Kirjutanud vahepeal Vabadussõjaainelise romaani "Isade maa" ning romaani "Karge meri", jõuab Gailit 1942. aastal taas nipernaadiliku tegelaskujuni. Romaani "Ekke Moor" nimitegelane võib pärast rännakuid Peer Gyntina tõdeda: just kodus peitubki õnn ja elu mõte. Romaan "Leegitsev süda" on pühendatud elu ja kunsti suhetele. See on teos täis monoloogseid arutlusi, kunstifilosoofilisi mõtisklusi ja aforistlikke tähelepanekuid. Autor sedastab, et kunstiloomingu juured on rahva ekus ja saatuses. Gailiti välisamml ilmunud teosed käsitlevadvaldavalt sõjapõgenike temaatikat: "Üle rahutu vee" räägid kodumaalt põgenejate teekonnast meritsi Rootsi; "Kas mäletad, mu arm?" tegelasteks on Eesti sõjapõgenikud, kes Rootsis metsatöödelolles jutustavad dekamronlikke lugusid oma armuseiklustest. Nimetatud teoste põhiideed on kantud kodumaa kaotuse traagikast. August Gailit on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Tema
Gailiti fantaasia pole olnud kunagi loogiline ega usutav, kuid siiski pole ainult ta "Muinasmaa" loetav, vaid ka "Saatana karussellis", "Rändavais rüütleis" ja "A. G. surmas" on mõndagi nauditavat -- olgu see stiili lopsakus, lause rütmilisus või leit olukorra kummalisus. Gailiti "Purpurse surma" aine sarnaneb nii laadilt kui ulatuseltki tema fantastiliste novellide süzeedele kogus "Rändavad rüütlid". Tõesti, kui vaadata ligemalt: purpurisse suremine pole sugugi niivõrd ulatuslikum, sündmuste ega millegi muu poolest rikkam, kui näiteks fosforisse, kuivõrd rohkem see nõuab paberit ja lugija kannatust. "Purpurset surma" lugedes ei saa ühelgi leheküljel lahti tundest, et teos on higi ja vaevaga venitet oma suuruseni. Raamat algab kaheksa päätükki ja ligi 100 lk. oma alla võtva avamänguga, milles autor kõnnitab lugijat mööda Varria saart -- romaani näitelava --, näitab Varria majanduslikku arengut, Varria
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
o I osa võitlus maaga o II osa võitlus jumalaga o III osa võitlus ühiskonnaga o IV osa võitlus iseendaga o V osa alistumine ehk resignatsioon "Elu ja armastus" (1934) "Ma armastasin sakslast" (1935) "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939) Näidendid ,,Juudit" (1921) "Kuningal on külm" (1936) Stiil 7 Tammsaarele on omased pikad laused. Sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud. Koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud. Tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade. Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu. Jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
teejuht, tema jumaldatu ning kõrgema teadvuse e usu sümbol Beatrice. ,,Põrgu" jääb meelde oma eriti jõulise groteski (fantasiline liialdus) ja kontrastidega: üks vapustav nägemus järgneb teisele. ,,Põrgus" kujundab Dante vaatepildi olukorrast, kus põrgusse sattunud pahelised inimesed on sunnitud olema. Eriti üksikasjalikut kirjeldab Dante kupeldajate nuhtlusi, kelle hulka arvab ka nii mõnegi paavsti. Nende karistuseks on leegitsev kaevutaoline auk, kuhu nad üksteise järel, pea alaspidi, kukuvad. ,,Puhastustules" grotesk ja satiir taanduvad. Puhastustule tippu on tõlgendatud kui maapealset või lihtsurelike paradiisi. ,,Paradiisi" taevastesse laseb Dante tõusta üksnes nendel, kes on kristlikku Jumalat algusest peale truult teeninud. Seal kohtab pühakuid ja teolooge, näiteks Aquino Thomast. Lõpuks jõuab Dante viimase tasandini ehk 'kümnendasse taevasse', kus Jumal talle end armastuse ja valgusena ilmutab
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
