Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Auto ehitus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõiduk, sidur, rike, varustus, mootorsõiduk, haagis, mootorsõiduki, haagiste, pedaal, likult, mootoril, katalüsaator, siduriketas, rikete, pidurisüsteem, rehvid, rehve, diiselmootor, stik, pidurdamise, seadmed, tehnoülevaatus, diiselmootori, rooliseade, roolivõimendi, ajami, pidurisüsteemi, pidurid, kauguselt, peeglid, peeglite, ottomootor3.2. Jõuülekanne Mootori töötamise ajal pöörleb mootoris väntvõll. Väntvõlli pöördumisest tekib pöördemoment, mis läbi jõuülekande kantakse vedavatele ratastele. Traktori jõuülekanne koosneb sidurist, vaheülekandest, käigukastist, peaülekandest, diferentsiaalist ja lõppülekandest. Peale siduri suureneb kõigis jõuülekande astmetes pöördemoment ja väheneb võllide pöörlemissagedus. Sidur on vajalik jõuülekande sujuvaks sisse ja välja lülituseks, käiguvahetuseks ja käigukasti kaitseks. Traktorite jõuülekandes kasutatakse ühe ja mitmekettalisi kuivi hõõrdesidureid ja hüdrosidureid. Sidureid juhitakse mehhaaniliselt ja hüdrauliliselt. Hüdrauliline sidur võimaldab sujuvat liikumise alustamist. Mehaanilisi sidureid tuleb perioodiliste hoolduste käigus reguleerida (pedaali vabakäiku ja käppade asendit)
Liikluskindlustuse poliis väljastatakse tähtajaga 1 päev kuni 12 kuud. Roheline kaart (välisriigis kehtiv liikluskindlustuse poliis) väljastatakse Eestis registreeritud sõidukile kehtiva tavalepingu ja poliisi olemasolul tasuta kui sõiduki omanik selleks soovi avaldab. Liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatakse vara- ja isikukahju liiklusõnnetuses kannatanule, isikukahju liiklusõnnetuse põhjustanud jalakäijale, jalgratturile ja liiklusõnnetuse põhjustanud mootorsõiduki juhi ravikulu raviasutusele, samuti järgmised varakahjud: · sõiduki vigastuste või hävimise kahju · mõistlikud ja vajalikud kulutused õigusabile ning ekspertiisile Hüvitatakse järgmised isikukahjud: · ajutisest või püsivast töövõimetusest tulenev kahju · kannatanu ravikulud · liiklusõnnetusega seotud mittevaraline kahju (isikukahjuga seotud valu ja vaev) Kui kahju tekitas tundmatuks jäänud sõiduk, hüvitatakse: · hukkunu matusekulu
Selleks, et autotootjate vajadusi rahuldada, toodab Knorr-Bremse erinevaid kompressoreid. Kompressorite töömahud jäävad vahemikku 20...720cm2, tootlikused 20...1000l/min ja tarbitav võimsus 50W...10W. Knorr- Bremse kompressoreid iseloomustavad toodetava suruõhu rõhk kuni 12,5 baari väike õlikulu, pikk tööiga ja energiasäästusüsteem(ESS). Energiasäästusüsteem võimaldab vähendada energiakulu 60% ulatuses. EAC elektrooniline õhukontroll. Õhkpidurite ja vedrstusega sõiduk vajab teatavate parameetriega suruõhku. Selleks on Knorr-Bremse välja töötanud elektroonilise õhukontrolli (EAC). Kui tavalises õhusüsteemis on peale kompressorit õhuregulaatoriga õhukuivati, nelikkaitseklapp ja rõhupiirik, siis EAC puhul on need neli asendatud ühe mooduliga, mis võimaldab täita järgmisi funktsioone: *töörõhku reguleerida *pidevalt töörõhku kontrollida *juhile hoiatavat teadet anda *lisaks diagnostika võimalused Süseem annab järgmised eelised:
