EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika õppetool Kursusetöö Õppeaines Laeva abimehhanismid Rooli masin Kadett: Sergei Dombrovski Õppegrupp: MM42 Õppejõud: Jaan Läheb Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 2 Sergei Dombrovski MM42 Tallinn 2013.a. Sisukord SISUKORD............................................................................................................................. 2
EG, TA Traktorid ja autod Ülesanne nr. 7. Teema: Rool Töö tegid: Leho Varik, Varmo Põder, Rasmus Kodres Kuupäev: 10.01.2012 Rooli ehitus ja töötamine A. Rooli ülekanne 1. Rooli ülekande tüüp hüdrovõimendiga roolimehhanism 2. Rooli ülekande põhidetailid (tähistage joonisel) karter kruvi koos kuulidel liikuva mutriga, hammaslatiga varustatud kolb, 3. Rooli vabakäiku põhjustavad lõtkud hammaslati ja sektori hammaste vaheline lõtk 4. Hambumislõtku reguleerimise viis - reguleerimiskruviga Vasakult paremale: 1. Roolilatikaitsekumm 2. Roolilati korpus, laagripesa 3. Hammaslatt 4. Hammasratas 5. Sisemise rooliotsa pesa 6. Roolivarras 7. Roolivarda otsa, välimine rooliots B. Rooliajam 1
.....................................................................................4 Rolliteooriaga seotud probleemid...........................................................................................4 Rolli identsus...........................................................................................................................5 Rolli ettekujutus......................................................................................................................5 Rooli ootlus.............................................................................................................................6 Asukoha mõju rollile...............................................................................................................6 Sildistamine.............................................................................................................................6 Mõttekaart............................................................................
1.tapp 2.mutter 3.seib 4.fiksaator seib 5.reguleermutter tiftiga 6.laager Roolivõimendiga roolimehhanism. 1. roolivõimendi kere 2. ,3, 4, torud 5.pump 6. rihma seib 7. rihm 8.tihend 9.mansett 10.rõnagas 11. suunamisrõngas 12.tihend 13.pumba kinnitus 14.pumbakinnitus klamber 15.reguleerklapp 16.rõhutoru(voolik) 17.toitevoolik 18.toitevoolik 19.paisupaak Roolivõimendi põhimõtted. Ülekandearv: Rool peab olema kerge ja mugav, kergem rooli pöörata,valitakse sobiv ülekande arv, 10-20.1 sõiduauto. Mida suurem on ülekande arv,seda väiksem on pöörde nurk ja seda väiksem on rakendatav jõud. Rataste koormuse suurenemisel vajatakse ka suuremat pöördejõudu. Ülekande arvu suurusest oleneb ka rooli tundlikkus. Väikese ülekande omadus ja sobivus on: 1.Rooli pööramine raske 2.Hea rooli tundlikkus 3.Kiire pööramine 4. Sobib ka kiiretele autodele Uuematel võidusõiduautodel on ülekande arv 1:1
Rataste suunang Rataste suunang on: - erinevate seadenurkade summa. Ülesandeks on teha auto juhtimine: - võimalikult mugavaks - võimalikult ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Rataste suunang mõjutab : - peale pööramist rooliratta tagastumist - rehvide kulumist - pöörderaadiust - rooli pööramise raskust - rehvide haardumist - rooliseadmete koormus Rataste suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: - rattakalle (camber) - pöördtelje pikikalle (caster) - pöördtelje külgkalle(KPI) - kokku-või lahkujooks ( toe-in või toe-out) - pöördtelje nihe - pöörderaadius - roolitrapets Rattakalle (Camber) Rattakalle on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk ja seda mõõdetakse kraadides. Positiivse rattakalde eelised:
Rooliseade Rooliseade. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise toimub komandosillalt. Vaid teatud spetsialiseeritud laevadel on vööris täiendavad seadmed juhitavuse parandamiseks. Rooliseade koosneb roolist, käsitsi- ja kaugjuhtimise seadmetest ja rooliajamist, mille kooseisu kuulub rooliülekanne ja jõuseadmena roolimasin. Rooliseadme elemendid. Joon. 10.1.1. Veolaeva rooliseade. 1- roolileht, 2- roolilehe ja balleri äärikühendus, 3- balleri laagrid, 4- balleri pea, 5- sektor, 6- roolimasin, 7- rooliratas käsijuhtimiseks, 8- rooliülekanne, 9- baller, 10- helmpordi toru ehk roolisaabas, 11- roolilehe hing, 12- ühenduspolt, 13- rooliposti hing, 14- roolipost, 15- ahtertäävi kand. Joon. 10.1.2. Rooliseade. 1- roolileht, 2-
1. Mis moodustavad roolisüsteemi? Rooli süsteemi moodustavad Roolimehhanism (Vähendab rooli keeramiseks vajalikku jõudu) ja Rooliajam (Tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta too ebatasasusel) 2. Loetlege hammaslattajamiga roolimehhanismi eeliseid! kompaktne, lihtne konstruktsioon, odav, lihtne toota, väike hõõrdumine ning lõtkud, lihtne piirata max roolinurka 3. Loetlege kruvi-mutter ajamiga roolimehhanismi eeliseid! Saab kasutada jäikade sildade puhul, suudab kanda suuri jõude, võimaldab suur rataste pöördenurka. 4. Mida mõistetakse termini ,,veermik" all? Auto sillad, vedrustus, rehvid, rattasuunangud ja kandevkere mõned
Amortisaator on üpriski lihtsa ehitusega, sildindris olev õli liigub üles ja alla vastvalt kolvi poolt tekitatud jõule (mida omakorda tekitab auto võnkumine). Näiteks üle konaruste sõites see summutab auto võnkumist. Täpsemalt siis amortisaatori silindris olev kolb surub õli vastvalt siis selle keskel olevast avast sisse või välja, olenevalt jõust, mida auto liikumine tekitab. Selline õli hüdrauliline liikumine muudab autosõidu palju sujuvamaks. Roolivõimendi abil on auto rooli palju lihtsam keerata. Sselle töö hõlbustab hüdraulika. Hündropump pumpab õli läbi rooli all asuva klapi, mis avaldab vastavat survet paremale või vasakule poole pöörates. Olenevalt siis rooli asendist. Surve all olev õli tekitab hüdraulilise jõu, mis hõlbustab rooli keeramist märgatavalt.