1940 romaan "Kellele lüüakse hingekella". Hispaania kodusõjast. 1950 romaan "Üle jõe ja puude varjus". 1952 jutustus "Vanamees ja meri". Hemingway oli ise oma teoste tegelane ("Hüvasti, relvad", "Kellele lüüakse hingekella", "Ja päike tõuseb"). Ta on oma teostes kasutanud autobiograafilisi seiku, tegi oma arvukad sugulased samuti oma raamatute tegelasteks. Hemingway fikseerib võimalikult objektiivselt ja erapooletult tegelaste käitumist ja kõnet. Uus stiil lühikesed laused, lihtsustatud keel, palju otsekõnet. Hemingway kasutab jäämäe meetodit nähtav-kuuldav on vaid väike osa sügavamast, peidetud tegelikkusest. Ta ei seleta nähtuste algeid ja põhjusi, vaid vihjab nendele, näiteks tähendusrikastele seikadele tegelaste elus. Teostes on näha vaid "jäämäe tipp" sümbol, mis esindab "jäämäge" sügavamat tõelust. Lugeja võib vaid ette kujutada, mis on jutustatu taga. Erich Maria Remarque (1898-1970) Elust Sündis 22
Tammsaarelik: psühholoogilise realismi meister 1920.-1930. aastatel. Tammsaaret mõjutas Dostojevski (tõlkis tema ,,Kuritöö ja karistus"), mõjutas maaarmastuse poolest Knut Hamsun. Kirjutas haiglaseid armastuslugusid, haigus põimib sisse (nt Kõrboja peremees Villu oli pime). Maa poetiseerija, tuleb eriti välja Kõrboja peremehes. Oluline maa ja inimese suhe, armastuslugu. Iseloomulik isade ja laste teema, eriti isa ning poja suhe. Omased pikad ja keerutavad laused, on küll rahvakeelne, kuid tegeleased kipuvad filosoofiliselt rääkima. Talupoegliku kultuuri vahendaja. Tõde ja õigus romaanisari, kus iga romaan on iseseisvalt loetav, kuid nad moodustavad ühtse terviku, need on tervikuks sünteesitud. Tammsaarele endale ei istu kriitikute tõlgendused ning tõlgendas ise: I osa teemaks võitlus maaga, II võitlus jumalaga, III võitlus ühiskonnaga, IV võitlus iseendaga ja õnne püüdega, V märgib resignatsioon. Kõige selgem
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kest
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Allegooriad laialt levinud ka hiliskeskajal, laialdane sümboolika keskaegsed jooned. Religioosne raamistus paavstivaenulikkus ei tähendanud eemalepöördumist kirikust. Poeem on religioosne, suurim sellistest üldse. Maailmapilt on keskaegne selles Ameerika avastamata, maakera kujust ei teatud midagi. Universumi keskpaigas on Maa, selle ümber kümme taevast tiirlemas. 9 on kehalised ja liikuvad need kandsid planeetide nimetusi, üle nende kõigi on 10. teavas Empüreum leegitsev taevas, mis on kehatu ja liikumatu. Seal on Jumal. Saatana tulekut maailma kirjeldab D. Tema maa peale kukkumisest tekkis kukkumiskoht põrgu. Lehtrikujuline, sellel on ringid, mis lähevad järjest sügavamale põrgu põhja. Maakera põhjapool on kaetud maaga ja lõunapool veega ameerikat ei oldud veel avastatud! Jumala tahtel tekkis ka purgatoorium puhastustule mägi, sellel ka astangud. Mäe tipp kehastab juba ka teat määral taevast
A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaare talus. Tammsaare on pärit l�
Tammsaare Juudit põlatakse ära. Ka lasi Tammsaare Juudit oma mehe tappa, sest too on impotent Juudit oli neitsi. Olovernes põlgab Juuditit, sest too teeb vea. ,,Kõrboja peremees". Lõpuks saab peremeheks Sauna-Eevi laps, sest orjad ei saa vabas maailmas peremehena elada. Külaaineline, kuid selles on ka psühholoogiat. Väliselt armastusromaan. Probleemiks oli armastus kaks naist armastavad Villut, Villu armastab Annat, kuid ei usu, et ta talule peremeheks sobiks. Vanad vs noored. ,,Pöialpoiss". Sõjaväeosa I maailmasõja ajal, peatuvad Ukraina mõisas, kus on imelik õhk. Ohvitseril on suur koer, kes teda valvab. Koer kikitab öösel kõrvu, ohvitser kuuleb samme, aga liigutada ei saa. Koer uriseb. Tuleb pöialpoiss, tal on habemenuga kaasas, teritab seda. Ronib jalutsisse ja sealt hakkab mööda ohvitseri edasi kõndima. Koer neelab pöialpoisi alla, ikka veel teritamishääl. Mees saab tõusta, pöialpoiss lõikab end koerast välja ja lahkub.
