Autot-traktorid praktikumi töö akupatarei kohta
Viited [1] Vikipeedia, Keemiline vooluallikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiline_vooluallikas [2] Vikipeedia, Galvaanielement: http://et.wikipedia.org/wiki/Galvaanielement [3] Vikipeedia, Elektriakumulaator: http://et.wikipedia.org/wiki/Elektriakumulaator [4] Vikipeedia, Primaarelement: http://et.wikipedia.org/wiki/Primaarelement [5] Vikipeedia, Sekundaarelement: http://et.wikipedia.org/wiki/Sekundaarelement [6] Vikipeedia, Akupatarei: http://et.wikipedia.org/wiki/Akupatarei [7] Vikipeedia, Patarei: http://et.wikipedia.org/wiki/Patarei [8] Vikipeedia, Tesla Motors: http://en.wikipedia.org/wiki/Tesla_Motors#Battery_technology Pildimaterjal Pilt 1: http://www.flashlightslighting.com/wp-content/uploads/2014/01/114.jpg 8
TUULEGENERAATOR jaht- ja/või väikelaevadele · Tuulegeneraator (tuugen) on tuulik, mis muundab tuule kineetilist energiat elektrienergiaks. · Tuulegeneraator koosneb tuulemootorist (turbiinist) ja selle juurde kuuluvast töömasina kompleksist, energiat akumuleerivast readmest ning automaatsest juhtimis-süsteemist. · Väikelaevadel (jahtlaevadel) kasutatavad tuulegeneraatorid on veel vähe levinud, nad on väikese võimsusega eriotstarbelised seadmed, mida enamasti kasutatakse akude laadimiseks. Süsteem tuulegeneraator-akupatarei-inverter Kompaktne 300 W tuulegeneraator pakendis Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 inverter Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 · nominaalvõimsus: 400 W · max võimsus: 500 W · rootori diameeter: 1,5 m · tuule min kiirus: 2,5 m/s · tuule keskmine kiirus: 12,8 m/s · ...
A Alalisvool, alalisvoolud Aja, ajad Ajaühik, ajaühikud Ajavahemik, ajavahemikud Akupatarei, akupatareid Ahela, ahelad Ahelaosa, ahelaosad Amper, amprid Ampermeeter, ampermeetrid C Coulomb, coulombid Coulomb'i-seadus Const D Dzaul, dzaulid Dielektrik, dielektrikud E Elektrivool, elektrivoolud Energia, energiad Elekromotoorjõud, -jõudud Element, elemendid Elektrienergia, elektrienergiad Energialiik, energialiigid Elektriväli, elektriväljad F Füüsikaline, füüsikalised G Generaator, generaatorid Galvaanielement, -elemendid H Hargnemata Haruvoolutugevus, -ugevused ...
Töö Kondensaatori elektrimahtuvuse määramine nr 1 NIMI: Tööle lubatud: NIMI: Hinne: 1. Katsevahendid: elektrolüütkondensaator 2000F, mikroampermeeter 100A, voltmeeter 6V, akupatarei või taskulambipatarei, takisti 30-50k, stopper või sekundiosutiga kell, lüliti, ühendusjuhtmed. 2. Töö eesmärk: Koostada kondensaatori tühjenemisvoolu tugevuse ajast sõltuvuse graafik, määrata selle järgi kondensaatori laeng ja leida kondensaatori mahtuvus. 3. Teooria üldvaade: Kondensaatori mahtuvus C võrdub kondensaatori laengu q ja q katetevahelise pinge U suhtega: C = . Pinge U saab voltmeetri abil mõõta.
