Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaja muusika KT (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellest on jutt?
  • Millise teaduse nelikusse kuulus muusika keskaegses koolisüsteemis?
Kellest on jutt?
Pani aluse Milano liturgiale ning tema järgi sai nime vanim lääne kirikulaul-Aurelius Ambrosius
Esimene muusikat põhjalikult käsitlenud kristlik filosoof kelle kuuest raamatust koosnevast teosest De musica kasvas välja esimene keskaegne õpetus muusikast- Püha Augustinus
Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele liturgia korralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised teksid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse koraal on rooma katoliku kiriku ühehäälne, saateta liturgiline laul.
Kristlik kirikulaulu on seotud kahte liiki liturgiaga, millest päeva peamine jumalateenistus on missa . Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie , mis on kreeka keeles.
Missa osad:
Kyrie-Issand halasta
Gloria - Au olgu jumala kõrges
Credia-mina usun ainult ühte jumalat
Sanctus/ Benedictus -Püha/ Kiidetud olgu
Agnus Dei-Jumala tall
Noodikiri
  • uus joontesüsteem, helikõrgusi tähistavad nii jooned kui vahet, 4 joont-11 saj
  • Neumadest loobuti, iga noot hakkas tähistama üht heli ja kindlat vältust-13 saj
  • Liturgilistesse käsikirjadesse hakati kirjutama märke (neumad)-8-9 saj
  • Katsed helikõrguste täpsemaks üleskirjutamiseks, noodijoonte arv 2st 1ni-10 saj
  • Neumadele lisati kandilised noodipead ehk kvadraatneumad-12 saj

ilmalik laul levis enamasti suulisel teel, kirjalikke ülestähendusi tegid vagandid kes olid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Seoses õukonnakultuuriga tekkis 11 saj Provence’i Lõuna-Prantsusmaal rüütlilaul. Lõuna Pr. trubaduurid, Saksamaal minnersinger. Rüütlilaulude temaatitaks olid vapruse ja armastuse laulud, sisult valdavalt ilmalikud .
esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 11- 12saj . Organumiks nimetatakse teise hääle kaasalaulmist Gregoriuse koraalile. Esimene heliloojate koolkond läänemuusika ajaloos on Notre Dame koolkond, kust on teada esimesed nimepidi tuntud heliloojad- Loohinus ja Perotinus
Millise teaduse nelikusse kuulus muusika keskaegses koolisüsteemis?
Loodusteaduste hulka kuhu kuulusid veel aritmeetika, geomeetria ja astronoomia
Kirjuta keskaja žanrist motett
13 saj mitmehääsle muusika kõige olulisem vorm. Algselt kujutas see endast kirikumuusika vormi milles alumine hääl oli laenatud gregoriuse laulust. Selle kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. Gooti ajastu motett on aga mitme paralleelselt kõlava tekstiga laul.
Keskaja muusika KT #1 Keskaja muusika KT #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor basgetti Õppematerjali autor
keskaja muusika KT, sinise värviga sõnad tähistavad vastust lüngas.

Sarnased õppematerjalid

Keskajamuusika
5
doc

Keskajamuusika

KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) Vaimulik muusika (lk. 31-49) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus (lk. 31 + tabel) Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr. Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused. Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Keskaeg oli ajaloos segane aeg. Toimus rahvaste rändamine siiani kõige mõjukama riigi ­ Rooma keisririigi territooriumile, rändasid põhiliselt germaani hõimud, kes olid madalamal arengutasemel, neid nim. barbariteks, sest nad röövisid eesmärgitult kunstiesemeid

Muusikaajalugu
KESKAJA MUUSIKA-5 -13-saj-
3
doc

KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.)

KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476.pKr. Üldiseloomustus Ajalugu Kirikukesksus · Germaanlaste riikide teke Elati vaimse müüdi maailmas · Karl Suure impeeriumi kujunemine Puudus imetlev hoiak ­ kiideti Loojat · Ristisõjad

Muusikaajalugu
Keskaja muusikakultuur-muusikaajalugu-varakristlik muusika gootiaegne muusika e-kirikumuusika-renessanssmuusika
8
odt

Keskaja muusikakultuur/ muusikaajalugu, varakristlik muusika,gootiaegne muusika e. kirikumuusika, renessanssmuusika

Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. ­ 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a

Muusikaajalugu
Keskaja muusika konspekt-Gümnaasiumi muusikaajalugu
7
docx

Keskaja muusika konspekt. Gümnaasiumi muusikaajalugu.

lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks ­ Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Katoliku kiriku liturgia hakkas ühtlustuma Gregorius Suure (I) ajal->kirikureform-> jõudis lõpuni 11.saj Ühtseks liturgiaks sai missia e. Igapäevane peamine jumalateenistust; tsükliline

Keskaja muusika
Muusikaajalugu - Keskaeg
4
docx

Muusikaajalugu - Keskaeg

Gregoriuse koraali esitusviisid #Retsiteerimine ­ laulja laulab pikki proosatekste peamisel ühel noodil. Kõrvalekanded on vaid mõnetoonilised. #Psalmoodia ­ Psalmitekstide laulmine. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssider ning seetõttu on ühel toonil lauldavad lõigud lühemad #Antifoon ­ Refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. #Responsoorium ­ Algselt koorirefrääniga soololaulud. #Hümn ­ Stroofilise värsitekstiga. #Skevents ­ Keskaja üks levinumaid vaimuliku luule vorme. Tekstid olid sageli pühendatud kaitsepühakutele. Kujunes paikkonniti väga erinev repertuaar. 16. Saj kaotati enamus tekste käibelt, kuna seda traditsiooni peeti liiga vabaks ja ilmalikule laulule liiga lähedaseks. ,,Dies irae" ­ Thomas Celanost Laulutüübid jagunevad kolme laulmisstiili alla: 1) Silbiline e. süllaabiline stiil, kus igale silbile vastab üks noot. 2)Rühmaline e. neumaline stiil, kus igale silbile vastab 1-4 nooti. 3)Kaunistatud e

Muusika
KESKAJA MUUSIKA
2
doc

KESKAJA MUUSIKA

KESKAJA MUUSIKA Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused ­ frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised ­ algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. ­ 9. sajandist toetas kirikuorel.

Muusika
Muusikaajalugu-KESKAEG - VAIMULIK MUUSIKA
8
doc

Muusikaajalugu: KESKAEG - VAIMULIK MUUSIKA

KESKAEG ...on väga pikk aeg antiigi ja renessansi vahel. Nimetus anti reness. ajastul, kui imetleti antiiki ja seda, mis ant. ja reness. vahele jäi, nimetati “keskmiseks ajaks” . Üldajaloos vaadeldakse keskaja algust seoses Lääne-Rooma riigi vallutamisega barbarite poolt 5.saj. Sisuliselt muutus inimeste maailmavaade peale antiiki seoses kristluse levimisega. Nii võibki öelda, et keskaeg algas seoses kristliku maailmavaate kujunemisega. Inimeste mõttemaailma muutis uus suhe Jumalasse. Antiikajal olid Jumalad justkui idealiseeritud inimesed, kes nautisid maiseid rõõme ning eksisid nagu inimesedki. Kristlik Jumal oli kõikvõimas ideaalkuju

Muusikaajalugu
KESKAEG - Gregooriuse laul
3
docx

KESKAEG - Gregooriuse laul

Liturgia ­ jumalateenistuse ülesehitus ehk korrastus. 3 laulmisstiili: 1. Silbiline stiil ­ igale silbile vastab üks noot (retsiteerimisel, hümnides) 2. Rühmaline stiil ­ igale silbile vastab 1-4 nooti, noodikirjas vastab igale heligrupile üks noodimärk ehk neuma (antifoonides) 3. Kaunistatud stiil ­ tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ehk melismidega (alleluia-laulud) Keskaegse muusika helilaadid kujunesid 8-laadisüsteemiks. Keskaegses süsteemis on vaid 4 põhilaadi, mis ehitatakse üles helidelt d, e, f, g. Igal laadil on 2 tugiheli: 1. Finalis ­ alati lõpuheliks ­ Põhi-ja kõrvallaadil ühine. 2. Tenor ­ domineeriv heli. See on mõneti võrreldav dominandiga. Põhi-ja kõrvallaadil erinev. Keskaegsete helilaadide hulgas pole mazoori ja minoori. Nad ei tunne ka kõrgendusi ega madaldusi. Ainus muutuv heli on b, mis esineb ka madaldusega

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun