MOOTORI REMONT MOOTORI TEHNOSEISUNDI KONTROLLIMINE Mootori seisukorda ja remondivajadust hinnatakse Auto läbisõidu järgi Varasemate remonditööde järgi Õlikulu ja õlirõhu järgi Kompressiooni järgi Võimsuse järgi Kütusekulu järgi Mitmesuguse müra ja kloppimise järgi Auto läbisõidu mõju Õlikulu hakkab märgatavalt suurenema pärast 200 000...250 000 km läbisõitu. Kulu suurenemisega kaasneb tavaliselt ka heitgaaside sinakas suits. Kui läbisõit on väike ja leket ei ole, viitab see kolvirõngaste, silindrite, kolbide, klapijuhtpukside ja klapisäärte õlitõrjekübarate kulumisele. Lekkimise korral kontrollitakse tuulutussüsteemi korrasolekut Remondivajadus olenevalt õlikulust Ökonoomiliste (õli kulu ja maksumus) ning ökoloogiliste (heitgaaside toksilisus) kaalutluste alusel võib väita, et kui mootoriõli kulu on ca 2% mootorikütuse kulust, viitab see mootori remondivajadusele ...
Küljepeeglis tekib alati nn.surnud nurk. Auto kohustusliku varustuse hulka kuuluvad: · Ohukolmnurk · Käsiapteek · Tõkiskingad · Tulekustuti NÕUDED MOOTORSÕIDUKI, TRAMMI JA NENDE HAAGISTE TEHNOSEISUNDI NING VARUSTUSE KOHTA §219. Liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. §220. Mootorsõiduk ja haagis peavad olema registreeritud, neil peavad olema ettenähtud kohas puhtad, kaitsekatteta ja nõutavalt kauguselt selgesti loetavad registreerimismärgid.
Vasalemma Põhikool Autodiagnostik Referaat 2010 Autodiagnostik Autodiagnostiku töö sisuks on autode tehnoseisundi diagnoosimine (pidurid, käikukast, elektroonika, kliimaseadmed jne). Tema tuleb siis appi, kui auto tehnilise ülevaatuse jaoks vajalikud tavameetodid on ära kasutatud. Diagnoositestrid ja süsteemid näitavad, et auto on korras, ent ometi esineb probleeme ja tõrkeid. Autodiagnostik teab ja tunneb auto kõikide süsteemide ehitust ja tööpõhimõtet. Ta mõõdab kõiki elektrilisi signaale, diagnoosib süsteemide ja selle üksikute seadiste seisukorda, sooritab vajalikud kontrolltestid
Ø Hädapeatuse korral kohas , kus peatuda ei tohi. Ø Pimedal ajal või halva nõhtavuse korral, kui peatunud sõidukil ei põle mingi gab. tuli. Sõitval sõidukil Ø Pukserimisel veetaval sõidukil. Ø Pimedal ajal või halva nähtavuse korral, kui üks tagumistest gabariidituledest ei põle. Tagumine numbrituli peab tagama numbri loetavuse vähemalt 25m. kauguselt.(pimedal ajal) Põhinõuded tehnoseisundi kohta Pidurid : Efektiivsus määratakse 1. Pidurdusteekonna pikkusega 2. Vähima aeglustusega. Ei tohi kasutada autot, millel: Ø Esineb piduriõli leke . Ø Efektiivsus ei vasta nõuetele . Ø Pidurite ehitust on ilma kooskõlastamata muudetud . Ø Käsipiduri lukustusmebhanism ei tööta . Ø Käsipidur ei hoia täismassiga sõidukit paigal 16% kallakul.
vastutulelikkus ja viisakus, kättesaadav klientidele, ustav, koostöö ja iseseisva töö võime, üldistamisvõime. 5. Millised tegurid häirivad klienti kõige enam? Pikk ooteaeg, igasugused lisatasud ja kulutused mis lisatud lõpparvele, usaldamatus ( nähtav jälgimine ja kehakeel), vastutustundetus ( hilinemine ja ebasobilik käitumine), kehv teenindus ja vilets suhtlemine teenindaja poolt. 8. Auto tehnoseisundi hindamine 1) Identifitseerimine ja varustus: · VIN - koodid, andmesildid ja dokumentatsioon · Registreerimismärk ja riigi tunnusmärk · Tahavaatepeeglid · Helisignaal · Sõidumeerik ja kiirusmõõdik · Turvavööd ja lapse turvaseade · Tunnusmärgid · Lisaseadmed ja kasutustõkis 2) Valgustusseadmed: · Lähi- ja kaugtule laternad · Päeva- ja seisutule laternad · Eesmised- ja tagumised udutule laternad
Samas on näha, et kui pidurdusjõud suureneb siis võib viskumine väheneda. Kui tõsta üks ratas üles ning keerata seda 90 kraadi siis auto alla lasta ja tehes uuesti piduritesti, hakkavad mõlema ratta pidurid koos viskuma ning sellega koos kaob pidurite erinevus.... Ilmekas näide on toodud allpool joonisel 3 ja siin käibki tagateljel nii vasaku kui ka parempoolse tagaratta viskumine koos. . TSMm RTL 2001, 45, 639 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri 1 Vastu võetud majandus ja kommunikatsiooniministri 10. augusti 2004. a määrusega nr 170 ( RTL 2004, 112, 1759), jõustunud 01.10.2004 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumine): 26.10.2004 nr 195 ( RTL 2004, 140, 2145) 07.11.2004 08.03.2005 nr 27 (RTL 2005, 30, 418) 18.03.2005
Kõikidele õpilastele on kohade ühiselamus. Põltsamaa Aleksandrikool 2 2. Autotehnik Autotehniku erialal on põhiliseks autode ja teiste sõidukite remont ja hooldus. Autotehniku töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning paljude teiste kataloogide ja juhendmaterjalide kasutamist. Tehniku töö eeldab, et ta oskaks määrata remondivajadust ning tehnoseisundi kontrollimist. Seejärel likvideerima need vead. Kes tahab hea autotehnik olla selle isikuomadused on väga erinevad. Autotehnik peaks olema loogilise mõtlemisega, visuaalne mälu. Kindlasti peaks ta olema lahke, hea tujuga, tolerantne, korrektne ning ka täpne. Autotehnikul peaks olema füüsilise koormuse taluvus, hea tervis, meeldiv ja korrektne välimus, liigutuste hea koordinatsioon. Autotehnikul on head erialased teadmised. Samuti peaks autotehnikul
2. Tegema traktori või muu temale kasutada antud tehnika hooldamist ja remonti, kui see ei ole korraldatud teisiti. 3. Tundma ja täitma töö-ja tuleohutuse nõudeid, kinni pidama liikluseeskirjadest ja traktori tehasejuhendist. 4. Järgima töösisekorra eeskirju, samuti tööobjektidel kehtestatud korda. 5. Ettenägematute takistuste korral pöörduma juhtkonna poole vajalike selgituste või juhenduse saamiseks. 6. Kontrollima enne traktori käitlemist selle tehnoseisundi vastavust LE-le ja tehasejuhendile. ÕIGUSED Traktoristil on õigus: 1. Teha juhtkonnale ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks. 2. Keelduda tööst, milleks ta ei ole ettevalmistatud või tööohutusalaselt juhendatud. 3. Keelduda tööleasumisest, kui tootehnika ei ole tehniliselt korras. 4. Saada vajadusel täiendkoolitust. VASTUTUS Traktorist vastutab: 1. Kaesoleva ametijuhendi taitmise eest tervikuna. 2
5. Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559; RTL 2004, 100, 1599) 6. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157) 7. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468) 8. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri (RTL 2001, 65, 897) 9. Ohtlike veoste teedel vedamise kord (RTL 1996, 43/45, 292) 10. Autoveoseadus(RT I 2000, 54, 346) 11. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri (RTL 2001, 69, 941) 12. Liiklusseadus (RT I 2001, 3, 6) 13. Mootorsõidukijuhi terviseseisundi ja kutsesobivuse nõuded (RTL 2001, 90, 1257) 14. Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja kestuse ning arvestuse kord (RT I 2001, 19, 106) 15.Liikluseeskiri (RT I 2001, 15, 66) 16. Nõuded mootorsõidukijuhi esmaabialasele väljaõppele (RTL, 2001, 77, 1041) 17. Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri (RTL 2000, 106, 1647)