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Au sai tagasi siis kui marliini kätte sai. Haid tulid hiljem/pärast. Lõvisid nägi alati siis unes kui oli õnnelik. Inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida. Ei tasu nii võtta (see nagu te tööd, siis tuleb armastus või olla või mitte olla.) Nagu Hemingway tegi mitu korda enesetappu, alguses küll ebaõnnestus, aga ta ei andnud alla, teda ei saanud sundida alistuma enesetapu mõttele, ta oli kindel, et teeb selle ikka ära. Motoks ei tasu võtta, sellised laused võivad peita endast tragöödiaid. Peet Vallak Juhtiv novelist. Loeme noveletti, veel kokku surutum kui novell, ,,Maanaine." Reet kirjutas paberile ,,suur reheahi" reheahi oli rehetoas kus kuivatati vilja, vili on söök, elu. Reheahi on siis elualus. Volkonski ütles, et tema ei tea millega Eesti kinni hoiab, kui ei toida ja ema hooleta jättis, siis Peet ütleb et see mis meid kinni hoiab on suur reheahi. Eesti on ainuke koht, kus me oleme omad, mujal võõras
Päriselus mõistetakse õigeks. Advokaat, kes oli väga sõnaosav ja hea, tal polnud oma tööülesannete tõttu võimalik seda kummalist lugu ise kirjutada ja kinkis süzee Tolstoile. Plaanis kirjutada jutustus, tuleb välja romaan. Peategelasteks on siis Katjusa Maslova ja Dimitri Nehljudov. Perekonna ees- ja perekonnanimi langevad kokku Tolstoi esikteose ühe peategelasest aadliku nimega. Tahab viia silla, või rääkida sellest peategelasest, et kasvaski niisugune noormees, kes pole sugugi halb. Kasvanud niisugune noormees, et ei vastuta oma tegude eest. Lihavõttepühade eel sõidab Nehljudov maale. Vene kiriku ombed on hoopiski grandioossemad ja seal on sugulaste mõisas imearmas Katjusa, sõna otseses mõttes võrgutab ta ära, räägib ja räägib. Kevad ja nii ilus noormees. Kõik lähebki täpselt nõnda, et järgmine kohtumine on tõesti kohtus, kui Katjusa on kohtualune bordellist, kus süüdistatakse varguses ja
massiklutuuri ideoloogia ideed. Välja tuleb identiteetide paljusus. See iseloomustab ettehaaravalt ka järgnevat aega eesti ühiskonnas kui ka kultuuris. Ei eksisteeri enam midagi sellist, mis oleks ühtne. Ka nõukaajal polnud kõik väga ühtsed, kuid igal juhul oli see ühtsus suurem. Nüüd taasiseseisvunud vabariigis see ühtsus järjest kaob ja pole enam midagi klassikalises mõttes rahvuslikkust. See subjekt eestlane võib sisaldada endas mitmesuguseid maailmavaateid, ideoloogiaid, mis erinevaid objekte liikuma panevad. Hasso Krulli manifest Väikese kirjanduse poolt. Selle teksti inspirastioon on ilmselt pärit G. Deleuze ja F. Guattari teostest. Nende raamatus ,,Kafka" on samuti alapetükk ,,Väikese kirjanduse poole". See idee pärineb neilt. Nad iseloomustavad selle sõnaga väike suure kirjanduse rüpes oleva igasuguse kirjanduse revolutsioonilisi tingimusi. Nendele migitele
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
Nüüdiskirjandus 1. Ühiskondlik-kultuuriliste olude muutumine 1990ndate alguses. 1991. augustil Moskvas toimunud riigipöördekatse taustal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Algas riigi uus ülesehitamine, üleminek uuele majandussüsteemile liberaalsele kapitalistlikule (?). Reformiti pangandust, kogu põllumajandust. 1992 võetakse kasutusele EEK. Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika. Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond, mille kaudu oli võimalik okupatsioonireziimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud sinna kauaks, poliitika poln
