Rootsi aeg Rootsi aja algus: 1629 Altmargi vaherahu- Liivimaa Rootsile 1645 Brömsebro rahu- Saaremaa Rootsile 1660 Oliwa rahu- Ruhnu Rootsile Haldusjaotus: Eestimaa kubermang- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa (Tallinn) Liivimaa kubermang- Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa (Riia) Kubermangu juhtis kindralkuberner Rüütelkonnad: Eestimaa rüütelkond- kohe Rootsi koosseisus Liivimaa rüütelkond- tekkis 1629 Saaremaa rüütelkond Rüütelkond oli aadli omavalitsus Tähtsamaid küsimusi arutati maapäevadel Tegutsesid kuni Eesti Vabariigi alguseni Rüütliks võis saada igaüks Kohtud: Madalama astme kohtud: adrakohtud(arutati põgenenud talupegade asju)(Eestimaa) ja sillakohtud (Liivimaa) Maakonna tasemel meeskohtud (Saaremaa, E) ja maakohtud (L) (võlad, nõidumine jms) Eestimaa ülemmaak...
Austraalia impordib asju suhteliselt vähe, ainult masinad ja transpordivarustus, toornafta jne. Üldandandmed Pindala: 7 686 848 ruutkilomeetrit Rahvaarv: 17 800 000 Pealinn: Canberra Keel: inglise keel Usundid: protestantism ja katoliku usk Rahaühik: Austraalia dollar Kõrgeim tipp: Mount Kosciusku 2228 m Pikim jõgi: Murray- Darling 3717 km Peamised tegevusalad: hulgi- ja jaekaubandus Peamised väljaveokaubad: vill, metallimaagid, süsi, värvilised metallid Peamised sisseveokaubad: liiklusvahendid, tööstuskaubad Rahvastik Austraalia rahvastik koosneb peamiselt sisserändest. Umbes 91% sisserändanud rahvast on Eurooplased, 6% on Aasia päritoluga, ning 2,2% pärismaalased. 85% valgetest on kas britid või iirlased, paljud sisserändajatest on Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Loodusvarad Austraalias leiduvad loodusvarad: boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld,
Aleksandri otsuseid, mis puudutasid Eesti talupoegade elu. See raamat võis anda tõuke pärisorjuse kaotamisele. 3. Millised muutused toimusid linnade arvus, kaubanduses ja töönduses Vene võimu ajal XVIII saj.? 18. sajandil oli Eestis 12 linna (Katariina II valitsemisajal said linnaõiguse veel Võru ja Paldiski). Eestist eksporditavad kaubad olid endised (teravili, lina, kanep, tõrv, puit). Suurem osa kaubast läks Madalmaadesse. Ka sisseveokaubad jäid endisteks (sool, metall, raud, vask, tubakas, soolaheeringas, vein, paber, klaas, vürtsid). Tollimaks kontrollis riigi väliskaubandust ja nende pealt saadi olulist sissetulekut. Rootsi aja erisused Sarnasused Vene aja erisused 1. Rootsi aja oli Eestis 10 1. Rootsi ajal kehtestati 3- 1. Vene ajal oli Eestis 12 linna. astmeline kohtukorraldus, mis linna. 2. Iseloomulik oli barokkstiil kehtis kuni 19. sajandini
Kõik nad asuvad Venemaa külje all. Venemaa rahvastiku tihedus on 8,5 inimest/km² (kohta). Venemaa pindala on 17 075 200 km². Venemaa president on Dmitri Medvedev. Venemaa pealinn on Moskva. Rahva arv on Venemaa Statistikaameti juuli 2007 andmetel 141,3 miljonit inimest. Rahaühik on rubla (1 Eesti kroon = 2,2 Vene rubla). Venemaa usund on vene õigeusk. Venemaa suurim järv on Baikal 31 500 km² ja pikim jõgi on Leena 4400 km. Peamine väljaveokaup on nafta ja sisseveokaubad on masinad ja seadmed. Keeled ja rahvused: Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust ja seega räägitakse valdavalt ikka vene keelt ja palju kohalikke keeli. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased Venemaa vapp: Venemaa lipp: Turismi- ja huviobjektid on põhiliselt Peterburg ja Moskva, sest seal on palju vaatamisväärsusi ja muuseume.
Püütakse kala. Kaevandatakse kassiteriiti ja volframiiti. Töötlevas tööstuses valdavad põllumajandussaadusi töötlevad väikeettevõtted, tegutseb ka ehitusmaterjali- (tsemendi-), mööbli-, tekstiili- ja jalatsitööstuse ettevõtteid. Raudteid Rwandas ei ole, maanteid on umbes 10 00km , neist kõvakettelisi 10%. Kivu järvel sõidetakse väikelaevadega. Kigali lähedal on rahvusvaheline lennujaam. Rwanda peamised väljaveokaubad on kohv, tee, loomanahad ja kassiteriit, tähtsaimad sisseveokaubad on toiduained, masinda, nafatsaadused ja ehitusmaterjalid. Sissevedu ületab väljaveo (2005. aastal veeti kaupu sisse 243 mln ja välja 98 mln dollari eest). Tähtsaim sisseveomaa on Kenya (2005. aasta impordi väärtusest 24%), järgnevad Uganda (6%) ja Belgia (5%), välja veetakse kaupu kõige rohkem Saksamaale (2005.aasta ekspordi väärtusest 11%) vähem Hiinasse (6,5%) ja Belgiasse (4,5%). Kiiresti arenev majandusharu on turism. 2005. Aastal külastas Rwandat 142 000 turisti. 6.
Koormised määrati kindlaks, piirati ihunuhtlust ja pärisorjust. Talupoeg võis riigilt mingitki tuge aja abi loota. Vene ajaga tuli aga restitutsioon mõisad andi jälle nende omanikele tagasi, mõisnikul oli jälle vaba voli talitada oma talupojaga oma äranägemist mööda. Kehtis jälle pärisorjus. 4.Nimeta Eesti linnad 18. saj. lõpul. Tallinn, Tartu, Pärnu, Haapsalu, Narva, Kuressaare, Paldiski, Võru. 5.Tähtsamad väljaveokaubad ja sisseveokaubad. Välja teravili, lina, kanep, laevaehituskraam mastipuud, plangud, laud, tõrv, tökat. Sisse sool, metall (raud, vask), soolaheeringas, tubakas. 5.Millised ettevõtted rajati 17.-18.saj.? Näiteks? Rajati manufaktuure. Ettevõtteid, kus kasutati masinaid, samas kasutati palgatööjõudu, kehtis tööjaotus. Näit. Hiiumaa Hüti klaasikoda, Räpina paberivabrik, Põltsamaa peegli- ja portselanimanufaktuur. VAIMUELU 1.Vastureformatsioon Poola ajal. Mida nim. vastureformatsiooniks?
moodustada Belfastis oma parlament ning nemad jäid Ühendkuningriigi osaks. Uus põhiseadus jõustus 1937. aastal ja Iirimaa jäi II maailmasõjas neutraalseks. 1949. aastal moodustati Iiri Vabariik. Iirimaa võeti ÜROsse vastu 1955. aastal ning ühines Euroopa Majandusühendusega 1973. aastal koos Ühendkuningriigi ja Taaniga. Ü ldiselt Peamised tegevusalad: põllumajandus, turism, tööstus Peamised väljaveokaubad: kariloomad, loomaliha, piimatooted Peamised sisseveokaubad: masinad, tekstiilitooted, sõidukid Lipp Iirimaa lipp (iiri bratach na hÉireann / suaitheantas na hÉireann) on iirimaa riigi- ja rahvuslipp, mis on kasutusel alates 1919. aastast. Ametliku staatuse riigilipuna sai see alles 1937. aastal. Iirimaa lipp on vertikaalsete laidudega trikoloor, mille värvid on roheline, valge ja oranž. Lipu kõrguse ja laiuse suhe on 1:2. vapp Iirimaa vapp on iiri vabariigi vapp, mis on kasutusel
slummides, Mehhikos ning mõnel pool Kariibi mere saartel on inimesed suhteliselt vaesed. Austraalia Pindala: 7 686 848 ruutkilomeetrit Rahvaarv: 17 800 000 Pealinn: Canberra Keel: inglise keel Usundid: protestantism ja katoliku usk Rahaühik: Austraalia dollar Kõrgeim tipp: Mount Kosciusku 2228 m Pikim jõgi: Murray- Darling 3717 km Peamised tegevusalad: hulgi- ja jaekaubandus Peamised väljaveokaubad: vill, metallimaagid, süsi, värvilised metallid Peamised sisseveokaubad: liiklusvahendid, tööstuskaubad Pealinn Canberra , tähtsamad linnad : Sydney, Melbourne, Buisbane. Paikneb Aasiast kagus , väikse ja India ookeani vahel. Geograafiliselt jaguneb Austaalia kolmeks piirkonnaks . Idas suur veelahkmeahelik, mis kulgeb 3000km ulatuses rannikuga parralleelselt ning seal paikneb Austraalia kõrgeim mägi Kosciuszko , mille pikkus on 2228. Läänes asetsevad Suur Liivakõrb , Suur Victoria kõrb ja Gribsoni kõrb. Sisemaal asetsevad laubatuslikud tasandikud