ja kuumeneb) pedaali liikumine takistatud, pedaalil puudub vabakäik, hõõrdkatte tükk ratta kinni kiilunud. Pidurid ei peata autot ( pedaal liigub kergelt, pedaali käik suur ) Piduriajam lekib, vooli, toru või mansett purunenud, hõõrdkatted kulunud. Auto pidurdab järsult- sissesõitmata pidurid Pidurid põrisevad Üks piduriklots või töösilinder kinni jäänud, pidurimehhanism puhastamata. Pilet 16. 1. Akupatarei hooldus Hoida aku pealt puhas ja kuiv, kontrollida, et elektrolüüdi tase ulatuks alati üle plaatide ning korkide tuulutusavad ei ummistuks. 2. Sõidupiduri kontroll Inimtühjal platsil järsk pidurdamine 40 km/h juures, piduri vajutamine, et see ei vajuks läbi ja ei oleks liiga vetruv ning sõiduajal kerge pidurdamine ja vaatamine, et pidurid pidurdaksid ühtlaselt ja kõik. Pilet 17. 1. Generaatori rikked
Näiteks autoaku: Negatiivseks elektroodiks on plii, positiivseks pliidioksiid. Elektrolüüdiks väävelhappe lahus. Elektrienergia tekib plii oksüdeerumisel ja pliidioksiidi redutseerumisel vabaneva energia arvel. Tühjenenud aku laadimiseks juhitakse akust läbi vastassuunaline alalisvool. Nii liiguvad reaktsioonid elektroodidel vastassuunas ja taastub esialgne olek. Aku tühjenemisel elektrolüüdi lahuse kontsentratsioon pidevalt väheneb, aku laadimisel taastub. (Näiteks: akupatarei, autoaku, akumulaator) Galvaanielement Galvaanielement on Luigi Galvani järgi nime saanud elektrivoolu allikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Galvaanielement on ühekordse kasutusega, erinevalt akust ei saa seda uuesti laadida. Galvaanielement koosneb negatiivsest elektroodist (korpus) tavaliselt (tsink) ja positiivsest elektroodist (vask, süsi või metallioksiid), mis on sukeldatud vedelasse või pastataolisesse (kuivelementidel) massi.
Keemilised vooluallikad Mis on keemiline vooluallikas? Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Liigitamine Keemilised vooluallikad jagunevad ühekordselt ja mitmekordselt kasutatavaiks. Terminid Ühekordselt kasutatavaid saab tühjendada, s.t neist energiat elektrivooluna tarbida ühekordselt (pidevalt või vaheaegadega). Ühekordselt kasutatav keemiline vooluallikas on tehnikaterminites väljendatuna primaarne (esmane) vooluallikas, lühemalt primaarvooluallikas ehk primaarallikas. Primaarelemendi kohta kasutatakse veel ka ajaloolist nimetust galvaanielement. Mitmekordselt kasutatavad vooluallikad on tühjendamise järel elektrivooluga laetavad; laadimisel muundub tarbitav elektrienergia aktiivainete keemiliseks energiaks. Tehnikaterminites väljendatuna on laetav keemiline vooluallikas sekundaarne (teisene) vooluallikas, lühemalt sekundaarvo...
Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. 1.15 Vooluallikas Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. 1.16 Galvaanielement Galvaanielement ehk element on Luigi Galvani järgi nime saanud elektrivoolu allikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. 1.17 Akupatarei Akupatarei ehk akumulaatorpatarei on ehitusliku tervikut moodustav rühm elektriliselt ühendatud ühetüübilisi elektriakumulaatoreid, kõrgema pinge või voolu saamiseks. 1.18 Elektritarviti Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks.
Käiviti Juhendaja: Tanel Plovits Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Ehitus lk 4 Tööpõhimõte lk 5 Käivitite rikked lk 6 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Käivitussüsteemi ülesanne on mootor igasuguse ilmaga kiiresti käivitada. Käiviti abil muudetakse akupatarei elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mille abil mootorile töö alustamiseks antakse esimesed pöörded. Selleks tuleb pöörata bensiinimootoriga autol väntvõlli sagedusega üks pööre sekundis ja diisli väntvõlli sagedusega kaks pööret sekundis. Aeglasema liikumise korral kulub käivitamiseks rohkem aega, ning külm mootor ei käivituks üldse. 1. Starteri otsa kaaned 2. Vabakäigusidur 3. Ankur 4. Staatormähis 5. Harjahoidik, koos harjadega 6
Naastudeta talverehve (lamellrehve) võib kasutada aasta läbi, kuid suvel nad kuluvad kiiremini. Naastrehve võib kasutada 1.oktoobrist 1. maini. Igal rehvil on tema markeeringus märgised selle kohta, milline on selle rehvi lubatud koormus ja kiirus. Neid väärtuseid ületada ei tohi. Autol tuleb kasutada võimalikult ühtlase kulumisastmega rehve, vähemalt ühel teljel. Igal juhul peavad ühel teljel olema sama tüüpi rehvid. AKUPATAREI Kui aku laadimise märgutuli süttib, siis viga on selles,et enam ei toimu aku laadimist rike võib olla generaatoris, juhtmesti- kus või on midagi juhtunud generaatori ajamirihmaga ( see on kas lõtv või purunenud). VALGUSTUSSEADMED Valgustusseadmete asukohad Kõik autolaternad peavad olema terved, puhtad ja paigutatud vastavalt nõuetele.
