immuunsus – in omandab immunoglobuliinide või
dieedi järgimist. Levinumad toiduallergeenid on veiseliha, kanaliha, piimaproduktid ja teraviljad (nisu, mais). Viimaks tuleks vaadata Favroti kriteerume, mis abistavad õige diagnoosini jõudmist. Diagnoosi määramiseks on vajalik vähemalt 5 kriteerumi koosesinemine (näiteks vanus alla 3-aasta, tubane eluviis, tabandunud kõrvalest ja esijalg, tabandumata kõrvaääred). Samuti ei tohiks seda kasutada diagnoosi ainukese meetodina. (Hensel jt., 2015). Autoimmuunhaigused on keerulise kliinilise pildi ja etioloogiaga haigused. Diagnoosimine põhineb peamiselt välistamise meetodil, mille juures esmalt välistatakse patogeenid ja muud tegurid, mis võivad sarnast kliinilist pilti põhjustada. Lõpliku diagnoosi panemisel võivad aidata eelnevalt koostatud kriteeriumid, kuid ainuüksi nende põhjal ei tohiks lõpliku otsust kujundada. Selleks, et jõuda koerte atoopilise dermatiidi haiguse diagnoosimiseni, tuleb
silelihastele oluline astmaatikutel. · Glükokortikosteroidid shoki ravis glükoneogeneesi soodustav toime, põletiku pärssiv toime; shoki raviks manustatakse lühikese aega jooksul suurtes doosides. · Kasutamine - Lehmade ketoos - Kroonilised mitteinfektsioossed haigused (artiit, bursiit, reuma) - Teised kroonilised protsessid (astma, lihasvalud) - Tugevad allergilised reaktsioonid, anafülaktiline shokk - Autoimmuunhaigused - Kõikidel loomaliikidel avalduvad tugevat põletikuvastaset toimet - Tuleb meeles pidada, et glükokortikosteroidid ei ravi ühtegi haigust, vaid leevendavad sümptome - Infektsiooni olemasolul soodustavad infektsiooni levikut üle kogu organismi!!! - Süsteemselt manustada ainult näidustuse olemasolul! · Reeglina mitte manustada glükokortikosteroide koos antibiootikumitega! - Steroidid pärssivad immuunsüsteemi steroid pärssib
immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete meetodite väljaarendamine kliinikus kasutamiseks immuunmehhanismide uurimine infektsioonide korral immuunmehhanismide uurimine mitte- infektsioossete haiguste jt. immunoloogiliste seisundite korral (allergia / atoopia; autoimmuunsus ja autoimmuunhaigused; kasvajad; transplantatsioon) Immunoloogia rakendamine teistes teadusharudes: baasimmunoloogia (immunokeemia) meditsiiniline immunoloogia (immunogeneetika) kliiniline immunoloogia (immunoteraapia, transplantatsiooni immunoloogia, immunodermatoloogia, allergoloogia, autoimmunoloogia jne) immunoloogilised meetodid - tundlikud ja spetsiifilised abivahendid teistes biomeditsiini ja kliinilise
Haigus on organismi struktuurne või funktsionaalne kõrvalekalle, mis rikub homeostaasi või organismi normaalset funktsioneerimist. Kulu järgi jaotatakse: 1)Üliäge e hüperakuutne(lõppeb mõne päevaga ja surmaga).2)Akuutsed e ägedad. 3) Alaägedad. 4)Kroonilised. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid). 4. Haiguse riskifaktorid- faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt. (eel)soodumus-on geneetilistest muutustest või organismi iseärasustest tingitud haiguse esinemise tõus. Peamised riskifaktorid- vanus, rass, ülekaal ja kõrge kehamassiindeks ning geneetiline eelsoodumus Kehamassiindeks- suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. 5
valmistamata. Eriti kehtib see mitmikvaktsiinide kohta, kus korraga süstitakse lapse organismi mitme ohtliku haiguse tekitajad ning lapse organism ei ole lihtsalt võimeline toime tulema selliste koguste haigusetekitajate ja võõrkehadega. Tulemuseks võib olla see, et segaduses organism hakkab ründama iseennast ehk siis organismi neid osi, mis on keemiliselt sarnased sissetunginud vaktsiini komponentidele. Nii tekivad autoimmuunhaigused, mille levik viimastel aastatel suisa plahvatuslikult suureneb. Laste seas levivad ,reumatoidne artriit, lasteea suhkruhaigus, bronhiaalastma, Crohn'i tõbi, GuillainBarre sündroom (progresseeruv lihaste nõrkus), mida varem põdesid vaid vanemad inimesed. Häiritud immuunsüsteemiga lastest kasvavad haiged inimesed, kes hakkavad tänu oma kroonilistele haigustele eluaeg ravimifirmadele kasumit tootma.