Laius: M1 2,5m (2500 mm) 2-rattalised mopeedid 1m Mootorrattad 2m O1 haagis võib olla vedavast sõiduautost 30 cm laiem Suurim lubatud kõrgus: 4m väljaarvatud L kategooria sõidukid, neil on 2,5m Euroliidu telje koormus on 9 tonni. Auto ja haagise kaal võib max olla 44 tonni. Sõiduki nõuetele vastavad kontroll ja järelvalve süsteem Sõiduki, selle osade ja varustuse tüübi kinnitus. Toodangu järelvalve Sõiduki tehnoülevaatus Liikluses osaleva sõiduki tehnoseisundi kontroll (teostavad vaid kindlad isikud, vajalike paberitega). Ekspertiisi ja katsetamist viib läbi ARKi poolt tunnustatud katsekoda. Sõiduki ümberehitamise võimalikkuse ja viisi määrab ARK Auto rehvid Tähistamine · E (e1, E2), DOT (2005) · Ei tohi olla vanem kui 10 aastat · Mustri sügavus 1...6 mm · 3...4 mm peal on viimane piir · Võidusõidus kasutatav ,,slikid" rehvid on hoopis teisest segust tehtud
tunnusena: 1. alkoholijoobe korral alkoholilõhn väljahingatavas õhus; 2. narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase aine tarvitamise korral hälbed silmade välimuses ja silmavaates. (Määrus ,,Isikul esineda võivate alkoholijoobele, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobele viitavate tunnuste loetelu ja joobeseisundi kontrollimise nõuded ning protokolli vorm" § 2 lg 1, lg 2) 45. Loetle teel liikleva mootorsõiduki tehnoseisundi kontrollimisele esitatavad nõuded liiklusjärelvalvet teostava ametniku poolt. Tehnonõuetele vastavuse kontrollimine peab hõlmama vähemalt ühte järgnevatest tegevustest: 1. mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse visuaalne hindamine; 2. mootorsõiduki ja selle haagise vastavuse kindlakstegemine liiklusregistri andmetele või esitatud dokumentidele ning mootorsõiduki ja selle haagise tähtaegse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise väljaselgitamine; 3
defekteerimisest, eelkalkulatsiooni koostamisest, materjalide kulu kindlakstegemisest, töö mahu hindamisest ja arvestamisest ning tööde järjestuse kavandamisest, garantiitingimustest, CABAS programmi kasutamisest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Arvutiõpetus, Klienditeenindus, Kutse-eetika ja kvaliteedinõuded 3. Õppesisu 3.1. DEFEKTEERIMINE. Materjalidele esitatavad nõuded, Töödeldud pinnad, nende viimistlemise kvaliteet. 3.2. KALKULATSIOONIDE KOOSTAMINE.. Auto tehnoseisundi hindamine Ettevalmistus- ja värvimistööde mahu hindamine ja arvestamine. Materjalide kulu ning tööde järjestuse kavandamine CABAS programmi kasutamine Kere tehnilise seisukorra hindamine, deformatsiooni määramine, keredetailide tööde mahu hindamine 3.3. GARANTIITINGIMUSED. Garantiinõuded sõidukitele ja töödele, garantiiaeg. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · detailide defekteerimist · eelkalkulatsiooni koostamist
või selle tööd häiriv seade Raudteeülesõidukoha 19 232 X ületamise nõuete rikkumine Liiklusnõuete muu 242 x rikkumine, kui sellega ei ole tekitatud liiklusohtu Liiklusnõuete muu 242 X rikkumine, kui sellega on tekitatud liiklusoht *Eriti ohtlikud vead. (Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. novembri 2006. a määrus nr 95 § 4 (2)): 1) sõiduki identifitseerimisnumber (VIN-kood, TIN-kood, tehasetähis) andmesildil, kerel või sassiil ei vasta registreerimistunnistuses märgitule; 46 2) pimeda ajal ei põle vasak lähituli või tagumised ääretuled ja tagumiste ääretulede asemel ei ole
annaabi.ee 