Usk - põhiosa rahvastikust on ristiusku (katoliiklased, protestandid). Rahaühik on Austraalia dollar, 1 dollar = 100 senti. Austraalia kõrgeim tipp Mount Kosciusko (2 228 m) asub Ida-Austraalia mäestikes. Austraalia valduses on Kookosesaared, Norfolki ja Jõulusaar ning paljud asustamata saared. Pikim jõgi Murray- Darling 3717 km Peamised tegevusalad hulgi- ja jaekaubandus Peamised väljaveokaubad vill, metallimaagid, süsi, värvilised metallid Peamised sisseveokaubad liiklusvahendid, tööstuskaubad Austraalia geograafiline asend ja administratiivne jaotus Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist: osariigi nimi lühend elanikearv pealinn osariigi nimi eesti keeles New South Wales NSW 6,8 milj Sydney Uus- Lõuna-Wales Victoria VIC 5,1 milj Melbourne Victoria
Mis linnad kaotasid 17.saj linnaõiguse? Miks? Viljandi, Paide, Rakvere, Valga, kuna sõjas purustati ning jäid tühjaks. Mis asulad said Vene võimude poolt 18. saj II poolel linnaõiguse? Paldiski ja Võru, seoses asehalduskorraga. Narva õitseaeg Rootsi ajal, 1944. lasti õhku. Vene ajal arenevad linnad kiiremini. Linnade omavalitsus jäi püsima, kuid riigivõim kärpis õigusi. Mis olid 17.-18.saj tähtsamad väljaveokaubad ja sisseveokaubad? Välja: peamiselt teravili, Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehituskraam: mastipuit, plangud, lauad, tõrv ja tökat. Kaup läks Madalmaadesse, natuke ka Saksamaale ning Rootsit ja Soomet varustati viljaga. Sisse: Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud ja vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaup (vürtsid, suhkur, kohv, tee) Riik kontrollis väliskaubandust, sai sellest sissetulekut. Merekaubandus oli küll tulus, kuid riskantne, kuna laevaõnnetused.
Neile lisandus 1563 hertsog Magnuselt linnaõiguse saanud Kuressaare(Arensburg) ning 1584 Stefan Batorylt linnaõigused saanud Valga (Walk). Vana-Pärnu, mis sõjas täielikult purustati, kaotas 1599 linnaõigused. 16.saj lõpuks oli Eestis 10 linnaõigusega asulat. 17.saj kaotasid linnaõigused Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga. 18.saj teisel poolel said linnaõiguse Paldiski ja Võru. Kaubandus 17.-18.saj. Peamised väljaveokaubad: teravili, lina, kanep, laevaehitusmaterjal. Peamised sisseveokaubad: sool, metall, tubakas, vein, klaas, paber, koloniaalkaubad. Muutused: Hakati asutama manufaktuure, tuli üha enam kapitalistlikke jooni, kujunes vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte, olulisteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad. Käsitöö alal säilis tsunftikord. Tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed. 1858- Rajati Narva Kreenholmi Manufaktuur, kus töödeldi puuvilla.
Iseloomulikud tööstusharud on metsa-, puidu-, paberi ja tselluloositööstus. Maaviljelust raskendavad sagedased öökülmad, lühike kasvuaeg ning kivised mullad. Seepärast on põllumajanduse põhiharuks kujunenud piimakarjandus. Üle poole piimasaadustest eksporditakse. Veiseid peetakse rohkem Soome keskosas, taime-, sea- ja linnukasvatusega tegeletakse lõunapool ja Botnia ehk põhjalahe rannikul. Peale mere- ja raudtee transpordi on tähtis ka autoveondus. Olulised sisseveokaubad on kütus, kõikvõimalikud toorained ning masinad. Kaubavahetust peetakse peamiselt Venemaa, Rootsi, Suurbritannia ja Saksamaaga. Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. 2012. aastal andsid Soome SKP-st suurema osa kinnisvara- ja äriteenused 21,8%, tööstus 21,2%; kaubandus 9,9%; tervishoiu- ja sotsiaalteenused 9,8%; transpordi- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