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledz ........ LIIKLUSJÄRELVALVE PÕHIALUSED Kodutöö Juhendaja: Kalmer Krimses Germo Kukk Paikuse 2013 1. Loetle mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavad dokumendid. Mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on kehtiv esmane juhiluba, juhiluba, ajutine juhiluba, Liiklusseaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, väilisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. (LS§ 96 lg 1) 2
· Keskkonna kaitse (loodus- ja linnakeskkond) · Reisijate turvalisus (aktiivne ja passiivne) Esimesed nõuded autode varustusele 19.sajandi lõpp 20. sajandi Algus Aktiivne turvalisus - Pidurisüsteem - Juhi vaateväli - Rehvid - Valgustusseadmed - Elektroonikaseadmete stabiilsus Passiivne turvalisus Emissioonid - Heitgaasid - Müra - Kütuseaurud - Elektromagnetkiirgus Ärandamiskindlus Registreerimismärgi, andmesildi jms paigutus Mootori võimsus Massid ja mõõtmed Mõisted · Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. · Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. · Auto all mõistetakse sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. · Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks
kaugtuled parallelselt teega, udutuled kõrvale külgedele ja sõiduki ees. Tulede puhtuse eest hoolitsemine enne iga väljasõitu kontrollida. Tulede puhtuse vahe on eriti tuntav pimedas sõites. Õigeaegne kontrollis käimine vajadus Orienteeruvalt kulumis välted. 1) Rehvid 40-60 tuhat km 2) Aku 3-5 aastat 3) Pidurivedelik 2 aastat 4) Amortisaator 50-200k km 5) Veepump 100-200k km 6) Hammasrihm 40-100k km 7) Plokikaane tihend 150-250k km 8) Sidur 150-200k km 9) Klapisääre tihendid 150-200k km 10) Generaatori harjad 100-200k km Kolm rooliseadme lihtsat kontrollimise viisi: 1) Vaatlusel mehhaaniselt seisundil. 2) Rooli vabakäik (käändmiku juhtimisel)' 3) Roolisüsteemi kinnitused (lõtk roolikannu laagrites) Auto teenindus raamatu järgne hooldus. Kontroll ja vastavad nõuded. Õli ja vedelike tasapind. Õli tasapinna kontrollimine toimub niitihti, et oleks välistatud
Mootor Mootor : Ei tohi kasutada autot, kui : 1. Mootori heitgaaside sisaldus ületab lubatud norme .(3%) 2.Toitesüsteem on ebatihe (kütus lekib) 3.Väljalaske süsteem ei ole korras (summuti torud on katki ja müra on suur) Jahutussüsteem : Jahutusvedeliku optimaalne temperatuur on 80* . . . 90* Temperatuuri tõusu võib põhjustada : Vedeliku vähesus Ventilaatori rike Termostaadi rike Jahutusvedelikena kasutatakse külmumiskindlsad vedelikke , milledel on järgmised omadused : ANTIFRIIS VÕI TOSOOL 1. On mürgised . 2.Paisub rohkem, kui vesi . 3.Rikub värvkatet 4.Lekkimisvõime suurem , kui veel. Kütused : Bensiine määratletakse oktaani arvu järgi . Diisel kütused vastavalt aastaajale.
OHUTUS JA TURVALISUS Mida peab auto juht teadma autost ja selle käsitlemisest? Tutvu sõidukiga Tehno seisund - käsiraamat - mootor e. auto süda - sõiduki müüa - veermik e. rattad - auto õpetaja - tuled e. näe ja ole nähtav Sõidu ohutus - juhtimisseadmed - juhi asend - turva varustus Mootori ruum Õli kogus (min-max) - hoolda autot regulaarselt hooldusvälp e. periood - kasuta õigeid määrdeaineid sõltuvalt auto margist , vanusest ja mootori tehnilistest näitajatest (10W- 30) mineraal-; poolsünteetilised- ; täissünteetilised õlid (Tuule) Klaasi pesu vedelik aastaringne, ekstrakti lahjendada. Jahutus vedelik (külmakindel - 35*) valmistatud etüleen klükoosi alusel
