Autoriõigus Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti ja teadusteoseid Teoseks loetakse mistahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, standardid, audiovisuaalsed teosed jne AÕS ei kohaldata Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne. Rahvaloominguteostele Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele Riigiametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale Päevauudistele Faktidele ja andmetele
Mängukonsool - Sõnaga konsool (ingl. k. console) tähistatakse arvuti külge füüsiliselt ühendatud monitori ja klaviatuuri. Konsooli eripära võrreldes nt ssh ligipääsust shellile seisneb selles, et arvuti tööd saab hakata juhtima suhteliselt kohe peale voolu sisselülitamist. Väljundseadmed on seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Olulised väljundseadmed on kuvar, printer, kõlarid, ( plotter, audio ja audiovisuaalsed seadmed ). Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile "öelda". Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile. 1. laserprinter 2. maatriksprinter 3. tindiprinter Kõlariks nimetatakse akustiliselt kujundatud kasti monteeritud valjuhääldeid. Plotter on kahekoordinaadiline joonistav väljundseade. Multimeedia oma sisult tähendab mitme meedia kasutamist. Ehk kaasatakse tekstile liikuv pilt ja heli
90 aastat Eesti Vabariiki", kõige mastaapsem Eesti Vabariigi ajalugu käsitlev väljapanek. ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Näitus on jagatud nelja teemablokki, mis avavad iseolemise tahte erinevaid tasandeid - Võim ja valitsus, Vaimu jõud, Võitlus ja vastupanu ning Hea elu. ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Lisaks ohtrale fotomaterjalile eksponeeritakse ka unikaalseid esemeid ning ajaloolisi materjale. Haruldased filmikaadrid, audiovisuaalsed programmid ning interaktiivsed detailid peaksid huvi pakkuma kõigile ajaloost huvituvatele eestimaalastele ning Eesti sõpradele. ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Näitus on eesti, inglise ja vene keeles. Näituse koostööpartnerid on Eesti Vabariik 90 juubeliaasta töörühm, Eesti Filmiarhiiv ja Kultuuriministeerium ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Kontseptsioon: Mariann Raisma, peakuraator: Ivar Leimus.
liikumist. Inimesed istuvad vabalt valitud kohtadele. Ruumi kaunistus Saali nurgas asetseb ehitud kuusk, mille all on kingipakid. Aknalaudadel ja peolaual on küünlad, mis loovad romantilise õhkkonna. Saal on hämaralt valgustatud. Teenindajate riietus: valge pikkade käistega pluus, must seelik ja punane põll. Muusikat teeb elav bänd Sepo Seeman ja Citamiin, mille taustal saab hoogsalt tantsida. Õhtut juhib õhtujuht. Audiovisuaalsed vahendid: 5 mikrofoni, helivõimendi ja vähemalt 2 kõlarit bändi jaoks. Autosid on võimalik parkida hoone kõrvale. Fotografeerimiseks on palgatud fotograaf. Videosalvestuste tegemiseks pole vajadust. Peo kulgemise kava 17.00 külaliste saabumine (hõõgvein, suupisted) 17.3017.40 firmajuhi ja õhtujuhi kõne töötajatele, lauda istumine 17.4518.15 eelroog (külmlaud) 18.1519
kaudu ja nende peale saab panna siis vastavalt mahule ka andmeid. 21. bitt, bait ( kilobait - KB, MB, GB, TB) suurused, mis iseloomustavad failide suurust. 22. Väljundseadmed seadmed mille kaudu väljastatakse infot arvutist välja poole. 23. Kuvar- ehk siis monitor, seade kuhu suunatakse arvutist tulenevad andmed pildi kujul. 24. Printer dokumentide välja trükimiseks mõeldud vahend. 25. Audio- ja audiovisuaalsed seadmed need on siis seadmed mis on mingit kaudu seotud heliga. Näiteks kõlarid ja kõrvaklapid. Samas sobivad siia ka equalizer. 26. Arvutiprogramm Arvutiprogramm (tavaliselt lihtsalt "programm") on arvutile arusaadav käskluste kogum. Arvutiprogramm on kirjutatud kindlas programmeerimiskeeles, madala taseme keelte puhul ka kindlale arvutiarhitektuurile. Enamasti kompileeritakse programmid ainult arvutile arusaadavasse vormingusse
probleemid seotud tehnilised tingimused teatud sõnu. Form Esteetiline aspekt kataloogi mõjutab selle lugemine klientidele. Fotode valik peab olema kvaliteetne ja diagrammid peavad olema selged ja täpsed ning värvilahendus peavad olema uuritud üks. Igal juhul visuaalne osa kataloogi austab graafik graafikuid antud firma kaustad. Suurema paindlikkuse, hinnad ei peaks olema näidatud kataloogi, kuid saatedokumendi. Audiovisuaalsed abivahendid firma Audiovisuaalsed abivahendid on ühed parimad vahendid rahvusvahelises suhtluses. Kasutades audiovisuaalsete abivahendid on väga tõhus ning rõhutab oskusteabe firmas. Disain audiovisuaalse abivahendid tähendab koondavad spetsialistid, kelle kogemused on kõige kasulikum raames eelkõige ekspordi aktiivsus. Sisu Eesmärk audiovisuaalse AIDSi ringlema üldinfo firmast ja edendada ettevõtte toodete ja / või teenuseid.
...............................................................4 Iseseisva arhiivi asutamine.............................................................................................................4 Filmiarhiiv..........................................................................................................................................5 Filmiarhiivi infosüsteem....................................................................................................................7 Audiovisuaalsed arhiivid....................................................................................................................7 Filmikogu........................................................................................................................................7 Videofilmid.....................................................................................................................................8 Fotokogu...............................................................
Filmide korrastamine Heli ja videosalvestiste korrastamine Foto-, filmi-, video- ja helidokumentide säilitustingimused SISSEJUHATUS Audiovisuaalse info levik ja selle osakaal on viimastel kümnenditel tõusnud. Enamasti suhtutakse audiovisuaalsesse ainesse kui illustreerivasse materjali. Audiovisuaalsel ( edaspidi a/v) ainesel on eelkõige informatiivne väärtus ja andmetõestusväärtus. Peab rõhutama, et oma olemuselt on audiovisuaalsed salvestised veel ka kellegi looming, teos, mille puhul tuleb silmas pidada autoriõigust. Kogude korrastamise põhimõtted: Korrastamine sõltub kogude omaniku olemusest ja vajadusest kogusid kasutada. Sellest tulenevalt on juhendi sihtgrupiks: Kogumisel orienteeritud institutsioonid nagu muuseumid, raamatukogud, arhiivid, kus üldised sisemised korrastamisprintsiibid juba kehtivad Ühingud ja eraisikud, kelle tegevuse tulemusena on kogud tekkinud ja kes
7. Mis on infoallikas? · Informatsiooni säilitamise koht, objekt. 8. Kuidas infoallikad jagunevad? · Inimesed · Teavikud · Esemed 9. Mis on teavik? · Materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon 10. Mille järgi teavikud jagunevad? · Publitseeritud o Trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart vms [paberil]) o Elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms) o Audiovisuaalsed teavikud (helisalvestised, filmid videod jms) 1 · Publitseerimata (käsikirjalised materjalid) 11. Mis on infovajadus? · Teadvustatud lünk indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes. 12. Millised on infovajaduse ajendid? · Tunnetuslikud (uudishimu, vajadus rahulolu järele jne) · Sotsiaalsed (kuuluvus- ja tunnustusvajaduse rahuldamine jne)
köiteleht VORMISTAMINE (arvutikiri) Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad TÖÖ KAITSMINE Avalik töö kaitsmine toimub suulise ettekandena, mida on soovitav illustreerida näitliku abimaterjaliga (stendiettekanne, multimeedia, audiovisuaalsed jm vahendid) Ettekandeks on aega 7 - 10 minutit Õpilane peab suutma lühidalt selgitada töö eesmärki põhjendama uurimisobjekti valikut välja tooma tulemused üldistused, järeldused TÖÖ KAITSMINE Töö kaitsmine algab esitlemise ja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole, millele järgneb: töö sisuline tutvustus retsensiooni esitamine (meie ei kasuta) autori vastus retsensioonile (meie ei kasuta)
materjali ehk andmekandja (savitahvel, papüürus, pärgament, paber, magnetlint, diskett, CDROM, DVDROM jt) poolest informatsiooni fikseerimisviisi poolest (trükitud tekst, pildid, noodikiri, salvestatud helid nn. analooginformatsioon; digitaalselt salvestatud tekst, pildid, helid, multimeedia jm) publitseeritud trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart jms. (paberil)) elektroonilised publikatsioonid (eraamat, eajakiri, veebileht internetis jms) audiovisuaalsed teavikud ehk auvised (helisalvestised, filmid, videod jms) publitseerimata (käsikirjalised materjalid) ametlikud teavikud (õigusaktid jms) teaduslikud teavikud (teaduskirjandus artiklid, teaduslike uurimuste ja projektide aruanded jms) aimeteavikud ehk populaarteaduslik kirjandus (teaduse saavutuste tutvustamine laiemale avalikkusele) õppekirjandus teatmeteosed tarbeteavikud (kokaraamatud, praktilised käsiraamatud jms.)
................................................................. 14 3.6 Allikad ............................................................................................................................ 17 3.6.1 Trükised ................................................................................................................... 17 3.6.2 Elektroonilised allikad............................................................................................. 18 3.6.3 Audiovisuaalsed allikad .......................................................................................... 19 LISA 1. Tiitellehe näidis .......................................................................................................... 20 1. UURIMISTÖÖ OLEMUS Uurimistöö ehk uurimus on teadustöö, mille põhiülesandeks on uudse informatsiooni pakkumine, teatava probleemi lahendamine või nähtuse kirjeldus, mis lisab uusi tahke ja teadmisi juba teadaolevale
vestluse või kirjaliku suhtlemise teel Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. 8. Mis on teavik? Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. 9. Mille järgi teavikud jagunevad? Teavikud võib jaotada: 1. publitseeritud trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart jms. (paberil)) , elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms) audiovisuaalsed teavikud ehk auvised (helisalvestised, filmid, videod jms) 2. publitseerimata (käsikirjalised materjalid) Teavikuid saab jaotada ka selle alusel, mis eesmärgil nad on loodud: ametlikud teavikud (seadused, määrused, korraldused jms); teaduslikud teavikud (teaduskirjandus - artiklid, teaduslike uurimuste ja projektide aruanded jms); aimeteavikud ehk populaarteaduslik kirjandus (teaduse saavutuste tutvustamine laiemale avalikkusele);
Kaasautorsus. Ühise loomingulise tegevusega loodud teos võib moodustada ühe jagamatu terviku (ühisautorsus) või koosneda osadest, millest igaühel on samuti iseseisev tähendus (kaasautorsus). (AutÕS §30 lg 2) Kollektiivsed teosed. Kollektiivne teos koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle juriidilise või füüsilise isiku nime või nimetuse all. Audiovisuaalsed teosed. Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise kompenseerimiseks autoritele, teose esitajatele ja fonogrammitootjatele maksavad isiklikuks reprodutseerimiseks ettenähtud salvestusseadmete (magnetofonid, videomagnetofonid jms.), tühjade (salvestuseta) audio- ja videosalvestusvahendite (lindid, kassetid, laserplaadid, CD- toorikud, minidiskid jms.) ning muude teoste isiklikku reprodutseerimist võimaldavate tehniliste vahendite tootjad ja importijad tasu.
-tegevuste, tulemuslikkuse hindamise kriteeriumite ja ajakavaga · Õppiv organisatsioon omab toetavat keskkonda ja süsteemset harjumust teadmiste ja oskuste loomisel, hankimisel ja jagamisel Arendusmeetodid Aktiivõpe Aktiivõppe meetodid põhinevad tähendusliku kogemuse omandamisel läbi praktiliste tegevuste mõtestamise koolitaja poolt. Aktiivõppe kaudu saab näitlikustada elus toimuvaid protsesse, nt meeskonnakoolitus E-õpe (s.h audiovisuaalsed meetodid) E-õppe all mõeldakse õpetamist osaliselt või täielikult arvuti ja interneti abil. Lisaks internetis toimuvale õppele kuuluvad E-õppe alla ka videod, videokonverentsid, filmid, podcastid. Video vahendusel on võimalik õppida nt uusi töövõtteid, aga kuulata ka loenguid, vaadata filmi ja analüüsida seda hiljem koos mentoriga Loeng Loeng on kontsentraat õppejõu poolt läbi töötatud mahukast materjalist; süsteemne esitus, mis annab kuulajaile ette loogilise struktuuri
allikatena. Erineva arengutasemega õpilastele kättesaadavad erinevad lugemikud, matemaatikaõpikud. Õpetajad agarad klasse jaotama väikesteks õpperühmadeks. Abiõppepersonali kaasamine klassi- ja klassivälisesse töösse. 3) Mitmekesised õpetamismeetodid. Tänapäeva õpilane saab palju mitmekesisema praktilise õppimiskogemuse, kui vanasti. Vestlustele ja kirjalikele töödele lisaks on kasutusel töövihikud, audiovisuaalsed abimaterjalid, programmiõpe, rühmatöö, väliekskursioonid jm. 4) Struktuuri avatus. Need on erinevad õppimissituatsioonide organiseerimise viisid. Palju eksperimenteeritakse klassideks jaotamata koolide, avatud koolide ja teiste ,,voolavate" korraldusviisidega. Lapsed töötavad omaette või väikestes rühmades lühiajaliste ülesannete või projektidega, mis on kohandatud nende huvidele ja vajadustele. 5) Seostatus igapäevase eluga
valmis 1826a. Esimene film tehti vendade Lumieride poolt 1895,Eesti esimene tummfilm 1910. Eesti esimene mängufilm Karujaht tehti 1913, autor Pääsuke. 18. Saj leiutati raadio, Eestisse jõudis 1930, tähis oli see eriti teise maailmasõja ajal, et kursis olla uudistega. 1950 jõuab televisioon Eestisse. 1969 Viimne reliikvia. Telekommunikatsioon hõlmab telefoni, mobiiltelefoni, raadiot jne. 1855 elektriline telegraaf Tallinn- Peterburi. 1993 loodi internet. Audiovisuaalsed dokumendid jagunevad digitaalseteks ja analoogseteks. Eesti perioodika- Ajakirjandus on selline allikas, mis peegeldab operatiivselt sündmusi . Eesti esimesed ajalehed 17 saj lõpul ja võõrkeeltes. Esimene eestikeelne ajakiri 1766 Lühhike õpetus... Põltsamaal. Esimene eestikeelne ajaleht 1806 Tarto Maa Rahwa Näddali Leht. Esimene pidevalt ilmus Eesti leht 1857-1886 Jannseni Pärnu Postimees See leht oli Eestis ilmuvate ajalehtede aluseks.
ühend populismi tüüp võrreldav, sobiv demokraatiale. Teine aste. Andmete kogumine Sõltuvalt uuritavast probleemist, valivad teadlased tavaliselt kolmnurkse(kolmemõõtmelise) lähenemise, et koguda andmeid. See tähendab, et kogutakse erinevaid empiirilisi andmeid ( erinevate zanride tekstid seotuses samade teemadega ), samuti tausta info kogumine paljude meetodite abil nagu jälgimine, audiovisuaalsed andmed, intervjuud, arhiivitöö jne. Vaatega uurimisalusele teemale Esimeses astmes (Kas parempoolne populistlik retoorika kujutab ohtu Austria demokraatiale), andmete kogumine ja teksti käsitlus võiks kombineeruda järgnevates ktiteeriumites · Spetsiaalne periood ajaliselt seotud sündmustega parempoolse populismi tõusul Austrias sisaldades erinevaid regionaalseid, rahvuslikke, maru-rahvuslikke
kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis-muistisega. o Kirjalikud ajaloo allikad - Ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid jms o Suulised ajaloo allikad - Pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule o Etnoloogilised ajaloo allikad - Tavad, kombed traditsioonid o Lingvistilised ajaloo allikad - Keel, murded o Audiovisuaalsed ajaloo allikad - Fotod, filmid, helisalvestused · Esimesed tsivilisatsioonid o Tekkimise eeldused-jääaeg oli läbi, rahva olemasolu, varanduslik kihistumine, riikluse olemasolu, kirja olemasolu, loodus, ühiskondlik tööjaotus, tingimused karjakasvatamiseks ja põllu harimiseks olid soodsad o Tekkimise põhused-rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama
Meetodi puuduseks on see, et sõrm on suhteliselt suur objekt ja võimatu on täpselt osutada ekraani väiksematele piirkondadele. 2.3 Väljundseadmed Väljundseadmed võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele loetaval või muul arusaadaval kujul või edastada neid sidekanalite kaudu teistele süsteemidele. Väljundseadmed võib liigitada kolmeks: 1. kuvarid 2. printerid, plotterid 3. audio- ja audiovisuaalsed seadmed Elektronkiirekuvar ehk monitor on televiisori kaksikvend arvutimaailmas. Erinevus on televiisoriga võrreldes selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on teised. Arvutikuvari puhul on üheks põhinäitajaks punktisamm, mis näitab kahe samasuguse punkti vahekaugust monitori ekraanil. Mida lähemal üksteisele punktid paiknevad ehk mida väiksem on punktisamm, seda kõrgem on kuvari lahutusvõime (ingl.resolution)
3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile; 4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt. teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed); 5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod; 6) draama- ja muusikalised draamateosed; 7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita; 8) koreograafiateosed ja pantomiimid; 9) audiovisuaalsed teosed (§ 33); 11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 13) skulptuuriteosed; 14) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm),
doi:10.1037/0002-9432.76.4.482 Ajakirjad Vendla, E. (2000). Õpetajaid kimbutab stress. Haridus, 4. [2000, oktoober 28]. http://haridus.opleht.ee/arhiiv/2000/haridus4/index.html Ajalehed Kruusmaa, M. (1999, juuli 12). Kirjaklambrimees aitab. Luup, 14. [2000, juuli 24]. http://www.postimees.ee/luup/99/14/teadusl.shtm Listisõnumid Tamm, R. (2000, september 30). Õpetajal on probleeme. Õpetajate Lehe Diskussioonilist. [2000, oktoober 2]. E-mail: [email protected] 8.6.3. Audiovisuaalsed allikad Filmid Jamnes, P. (Projektijuht). (2000). Käitumine töölevõtu intervjuul. [Film]. AMI. Holdt, D. (Producer) & Ehlers, E. (Director). (1997). River at High Summer: The St. Lawrence. [Film]. (Available from Merganser Films, Inc., 61 Woodland Street, Room 134, Hartford, CT 06105). 50 Kassetid Rebane, T. (Rezissöör). Jõulujutud. VAT muinasjutt. [Kassett]. Tallinn: Eesti Raadio. CD-d Agu, M. (Produtsent). (1997). Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. Arvutiprogrammid Estonia
keeles. 1699 viidi trükikoda koos ülikooliga Pärnusse, 1709 Stockholmi. Infotöö Infoallikate olemus ja jagunemine. Infoallikas on mistahes materiaalne objekt, millele on talletatud informatsioon mingi märgisüsteemi abil. Infoallikate liigid, tüübid, laadid: · liigid sisu · tüübid otstarve ja kasutajamäärang (teatmeteos, reklaammaterjal) · laadid informatsiooni kandja publikatsioonid e trükised publitseerimata audiovisuaalsed artefaktid ja reaalid (artefakt inimese loodud kunstiteos, makett; reaal pole loodud inimese poolt) elektroonilised Infoallikad: - inimesed - esemed - teavikud: publitseerimata (käsikirjad, prinditud tekst) ja publitseeritud (trükised, elektroonilised publikatsioonid, auvised) Erinevad infoallikate jaotamise võimalused: Kasutatavad märgid: · loomuliku keele tekst · kujundkiri (liiklusmärgid, noodid)
sagedusala signaal katab. Ribalaius on võrdeline ajaühikus edastatava informatsiooni hulgaga. Näiteks foto allalaadimiseks ühe sekundi jooksul on vaja suuremat ribalaiust kui ühe tekstilehekülje allalaadimiseks sama aja jooksul. Suured helifailid, arvutiprogrammid ja animavideod nõuavad veel suuremat ribalaiust. Kõige suuremat ribalaiust vajavad virtuaalse tegelikkuse (VR Virtual Reality) süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid. Digitaalsüsteemides on ribalaiuse mõõtühikuks bittide arv sekundis (bps). Näiteks 57 600 bps modemi ribalaius on kaks korda suurem kui 28 800 bps modemil. Analoogsüsteemides mõõdetakse ribalaiust hertsides (Hz) ja see näitab signaalispektri kõrgeima ja madalaima sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem. Analoogsignaalide puhul on otstarbekas edastada signaale
20. Mida silmas pidada esinemise ruumi valimisel ja istekohtade planeerimisel? · Seadmetega arvestamine · Segavate asjaolude kõrvaldamine · Istekohtade planeerimine: o Et kõik näeksid sind o Et pingid oleksid mugavad o Toolide arv on kooskõlas ruumi suuruse ja kuulajaskonna arvuga 21. Milline on varustuse kuldreegel? ... ära usalda kedagi peale iseenda - tuleb alati kontrollida:Helisüsteem, Poodium, Audiovisuaalsed seadmed, Valgustus, Abilised, Elekter, Tualettruum 22. Millised võivad olla segavad asjaolud kõnega esinemisel ja kuidas neist vabaneda? · Toa inetu vaade · Publiku halb vaateväli · Halb vaade poodiumilt · Müra 23. Mis on lavahirm ja kuidas sellest jagu saada? Kergest kõhedustundest kuni halvava hirmuni publiku ees. Alustades kerge kõhedustundega enne kõnelemist, lõpetades halvava hirmuga publiku ees.
Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile; 4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed); 5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod; 6) draama- ja muusikalised draamateosed; 7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita; 2 8) koreograafiateosed ja pantomiimid; 9) audiovisuaalsed teosed (§ 33); 10) [kehtetu - RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] 11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 13) skulptuuriteosed; 14) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid,
kuulutas välja Riigivanem 17. augustil 1937. 1992 viimane praegu vastuvõetud põhiseadus Stalini aegne põhiseadus rahvaste enesemääramise õigus Breznevi aegne põhiseadus rahvaste enesemääramise õigus jäi sisse saime seda ära kasutada, et saime NL välja astuda. Seadused leiame Riigi Teataja. Alguses paberkandjal, hiljem ka netis. Isikuandmete seadus on olemas. 8. AUDIOVISUAALSED DOKUMENDID fotograafia ajalugu masin loetavad (negatiiv, arvuti jne.) dokumendid Aastal 1793 hakati eksperimenteerima valguspiltidega. Esimesed pildid tuhmusid kiiresti. Alles 1824. aastal õnnestus Niepce fikseerida camera obscura pildid kasutades tinaplaati, mis oli kaetud valgustundliku asfaldikihiga. Esimene tänapäevani säilinud foto valmis 1826. aastal. On eestis Filmi foto ja fonoarhiiv. 1971a. loodud. Digifotod praegu seisavad max. 30 aastat. Probleem, et kauem seisaks
Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat" ISESEISVAD TÖÖD: 1. Uurimustöö (vali 3st) (võib ka 3 teha, saab paremini eksami tehtud) -5lk
05.2016 Autoriõigus Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigused 1. Kirjanduslikud teosed 2. Teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed 3. Arvutiprogrammid 4. Suulised teosed 5. Stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod Autoriõigused 6. Draama- ja muusikalised draamateosed 7. Muusikateosed 8. Koreograafiateosed ja pantomiimid 9. Audiovisuaalsed teosed 10. Maalid, graafika, trükised, joonistused, illustratsioonid 31 5.05.2016 Autoriõigused 11. Lavastused ja lavakujundused 12. Skulptuurid 13. Arhitektuurne graafika, projektide seletuskirjad, arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed 14. Tarbekunstiteosed 15. Disaini- moekunstiteosed Autoriõigused 16. Fotograafiateosed, slaidid ja slaidifilmid
kuulutas välja Riigivanem 17. augustil 1937. 1992 viimane praegu vastuvõetud põhiseadus Stalini aegne põhiseadus rahvaste enesemääramise õigus Breznevi aegne põhiseadus rahvaste enesemääramise õigus jäi sisse saime seda ära kasutada, et saime NL välja astuda. Seadused leiame Riigi Teataja. Alguses paberkandjal, hiljem ka netis. Isikuandmete seadus on olemas. 8. AUDIOVISUAALSED DOKUMENDID fotograafia ajalugu masin loetavad (negatiiv, arvuti jne.) dokumendid Aastal 1793 hakati eksperimenteerima valguspiltidega. Esimesed pildid tuhmusid kiiresti. Alles 1824. aastal õnnestus Niepce fikseerida camera obscura pildid kasutades tinaplaati, mis oli kaetud valgustundliku asfaldikihiga. Esimene tänapäevani säilinud foto valmis 1826. aastal. On eestis Filmi foto ja fonoarhiiv. 1971a. loodud. Digifotod praegu seisavad max. 30 aastat
Kui kuulajad on asjatundjad, võib sõnum olla inforikkam. Suuline kõne nõuab rohkem liiasust kui kirjalik tekst, mida saab üle lugeda. Seega on kuulaja seisukohast kõige efektiivsem, kui kõneleja esitab kõne peast, toetudes vaid märksõnadele, sest sellises olukorras kasutab kõneleja kuulajale kõige arusaadavamat ja kergemini jälgitavat keelt. Kuulajal on kergem jälgida sellist kõnet, mis ei ole väga inforohke ja sisaldab ka liiasust. 5.5. Audiovisuaalsed vahendid Inimesed usuvad rohkem silmi kui kõrvu. Seneca Audiovisuaalseid vahendeid ehk kuulde- ja vaatevahendeid kasutatakse eelkõige loengu korral: mida rohkem meeli on kaasatud, seda suurem on loengu kasutegur. Kuuldust jääb meelde 20%, nähtust aga 50%. Inimese viiest meelest on * nägemismeele osatähtsus õppimisprotsessis 82%, * kuulmismeele osatähtsus vaid 11 %. Informeeriva materjali esitamisel aitab kuulde- ja vaatevahendite kasutamine oluliselt
kirjutamis-, rääkimis- ja kuulamisoskus kõigi õppeainete lõikes, kuna keeleõpe haarab tervet õppekava. Tasakaalustatud keeleõppeprogrammi alusel õpitakse lugema, kirjutama, rääkima ja kuulama ning arendatakse neid oskusi edasi, andes eeskuju, suunates keeleõpet kõigi õppeainete kaudu ning kasutades klassis ühise ja iseseisva töö meetodeid. Pidev sihtkeele kasutus koolis, juttude lugemine, õppetekstide arutamine, samuti mitmesugused audiovisuaalsed õppematerjalid ja tehnoloogiad ning hea keeleoskusega külalisesinejad aitavad õpilastel teadmisi omandada ja õppida keelt loomulikus ja ehtsas keskkonnas. Aja jooksul areneb õpilastel välja üha suurenev sõnavara ja kõneoskus, sest nad on pidevalt õpitava keele keskkonnas, suhtlevad üksteisega, imiteerivad õpetaja keelepruuki. See on ka loomulik, sest õpetaja kujundab järjekindlalt neile sobivaid väljendeid.