.....................10 Kasutatud kirjandus................................................................................................................................................11 Roolisüsteemi otstarve Roolisüsteem on kogum mehhanisme ja ajameid, mis kindlustavad auto liikumise etteantud suunas. Roolisüsteemi ülesanne: Võimaldada juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad: Roolimehhanism (vähendab rooli pööramiseks vajalikku jõudu) ja rooliajam (tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta töö tee- ebatasasustel). Roolisüsteemi põhikomponendid: rooliratas, roolisammas, roolilatt, roolivardad, käänmik ning roolivõimendi. Rooliratas Rooliratas on valmistatud terasest ja kaetud materjaliga, mis suurendaks mugavust sõites. Rooliratta sisse on nüüdisajal paigaldatud ka turvapadi ning erinevad
Käsud kursi muutmisel ja nende täitmisel (Eesti-Inglise- Vene) 1. Roolimees rooli juurde! A hand to the helm! - 2. Paremale! Starboard! - 3. Vasakule! Port - 4. Rool paremale! Helm to Starboard! - 5. Rool vasakule! Helm to Port - 6. Rohkem paremale! More Starboard! o 7. Rohkem vasakule! More Port! 8. Parempoordi Hard to Starbord - 9. Vasakpoordi Hard to Port 10. Rool tagasi Easy to helm - 11. Aeglaselt paremale Easy to starboard (slowly to starboard) - 12
Samuti on libe märg kivisillutis.Ka tee peale kandunud savi ja puudelt kukkunud lehed muudavad tee libedaks. Kui tee peal on palju vett, võib rehvi ja teepinna vahele tekkida veepadi tekib vesiliug.Tee ja ratta vaheline side kaob ja auto ei ole enam juhitav.Lumelobjakaga teel võib auto hakata vibama veel kergemini, kui vihmaga. Kindlamini saab vesiliugu vältida sõidukiiruse vähendamisega ja , kui vältida sõitmist roobastes (rattajälgedes).Libedaga väldi järsku rooli pööramist ja gaasi lisamist. Ettevaatust, must jää! Must jää on salakaval.Eriti, kui õhutemperatuur on 0* lähedal, võib pidamine ka lühikestel vahemaadel suuresti muutuda.Ohtlikumad kohad on seal, kus õhuniiskus on suurem ja tee temp. võib olla madalam: Ø Ristmikud Ø Sillad, estakaadid Ø Jalakäijate ülekäigu kohad Ø Madalad kohad teel Ø Ühissõidukite peatus kohad Ø Raudtee ja trammitee ületus kohad Ø Kurvid Ø
Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 1 Rataste suunang on ratta erinevate seadenurkadesumma mille ülesandeks on teha auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 2 Rataste suunang mõjutavab: peale pööramist rooliratta tagastumist, rehvide kulumist, pöörderaadiust, rooli pööramise raskust, rehvide haardumist ja rooliseadmete koormust. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 3 Tänapäeva autode rataste suunang on pikaajaliste uurimuste ja katsetuste tulemus, kus katsetajateks on tavaliselt maailma paremad ralli ja võidusõitjad. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 4 Rataste õige suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: rattakalle (camber),
Turvaseadised Hans Erik Vissor AHS14 · Turvakardin · Turvatool · Tagurduskaamera · Turvavööd · Turvapadjad · ABS ja veojõukontroll (VSA) Erinevad turvaseadised · Turvapatju on erinevatel kujudel ja suurustel. Näiteks armatuuri sees, roolis, istmetes, rooli all, uksepolstrites ja kapoti all jalakäijale. Turvapadjad · Turvavöösid on erinevaid ja neist kõige levinum on selline süsteem. Turvavööd · Asuvad nad mõlema poole A B ja C piilarite sees. Turvakardin · Kui turvatool on õieti seadistatud siis ta kaitseb last väga edukalt. Osadele autodele on ta juba tehasest istmesse ehitatud. Turvatool · Tagurdamisel ja parkimisel väga suur abimees. Tagurduskaamera
Sele 16. Esimene rattalaager[10] 1.5. Küünalvedrustus Selgitada miks kasutatakse küünalvedrustuse korral vedru pikitelje ja amortisaatori (käändtelje) pikitelje vahelist nihutust (teljed ei lange kokku), koostada skeem. Küünalvedrustuse korral kasutatakse pikitelje ja amortisaatori (käändtelje) pikitelje vahelist nihutust selleks, et saavutada negatiivne käänuraadius, millest tulenevalt on juhtimine mugavam ning rooli 10 on libedal vaja vähem vastu keerata(sele17). Negatiivne kalle parandab ka külgsuunalist haardumist kurvi läbimisel. Sele 17. Käänuraadiused (autori foto) 1.6. Sõiduki pööramise kinemaatika Paigutada sõiduk sillastendi ja mõõta juhtrataste seadenurgad rooli pööramisel keskasendist
kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Elektriliselt võimendatud rool (EPS) kasutab elektrimootorit tagamaks juhile kontrolli auto üle. Enamikel EPS süsteemidel on muutliku võimendusega roolivõimendi, mis tagab rohkem võimendust väikestel kiirustel ja väiksemat võimendust kiiruse suurenedes. Tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta töö tee ebatasasustel. Käändtelje hoovad Rööp ehk paralleelvardad (roolivardad) Pendel hoob Vardad ja hoovad moodustavad roolitrapetsi. Mille üheks aluseks käändtelgede vaheline sirge, teiseks rooli rööpvarras, külgedeks aga käändtelje hoovad. Rööpvarraste, roolivarraste, paralleelvarda pikkuse muutmisega. Selleks on varrastel vastassuunaliste keermetega muhvid, mis fikseeritakse kas vastumutrite või poltidega.
