Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Autoagressiivne käitumine noorukieas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tahtlik, tahtliku, värnik, 2016, tagamaad, injury, harm, koolinoorte, psühholoog, enesevigastamine, toonud, emotsioonid, ärevus, raport, autoagressioon, julgen, functions, west, andes, project, awareness, kodulehekülg, aktuaalne, evidence, keith, anthony, suicide, marje, äärmuslik, verejooks, kehaosa, eneseregulatsioon, frustratsioon, tekitamiseEnesetappude ennetamine: suitsiidiohvri leinajatele eneseabigruppide algatamiseks. Tallinn. ERSI (Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut) 2006. Enesetappude ennetamine: infomaterjal pereliikmetele ja sõpradel. Kuidas toime tulla raskuste ja kriisidega. Tallinn. Mehilane, Lembit 1997. Mis on koolilapsel muret? Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Persaud, Raj 2007. Vaimne tervis. Kasutaja teejuht. Tänapäev. Värnik, Airi; Sisask, Merike; Värnik, Peeter 2010. Baltic suicide paradox. Tallinn University Press Värnik, Airi 2003. Suitsiidi-uuringud. Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituut: Tallinn. WHO (World Health Organisation) 2006. Enesetappude ennetamine: abiks nõustajatele. Tallinn 10
on tundlik aeg, mil suureneb enesevigastuse ja suitsiidirisk, peavad olema kättesaadavad vastavad noortesõbralikud nõustamisteenused (psühholoog, sotsiaalpedagoog, tervishoiutöötaja). Laura-Liisa Heidmets jt uurijad leidsid, et depressiivsusele viitavat seisundit on kogenud 25% 7.–9. klassi uuritavatest poistest ja 33% sama vanuserühma tüdrukutest. Samas toovad uurijad välja seosed riskiva seksuaalkäitumise, depressiivsuse, suitsidaalse mõtlemise, tahtliku enesevigastamise ja suitsiidikatse sooritamise vahel (Heidmets jt 2009: 160). 10% Tallinna koolide 8. klasside õpilastest, keda valdab pidevalt või sageli elutüdimus, ning 17% sama vanuseastme õpilastest, keda on korduvalt narritud või kiusatud, moodustavad põhjendamatult suure riskirühma (Kruusvall, Tomson 2004: 25–28). Koolikiusamine on Eestis enam levinud kui paljudes teistes Euroopa riikides. 45% 11–15-
Sherif (1936) autokineetiline efekt. Normi loomine, mida teised järgivad Sum: teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma Konformism Konformism kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine. Väline (teen nii, nagu teised + vaikselt naeran) ja sisene konformism (nii, nagu teised ongi õige) Sõltumatus (ei järgi teisi) ja antikonformism (teen põhimõtteliselt teisiti) Solomon E. Asch (1907-1996), poola päritolu USA psühholoog, konformismiuuringute alusepanija Konformismikatsed 1950-60datel Asch'i konformismikatse (1951) Mis mõjutab konformset käitumist? Grupi suurus: kui üle 5 inimese oluliselt tugevam mõju Liitlased: vähemalt üks teisitimõtleja vähendab oluliselt grupi mõju Staatus: kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust Sugu: naised veidi konformsemad kui mehed Järelintervjuu: eneseõigustused Järeleandlikkus
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · 20 sajandi algul in
- Sotsiaalsete vihjete kasutamine enda käitumise kontrollimiseks - Eneseseire ja tajumise täpsus järeldusi isiku kohta tehakse esitatud mulje põhjal. Inimesed on hõivatud mulje loomisega. Kommunikatsioon Kommunikatsioon on informatsiooni vahetamine (verbaalne ja mitteverbaalne) sõltumata sellest, kuidas enda mõtteid, soove, kavatsusi teatavaks tehakse või mil moel need teatavaks saavad. See võib olla nii teadlik kui alateadlik, tahtlik või tahtmatu. Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse tekkimiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Kommunikatsiooniprotsess on dünaamiline, pidevalt muutuv. Vastuvõetud sõnumite tõlgendused, tekkinud emotsioonid, muutuvad keskkondlikud tingimused ja olukorra taju loovad eelhäälestuse ajas järgmise sõnumi saatmiseks ning vastuvõetava tõlgendamiseks. Shannon-Weaver´i mudel, Osgood-Schramm´i mudel, Dance´i spiraalikujuline mudel (McQuail, Windhal, 1993):
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I........................................................
Kogemuse väljavõtte meetod- situatsioonispetsif käitumist, vähem retrospektiivne kui teised. Pihuarvutiga nt, veebipõhised platvormid/paberist päevikut Enese ja tuttavate hinnangute kooskõla- näitab konsensust ütluste vahel. Korrelatsioonid enda ja tuttavate hinnangute vahel. Tutvuse pikkus ja konsensus- isiksusehinnangute konsensus paraneb tutvuse pikkusega Implitsiitne mõtlemine- mitteteadvustatud mäluandmetega ISIKSUSE PSÜHHOBIOLOOGIA Ülalt alla infotöötlus- tahtlik, psüühika kõrgemad funktsioonid. Sensoorse info interpreteerimiseks kasutatakse mudeleid, ideid ja ootusi Alt üles- tahtmatu, automaatne, spetsiifilise kausaalsuse otsimine. Sensoorse info kogumine ja siis integreerimine Bioloogia-> käitumine (bottom-up) Enim uuritud molekulid ja geenivariandid: katehhoolamiinid, neuropeptiidid DNA-> valgud-> kude-> kogemused SUUR VIISIK (top down) - neurootilisus- soodumus kogeda neg emtosioone (seos psühhopatoloogiaga) - ekstravertsus
Tänapäeval enam selles nii kindlad ei olda. Positiivne hoiak balleti suhtes ei tähenda, et ma sinna lähen. Richard LaPiere (1930) koos Hiina abielupaariga läbi Ameerika, peatusid 250 hotellis. Hirm: negatiivne hoiak, ei teenindata. Tegelikult: probleem vaid ühes kohas Ameeriklane peatud 250 hotellis ja katse mõte oli see, et tol ajal oli hiinas ameeriklaste suhtes neg hoiak ja üks asi mida sõidu käigus psühholoog uuris, oli see, et lasi hiinlased ette poole ja tahtis näha, kas neile öeldakse ära. Kuu aega hiljem saatis broneerimiskirja, millele vastati negatiivselt. Näostnäkku on lihtsam hoiakut väljendada (??). Hiljem: kirjad kõikidesse hotellidesse: kas teenindate aasia päritolu kliente. 90% - ei! H seos käitumisega mitmeplaaniline, sõltub H objektist (poliitilistel hoiakutel seos tugevam, vähemusrühmadega seostud suhtumistel nõrgem), sõltub H tugevusest, inimese individuaalsetest
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
PÕLVA GÜMNAASIUM 12.B klass Karina Käo VEGANIKS PÖÖRDUMISE PÕHJUSED KAHE RIIGIGÜMNAASIUMI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Marit Oimet Põlva 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 1. TEOREETILINE TAUST ..................................................................................... 5 1.1. Mis on veganlus ja millest on saanud alguse?.................................................5 1.2. Mis on veganiks pöördumise põhjused?......................................................... 6 1.3. Taimetoitlaste alaliigid ja nende erinevused................................................... 7 1.4. Arstide ja nõustajate arvamus veganlusest...................................................... 8 2. UURIMUSLIK OSA ,,Veganiks pöör
- uuritakse kuritegevust kui sotsiaalset nähtust - uuritakse kurjategijate psüühilisi iseärasusi - psühholoogiaalased teadmised kaasatakse kuritegude avastamisse 2) Psühholoogia kaasatakse õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistena kohtupsühholoogia forensic psychology psühholoog eksperdina psühholoog osaleb kohtuotsusest tulenevates tegevustes psüühikahäirete ravi psühhokorrigeerivad sekkumised korrektsioonisüsteemis Kohtupsühholoogia on - kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks õiguslikus kontekstis; - teadusuuringute valdkond sellele rakendusvaldkonnale spetsiifiliste probleemide uurimiseks
MAINORI KÕRGKOOL ______________ Instituut _________________ eriala Nimi ENESEHINNANG JA SELLE MÕJU KÄITUMISELE Ainetöö Juhendaja: ___________ Enesehinnang ja selle mõju käitumisele Õppekeskus 2010 2 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI..............................................................5 1.1. Eneseteadvuse empiiriline uurimine ....................................