c)Kõneteo kontekst –kogu üldine taust, millega seoses ja milleks seda öeldakse. A võib olla esitatud: 1) sõnaselges otsetähendusega kõnes – nt räägime nii selgelt kui võimalik juristina.2) kaudse tähendusega mõistukõnes – problemaatiline koht – öeldakse, et vanasõnad ei ole Ad, kuigi retooriliselt saab neid kasutada. Nt võta näpust. 3) mittesõnalise teo või märgiga, mille Aatiivne mõte on põhimõtteliselt sõnastatav – mh ka audiovisuaalsed tõendid kohtus. A kirjaliku esituse eelised: 1)Kirjutamisel on mõtlemine täpsem ja öeldut (st kirjutatut) saab muuta, enne kui sellest saab kõnetegu. 2)Teksti sisu püsivus – võimalik korduvalt ja süvenemisega lugeda. 3)Teksti vormi püsivus – tõendina tavaliselt kindlam kui suuline kõne. A suulise esituse eelised: 1)Rõhuasetused, hääletoon, kõnemeloodia, viiped, „kehakeel“ jt mittesõnalised märgid kõneteo tähenduse loojatena.
signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. Ribalaius on võrdeline ajaühikus edastatava informatsiooni hulgaga. Näiteks foto allalaadimiseks ühe sekundi jooksul on vaja suuremat ribalaiust kui ühe tekstilehekülje allalaadimiseks sama aja jooksul. Suured helifailid, arvutiprogrammid ja animavideod nõuavad veel suuremat ribalaiust. Kõige suuremat ribalaiust vajavad virtuaalse tegelikkuse (VR Virtual Reality) süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid. Digitaalsüsteemides on ribalaiuse mõõtühikuks bittide arv sekundis (bps). Näiteks 57 600 bps modemi ribalaius on kaks korda suurem kui 28 800 bps modemil. Analoogsüsteemides mõõdetakse ribalaiust hertsides (Hz) ja see näitab signaalispektri kõrgeima ja madalaima sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem
Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse pildipöördest, inimeste eludes hakkasid rolli mängima mitmesugused filmid ja audiovisuaalsed tooted, ajakirjandus hakkas sisaldama pilte ja internetis leidus/leidub palju pildimaterjali. Rõhutatakse kujutisi, visuaalse materjali osa on suur. Tuleks rääkida pigem visuaalsetest süsteemidest. Ei tuleks rääkida ainult vis antro filmidest, vaid peaks tglt hakkama uurima rohkem visuaalset keskkonda, mis inimest igapäevaselt ümbritseb ja igal ühiskonnal on oma väljendussüsteem sel alal, see peaks olema meetod, mis kasutab visuaalseid materjale. Nt kuidas tv mõjutab mingis
a doktoritöö) ühe retsensendi, kellel peab olema taotletava kraadiga vähemalt samaväärne akadeemiline kraad. Kirjalik retsensioon (vähemalt üks lehekülg) peab laekuma osakonda/õppetooli vähemalt kolm tööpäeva enne kaitsmist. Üliõpilasel on õigus eelnevalt tutvuda oma lõputöö retsensiooniga vähemalt 1 tööpäev enne kaitsmist. Töö kaitsmine toimub suulise ettekandena, mida on soovitav illustreerida näitliku abimaterjaliga (stendiettekanne, multimeedia, audiovisuaalsed jm vahendid)Esituse abivahendite vajadus tuleb teatada osakonda koos kirjaliku töö esitamisega. Ettekandeks on aega 10 minutit. Töö kaitsmine algab esitleja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole, millele järgneb: 1. töö sisuline tutvustus; 2. retsensiooni esitamine; 4 0 3. autori vastus retsensioonile; 4