Amortisaator on üpriski lihtsa ehitusega, sildindris olev õli liigub üles ja alla vastvalt kolvi poolt tekitatud jõule (mida omakorda tekitab auto võnkumine). Näiteks üle konaruste sõites see summutab auto võnkumist. Täpsemalt siis amortisaatori silindris olev kolb surub õli vastvalt siis selle keskel olevast avast sisse või välja, olenevalt jõust, mida auto liikumine tekitab. Selline õli hüdrauliline liikumine muudab autosõidu palju sujuvamaks. Roolivõimendi abil on auto rooli palju lihtsam keerata. Sselle töö hõlbustab hüdraulika. Hündropump pumpab õli läbi rooli all asuva klapi, mis avaldab vastavat survet paremale või vasakule poole pöörates. Olenevalt siis rooli asendist. Surve all olev õli tekitab hüdraulilise jõu, mis hõlbustab rooli keeramist märgatavalt. 2.Pneumaatika Pneumaatika on rakendusteadus,mistegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega
takistamiseks ning kaks õli väljavoolu ärahoidmiseks, sest sellel amordil ulatub sisemine toru otsaga vastu välimise toru ülaotsa välja. Tihendi alumine painduv rõngakujuline riba toimib ka tagasilöögiklapina takistades gaasi sattumist välimisest torust sisemisse kuid võimaldades voolata õlil sisemisest torust välimisse ja hoides seega gaasisurve vaid välimises torus oleval õlil. Sellise ehitusega amordid tagavad väga sujuva sõidu ja rooli täpse töö, kuid taas lisaks õrnadele klappidele on juures üks kriitiline element selle erilise tihendi näol, mis peab olema hoolikalt välja töötatud ja täpselt paigaldatud, et asi toimiks nagu raamatus ette nähtud ja kaua. Mis on mõistagi kulukas ning millele säästuvariantide puhul sellist tähelepanu ei pöörata. Ühetorulised (monotube) kõrgsurvegaasiamordid - Ühetoruline amort töötab samuti edasi-tagasi õlis liikuva kolviga. Aga sellel puudub klapisüsteem, mis on
15000km. Auto on maas: · Pidurid · Piduri torud · ABS · Diagnoosi veakoodid · Kõik sisemisete lülitite korrasolek · Sooja puhur · Signaal · Salongi tuled · Kojamehed · Akna pesur · Tagumine kojamees ja pesur · Suunatuled · Esituled · Tagumised tuled Auto täiesti üles tõstetud: · Mootori õlilekked · Mootoriõli · Õlifilter · Käigukasti õli lekked · Differentsiaali õli lekked · Rooliotsad · Rooli hoovastik · Amordid · Väljalaske süsteemi lekked · Piduri torude seisukord Auto poole peale tõstetud: · Piduri klotsid · Piduri kettad · Piduri silindrid · Käsipidur tross · Piduri hüdraulika süsteem · Rehvi seisukord · Rehvi rõhk Mootori konditsioon: · Piduri vedeliku tase · Jahutus süsteemi vedeliku tase · Jahutus süsteemi lekked ja korrasolek Sõidu test: · Rooli loks · Siduri töö · Käigud · Pidurid · ABS
Sõltuv- ja sõltumatu vedrustus Sõltuv vedrustus Sõltumatu vedrustus Vedrustuse liigitus Keerdvedrustus, lehtvedrustus, väänd- e. Torsioonvedrustus, pneumovedrustus, hüdropneumovedrustus. ROOLISÜSTEEM Roolisüsteemi ülesanne võimaldab juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad roolimehhanism(roolivõim) ja rooliajam(tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta töö tee-ebatasasustel). Roolilatt Tänapäeval kasutatakse peamiselt hammaslatiga või kruvi-mutter tüüpi rooliajameid Hammaslattajami eelised: · Lihtne konstruktsioon, odav ning lihtne toota. · Väike hõõrdumine ning väiksed lõtkud. · Roolivardad on võimalik kinnitada otse roolilati külge, puudub vajadus lisahoobade järele · Kompaktne. · Lihtne piirata maksimaalset roolinurka. Kruvi-mutter eelised: · Saab kasutada jäikade sildade korral.
Käigukast · Käikude vahetamisega muudetakse jõu ülekande arvu (suurust) - vastavalt auto liikumis kiirusele ja veojõu vajadusele. · Kui sidur ei lahuta - tekib müra käikude vahetamisel. · Siduri libisemisel - mootori väntvõlli pöörded tõusevad, kuid auto kiirus ei suurene. (tõenäoliselt on siduriketas kulunud). · Automaat lülitusega k/k P-R-N-D-1-2-3 · Manuaal lülitusega k/k Rool · Rooli kaudu annab juht autole soovitud sõidu trajektoori. (sõidusuuna) · Rooli pööramisele aitab kaasa rooli võimendi. · Roolivõimendi ülessanne: - Rooli kergem pöörata - Vähendab auklikul teel lööke kätele - Esi rehvi lõhkemisel aitab säilitada sõiduki otsest liikumissuunda. · Hüdro võimendi, kus kasut. spets. õli. Juhi asend juhtimisel · Reguleeri iste (kaugus, kõrgus, Õige asend tagab juhtimis
Interjöör. Auto interjöör lähtub juhi vajadustest. Uue TT loojate eesmärk oli, et auto paistaks silma täiuslikult ergonoomilise kujunduse poolest. Salongis on mitmel erineval moel kasutatud TT- le omast klassikalist rõngamotiivi, mis väga selgelt keskkonsoolis väljendub. Mõistagi rõhutab Audi TT salongi sportlikku interjööri sirge alaosaga sportrool. Lisavarustus. Automaatne kliimaseade ja sportrool kuuluvad Audi TT Coupé standardvarustusse. Rooli puhul pole vähetähtis ka asjaolu, et lisaks ergonoomilistele plussidele lihtsustab rooli kuju ka autosse sisenemist ja väljumist. Lisavarustuse seast saab valida muuhulgas adaptiivsed esituled ja Audi parkimisabi süsteemi. Autotelefoni saab kasutada MMI, multifunktsionaalse rooli ja häälkäskluste abil. Lisavarustusena pakutava navigatsioonisüsteemi inspiratsiooniallikaks on juba Audi A6, A8 ja Audi Q7-mudelitelt tuttav pardakompuutri juhtimise keskseade MMI-süsteem. Kokkuvõte.