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
talupoegade hulgast pärit intelligentsi esindajad oma kõige südamelähedasemate ideede kandjaiks, kasutades nende tunnustaval iseloomustamisel rahvapärast sõna "mats". Matsi otseseks vastandiks peab A. H. Tammsaare "vurlet", kes ei ripu kõige hingega millegi küljes, kes tunneb vaevalt võitlust elu ja surma peale, kes on loomutuse ja vormituse kehand. Kuigi A. H. Tammsaare arvates "vurle" domineeris omaaegse linnakodanluse hulgas, ei piira ta "vurlede" levikuala sugugi linnaga, ta väidab: Kogu kultuurivõitlus on matsi ja vurle vaheline heitlus, nähes selle heitluse avaldusi eri elusektorites, eri maadel, eri ajajärkudel. Muidugi olen ma katsunud kõike seda esitada mitte arutuste näol, vaid üksikute inimeste ja iseloomude saatuste kujutuste ja kokkupõrgete kaudu, nii et harilik lugeja leiaks põneva ja kaasakiskuva jutustuse, kuna ainult uurija ja juurdleja silm ulatuks sügavama ja kaugema
aga kannatas langetõve käes, mille tõttu ta ka lõpuks suri. Alles siis, kui nõo ilu hakkas kaduma, märkasin mina temas inimest, kellega abielluda. Ühel õhtul tuli ta raamatukokku ja paljastas oma lumivalged hambad, millele mu tähelepanu jäi. Ise ma ei mäleta midagi, kuid vahepeal oli ta surnud, ei mäletanud ka matuseid ja seda, et ta ise oli haua lahti kaevanud, hambad välja tõmmanud ja see surnukeha seal surilina sees polnud sugugi surnud. 2. Tsitaadid, haigused, see, et ise saab aru oma probleemist, hammaste kirjeldus, väga detailne. 3. Kuidas hambad karbist välja kukkusid. Pilet nr 5: 1) E. Zola elu ja looming ,,Daamide õnn" suure kaubamaja nimi. Eelkõige lugu sellest, kuidas kaovad kõik väikesed poed ja tekivad suured kaubanduskeskused. Pariisis mitut kvartalit hõlmav kaubamaja, mis viib pankrotti kõik väikesed poed. Tulevad suured tööstused ja vabrikud, ja sellised inimesed
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk
Nagu kirjanik on hiljem väitnud, pani ta juba neis kirjades laagrilood kirjanduslikku vormi. Et Kaugver oli saanud kõigest viis aastat, oli ta 1949. aasta lõpus Tallinnas tagasi ja helistas 16. detsembril Gonsiori tänava "kindralite maja" ühiskorteri uksekella. Sellest helinast sai alguse kirjaniku abielu oma noorusarmastuse Sigridiga. Ain Kaalep on seoses Kaugveriga 50ndate algust meenutades väitnud, et lootus Nõukogude võimu lõpule polnud sugugi kadunud. "Rahvas ootas tõepoolest Kolmandat maailmasõda, kujutledes selle mõeldavat käiku umbes nagu 1941. aastat: lääneriikide väed meid vabastamas, vahest Moskvale sooritatud eduka aatomirünnaku järel." AIN KAALEPI MÄLETAMIST MÖÖDA oli Kaugver lausa kergemeelselt optimistlik. 1951. aastal olid nad kahekesi Vabaduse puiesteel jalutades kohanud Kaalepi tuttavat kommunistlikku noort Endel Nirki ja
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja t
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