1. Seletav ehk kirjeldav osa 2. Claims ehk taotlused 3. Kokkuvõte 4. Näidete kirjeldus (Example 1 etc.) Tähtsamad etapid: Taotlus (filing) ...uurimine (vaheotsus) ...patendi andmine (avaldamine) Monoklonaalsed antikehad ja nende kasutamine diagnostikas ja ravis Polüklonaalsed antikehad Heterogeenne segu antikehadest Tunnevad ära mitmeid epitoope Monoklonaalsed antikehad Identsed antikehad Monovalentne efektiivsus Kasutus meditsiinis Autoimmuunhaigused Infliximab ja adalimumab- effektiivsed reumatoidartriidi, Crohn'i tõve ja haavandilise koliidi vastu Seovad ja inhibeerivad TNF- Basiliximab ja daclizumab-neeru transplantaadi äratõukereaktsiooni vastu Inhibeerivad IL-2 aktiveeritud T-rakkudel Omalizumab- seondub IgE-le, allergilise astma puhul Vähi ravi Teevad vähiraku immuunsüsteemile märgatavamaks Rituximab- seondub CD20-le B rakkudel Lümfoomide vastu Kasvusignaalide blokeerimine Cetuximab- soolevähk, kõrivähk
suurenemisele 36-200 (enamasti 40-45 kordust) Kliiniline pilt Käitumismuutused Kognitiivsed häired Pärilik anamnees Varajased muutused: o Rahutus o Isikliku hügieeni probleemid o Unehäireed o Käitumishäired o Ärevus o Depressioon – kas esmassümptom või reaktsioon Ülikiire diagnoos Ülitäpne diagnoos Ravi ei ole Interdistsiplinaarsed autoimmuunhaigused Antigeenid ja kliinilised sündroomid Autoimmuunhaigustele viitavad üldised sümptomid ja sündroomid Haiguse kulu eriapärad Millises haiguse faasiga on tegemist? Sümptomite subakuutne teke o Päevade, nädalatega o NB! IgLON5 Peavalu Kerge palavik Teadvushäire Autonoomsed häired Epilepsia ja liigutushäired Epileptilised hood o Partsiaalsed o Generaliseeritud
membraaniga. Raku tsütoplasma komponendid ei satu rakudevahelisse ruumi, vaid kuuluvad lagundamisele makrofaagide poolt. Nii saab organism töödelda ning taaskasutada aegunud, vigaseid, muteerunud, liigsed või ebanormaalseid rakke selleks et areneda, kasvada, paljuneda. Mingi rakugrupi normaalne apoptoos on vajalik organismi kui terviku funktsioneerimise seisukohalt. Mittetoimumine omab tavaliselt raskeid tagajärgi organismile, nt vähk-kasvaja, autoimmuunhaigused, arenguhäired. 12. Meioosi mõiste. Meioos (kr k vähenemine) on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust (diploidsest somaatilisest rakust) tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Meioos koosneb reduktsioonjagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II), mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga. Meioos on sugurakkude e gameetide jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud (iga kromosoom on üksikuna)
Krooniline haigus kulgeb tavaliselt ägenemiste (retsidiivide ehk eksatserbatsioonide) ja vaibumiste (remissioonide) vaheldumisena. Oluline on vähendada retsidiive ning pikendada remissiooniperioode. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: 1. ägeda haiguse sümptoomidevaene kulg 2. ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi (mittesobiv ravim või ravimi annus) 3. haigustekitaja resistentsus 4. algselt kroonilised haigused (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid) Kroonilise haiguse staadiumid: · Remissioon- haigusnähtude ajutine taandumine · Retsidiiv - krooniliste kuluga haiguste korral haigusnähtuste taasteke Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt · Riskifaktor on haiguse tekke tõenäosuse näitaja (indikaator), ei pea veel olema haiguse põhjus