Tartu 2012 Minu autoks on Fiat 127, aastast 1976. Sellel mudelil on kasutusel nii hüdraulikat kui ka pneumaatikat ja räägin lähemalt sellest, mida sellel autol kasutusel on. Hüdraulika on rakendusharu hüdromehaanikas, mis käsitleb vedeliku liikumise seaduspärasusi ja tasakaalu. Pneumaatika on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside rakendamisega ning nende mehaaniliste omadustega. Hüdraulilised lahendused: · Roolivõimendi - võimaldab auto rooli väiksema jõuga keerata ja see toimib hüdraulika jõul. Uuematel autodel on juba enamasti elektri jõul. Mootori väntvõlliga aetakse ringi ka hüdropump, mis pumpab õli suure rõhu all läbi roolikarbis või latis oleva klapi. Kui rool on otse, avaldub mõlemale klapi poolele sama suur jõud ja võimendamist kui sellist ei toimu. Kui juht keerab rooli, lülitub pöördklapp surve vastavasse suunda ja kõrge surve all voolav õli võimaldab rooli
pumbates hüdrauliline liikumine. See õlitab ja puhastab. Ka jahutussüsteem on hüdrauliline, ka tema ülesanne on panna vedelik liikuma, kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump. Amortisaatorites kasutatakse õli, et oleks mugavam sõita. Olen ise amortisaatoreid lahti võtnud ja tean, et need on lihtsa ehitusega. Amordi silindris olev kolb surub õli selle avast sisse või välja. Autoga sõitmine on palju mugavam. Auto rooli on nii lihtne sellepärast keerata, et ka seal on hüdraulika mängus. Nimelt on seal hüdropump, mis pumpab õli rooli all asuvast klapist läbi, mis tekitab surve pöörates. Surveall olev õli tekitab hüraulilise jõu. Hüdrauliline tungraud. PNEUMAATIKA Pneumaatika on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega. Käsitleb suruõhu ja teiste surugaaside kasutamist ning sellel põhinevaid
Turvapadja asukohad, mis on tähistatud kirjaga "Turvapadi". Külgrõhurandurid on eraldi paigaldatud. SRS juhtimismoodul on eraldi paigaldatud. Pürotehnilised eelpingutid, mis on paigaldatud esi- ja välimiste tagaistmete turvavöödele. Tähtis meelespidada Inimeste vigastuste vältimiseks peab kõikide turvapatjade laienduspind jääma selgeks. Roolirulli spiraalkaabel on piiratud pöörleva liikumisega. Rooliseadme lahtiühendamiseks tsentraliseerige rooli. Kahjustuste vältimiseks veenduge, et rool ja spiraalkaabel EI OLE pööratud enne ümberpaigutamist või selle ajal. Turvapadja ja täispuhutavaid kardinaid saab deaktiveerida diagnostiliste seadmete abil. Tagumise lapseistme kasutamisel peab esiistme turvapadi olema deaktiveerimise ajal varustatud resistentsuskontaktiga. SRS-juhtimismoodul ei käivita pürotehnilisi eelpinguteid elektriliselt. Eemaldage pürotehnilised eelpingutid kere parandamisel või keevitamisel. SRS-hoiatustuli
amortisaatorid paigaldatud alati eraldi nagu kaks erinevat üksust. Sellise vedrustussüsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. MacPherson vedrustus on Euroopa päritolu autode juures kõige levinum esivedrustus. Süsteem koosneb peamiselt vedru ja amortisaatori kombinatsioonist. Keerdvedru ülemine osa toetub sõiduki kerele ja alumine osa alumisele vedrualusele, mis kuulub amortisaatori korpuse juurde, moodustades ühtlasi ka pöördtelje. Rooli keerates keeratakse ka vedru ja amortisaatorit. Terve süsteem pöörab end tugiplaadil või ülemisel tugilaagril (MK-paigalduskomplekt) ja alumise õõtshargi kuulliigendil. Tulemusena toimub rataste pööramine. Amortisaatorid on põhimõtteliselt õlipumbad. Kolvivarre otsa on kinnitatud kolb, mis töötab rõhutorus olevale hüdraulilisele õlile vastu. Kui vedrustus liigub üles-alla, pressitakse õli läbi kolvis asuvate pisikeste avade. Avad lasevad läbi vaid
Laev peab jääma seisma terava nurga all kai suhtes ja temast mitte kaugel. Esmajärjekorras antakse maale vööriotsad, pikiots ja spring ning seejärel ahtri kinnitusotsad. Laeva sildumine parema pardaga. Kaile tuleb läheneda peaaegu paralleelselt kaiga arvestusega, et tagasikäigu korral ei läheks laeva vöör vastu kaid. Esmalt antakse maale vööri pikiots ja spring. Vajadusel tuleb töötada vöörispringil, kasutades masinat ja rooli, et ahter viia kai äärde. Sildumine, kui ruumi on vähe. Kaile tuleb läheneda peaaegu täisnurga all äraantud merepoolse ankruga. Ankrut lohistatakse mööda põhja. Lähenedes kaile, tuleb keerata laev kai suhtes 30º-40º nurga alla. Selleks kasutatakse masinat ja rooli ning reguleeritakse ankruketi väljalaskmist. Lähenedes kaile, antakse esmalt kaile vöörispring ja vööri pikiots. Sildumise käigus tuleb jälgida, et ankrukett ei omaks lõtku