esinevad söömishäired 7,7% naistest ja 1% meestest. Eestis on nüüdseks juba üle 50 000 söömishäirega inimese, aga ravida saab neist korraga ainult kaheksat (T. Tammeorg, Eestis on juba üle 50 000 söömishäirega inimese, aga ravida saab neist korraga ainult kaheksat, www.delfi.ee , 23. September 2013). 5.1. Söömishäirete liigitamine Anoreksia tähendab kreeka keeles toidust hoidumist ja vastumeelsust kõige söödava suhtes. Selle tunnuseks on tahtlik ja teadlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri, mille tagajärjel 10-20% anoreksiat põdevatest inimestest sureb (Anoreksia, www.eriline.ee). Kaalu kaotus saavutatakse toidu vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumine, ülemäärase treeninguga (Anoreksia, www.wikipedia.org, 28.oktoober 2014). Anoreksia all kannatajale on tihti omane kinnisidee, mille kohaselt on nad ülekaalulised, mistõttu hakatakse toitu ja sellest saadavaid kaloreid vältima
Väga kurb ja murettekitav on see, et alates 1995. aastast on elu jooksul mõnd illegaalset uimastit proovinud 15–16-aastaste kooliõpilaste osakaal kasvanud. 1995. aastal oli see näitaja 7%, 1999. aastal 15%, 2003. aastal 24%, 2007. aastal 30% ja viimasel (2011.) uuringuaastal 32%. (Kobin, et al., 2012) Eesti noorte uimastisõltuvust on uuritud erinevate uuringutega. Noorte uimasti tarvitamist on Eestis uuritud korduvalt. Uuringutest ulatuslikem on 15–16- aastaste koolinoorte „Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide kasutamise küsitlusuuring” ESPAD (European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs). Seda on Eestis korraldatud viiel korral – aastatel 1995, 1999, 2003, 2007 ja 2011 (Uimastite tarvitamine koolinoorte seas 2012). ESPAD käsitleb nii uimastite tarvitamist kui ka sellega seonduvaid tegureid. Kuna uuringut tehakse üleeuroopaliselt, on kättesaadavad võrdlusandmed ka teiste riikidega (Hibell jt 2012)
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ja biheivioristliku lähenem
26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgistab ära sellist tahtlikku käitumist, mille all on alateadlikud defektid, keelatud mõtted ja allasurutud emotsioonid. Sellega toimetulekus ei sobi karmistamine, sest siin tuleb lastel lasta vabalt väljendada, kõike mis on psüühikas allasurutud. Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine. Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine.
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame
hulk see, mis on huvitav või vajalik. · Selgemini eristuvat nimetatakse figuuriks · Tahaplaanile jäävat fooniks Taju filtrid · Füsioloogilised: meeleelundite võime ifot kinni püüda. N: ei kuule õigesti. · Psühholoogilised filtrid tulenevad tajuja isiksusest. Tajutakse subjektiivselt, võttes arvesse eelnevat kogemust. N: roosad prillid. · Mõtestamatus: ei taju seda, millel pole tajuja jaoks tähendust, nimetust. Spontanne või tahtlik tajumine · Spontaanselt kerkivad teadvus esile stiimulid, mis erinevad ümbritsevast taustast või on erakordselt tähtsad tajuja jaoks. · Tahtliku tajumise puhul suunatakse tähelepanu abil psüühiline tegevus mingile objektile. Teise inimese tajumine Inimese tajumine · On ebatäpne · Erapoolik, sõltub tajujast · Juhitud tunnetest · Juhitud eelhoiakust · Hinnanguline Sotsiaalse taju mehhanismid · Näiliselt aitavad tajutavat hinnata,
Strodbeck, Group Process and Gang Delinquency. • Toetasid A. Coheni ideed selles osas, mis kirjeldasid delinkventse subkultuuri karakteristikuid. • Ei leidnud tõestust, et delinkventsete subkultuuride väärtused olid vastavuses valitseva kultuuri väärtustega. • Oluline roll on olustikulistel faktoritel. • Delinkventsus on pigem autonoomne ja juhuslik. D. Matza subkultuuridest • Matza ei toeta pingeteooriate seisukohti • Delinkventsus on tahtlik käitumine • Triivimine tähendab, et kontroll on nõrgenenud ning sellises olukorras on delinkventsus üks võimalus mitmest erinevast adaptatsiooni võimalustest Subterranian values Sykes ja Matza märkasid, et: • Kurjategijad sageli kahetsevad seda, mis nad teinud on. Kui kriminaalsete hoiakute ja väärtuste süsteem oleks stabiilne, sellist kahetsust ei esineks. • Kurjategijad sageli austavad ausaid inimesi (sportlased, näitlejad, õpetajad, vanemad jne). •