Apoptoos toimub kiiresti ja ei jäta endast jälgi, seetõttu selline rakkude suremine võib jääda märkamatuks. Apoptoosi uurimine viimase kümnendi jooksul on kiiresti intensiivistunud. See on seotud sellega, et on jõutud arusaamisele apoptoosi tähtsusest organismi kui terviku jaoks. Mingi rakugrupi normaalne apoptoos on vajalik organismi kui terviku funktsioneerimise seisukohalt. Selle mittetoimumine omab tavaliselt raskeid tagajärgi organismile, näiteks vähk-kasvaja, autoimmuunhaigused, arenguhäired. Ka vastupidine - apoptoosi toimumine siis kui see pole soovitav - on samuti seotud mitmete haiguslike seisunditega. Näiteks ajurabanduse või südameinfarkti tagajärjel tekkivad ajukahjustused ongi seotud just sellega, et ajukoe verega varustatus häirub, millega kaasneb hapniku nälg, mis omakorda käivitab rakkudes apoptoosi. Teine sarnane näide on neurodegeneratiivne haigus Alzheimeri tõbi, mis on väga levinud vanadel inimestel. Ka siin on
Apoptoos toimub kiiresti ja ei jäta endast jälgi, seetõttu selline rakkude suremine võib jääda märkamatuks. Apoptoosi uurimine viimase kümnendi jooksul on kiiresti intensiivistunud. See on seotud sellega, et on jõutud arusaamisele apoptoosi tähtsusest organismi kui terviku jaoks. Mingi rakugrupi normaalne apoptoos on vajalik organismi kui terviku funktsioneerimise seisukohalt. Selle mittetoimumine omab tavaliselt raskeid tagajärgi organismile, näiteks vähk-kasvaja, autoimmuunhaigused, arenguhäired. Ka vastupidine - apoptoosi toimumine siis kui see pole soovitav - on samuti seotud mitmete haiguslike seisunditega. Näiteks ajurabanduse või südameinfarkti tagajärjel tekkivad ajukahjustused ongi seotud just sellega, et ajukoe verega varustatus häirub, millega kaasneb hapniku nälg, mis omakorda käivitab rakkudes apoptoosi. Teine sarnane näide on neurodegeneratiivne haigus Alzheimeri tõbi, mis on väga levinud vanadel inimestel. Ka
Kui vereringega asjad korras ei ole, siis tegelikult need ei aita. On isegi üsna oluline asi, pannes kokku Nitro FX ja multivitamiinid, siis saad sa rohkem nendest multivitamiinidest kätte. · Põletike taandumine. Põletike leevendamine ja ravimine. Mina kasutan põletikku siin geneerilise terminina, seega mõtlen siin nii ägedat kui kroonilist põletikku. Äge põletik tekib ilmselgelt siis, kui ma siin praegu kukun, ja krooniline põletik on siis artriidi tüüpi põletik või autoimmuunhaigused, kui pikaajaline protsess. Parim viis põletiku kontrolli all hoidmiseks on suurendada lämmastikmonooksiidi taset. Mitte ükski nendest rakkudest, mis põletikuga võitlevad, ei suuda seda põletikku kontrolli 4 all hoida enne kui lämmastikmonooksiid neile selleks korralduse annab, selle signaali nendeni viib. Minul endal oli 7 8 aastat tagasi õnnetus, suusatamisel sain trauma, USA põhjaosas. Murdsin puusaluu. Mulle pandi polt sisse