ning reisijate kaal. On kaubalaeva tähtsaim ekspluatatsioonu karakteristik. 12. Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus Laeva lineaarmõõtmed · LOA või LOA maksimaalne ehk üldpikkus. Length overall · B maksimaalne laius. Breadth (beam) · TKA või TKF maksimaalne süvis kiilult (kas ahtris või vööris). · LPP või LBP laeva pikkus loodsirgete vahel (ahtri loodsirge AP ja vööri loodsirge FP) (konstruktiivse veeliini tasandi ja rooli pöörlemistelje ning vöörtäävi sisemise serva vahel); Length between perpendiculars (after / fore perpendicular) · D laeva parda kõrgus kiilult peateki alumise servani; Depth · f vabaparda kõrgus ülemise tekini f=D-T ( fmin määrab klassifik ühing); · TKM süvis kiilult miidlis e. TKM = 0,5(TKA + TKF); · t trimm, pikikalle (varem ka diferent), t = TKF TKA [cm]. · - kreeninurk, Heel angle Laeva põhitasandid
sisselõikeid. Mustri suurtest hammastest on kasu poris ja lumes, kuid rehv kulub kiiremini. Rehvide hooldamine Rehvide enneaegset kulumist põhjustab väär rõhk. Rõhu vajak või liig 20% vähendab läbisõitu kuni 30%. Lisaks veereb ratas raskemini, mis põhjustab bensiinikulu suurenemist. Madala rõhu tunnuseks on rehvi mõlema serva laugjalt siledaks kulumine. Ülerõhuga rehvil ilmneb keskkoha kiirem kulumine. Roolihoovastiku ehitus Rooli abil suunab juht autot. Rooli abil saab masinat pöörata või tagada tema sirgjooneline liikumine. Pööramiseks kasutatakse esirattaid, poolraame või tagarattaid. Kui pööramiseks kasutatakse tagarattaid, siis on juhtratasteks tagarattad. Mõningail juhtudel pööravad kõik rattad, s.t. kõik rattad on juhtrattad. Pööramisel veereb sisemine juhtratas väiksema raadiusega kaart mööda kui välimine, seega tuleb sisemist juhtratast pöörata suurema nurga võrra. Kui seda tingimust ei arvestata,
· Kütusefiltri vahetus · Õhufiltri kontroll ja vahetus · Tühikäigu kontroll, mõnel juhul reguleerimine · Kontrollitakse heitgaase · Siduripedaali kõrguse kontroll, vajadusel reguleerimine · Piduripedaali kõrguse ja seisupiduri kontroll, vajadusel reguleerimine · Ketaspidurite hõõrdkatete kontroll, sama trummelpiduriite kohta · Siduri ja piduri vedeliku taseme kontroll, pidurivedeliku vahetus, piduri voolikute kontroll · Roolivõimendi vedeliku taseme ja rooli voovastiku kontroll · Kuulliigendite ja veovõllide kummikaitsete kontroll · Jõuülekande õlitaseme kontroll · Rehvi rõhkude kontroll, vajadusel seadmine (kontrollitakse ka varuratast) · Näidikute ja kontrolllampide kontroll · Tuled, helisignaal, vajadusel lampide vahetus · Esilaternate (valgusvihu) reguleerimine · Klaasipuhastite ja pesurite töötamise kontroll, anumate täitmine pesuvedelikuga · Lukupesade, lukkude, higede ja piirajate määramine · Lõppkontroll
- Amortisaatori korpuse ülaosas olevat kolvivart ümbritsev kaelustihend on väga eriline. Tal on üks tihendihuul mustuse sissesattumise vältimiseks ja kaks tihendihuult õli väljavoolu ärahoidmiseks. Tihendi allosaks on painduv rõngakujuline riba, mis toimib ka tagasilöögiklapina. Ribade paindlikkus võimaldab õlil voolata tagasi reservuaari ja hoiab gaasisurve vaid reservuaaris oleval õlil. Sellised amortisaatorid tagavad väga mugava sõidu ja rooli täpse töö. 2.4 Esiamortisaatorid 2.5 Tagaamortisaator 2.6 Õliamortisaator Kui amortisaator on survekäigul, siis osa kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse õlipaaki, mida nimetatakse ka ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Vask- ja Parempoolsus Kokkuvõte Oluline on vaielda tähtsate asjade üle. Mitte näiteks asja üle: Üks erakond on nelja rattaga auto poolt ja kes tahab viiendat panna on vasaks poolne ja vaskapoolne ütleb, et nemad on rooliga auto poolt ning kes tahab rooli ära võtta on parempoolne aga üldkokkuvõttes sõidavad mõlemad pooled autoga millel on neli ratas, harva ka kolm ning neil mõlemal on rool või selle aseaine! Ning ei tohi valikut teha asjade üle mis on mulle kasulikud ning mis teistele ei pruugi kasulikud olla! Avalikud hüved nagu näiteks ravikindlustus. Me võime mõelda, et ma elan üksi kuid ma ei pruugi haigeks jääda kuid siiski see raha koguneb ühisesse kassase ning
Honda ja mazda süsteemide vahe on see kuidas tagaratta nurki kontrollitakse. Honda süsteem kasutab mehhaanilist lahendust samas kui mazda kasutab taga käigukasti. Kui pöörata esirattaid 130 kraadi (ehk umbes üle poole rooli pöörde) siis tagumised rattad liiguvad väikese nurga alla samasse suunda esiratastega. Kui keerata rohkem siis rattad liiguvad otseks ja hakkab vastavalt rooli pööramisele liikuma vastupidisesse suunda esiratastest.