Alalisvool SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................................................. 1 1.Elektrivool. Voolutugevus. ...
Akud ja Kuivelemendid REFERAAT 02.03.2008 1 SISUKORD 1...................................................................................Tiitel Leht 2....................................................................................Sisukord 3...........................................................................................Akud 3....................................................................Kuidas aku töötab 3......................................................Primaar- ja Sekundaarelemendid 4............................................................................................Aku ehitus 4....................................................................................................Anum 5....................................................................................................Võred 5...........................................
Akud ja Kuivelemendid AKUD Akud on elektriseadmed, mis on ette nähtud elektrienergia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektrolüüdi tüübi järgi jagatakse akud kahte suurde rühma: happeakud ja leelisakud. KUIDAS AKU TÖÖTAB Kui panna kaks elektrit juhtuvat materjali (elektroodi) elektrit juhtivasse lahusesse (elektrolüüti), saab üks neist pluss- ja teine miinuslaengu. Elektroodide elektrolüüdist kõrgemale ulatuvaid otsi nimetatakse pluss ja miinusklemmideks ning kogu komplekti nimetatakse elemendiks. Klemmide juhtmetega ühendamisel tekib selles plussklemmilt miinusklemmile suunatud elektrivool. Klemmidevaheline potentsiaalide erinevus ehk elektriline pinge sõltub elektroodide ja elektrolüüdi materjalist ja seda mõõdetakse voltides. PRIMAAR- JA SEKUNDAARELEMENDID PRIMAARELEMENDID Taskulambi patarei kooseneb elemendi keskel paiknevast plusslaenguga süsinkvardast ja geeljat ammoonium...
st vajaduse korral saame suure kiirenduse · enamiku auto kineetilisest energiast saab pidurdamisel tagastada akusse · liiklusummikus elektriauto ei vaja energiat ega saasta keskkonda · on loota uut tüüpi akude kasutusele võtmist (näiteks tsink-õhk- akud on kolm korda kergemad võrreldes liitiumioonakudega sama mahtuvuse juures) · elektrienergiat võib saada loodussõbralikest allikatest (päike, tuul, hüdro-, termaal- ja tuumaenergia) Akudega elektriauto puudused: · akupatarei ühe laadimisega läbitakse 150400 km · akude suur mass, maksumus ja lühike tööiga · akude laadimiseks kulub aega · elektrienergia tootmise kasutegur soojusjaamas on võrreldav sisepõlemismootori kasuteguriga · kivisöe ja põlevkiviga töötavad elektrijaamad saastavad keskkonda · kütuselemendiga autol tuleb kasutada pidurdusenergia salvestina eraldi elektrienergiasalvestit, näiteks superkondensaatorit · kütuselement on kallis · pliiakusid kahjustab kiire laadimine
Sõidukite jätmine tootmistsehhidesse ning ladudesse väljaspool ettevõtte tööaega on keelatud. Elektrilise toitega sõidukeid tuleb parkida väljaspool ettevõtte tööaega spetsiaalsetes kohtades või ruumides, kus oleks tagatud nende akude ohutu laadimine. Akude laadimine väljaspool spetsiaalseid kohti on keelatud. Elektrilise toitega sõidukite parkimisel ning akude laadimisel peab akupatarei olema lahti ühendatud sõiduki elektrisüsteemist spetsiaalse lüliti abil. Puidutöötlemisettevõtte territooriumil tuleb kasutada sõidukeid, milliste konstruktsioon välistab sädemete tekke ükskõik millisel viisil (väljalasketorustikust, mehhaaniliselt või elektriliselt). Kasutatavaid sõidukeid tuleb perioodiliselt puhastada sinna ladestunud saepurust ning
2.Voolutugevuse ühikud ja nendevahelised seosed. V: I - tähis 1A (amper) – ühik 3-Teisenda: 1kA= 1000A= 1000000 mA, 1mA= 10-3 A= 0,01 kA, 1 kA= 1000A= 1000 mA 6.Millega mõõdetakse voolutugevust? V: ampermeetriga 7.Mis on vooluallika ülesanne? V: tekitada ja hoida ahelas elektrivälja pikema aja jooksul 8.Mille arvel vooluallikas seda ülesannet teostab? V: vooluallika 9.Nimeta erinevaid vooluallikaid ja nimeta neis toimuv energia muundumine. V: Galvaanielement, akupatarei, generaator, Päikesepatarei Tööleht 6 Vooluring 1.Millistest osakestest koosneb vooluring? V: vooluring koosneb vooluallikast, tarbijast (lamp vms) ning kahest juhtmest. 2.Millised on vooluringi osade tähised elektriskeemidel. Tehke joonis. V: 3.Kuidas asetsevad üksteise suhtes jadamisi ühendatud tarvikud? Joonis. V: 4.Millises vooluringis saab olla elektrivool? V: elektrivool saab olla ainult suletud
Elektrolüüdi tihedus reaktsiooni käigus ei muutu. Elemendi keskmine tööpinge on 1,25 V. Laadimise lõpul võib pinge tõusta kuni 2,0...2,2 V-ni. Aku on lõplikult tühjenenud, kui tema pinge on 1 V. Nimimahtuvus garanteeritakse temperatuuril +25°C. Kaadmium-nikkel akusid toodetakse akupatareidena, mis on paigutatud puu- või metallkasti. Tähistus koosneb numbritest ja tähtedest. Tähtede ees olevad numbrid näitavad mitmest elemendist akupatarei koosneb, tähtede järel olevad numbrid näitavad mahtuvust. Tähed: A anood, H kütte, KA kaadium-nikkel aku. Näiteks: 64AKH-2,25 80 V 3, 25 Ah laadimisvool 0,56 A. 32HK3T 40 V 3,0 Ah laadimisvool 0,75A. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 16 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets
Efektiivsus ja intensiivsus tehnikas, energeetikas: akupatareist saadud energia Akupatarei efektiivsus: = -------------------------- (6.8.) laadimiseks kulutatud energia saadud energia ajaühikus Akupatarei laengu kasutamise intensiivsus: i = -------------------------------- (6.9.) akupatarei laengu suurus (ressurss) Jõumasina, näiteks elektrimootori töö efektiivsust iseloomustab selle kasutegur: ajaühikus saadud energia = ---------------------------------- < = 1,0. (6.10.) ajaühikus kulutatud energia Energeetikas ei saa kasutegur olla suurem kui 1,0. Elektrimootori töö intensiivsust iseloomustab selle nominaalse võimsuse kasutamine: kasutatav võimsus
11 7 8 7 1 2 2 3 4 6 1 4 5 Joonis 21. Tüüpiline emaplaat: 1 jadaportide pistikupesad, 2 salvestusseadme jadaliides (Serial ATA), 3 akupatarei, 4 salvestusseadme rööpliides (Parallel ATA), 5 disketiseadme liides, 6 emaplaadi toitepesa, 7 mälumoodulite pesad, 8 lõunasild, 9 laiendusplaatide (PCI) pesad, 10 laiendusplaadi (AGP) pesa, 11 põhjasild (katab radiaator), 12 protsessori pesa, 13 jahuti kinnitus 12 Kogu info liikumine arvutisüsteemis toimub läbi emaplaadi (motherboard) emaplaat on just-
plussplaat elektrolüüt miinusplaat Aku laadimisel plaatide suurus väheneb. Sest plii või pliioksiid reageerib veega ja tekib väävelhape. ELEKTROLÜÜDI VALMISTAMINE Elektrolüüt on väävelhape (saab lisada destilleeritud vett), see peab olema õige konsentratsiooniga (tihedusega), et aku töötaks võimalikult hästi, tihedust mõõdetakse areomeetriga. Aku täis 1280 kg/m3 56. Aku tühjenemine ja akupatarei parameetrid Juhul, kui aku on ühendatud voolutarvitiga kulgeb vool vastupidises suunas ja aku tühjeneb: Laetud Tühi PbO2 + 2H2SO4 + Pb PbSO4 + 2H2O + PbSO4 Plussplaat elektrolüüt miinusplaat plussplaat elektrolüüt miinusplaat Aku tühjenemisel plaadid suurenevad, sest plii või pliidioksiid reageerivad väävelhappega ja
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt...
Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade.
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