vahepealne meeste, mitte kunagi naiste, järeltulijatel risk korduste arvu suurenemisele, 36- 200 enamasti 40-45 kordust). Kliiniline pilt käitumismuutused, kognitiivsed häired, pärilik anamnees, varajased muutused (rahutus, isikliku hügieeni probleemid, unehäired, käitumishäired, ärevus, depressioon kas esmassümptom või reaktsioon). Eripärad ülikiire diagnood, ülitäpne diagnoos. Ravi ei ole. Uued, noorte inimeste haigused: interdistsiplinaarsed autoimmuunhaigused vähist tingitud neuroloogilised häired. Pinnaantikehadega seotud autoimmuunsed entsefaliidid takistavad rakkude normaalset tööd. Autoimmuunhaigustele viitavad üldised sümptomid ja sündroomid: haiguse kulu eripärad (millise haiguse faasiga on tegemist?), sümptomite subakuutne teke (päevade, nädalatega), peavalu, kerge palavik, teadvushäire, autonoomsed häired. 8
Perifeerne halvatus: • Lihasjõu langus • Lihase toonuse langus • Reflekside madaldumine või kadumine • Lihaste kõhetumine Perifeerne neuropaatia, mis on tingitud aju ja seljaaju (perifeersete närvide) väliste närvide kahjustustest, põhjustab sageli nõrkust, tuimust ja valu, tavaliselt teie kätes ja jalgades. See võib mõjutada ka teisi teie keha piirkondi. Tervislikud seisundid, mis võivad põhjustada perifeerset neuropaatiat, hõlmavad: Autoimmuunhaigused. Nende hulka kuuluvad Sjogreni sündroom, luupus, reumatoidartriit, Guillain-Barre sündroom, krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaatia ja vaskuliit. Diabeet. Enam kui pooltel diabeediga inimestel tekib teatud tüüpi neuropaatia. Nakkused. Nende hulka kuuluvad teatud viiruslikud või bakteriaalsed infektsioonid, sealhulgas puukborrelioos, vöötohatis, Epstein-Barri viirus, B- ja C-hepatiit, pidalitõbi, difteeria ja HIV.
põrnaarterioolide ümber. Omades spetsiifilist TCR (T-cell receptor) pinnaretseptorit, tunneb ta ära sellega kokkupuutuva võõrfaktori antigeeni. Lümfotsüüdi pinna CD3 (cluster designation antigen) proteiini molekul annab selle antigeeni infosignaali Tlümfotsüüdile edasi. T-rakud sünteesivad veel CD4 ja CD8 pinnamolekule vahekorras 21:1 CD4+ kasuks. nimetatakse Tüümuses kõrvaldatakse need T rakud, kes tunnevad organismile omaseid valk . Th ja Tc =2:1 (kui tasakaal rikutud, siis autoimmuunhaigused ja im.puudulikkus). T raku membraani retseptor TCR tunneb ära AG + MHC kompleksi, seejärel T rakk hakkab prolifereeruma ja differentseeruma efektor ja mälu T rakkudeks. CD4+ nimetatakse T-helperiks (Th). Tekitavad ägedat põletikulist reaktsiooni ja potentseerivad B-lümfotsüüte antikehade tootmisel. Eristatakse CD4+ kahte subtüüpi vastavalt erinevate tsütokiinide (tsütokiin immuunsüsteemi hormoon, valgeliblesid mõjutav valguline aine) produktsioonile