Nende amortisaatorite kõige levinumad paigaldusviisid on: - Silm / silm tüüp - Silm / vars tüüp - Vars / vars tüüp - Vars / risttapp tüüp MacPherson vedrustus - MacPherson vedrustus on Euroopa päritolu autode juures kõige levinum esivedrustus. Süsteem koosneb peamiselt vedru ja amortisaatori kombinatsioonist. Keerdvedru ülemine osa toetub sõiduki kerele ja alumine osa alumisele vedrualusele, mis kuulub amortisaatori korpuse juurde, moodustades ühtlasi ka pöördtelje. Rooli keerates keeratakse ka vedru ja amortisaatorit. Terve süsteem pöörab end tugiplaadil või ülemisel tugilaagril (MK-paigalduskomplekt) ja alumise õõtshargi kuulliigendil. Tulemusena toimub rataste pööramine. 1.3 Vedrustuse ülesanded ja töötamine Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja
Liiklusvahendi teelpüsivuseks nimetatakse tema omadust liikuda teel juhi poolt määratud suunas ilma külglibisematta ja ümberpaiskumatta . Pikipüsivuse kaotamine tähendab ümberminekut üle esi - või tagaosa . Külgpüsivuse kaotamine on külglibisemine või küljelipaiskumine ümber külje . Külglibisemise ohtu võivad tekitada : Ø vale kiirusevalik kurvis sõitmisel. Ø valesti reguleeritud piduri mehanismid . Ø järsk vajutus pidurupedaalile . Ø järsk rooli pööramine . Ø pidurdamine lahutatud siduriga (siduri pedaal all) . Ø haardeteguri vähenemine (märg-, libe-, lumine-. porine- jne. tee) · Kurvis põhjustab külglibisemist tsentrifugaaljõud e. kesktõukejõud , mis sõltub kurvi raadiusest; auto liikumise kiirusest; auto massist; haardetegurist. · Ümberpaiskumist üle külje põhjustab jõumoment, mis sõltub tsenrifugaaljõu suurusest ja raskuskeskme kõrgusest. Samuti mõjutab küljelipaiskumist auto rataste vahe laiuses .
2. Auto ratta vahetus. Pilet 11. 1. Õli vahetus mootoris. Õli tuleks vahetada iga 15 000 km või iga aasta tagant. 2. Rool On vajalik suuna hoidmiseks ja muutmiseks. Rool koosneb roolirattast, võllist, tigu, rull. Pilet 12. 1. Toitesüsteem Ülesandeks on valmistada kütusest ja õhust sobiva koostisega küttesegu, hoida kütuse tagavara. Koosneb: bensiinipump, voolik, karburaator, filter, tagastustoru, kütusetoru, bensiinibaak. Ühe kg bensiini kohta kulub umbes 15 kg õhku. 2. Rooli korrasoleku kontroll. Roolisamba raputamine edasi-tagasi, rooli pööramine 360 kraadi. :D Pilet 13. 1. Bensiin. On naftasaadus, mis koosneb mitmesugustest süsivesinikest ja põleb aurustunud olekus. Tähtsaim bensiinile on detonatsioonikindlus, selle rikke korral võib mootor üle kuumeneda. Detonatsioonikindlust saab vaadata oktaanarvu järgi näiteks A95 arv näitab oktaanarvu mootormeetodil. 2. Rooli rikked
Ala- ja ülejuhitavus Alajuhitavuse korral pöördub auto vähem kui rooliratta asend seda eeldab. Auto üritab kurvist välja sõita. Auto alajuhitavuse vähendamiseks pidurdab ESP kurvi sisepoolset tagaratast. Ülejuhitavuse korral pöördub auto rohkem kui rooliratta asend seda eeldab. Auto üritab kurvist sisse sõita. Auto ülejuhitavuse vähendamiseks pidurdab ESP kurvi välispoolset esiratast. 5.1 Ootamatu kõrvalepõige Ilma ESP- ta Autojuht märkab takistust ja keerab rooli järsult vasakule. Rehvide läbipaindumise tõttu muutub auto alajuhitavaks. Autojuht pöörab rooli veel rohkem. Auto alustab pööramist ja juht keerab rooli kiiresti paremale tagasi. Auto alustab parempööret. Rehvid painduvad nüüd vastassuunas, auto muutub ülejuhitavaks ja läheb külglibisemisesse. Auto muutub juhitamatuks ja hakkab ümber oma püsttelje pöörlema. ESP-ga Auto alustab pööramist. ESP saab andmed auto alajuhitavusest ja pidurdab pööramise
varsti valust haiglas jonnid. Jalgrattaga kihutades, peata hoogu pidurdades. Muidu autoteele satud, auto sulle peale astub. Sõites kiirabisse, sulle süsti tehakse. Kiirabis karjud: ,,ai,ai,ai, tehke parem mulle pai!" Kui sa sõidad rolleriga, ei taha kohtuda pollariga. Sest et, kui sul lube pole, maksad trahvi nii et kole. Siis kui sõidad autoga, ära kiirust ületa. Kokku põrgata võid puuga, vastu rooli lendad suuga. Arstiabi vajad siis, sinikaid sul kakskümmend viis. Õnneks pole häda muus, koju jõuad, proteesid suus. Käies, sõites vaata ette, et ei satuks ohu kätte. Muidu haiglas lõpetad, süsti saades karjatad. Laura Raid 8. klass Kehtna Põhikool