3. Peatuda ei tohi... trammiteel või lähemal kui 1 m sellest; raudteeülesõidukohal; sõiduteel piiratud nähtavusega kohas; 5. Millist ligikaudset pikivahet ееssõitjаgа реаb hoidma kuival asulateel? 2 sekundit. 1 sekundit. 7. Milline juhi tegevus on õige? Juht valib parempoolse sõiduraja ja sõidab noole C suunas. Juht valib vasakpoolse sõiduraja ja sõidab noole A suunas. Juht valib parempoolse sõiduraja ja sõidab noole B suunas. 9. Milline sõiduk оn ristmikul õigesti peatatud? Sõiduauto. Mootorratas. 12. Kus on möödasõit keelatud? Reguleeritud ülekäigurajal. Reguleerimata ülekäigurajal. Raudtee-ülesõidukohal. 15. Milliste esituledega võib sõita mootorsõidukiga pimeda ajal, kui vastutulevale sõidukile ollakse sellisel kaugusel, et võidakse pimestada selle juhti? Lähi- ja udutuledega ning ääretuledega. Eesmiste udu- ja ääretuledega. Lähi- ja ääretuledega. 18
kõrgusel. Korraga tohib põleda ainult üks paar lähitulesid. Peegeldist lähtuv valgus moodustab pelgalt heleda laigu. Sõidutee ühtlaseks valgustamiseks hajutab valgust mustriline hajuti. Põhilaterna tuled (kaug- ja lähituled) peavad lülituma koos eesmiste, külgmiste ja ääretuledega ning numbrituledega. Eeltoodu ei kehti kaug- ja lähituledele, kui neid kasutatakse lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks. Võib kasutada ainult selle mootorsõiduki variandi ehituses ette nähtud põhilaternaid. Laternad peavad olema koostatud nende ehituses ette nähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest. Põhilaterna kaitseks võib kasutada selleks ette nähtud vahendeid. Hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud. Lambid. Sõidukite põhiliseks valgusallikaks on 12- või 24- V nimipingega hööglambid.
määratud suunas ilma külglibisematta ja ümberpaiskumatta . Pikipüsivuse kaotamine tähendab ümberminekut üle esi - või tagaosa . Külgpüsivuse kaotamine on külglibisemine või küljelipaiskumine ümber külje . Külglibisemise ohtu võivad tekitada : Ø vale kiirusevalik kurvis sõitmisel. Ø valesti reguleeritud piduri mehanismid . Ø järsk vajutus pidurupedaalile . Ø järsk rooli pööramine . Ø pidurdamine lahutatud siduriga (siduri pedaal all) . Ø haardeteguri vähenemine (märg-, libe-, lumine-. porine- jne. tee) · Kurvis põhjustab külglibisemist tsentrifugaaljõud e. kesktõukejõud , mis sõltub kurvi raadiusest; auto liikumise kiirusest; auto massist; haardetegurist. · Ümberpaiskumist üle külje põhjustab jõumoment, mis sõltub tsenrifugaaljõu suurusest ja raskuskeskme kõrgusest. Samuti mõjutab küljelipaiskumist auto rataste vahe laiuses .
1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
· Rehvi rõhkude kontroll, vajadusel seadmine (kontrollitakse ka varuratast) · Näidikute ja kontrolllampide kontroll · Tuled, helisignaal, vajadusel lampide vahetus · Esilaternate (valgusvihu) reguleerimine · Klaasipuhastite ja pesurite töötamise kontroll, anumate täitmine pesuvedelikuga · Lukupesade, lukkude, higede ja piirajate määramine · Lõppkontroll Mootorsõiduk vähemalt 2-rattaline teel sõitmiseks valmistatud üle 25 km/h mootori jõul liikuv sõiduk. Ei kuulu rööbastel ja traktorid. Auto sõitjate või veoste veoks, vähemalt 4-rattaline mootorsõiduk (25 km/h) Sõiduauto projekteeritud ja ehitatud kuni 9 sõitja kohaga sõitjate või nende pagasi vedamiseks. Võib vedada haagist. Sedaan kere kinnine, katus jäik ja paikselt kinnitatud, osa katust võib olla avatud. Salongis 4 või enam istekohta vähemalt 2 reas. 2 või 4 külgust. Võib olla luugiga pagasiruum või tagauks. 4 või enam külgakent. Paeton katuseta auto.
(1) lk. 254. Mootori võimsus, pöördemoment, kantakse traktorit vedavatele ratastele läbi siduri, käigukasti ja tagasilla. Kõik see kokku moodustabki jõuülekande. Jõuülekanne võimaldab veel muuta ülekantavat pöördemomenti traktori tööks sobivatesse veojõu ja kiiruse piiridesse, aga ka panna traktor vastassuunas liikuma. Lisaks sellele käivitatakse jõuülekandelt veel vedav esisild ja jõuvõtuvõll/võllid. Transmissiooni põhiosad: Sidur, Käigukast, Diferentsiaal, Vedav telg, Vedav ratas. Jõu ülekandmine mootorilt vedavatele ratastele võib toimuda mitmel viisil: Mehhaaniliselt, Hüdrauliliselt, Elektriliselt, Kombineeritult. Mootori võimsus väljendub teatavasti väntvõllilt saadavas pöördemomendis, mis sõltub väntvõlli pööretest ning transmissiooni ülesanne on toimetada see traktori vedavate ratasteni nii, et traktor oleks suuteline vedama ja arendama ka vajalikku kiirust sealjuures vajaliku veojõudu säilitades
20.rihmad th. Rihmad tuleb vahetada vastavalt auto tootja poolt ettenähtud kilomentraazi läbimisel. Või siis rihmade pragunemisel või õli või muude vedeliku sattumisel rihmale.rihmadel tuleb ka kontrollida rihmapinksust(vendilaator rihmal) Hammasrihmadel tavaliselt pingsst ei kontrollita enne kui võib tekkida mingi klagisev hääl või vilin . 21.siduri rikked avastamine ja kõrvaldamine kõige enim levinuvaks rikkeks on siduri ketta friktsioonkatete kulumine mille tõttu sidur hakkab libisema, siduri libisemist tunneb ära kõige kergemini kui sõites 4-5 käiguga ja vajutades gaasipedaal põhja mootori pöörded tõusevad aga auto edasi ei liigu, siduri libisemisepõhjuseksvõib veel olla siduri korvi ja laagri vahelise lõtku puudumine.Kui sidur ei lahuta tähendab et kohapeal mootori töötades käigu sisse panemisel käik sisse ei lähe kuid hästi õrnalt liikutab autot. Põhjuse otsimist võib alustada kas siduri pneumo või trossajemist samas võib olla
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja
kus pidurivoolik läheb pidurikolbi. 5. Vali õhutuskruvile sobiv mutrivõti. Kata õhutusnippel tihedalt plastiktoruga. Toru teine ots aseta anumasse, kuhu õli voolama hakkab. Toru ots peab õhutamise lõpus jääma õli sisse, et õhk vahele ei pääseks, teine ots peab tihedalt nipli otsas olema. 6. Lase paarilisel piduripedaali mõned korrad pumbata ja jalg pedaali vajutama jätta. 7. Ava õhutuskruvi ja hoia seda avatuna mõne sekundi jooksul, seejärel sulge kruvi. Lase paarilisel pedaal üles lasta. 8. Vaatle torus olevat pidurivedelikku, et seal ei oleks õhumulle. Kui on, korda punkte 7-8. 9. Kuivata õhutuskruvi ümbrus õlist ja puhasta piduripuhastajaga. 10. Pane ratas tagasi alla ja eemalda tungraud. 11. Vajadusel lisa piduriõlianumasse õli, et õlitase oleks kõrgemal normtasemest. 12. Korda õhutusprotsessi iga ratta juures. 13. Kontrolli piduri pidavust, vajutades tugevalt pedaali alla ning kontrollides õhutuskruvide ümbrust, et kuskilt ei lekiks. 14
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja
· Anda teed liikleja ei tohi jätkata ega alustada liikumist, ega teha mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. · Asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. · Auto vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja trolli, bussi Autodeks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat, · Autorong ühest autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni · Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat TERMINID · Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkke- haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Margo Pukki Kaarlimõisa 2009 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1.Vedrustus............................................................................................................ 3 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele...................................3 1.2 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustussüsteemide ehitusele......................3 1.3 Vedrustuse ülesanded ja töötamine..............................................................4 2. Amotisaatorid..................................................................................................... 5 2.1 Amortisaator ja tööpõhimõte.........................................................................5 4. Rattad..................................................................