Arhiiviallikate publitseerimine. Arhiivinduse teisenemine (Eesti arhiivid on kõige avatuvamad arhiivid). Uurimisteemade muutumine: Nõukogude repressiooni uurimine, Eesti Vabariigi uurimine. Üldhariduskoolide ajaloo õpetamise ümberkorraldamine ja uute õpikute ettevalmistamine. Üldajaloo õpikud ilmusid kiiresti (kiire ajaloo desovietiseerumine). Allikad: arhiivimaterjalid ja publitseeritud dokumendid: Kirjalikud, esemelised, suulised, etnoloogilised, lingvistilised, audiovisuaalsed, elektroonilised. Enne Nõukogude perioodi Eestis oli kaks arhiivi: Eesti riigi arhiiv (Tallinn) ja Eesti riigikeskarhiiv (Tartu). Tartu omas oli tsaari aegsed ja rootsi aegsed materjalide alused. Tallinna omas olid sünni registrid. Kõik arhiivi materjalid kuulutati riigi omandiks ja loodi ühine Nõukogude arhiivi fond. Loodi üks arhiiv: ENSV keskarhiiv (Tartu). Partei arhiivi ülesanne oli säilitada Eesti kommunistlike bolseviku tegevuste dokumente
Visuaalset lähenemist kasutavad tegijad peaksid tegelema mitte ainult oma toote väljaandmisega, vaid uurima rohkem 1 keskkonda, mis ümbritseb inimesi igapäevaselt. Peab olema meetod, mis kasutab visuaalseid vahendeid, aga tegeleks ka visuaalse materjali analüüsiga. Igasugune filmi montaaz tähendab juba analüüsi. Visual Anthropology's räägitakse pildipöördest, inimeste eludes hakkasid rolli mängima mitmesugused filmid ja audiovisuaalsed tooted, ajakirjandus hakkas sisaldama pilte ja internetis leidus/leidub palju pildimaterjali. Rõhutatakse kujutisi, visuaalse materjali osa on suur. Tuleks rääkida pigem visuaalsetest süsteemidest. Ei tuleks rääkida ainult vis.antropoloogia filmidest, vaid peaks hakkama uurima rohkem visuaalset keskkonda, mis inimest igapäevaselt ümbritseb ja igal ühiskonnal on oma väljendussüsteem sel
3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile; 4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed); 5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod; 6) draama ja muusikalised draamateosed; 7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita; 8) koreograafiateosed ja pantomiimid; 9) audiovisuaalsed teosed (§ 33); 10) [kehtetu RT I 1999, 97, 859 jõust. 6.01.2000] 11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 13) skulptuuriteosed; 14) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri ja
aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms); 3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile; 4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed); 5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod; 6) draama ja muusikalised draamateosed; 7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita; 8) koreograafiateosed ja pantomiimid; 9) audiovisuaalsed teosed; 10) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 11) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 12) skulptuuriteosed; 13) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja
Ajalooallikad – minevikus elanud inimeste loodud esmemed ja kirjutatised. Vikipeedia järgi võib ajalooallikaid liigitada: esemelised ajalooallikad ehk muistised: kinnismuistised ja irdmuistised; kirjalikud ajalooallikad: ürikud, kroonikad, seadused, mamuaarid, statistilised materjalid jne; suulised ajalooallikad: pärimused, rahvaluule (legendid, müüdid, muinasjutud); Etnoloogilised ajalooallikad: tavad, kombed ja traditsioonid; lingvistilised ajalooallikad; keel ja murded; audiovisuaalsed ajalooallikad; fotod, filmid ja helisalvestised. Alepõld – algeline põld, kus põllumaid tuli metsi raiudes ja põletades pidevalt vahetada. Alepõllu tegemiseks raiuti maha tükk metsa, puudel lasti umbes aasta kuivada ning siis need põletati. Mõne aasta pärast alepõld enam suuremat saaki ei andnud ja taas tuli teha uus põld. Veel 19.saj. alguses hariti Liivimaal põlispõldude kõrval alepõlde. Araabia numbrid – muistses Indias, umbes 5.sajandil eKr leiutatud arvusüsteem
annaabi.ee 