teeme kaare ja läheme mööda neist. Refleksiivne mina: Uurimis tulemused????? Kokkuvõte: Seega idee, et inimesed näevad end läbi teiste silmade ei ole empiiriliselt kinnitust leidnud. Inimesel on tõepoolest teatud vaade enda kohta, kuid see toetub sellele, kuidas inimesed tajuvad, et teised neid näevad (mitte see, kuidas nad ise tegelikult näevad). 3. Loeng. Lähisuhtevägivald ja kiusamine Agressiivne käitumine ehk agressioon on tahtlik teisele inimesele kahju ja haiget tegemine või mistahes ebamugavuste valmistamine. Agressioon ei ole sünonüümiks vägivallale, kus kesksel kohal on füüsilise jõu kasutamine. Agressioon sisaldab lisaks füüsilisele kahju tegemisele ka verbaalset poolt, vägivalda saab vaadata kui agressiooni alaliiki. Lähisuhte vägivald- intimate partner violence Lähisuhte vägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset
Viie faktori teooria protsesside joonis lk.38, viiefaktoriline mudel lk 43-44; Isiksusepsühholoogia Isiksushäire, lk.110-112, näited lk. 129-131: Isiksusepsühholoogia 7 p.12.1 isiksuseomaduste mõõtmine, p.12.4 päritavus ja keskkond, lk 196 5-faktoriline isiksuse mudel: Psühholoogia gümnaasiumile 8 9. Kliinline psühholoogia · Põhimõisted (häire, psühholoog vs psühhiaater vs terapeut) · Üldiselt enamlevinud häiretest (ärevus, depressioon) · Ülevaade teraapiate koolkondadest KLIINILINE PSÜHHOLOOGIA psüühilise distressi, häirete, vaegurluse ja riskikäitumise hindamine, leevendamine, ravimine ja ennetamine, teaduslik uurimine. kasutab psühholoogiateadmisi selleks, et paremini mõista, ennustada ja leevendada intellektuaalseid, emotsionaalseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke häireid ja puudeid (APA, 1981)
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
· Terapeut tekitab kliendis sõltuvuse: paneb endasse kiindumuse · Uimastid · Vägistamine · Läheb asi käest ära · Terapeut jätkab kliendiga suhet väljaspool vastuvõttu · Hoia mind emotsionaalse toe tagamine · Tõeline armastus Kolmanda osapoole maksed: Enamasti kindlustusfirmad, võib tegemist olla ettemaksuga, järelmaksuga. APA eetikakoodeks *Psühholoog tunnustab inimväärikust ning inimõigusi. *Selleks kaitseb psühholoog igati isikuid, kes vajavad nende teenuseid või keda nad uurivad. *Oma oskusi kasutab psühholoog eesmärkidel, mis on kooskõlas eelnimetatud väärtustega ega võimalda ka teistel neid valesti kasutada. *Nende ideaalide kaitsel lähtub psühholoog põhimõtetest järgmistes valdkondades: *vastutustunne *pädevus *kõlbelised ja õigusnormid *avalikud ülesastumised *konfidentsiaalsus *kliendi heaolu *kutsealased suhted *hindamismetoodikate kasutamine *uuringud inimestega
rusmedserv.com/psychsex/teens/psihvikt.htm]. 7. Märts 2009 a. 17 sagedamini vanemda peksavad oma lapsi, seda sagedamini need lapsed lähevad kallale mitte ainult õdedele ja vendadale, vaid ka oma vanematele. Äärmiselt agressiivsed noorukid kalduvad tõenäoliselt reageerima eriti agressiivselt, kui neid löövad isa või ema. J. Raid, Oregoni Sotsiaalsete uuringute keskuse psühholoog, tõestas seda perekondlike interaktsioonide statistilise analüüsi tulemustega. Tema poolt uuritud valimis ligikaudu vaid ühel juhul seitsmest normaalsed lapsed reageerisid oma vanemate punitiivsetele toimingutele mõningase agressiivsusega. Noorukite puhul aga, kellele on omane asotsiaalne käitumine, agressiivse reageerimise tõenäosus oli tunduvalt kõrgem (ligi 35%), ning moodustas üle 50% antisotsiaalsete laste valimis, kelle suhtes nende vanemad kasutasid julmi karistusi. 34
KOOLI NIMI Uurimustöö KANEPITARBIMINE JA UIMASTIENNETUSTÖÖ TULEMUSLIKKUS (valitud koolide) KOOLINOORTE SEAS Nimi Õppejõud: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ.........................