valgud, rakulised kaitsemehhanismid fagotsüüdid e õgirakud, NK-rakud, kemokiinid ja tsütokiinid. 11. Immuniteet ja allergilised reaktsioonid. Immuunsussüsteemi ülesanne on kaitsta organismi viiruste, bakterite ja teiste haigustekitajate eest. Immuunsussüsteem peab aktiivselt reageerima haigustekitajatele, kuid oma keharakkude suhtes olema tolerantne ehk taluv. Ent kui immuunsussüsteem on tasakaalust väljas, hakkab ta tegutsema oma keharakkude vastu ja tekivad autoimmuunhaigused. Allergia põhjuseks on ülitundlikkus ehk organismi ülereageerimine teda ümbritsevatele kahjututele ainetele, samuti toidule.Allergia on immuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade ehk kaitsekehade tekke inimese organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge reaktsioon,
Võib olla tingitud immuunpatoloogiast - oksüdatiivsest stressist, mis põhjustab koekahjustusi. Haigestumine on energeetiliselt kulukas protsess. Immuunsus võib olla kaasasündinud (mittespetsiifiline, esmane immuunvastus, kulukate tagajärgedega) või omandatud (spetsiifiline; jätkuv immuunvastus). Ülemäärane ja kontrolli alt väljunud immuunvastus võib olla organismile ohtlik (nt allergia, autoimmuunhaigused). Parasiidivastase immuunreaktsiooni poolt organismile tekitatud kahju võib olla suurem parasiidi enda poolt organismile tekitatud kahjust. · Milline on optimaalne immuunvastus? Olukord, kus haigusele vastupanust saadav kasu on suurem kui immuunpatoloogiast (haru, mis uurib immuunreaktsioonide osa haiguste patogeneesis (patogenees - õpetus haiguste kulgemise seaduspärasusest)) tulenev hind.
· viirusinfektsioonid indutseerivad vastava tsütokiinide keskkonna, mis võib anergseid rakke jälle sisse lülitada, · viirusinfektsiooni tagajärjel tekkinud uued epitoobid, · hormoonid (östrogeen), · ravimid, · ristreaktiivsed antigeenid, · mimikri, · polüklonaalne aktivatsioon. Immuunpuudulikkus on põhjustatud sageli ühest geeni defektist; autoimmuunsus on tavaliselt polügeenne. Tuntumad autoimmuunhaigused on näiteks: · liigeseid kahjustav reumatoidartriit, · kesknärvisüsteemi ründav hulgikoldeline skleroos (sclerosis multiplex) · pankrease insuliini tootvaid rakke hävitav lapseea suhkurtõbi. Tagajärgede erinevusest hoolimata on autoimmuunsete haiguste tekkes mitu sarnast joont, andes alust arvata, et haiguste põhjustes ja arengus mängivad sageli rolli samalaadsed tegurid. Oluline osa immuunreaktsioonis on T- lümfotsüütidel ja antikehadel
Mürkmaod – antisuurumi kasutamine aitab siduda. Esimesel korral võib kasutada 8seerum saadaks nt hobuse käest) siis tekib seerumpalavik teisel korral. Põhjuseks immuunkomplekside kogunemine: neerud, veresooned, liigesed jne Komplemendi süsteemi aktivatsioon C3a,C4a,C5a-anafülotoksiinid,kemotaktilised faktorid Neutrofiilide proteaasid Bakterite spoorid,seened “Seerum palavik” - võõra liigi antikehad Autoimmuunhaigused, ravimid, nakkushaigused Tüüp IV ülitundlikkus. Viivitusega ülitundlikkus DTH-Delayed-Type Hypersensitivity. Peab olema toimnud kontaks antigeeniga, sellel järgnenud T rakkude klonaalne paljunemine, kui hiljem kontaks selle antigeeniga toimub, siis Trakkude kaudu sekreteeritakse tsütokiine, mis aktiveeriuvad amkrofaagid, mis omakorda tekitavad mitmeid reakstioone. Siia alla lähevad libaallergiad - kontaktdermatiidid nt nikkel, formaliin, mürgised ühendid.