· 22 parempoolne pidurikamber; · 23 liiasusklapi juhtimine. Selel kujutatakse tagasilla moodulit sõiduasendis. Pidurdamisel lülituvad kummagi kanali elektromagnetklapid ümber nii, et suletakse ühendus välisõhuga ja avatakse avade 11 ja 12 kaudu suruõhu pääs läbi avade 21 ja 22 tagasilla pidurikambritesse. Vajaliku pidurdustõhususe saavutamisel suletakse suruõhu pääs pidurikambritesse ja sõiduk pidurdab pedaali asendiga määratud viisil. Pidurduse lõpul lülituvadelektromagnetklapid tagasi algseisu ja pidurikambrite suruõhk väljub välisõhku. P/U andurid informeerivad juhtplokki igal ajahetkel pidurdusrõhust. Kui mingil põhjusel tagasilla moodul ei tööta, antakse suruõhku liiasusklapi kaudu tagapidurite kambritesse otse läbi mooduli ava 13. WABCO II põlvkonna moodul on kasutusel alates 2004.aastast. Sünkroniseeriv magnetklapp on analoogne haagise mooduliga
endast lisatud kütusekogust, Kütuselisandi kütusepaagi tasemete etteandesüsteemi nr.1 ja nr.2 kütusepaagi erinevust (tase 2 > tase 1). kork antakse arvestusega, etteande normaalne töö või on anduri rike Kütuse tankimine on lubatud ainult seisatud mootoriga! nagu oleks lisatud 7 süsteemi liitrit kütust Kütuselisandi arvuti määrab ja jätab mällu iga pihustatud kütuselisandi normaalne töö koguse. Tahmafiltri tööea jooksul kõik pihustatud kütuselisandi kogused liidetakse. See summa edastatakse
Mootori signaallamp süttib ainult ohtlike rikete salvestamisel. Rikkekoode ja nende salvestushetke parameetreid saab lugeda vastava diagnoositestriga. Signaallambi aktiveerimine Rike signaallamp asub armatuurlaua näidikuplokis ja sellel on oranz või kollane mootori kujutis. Normaaltingimustes, ehk töökorras masinal signaallamp süüte sisselülitamisel süttima ja peale mootori käivitumist kustuma. Signaallambi aktiviseerumine sõltub rikkest Juhul kui rike põhjustab heitgaaside mürgiste komponentide üle 1,5 kordset suurenemist, süttib signaallamp põlema. Juhul kui rike võib ohustada katalüüsmuundurit, hakkab signaallamp vilkuma. Juhul kui rike on ajutine, süttib signaallamp alles siis kui rike kordub järgmise sõidutsükli jooksul. Juhul kui avastatud rike heitgaaside mürgisust oluliselt ei mõjuta siis rikkekood küll salvestub kuid signaallamp ei pruugi süttidagi. Juhul kui rike kaob
tulenevale väärinfole mootori õli tasemest, on õlitaseme tundlikuseks 0,7 liitrit ning väiksema õlikoguse juurde kallamisel seda lihtsalt ei arvestata, suurem õlikogus võetakse arvesse aga ca´ 5 kilomeetri normaalrežiimis läbimisel. Regulaarse hoolduse vajalikkus Sõidukihooldus koosneb kümnetest olulistest sammudest. Regulaarselt, kvaliteetselt ja hoolega teostatud hooldustööd annavad Sulle meelerahu ja kindlustunde, et sõiduk on turvaline ning selle väärtus ei kahane normaalsest kiiremini. Hooldus ei ole lihtsalt mootoriõli vahetus, vaid hoolikalt välja töötatud hooldus- ja kontrolltööde kompleks, mis koosneb 35 sammust. Auto regulaarne hooldamine on pika kestvuse, parima võimaliku töötamise ja riketeta sõitmise põhieeldus. Teostatud hoolduse kohta teeme vastava sissekande garantii-hooldevihikusse, mis omakorda on lisaväärtus auto edasimüügil.