Igal inimesel on õigus oma põhiõigusele. Arutan majandusliku-sotsiaalse inimõiguste üle. Õigus tööle ja puhkusele. Inimesel on see õigus olemas, kuid osad ei puhka nii palju, kui peaks. Võtame näiteks juhid, kes kaupa veavad ja enamuse töö ajast rooli taga on. On neid, kes ei pea kinni puhke aegadest, kuna kaup on vaja viia sihtkohta. Inimesed, kes on madala palgalised, ei pea nendest kinni, kui ülemus lubab töötada, puhkepäevi võtmata. Arvan, et selliseid asutusi on olemas küll, ise olen töötanud asutususes, kus ülemus ei tahtnud puhkust anda, kuna töötajaid on vähe. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. Osadel perekondadel puudub puhas joogivesi või pole majas üldse vett, kuna pole raha selle teostamiseks. Riik peaks
nooruspõlv möödus nii ilusalt nagu nad vähemalt väidavad. See, et pensionärid tänapäeval sellist lollust suust välja ajavad nooruse kohta on lihtsalt kas igavus või on neil mõnigat sorti tabletid jäänud hommikul võtmata. Ise olid nad samas vanuses täpselt samasugused ning võibolla et isegi veel hullemad, sest tänapäeval liigub info kiiresti ning iga väiksema asja kohta tehakse meedias palju kära, et küll mingi nooruk istus joobes peaga mootorsõiduki rooli või mida iganes, aga ma võin ilma kahtluseta väita, et umbes 40 aastat tagasi oli täpselt samasugune olukord, kui külapoisid tahtsid minna tüdrukuid tooma oma Jawaga ning lenksu taha istuti ka ,,kergelt" napsise peaga. Ainus vahe on selles, et sellisel ajal ei tehtud palju kära iga väiksema rikkumise kohta. Kuid tänapäeval on kohe kõigil teada, et kui istuda auto rooli juuatäis peaga. Ning see annab turul toimuvale vanurite mokalaadale õiguse vanduda nooruse
siis vajutada nuppu, mis lülitab välja automaatrooli ja lülitab sisse käsirooli. Käsiroolis olles peab madrus kuulama mida kapten ütleb, näiteks kursi ja madrus peab seda kurssi korrata, et kapten teaks, kas madrus sai käsust aruvõi mitte. Kõik kapteni või tüürimehe käsklusi peab korrata. Rooliseade on seadmete kompleks, mis tagab laeva liikumise antud kursil ja vajadusel liikumissuuna muutuse. Laeva rooliseadmesse kuuluvad rool, roolimasin (ajam rooli pööramiseks), mehaaniline, elektriline või hüdrauliline rooliülekanne (jõuülekanne roolimasinalt sektori, rumpeli ja balleri kaudu roolile), ja juhtimisseadmed. Valdavalt on rooliseadme peamised elemendid paigutatud laeva ahtrisse. Roolileht võtab mingi parda poole nurga alIa seatuna endale vastuvoolava vee ja vindilt paiskuva veejoa surve ja muudab selle mõjul laeva kurssi. Baller on rooli pööramistelg. Ta annab edasi roolimasinalt rooliülekande kaudu saadava
uudesta perspektiivistä ja tutustua koko Pohjois-Euroopan korkeimpaan rakennukseen, niin siinä tapauksessa hopi hopi Teletorniin. Torni rakennettiin alunperin vuoden 1980 Moskovan kesäolympialaisia varten, joiden purjehduskilpailut kisattiin Tallinnassa. Neuvostoliiton aikana televisiotorni toimi myös vapaa-ajanviettopaikkana, jossa järjestettiin erilaisia tilaisuuksia ja tapahtumia. Tornilla oli myös tärkeä rooli Viron uudelleenitsenäistymisessä, sillä kun puna-armeijan tankit vuonna 1991 vyöryivät kohti Tallinnaa, niin kaksi rohkeaa virolaista poliisia asettuivat torniin puolustamaan sitä. Eihän kaksi poliisia olisi armeijalle mitään mahtanut, mutta tuosta tapauksesta tuli yksi Viron uudelleenitsenäistymisen suurimmista symboleista.
Nende amortisaatorite kõige levinumad paigaldusviisid on: - Silm / silm tüüp - Silm / vars tüüp - Vars / vars tüüp - Vars / risttapp tüüp MacPherson vedrustus - MacPherson vedrustus on Euroopa päritolu autode juures kõige levinum esivedrustus. Süsteem koosneb peamiselt vedru ja amortisaatori kombinatsioonist. Keerdvedru ülemine osa toetub sõiduki kerele ja alumine osa alumisele vedrualusele, mis kuulub amortisaatori korpuse juurde, moodustades ühtlasi ka pöördtelje. Rooli keerates keeratakse ka vedru ja amortisaatorit. Terve süsteem pöörab end tugiplaadil või ülemisel tugilaagril (MK-paigalduskomplekt) ja alumise õõtshargi kuulliigendil. Tulemusena toimub rataste pööramine. 1.3 Vedrustuse ülesanded ja töötamine Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja
Lihtmehhanismid Lihtmehhanismid võimaldavad kasutada jähem jõudu, aga kaotada teepikkusega. Kogutöö jääb aga samaks(Reegel A= F x s). Lihtmehhanismid on näiteks: kang, kaldpind ja plokk. Kang on seade, mida kasutatakse jõu suuruse ja suuna muutmiseks. Kangiks nimetatakse keha, mida annab pöörelda liikumatul toel. Kang on tasakaalus, kui mõlemale kangi poolele mõjuv jõud on võrdne. Ristlõik, mis on tõmmatud kangi toetuspunktist jõu mõjusirgele, nimetatakse jõu õlaks. Mehhanika kuldreegel väidab, et ühegi lihtmehhanismiga pole võimalik võita töös. Hüdrovõimendi töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel. Vedelikule tekitatud rõhk kandub igas suunas võrds...
Osade õigeaegset vahetamist (vastavalt sõiduki vanusele ja läbisõidule) Õlitaseme kontrolli ja õlivahetust 2. Mida tuleb kontrollida ja millised tööd tuleb sooritada, kui sõiduk paikneb hoolduses asendis nr 1 (auto rattad toetuvad põrandale)? Numbrimärgi olemas olu Tulede korras olek Tulede reguleerimine vajadusel Pidurite kontroll Sillastend Vedelike lisamine(antifriis,klaasi pesu vahend) Heitgaaside sisaldus Rooli lõtk Salongi hooldus Õhu ja salongi filtrite kontroll 3. Mida tuleb kontrollida ja millised tööd tuleb sooritada, kui sõiduk paikneb hoolduses asendis nr 3 (auto asub tõstukil ülemises asendis)? Õlifiltrite vahetus Õli vahetus Karteripõhja kontroll Igasugu lekete kontroll Summuti kontroll 4. Mida tuleb kontrollida ja millised tööd tuleb sooritada, kui sõiduk paikneb
Püstuvuse suurendamiseks : Eemaldada vesi: tankidest ülevalpool veeliini, avarii tõttu vett täis ruumide kõrvalt, vedelkaup kahekordse põhja tankidesse, tahke tekikaup üle parda (võimalusel pargasele), ballasttankid täita veega. Täita(tühjendada) tanke kreeni (trimmi) vähendamiseks Püstuvus vähene v negatiivne : suure pindalaga ruumid on vett täis mittetäielikult, kahekordse põhja tankid on tühjad, kreen ei kao rooli otse pannes, laeva kreen muutub ootamatult ühest pardast teise ,laeva asendi korrigeerimine : kreeni vähendamist alustatakse kreenitankidest ja kui neid pole siis kahekordse põhja tankidest .Peatatakse, kui kreeni on jäänud 5 kraadi Ujuvus (, floatability) on laeva võime ujuda veepinna suhtes kindlaksmääratud asendis kandes ettenähtud hulgal lasti. Ujuvuse tagavara on laeva korpuse veekindel ruumala ülevalpool lastveeliini
Liikluskindlustus hüvitab kannatanule kahju: liikuva auto koormast väljakukkunud eseme poolt tekitatud kahju. Parklas on sõiduki ukse avamisel tekkinud kahju. Tehnoseinud ja muu Sõiduku tegelik mass ei tohi ületada: täismassi ja registrimassi. BE luba vajab haagis ja poolhaagis, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi. Roolivõimedi aitab: säilitada rehvi lõhkemisel juhitavust, vähendab teekondaruste mõju, juhil kergem pöörata rooli. Siduri libisemine: pöörded tõuseb kiiremini kui kiirus, auto sõidab aeglasemalt, kui peaks, salongis on spetsiifiline lõhn. Katalüüsmuundur: põletab heitgaase, heitgaaside puhastamine. Katalüüsmuundurit kahjustab: mootori halb käivitamine, ebakvaliteetne kütus. Ülevaatus all 10 aasta - iga kahe aasta tagant, üle 10 aasta, - iga aasta. Kineetiline energi sõltub massist ja kiirusest. Kineetiline enetgu ruutsõltuvuses tähendab: kiiruse ksavab kaks korda või neli korda.
TÖÖ JA KINEETILINE ENERGIA 54. Jüri tahab Marile demonstreerida oma uut autot, aga mootor sureb välja just keset ristmikku. Mari istub rooli ja Jüri lükkab autot tagant, et ristmik vabastada. Lükata tuleb 19 m ja Jüril on jõudu 210 N. Kui palju tuleb tal tööd teha? 55. Traktor veab rege 20 m edasi, kusjuures vedav jõud 5000 N moodustab horisontaalpinnaga 36.9-kraadise nurga. Regi koos palkidega kaalub 14700 N. Hõõrdejõud on 3500 N. Leida iga jõu poolt tehtav töö ja kõigi jõudude summaarne töö. 56. Elektron liigub sirgjooneliselt konstantse kiirusega 8107 m/s. Talle mõjuvad
juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud. Juhtmooduli põhimõte: Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib auto liikumiskiirust ja vastavalt sellele reguleerib rooli võimendatavust kuna pumba tootlikkus sõltub mootori pöörlemissagedusest. See süsteem annab juhile auto parema juhitavuse ja roolitunnetuse. Elektriline roolivõimendi Elektriliselt võimendatud rool (EPS) kasutab elektrimootorit tagamaks juhile kontrolli auto üle. Enamikel EPS süsteemidel on muutliku võimendusega roolivõimendi, mis tagab rohkem võimendust väikestel kiirustel ja väiksemat võimendust kiiruse suurenedes. Selline
Raamat algas nii ,et oli selline poiss nimega Bert.Bertile se nimi ei meeldinud ning ta kasutas teist nime treb.Ta teeb sellist asja mida tavaliselt poisid ei tee ta peab päevikut.Sinna ta kirjutab kõik asjad mis tal juhtunud on.Talle meeldib üks tüdruk nimega Rebecka. Ta arvab ,et Rebecka on kõige ilusam nimi mida ta teab.Aga talle ei meeldi poiss nimega Klimp.Klimbi isal räkkariauto.Treb kadestab teda.Sest Trebi isal on opel.Kui rooli liigutad siis see krägiseb.Trebi unistus oli Rebeckaga suudelda.Kui Rebeckal oli sünnipäev ostis treb talle kingituse.Aga selleks pidi ta haiget mängima ta pani radiaatori vastu kraadiklaasi. Palavik tõusis kohe suureks.Treb jäi siis koju ta läks kinki ostma ta tahtis osta ühte suurt roosat pinalit kuid ei saanud.Sest mingit kaks suurt poissi jälgisid mind.Ma pidin siis ostma Kingapaelad.Kingapaelad olid sellised värvilised.Ta viis need Rebecka ukse taha. Ta tahtis
Teiseks lühendab rahvastiku keskmist eluiga ka arvukad keskealiste ja isegi noorte inimeste surmad, mille peamiseks põhjuseks on kuritegevus ja autoõnnetused. Iga inimene peaks elama tervislikult ja turvaliselt. Tervislikult elamine tähendab, et ei ole halbu harjumusi ning toitud tervislikult. Selline käitumisviis aitab ka kaasa, eriti kui nii käituvad ja elavad paljud inimesed. Turvaliselt elamine tähendab, et proovid näiteks kasvõi ennetada õnnetusi. Ei istu purjuspeaga rooli ega lase kellegil ise sõita purjuspeaga. Eestis on meeste keskmine eluiga üks madalamaid Euroopas. Selle nimel tuleks pingutada, et see arv muutuks. Kõik inimesed saavad sellele kaasa aidata. Samuti suureneks pensioniiga tänu keskmise eluea suurenemisele. Mis omakorda parandaks pensioniärisid. Praegu on õnneks Eesti keskmine eluiga tõusu teel ja loodetavasti tõuseb see veelgi.
annaabi.ee 