väheneb teine Konflikt tekib siis, kui ressursid on piiratud Immuunsus · Kaasasündinud o Mittespetsiifiline (fagotsüteerivad rakud) o Esmane immuunvastus o Kulukate tagajärgedega · Omandatud o Spetsiifiline (rakuline ja antikehaline immuunsus) o Jätkuv immuunvastasus · Ülemäärane ja kontrolli alt väljunud immuunvastus võib olla organismile ohtlik (allergia, autoimmuunhaigused) · Parasiidivastase immuunreaktsiooni poolt tekitatud kahju võib olla suurem parasiidi enda poolt tekitatud kahjust · Näited: o Pesitsevatel sinitihastel kutsuti esile immuunvastus teetanude-vaktsiini vastu vaktsineeritud linnud vähendasid poegade toitmise sagedust Vabad radikaalid · Aatomid või molekulid ühe või enama paarumata elektroniga · Tekivad organismi elutegevuse käigus · Normaalolekus tootmine kontrolli all
kuritarvitama just sellist lihtsat reeglit, mida nende peremeesliigid järgivad. Oma sugulasi saab tundma õppida ka iseenda järgi. On näiteks andmeid, et selgroogsete immuunsüsteemi rakud õpivad tundma iseenda keharakke. Niisuguses meetodis peitub jällegi teatud risk: kui immuunsüsteem selle läbi muutub "liiga targaks", st hakkab veidikegi teistsugustesse rakkudesse suhtuma liiga "konservatiivselt", võivad sellega kaasneda tõsised autoimmuunhaigused (näiteks reuma), kus immuunsüsteem hakkab ründama iseenda haigestunud keharakke. Seetõttu soosib looduslik valik sugulaste tuvastamist iseenda järgi ainult teatud "järeleandlikkuse" korral. Alternatiivsed käitumisotsustused. Käitumise kasu ja hind Üle-eelmises peatükis käsitleti põgusalt liikidevaheliste võrdluste kasutamist loomade käitumise seletamisel. Käesolevas peatükis laskume liigi tasandile ja vaatleme isendite käitumist liigi piires
seda piirkonda kutsutakse ka epitoobiks. Hapteenid on madalmolekulaarsed ained, millel küll on epitoop, kuid mis ei kutsu esile immuunvastust. Kui nad on aga seotud kõrgmolekulaarsele kandjale, siis nad kutsuvad esile antikeha tekke. Tolerants - võime mitte vastata antigeeni toimele. Organismil on tolerants enda antigeenide suhtes. Selle puudumisel võib immuunsüsteem hävitada organismi enda kudesid (autoimmuunhaigused). Immuunsüsteemi rakulised komponendid. Lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid-arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest tekivad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga või nad saavad T-abistajarakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. immunoglobuliine. T-lümfotsüüdid:
takistab neil apoptoosi pidurdamast. Ja võimaldab seega Bax/Bac poolt apoptoosi. Tekitavad poori mitokondri membraani , cyt c vabaneb ja seostudes Apaf1 valguga aktiveerib kaspaaside kaskaadi. BAD fosforüülimine on anti- apoptootiline ja defosforüülimine apoptootilise toimega. /lihtsam on konspektist lugeda/ 13.)Nimetage kasvufaktoreid (välisfaktoreid) mis olulised apoptoosi pärssimises: Apoptoosi mittetoimumine omab tavaliselt raskeid tagajärgi organismile, näiteks kasvajad, autoimmuunhaigused, arenguhäired. Kasvajates on sageli apoptoos pärsitud, näiteks liigse anti apoptootilise valgu Bcl2 hulga tõttu (Bcl- B-lymphocyte lymphoma). ~50% kasvajatest on muteerunud p53 valk, mis pidurdab rakutsükli DNA kahjustumisel. Mutatsiooni korral jagunevad ka kahjustatud DNA-ga rakud. mutatsioonid välise apoptoosiraja valkudes (Fas ligand, Fas retseptor jne) võivad põhjustada lümfotsüütide hulga kasvu, mis omakorda