6. Teie autol on vedelikajamiga sõidupidur. Kuidas toimida, kui sõidu ajal pidurdamisel piduripedaal vajub põhjani? Pidurdada mootoriga( käiguga) Vajutada mitu korda piduripedaalile, et sõidupidurit tööle rakendada Kui sõidupidur ei rakendu, kasutada seisupidurit 7. Mis võib põhjustada sõidkiiruse ohtlikku alahindamis? Sõitmine laial, hea kattega teel Pikaajaline sõitmine suure kiirusega 8. Mida põhjustab vesiliug? Sõiduk võib kaotada juhitavuse Pidurdusteekond pikeneb 9. Mida nimetatakse autorongi registrimassiks? Kõikide kokkuhaagitud sõidukite registrimasside summat 10.Millised nõuded kehtivad möödasõidul? Möödasõitja kiirus peab oluliselt suurem olema möödasõidetava kiirusest Lubatud suurimat kiirust ei tohi ületada 11.Millist rehvi tohib B-kategooria sõidukil kasutada? Suverehvi mustri jääksügavus on vähemalt 1,6 mm
dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga. Jõuülekande abil kantakse mootori pöördemoment vedavale rattale. Jõuülekandesse kuuluvad mootoriüle- kanne, sidur, käigukast ja peaülekanne, mis kõik peale vii- mase on mootoriga kokku ehitatud. Mootoriülekandeks nimetatakse kett- võit hammasajamit, mis on vahelüliks mootori ja siduri vahel. Sidur võimaldab mootorit ajutiselt lahutada järgnevatest jõuülekandeseadmetest ja nendega sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks paigaltvõtuks ja ohutuks käiguvahetamiseks. Sidurit juhi- takse roolikangil asuva hoova abil. Käigukast on hammas-
Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta. Suunatuled suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi. Numbrituli valgustab numbrituld ( 25m ) Tagurdustuli hoiatab tagurdamise eest, lülitub sisse koos tagurdamiskäiguga Ohutuled suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed & Vedrustus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüstee
Ø Varuge sõiduks piisavalt aega Ø Tehke tiir ümber auto ja veenduge, et rehvid oleks täis, et ei oleks auto all näha lekkekohti ja kõrvalisi esemeid. Ø Puhastage auto lumest ja aknad jääst Ø Vajadusel kontrollige õli ja muid vedelikke. Ø Kontrollige tuled Ø Kontrollida kojamehed Ø Sättida end mugavalt sisse Ø Soovitavalt kontrollida jalaga piduri pedaali, ega ei vaju liiga põhjani. Ø Reguleerida peeglid Ø Käivitada sõiduk lahutatud siduriga Ø Turvavöö Ø Kui auto on saavutanud ühtlased pöörded, alustada liikumist. Ø Suunamärguanne enne liikuma hakkamist Juhised auto juhtimiseks talvel Talvetingimustes on autojuhtimine sageli keerukam , kui arvata oskaks. Jätame meelde juhtnöörid ja nõuanded, mis aitavad tagada ohutust maanteel. Tutvume talvise ohutu sõidu põhimõtetega: Ø Jäta mänguruumi Ø Talverehvid Ø Jäta piisavalt pidurdusmaad Ø Hoia ohutut pikivahet Ø Näe ja ole nähtav
Reguleerija peab olema vähemalt 18-aastane isik, kes on saanud kooli- tuse vastavalt kehtestatud korrale. Parklas parkimist korraldav reguleerija võib erandina olla vähemalt 16-aastane isik. Eriveost saatev reguleerija peab lisaks omama vähemalt CE-kategooria autorongi juhtimisõigust. Käesoleva seaduse § 8 lõike 3 punktides 8 ja 9 nimetatud reguleerijal peab olema reguleerija tunnistus ning terviseseisund peab vastama vähemalt § 101 lõike 10 alusel B-kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud tervi- senõuetele Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuded ei laiene polit- seiametnikele, kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerijatele Liikluse korraldamine Muudatused üldsätete osas Liikluse reguleerimine Perioodiliselt mittekorduva, kuni kolm ööpäeva kestva reguleerimis- vajadusega ürituse või tegevuse korral, välja arvatud eriveose saatmine,
Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004 paberkandjal õppematerjali põhjal SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud. Diiselmootori abiseadmed: 1. Moo
4. Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816) 5. Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559; RTL 2004, 100, 1599) 6. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157) 7. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468) 8. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri (RTL 2001, 65, 897) 9. Ohtlike veoste teedel vedamise kord (RTL 1996, 43/45, 292) 10. Autoveoseadus(RT I 2000, 54, 346) 11. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri (RTL 2001, 69, 941) 12. Liiklusseadus (RT I 2001, 3, 6) 13. Mootorsõidukijuhi terviseseisundi ja kutsesobivuse nõuded (RTL 2001, 90, 1257) 14. Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja kestuse ning arvestuse kord (RT I 2001, 19, 106) 15.Liikluseeskiri (RT I 2001, 15, 66) 16. Nõuded mootorsõidukijuhi esmaabialasele väljaõppele (RTL, 2001, 77, 1041) 17. Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri (RTL 2000, 106, 1647)
annaabi.ee 