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõh
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1.3 Depressiooni levik noorte seas 6 1.4 Depressiooni ravi 7 1
Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav k�
- Negatiivne mina-pilt - Suhteprobleemid PIH piirialane isiksuse häire - Emotsionaalne ebastabiilsus sh ebastabiilsed suhed - Ebastabiilsus mina-pildis, impulsiivsus, destruktiivsus enese suhtes - Tuju muutused, tühi tunne, emotsiooni pursked - Paranoilisus, dissotsieerumine meeleheitlik hülgamise ennetamine - suitsidaalsus Traumajärgsete reaktsioonide seletused Reageerimine ohule: põgene võitle tardu - Mitte tahtlik ja juhitud 3 süsteemi poolt kehas: kesknärvisüsteem, endokriinsüsteem, immuunsüsteem - Ajutüvi töötab turvamehena, kes jälgib pidevalt keskkonda ohu suhtes otsustab reaktsiooni laadi - Stiimul aktiveerib sümpaatilise närvisüsteemi, mis vallandab stressihormoonide eritumise sealt tuleb energia vallandumine, mis suunatakse elusäästvatese organitesse - Ülisuure ohu korral lülitatakse süsteem välja tardumine: automaatne mitte
Sotsiaalse probleemi defineerimine Mis on sotsiaalne probleem? Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt. Definitsioon: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu eden
teadvustamatu (autom kirutamine, mõtlemata, kuidas tähed paberile ilmuvad) - Semantiline mälu: faktid ja teadmised, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. Ei pea omandama läbi praktiliste tegevuste (vesi jäätub 0C, rohi on roheline). - Episoodiline mälu: talletatal info on seotud inimese endaga. Kahe viimase puhul eeldab materjali kasutamist teadvustatust. Mälu protsessid: - Meelde jätmine: e info omandamine, salvestamine. Tahtlik ja tahtmatu. Tahtliku info meeldejätmine toimub süsteemselt, nõuab: tähelepanu teadlikku suunamist, kordamist, materjali organisatsiooni /süsteemsust. Korrastamata materjali puhul subjektiivne korrastamine, nt ümbersõnastamine või känkimine ehk mõtestatud tervik (infoühik). Numbrijadade meelde jätmine neljas kängis (123 456 789 1011). - Meeles pidamine: e säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Oleneb isikust, tema kogemustest ja hoiakutest info suhtes
kutsesobivuse ja vaimsete võimete hindamine moodustavad kõige olulisema osa: Kaufmani- ABC, Hollandi kutsesobivuse test, Raven’i progressiivsed maatriksid, WISC-III. Tervise ja sotsiaalvaldkonnas kasutatavad hindamisvahendid: Perearstid ja pereõed: laste heaolu ja vaimse tervise hindamiseks ei kasutata üldjuhul standardiseeritud mõõtevahendeid; esmatasandi tervishoius sihipäraselt lapse vaimse tervise ja heaolu hindamist läbi ei viida. Kliiniline psühholoog: kliinilises praktikas on kasutusel ligi 70 testi meeleolu, emostionaalse seisundi, kognitiivsete funktsioonide ja isiksuseomaduste hindamiseks. Kasutusele on jäänud ka nõukogude koolkonna eksperimentaalse patopsühholoogia hindamismeetodid. Suur osa kliinilises praktikas kasutusel olevatest hindamisvahenditest ei ole kohandatud eesti keele ja kultuuri kontekstile sobivaks. Ei olegi ühegi erialaühenduse või institutsiooni poolt välja antud vanemlike oskuste (stabiilsus, emostionaalne
annaabi.ee 