Kõne ataksia e skandeeriv kõne ebanormaalselt muutuv kõne tugevus, kiirus ja hääldamise selgus, vaheldumisi esineb tasane ja liiga vali kõne. Füsioteraapiaga PCIga last saab veidi kaasa aidata, see on seisund, elu jooksul ei muutu. PCI riskifaktorid Miks tekib peaaju hüpoksilis-isheemiline kahjustus? - Sünnieelsed mõjurid ema haigusseisundid nt südame puudulikkus, hüpertensioon, aneemia, hüpoksia, tokseemia, diabeet, verehaigused, autoimmuunhaigused, kasvajad; teratogeenid; üsasisesed infektsioonid; traumad; pärilikud haigused; mitmikrasedus; lühike või pikk nabaväät; - Hapnikupuudus sünnituse ajal - Lapse haigusseisundid vahetult peale sündi hingamisseisundite patoloogia; südame kaasasündinud väärarengud; närvisüsteemi väärarengud; ainevahetushaigused. PCI-ga kaasnevad probleemid - Vaimne mahajäämus - Krambid või epilepsia - Kasvu probleemid (kasvult väiksemad, jäsemed erineva pikkusega)
lihasevalu,unehäired: magad liiga palju (hüpersomnia) või liiga vähe (insomnia), peavalu, mis erineb varasemast tüübi või raskuse poolest,liigesevalu ilma liigeste punetuse või paistetuseta,ebatavalised närvisüsteemi süptomid nagu,silmade suurenenud valgustundlikkus (fotofoobia),unustamine,ärrituvus,raskused kontsentreerumisel. Kroonilise väsimuse sündroomi võib diagnoosida, kui on välistatud teised võimalikud põhjused, näiteks nakkused, immuun- või autoimmuunhaigused, kasvajad, lihas- või närvihaigused, endokriinhaigused, psühhiaatrilised haigused, ravimsõltuvus. Sündroomi vastu tõhusat ravi ei ole, leevendada saab üksnes sümptomeid. Vaevustega inimestel soovitatakse võimalikult aktiivne olla, ka mõõdukas kehaline koormus tuleb kasuks. Haiguse diagnoosimiseks on vajalik patsiendi varasem meditsiiniline ajalugu ning teatud testide ja analüüside läbiviimine, et välistada muud haiguslikud seisundid
3. Mesnstruaaltsüklis endomeetriumi rakud irduvad. 4. Piimanäärme regressioon pärast laktatsiooniperioodi lõppu. 5. Immunoloogilise tolerantsuse teke autoantigeenidega reageerivate lümfotsüütide häving. 6. Atroofia - pikaealistel 7. Koereaktsioon optimaalse doosi kiiritusravi ja keemiaravi korral vähkkasvajatel. (Tugev doos põhjustab nekroosi.) Apoptoosi liigne pärssimine ja ka ülemäärane toimumine viivad haiguste tekkele: 1. apoptoosi inhibitsioon kasvajad autoimmuunhaigused 2. apoptoosi intensiivistumine AIDS Neurodegeneratiivsed haigused (nt. spinaalne muskulaarne atroofia) 84. Domestikatsioon tehnoloogiate kodustamine, taimede kultuuristamine, loomsete organismide kodustamine 85. Kultuurtaimede tekkekolded Kagu-, Ida-, Kesk- , Ees-Aasia,Vahemeremaad;Ida-Aafrika;Kesk-Ameerika; Andid.Floorad ja faunad jaotatakse vastavalt inimmõju tugevusele: Kultuuripagejad ehk hemerofoobid taanduvad inimtegevuse mõjul (näiteks käpalised);
annaabi.ee 
